Vabariigi Valitsus — Riigi rakenduskõrgkoolide põhimääruste kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 12. 03. 1999 nr 94 (RT I 1999, 29, 414) 1. 07. 1999 28. 08. 2001 nr 284 ( RT I 2001, 72, 439) 3. 09. 2001 Rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150) paragrahvi 4 lõike 2 ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) [kehtetu] 2) Tartu Lennukolledži põhimäärus (juurde lisatud); 3) [kehtetu - RT I 2001, 72, 439 - jõust. 3. 09. 2001] 4) Viljandi Kultuurikolledži põhimäärus (juurde lisatud); 5) [kehtetu - RT I 2001, 72, 439 - jõust. 3. 09. 2001] 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. mai 1996. a määrus nr 129 "Rakenduslike kõrgkoolide põhikirjade kinnitamine" (RT I 1996, 34, 692). 3. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1999. a. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a määrusega nr 68 TARTU LENNUKOLLEDÕI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Tartu Lennukolledž (edaspidi kolledž) on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. 2. Kolledž on rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150), teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. Õppekavade koostamisel lähtub kolledž ka rahvusvahelistest lennundust ja lennundusharidust reguleerivatest õigusaktidest. 3. Kolledžil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 4. Kolledž asub Tartus, Kreutzwaldi 58a, 51014. Kolledži struktuuriüksused võivad paikneda mujal. 5. Kolledži tegevusvaldkonnad on lennundusalase kõrghariduse andmine diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel, rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ja arendustegevus ning täiendõpe. 6. Kolledž: 1) loob kolledži liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi lennunduse valdkonnas; 5) tegeleb lennundusalase nõustamisega; 6) korraldab lennundusalaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras; 8) teeb koostööd riigi- ja lennundusasutustega lennundushariduse arendamiseks ja lennundusohutuse tagamiseks; 9) koordineerib lennundusterminoloogia väljatöötamist ja lennundusajaloo materjalide kogumist. II. REKTOR 7. Kolledžit juhib rektor. Rektor kannab vastutust kolledži üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8. Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kolledžis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab kolledžit rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi kolledži töötajaid tegema kolledži nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga kolledži sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga kolledži struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab kolledži eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab kolledži eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab kolledži eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik kolledži nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridusministri ees; 11) esitab haridusministrile kinnitamiseks kolledži õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kolledži töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. 9. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. 10. Rektor valitakse haridusministri poolt kehtestatud korras. 11. Rektori ametikohale valitud kolledži töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. 12. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada kolledži ülesannete täitmist. 13. Umbusalduse küsimuse tõstatamise õigus oma ühisavaldusega on vähemalt ühel kolmandikul nõukogu liikmetest. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. 14. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. 15. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. 16. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja rektori nimetatud teised isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 17. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. 18. Kolledži prorektorid juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. 19. Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud kolledži töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. III. NÕUKOGU 20. Kolledži kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. 21. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, õppejõudude esindajad ja üliõpilasesinduse esindajad (üks üliõpilane igalt kutsealalt). 22. Nõukogu esimees on rektor. 23. Nõukogu: 1) teeb haridusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) kinnitab kolledži iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kolledži kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad; 7) esitab haridusministrile kinnitamiseks kolledžis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi; 15) kuulab ära rektori, prorektorite ning dekaanide tegevuse aruanded; 16) otsustab kolledži liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. 24. Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga aasta aprillikuus. Nõukogu valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. 25. Õppejõudude esindajaks võib kandideerida kolledžis töötav õppejõud. 26. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kolledži kõikidel õppejõududel. 27. Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kolledžisse immatrikuleeritud üliõpilastel. 28. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. 29. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva põhimääruse punktis 28 nimetatud korras. 30. Nõukogu liikme kolledžist eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. 31. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. 32. Korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda semestris nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 33. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 34. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel. 35. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungil osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 36. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega, käesoleva põhimääruse punkti 23 alapunktides 1, 2 ja 5 sätestatud juhtudel on vajalik kohalolijate 2/3 häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 37. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. 38. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. IV. STRUKTUUR 39. Kolledži struktuur jaguneb õppe-, teadus- ja arendusstruktuuriks ning haldusstruktuuriks. 40. Struktuuriüksuse eesmärk on täita kolledži ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse alusel. 41. Kolledži õppestruktuuri moodustavad teaduskonnad, osakonnad ja õppetoolid. 42. Teaduskond on õppestruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste valdkondade õppe-, teadus- ja arendustöö. Teaduskonda juhivad dekaan ja teaduskonna nõukogu teaduskonna põhimääruses sätestatud korras. 43. Osakond on teaduskonna allüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe-, teadus- ja arendustöö. Osakonna tööd juhib osakonna juhataja, kes on aruandekohustuslik õppeprorektori ees. Osakond tegutseb teaduskonna põhimääruse alusel. 44. Õppetool on korralise professori erialaselt määratletud ametikoht koos selle juurde kuuluvate õppejõudude ja teiste töötajatega, kelle suhtes korraline professor on töö korraldajaks. 45. Õppe-teaduskeskus on teatud õppeainete õpetamiseks ja nendega seotud teadustööks loodud iseseisev kolledži struktuuriüksus. 46. Kolledži õppe-teadustalitust, arendusosakonda, õppe-teaduskeskusi ja haldusstruktuuri üksusi juhivad vastavate struktuuriüksuste juhid, kes on aruandekohustuslikud rektori ja nõukogu ees. V. ÕPPEKORRALDUS 47. Kolledžis toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridusminister. Täiendõppe õppekavad kooskõlastatakse Lennuametiga. 48. Üliõpilaste kolledžisse vastuvõtmise ja kolledžist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 49. Isikute õppimine eksternina sätestatakse eksternatuuri põhimääruses, mille kinnitab nõukogu. 50. Kolledži õppetöö korraldus sätestatakse õppekorralduse eeskirjas. 51. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. 52. Kolledži õppeaasta jaguneb semestriteks. 53. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 54. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 55. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega kolledži lõpetamise kohta antud erialal. Kolledži väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. VI. LIIKMESKOND 56. Kolledži liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. 57. Kolledži töötajad on kolledžis töölepingu alusel töötavad isikud. 58. Üliõpilased on diplomiõppes või kutsekõrghariduslikus õppes õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga kolledžisse immatrikuleeritud. 59. Kolledži diplomiõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. 60. Kolledži kutsekõrghariduse õppekava õppejõudude ametikohaks on õpetaja ning sellele ametikohale valitakse õpetatavale erialale vastava kõrgharidusega ja vähemalt viieaastase erialase töö kogemusega isik. 61. Kolledži teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) kehtestatud nõudeid. 62. Õppejõudude ametikohad nähakse ette kolledži koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridusminister. 63. Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor kolledži nõukogu ettepanekul igaks õppeaastaks. 64. Kolledži õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. 65. Rektoril on õigus õppe- või teadustööd tegevate isikutega sõlmida tööettevõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus. 66. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on kolledži teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused kolledži kasutusse antud riigivara kasutamisel. 67. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. 68. Kui õppetooli ei ole võimalik täita professori ametikohale kehtestatud nõuetele vastava isikuga, võib rektor nõukogu ettepanekul kuni kolmeks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. 69. Kolledži töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta kolledži raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kolledžis kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada kolledži vara heaperemehelikult; 4) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kolledži sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 70. Kolledži õppejõul on lisaks käesoleva põhimääruse punktis 69 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ühes ametipalga säilitamisega. 71. Rektoril ja prorektoril on töölepingu tähtaegsel lõppemisel õigus taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks kollektiivlepingus ettenähtud korras. 72. Üliõpilasel on: 1) õigus koostada individuaalne õppekava vastavalt kolledži õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus kuulata kolledžis õppekavaväliselt loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) õigus kolledžis eriala sulgemisel või kolledži tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas kolledžis teisel erialal või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse täiustamiseks; 5) vastavalt kolledži õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada kolledži vara heaperemehelikult ja järgida kolledži õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 73. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse dekaani otsusega, arvestades teaduskondade proportsioone ja riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. VII. ÜLIÕPILASESINDUS 74. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond viieliikmelise üliõpilasesinduse. 75. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 76. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. 77. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 78. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuus. Üliõpilasesindus valitakse järgnevaks õppeaastaks. 79. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vaba, kõrvalmõjutusteta ning takistusteta valimine. 80. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. 81. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 82. Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor vähemalt ühe kuu pikkuse kandidaatide esitamise tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kokku kõik kolledžisse immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemused kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul arvates hääletamisest. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisest. 83. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja projekti kolledžis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmise päeva. Igal kolledži üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab üliõpilaskonna põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. 84. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. 85. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele käesoleva põhimääruse punktis 84 nimetatud korras vormistatud hääletamistulemused. 86. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. 87. Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. 88. Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimise käesoleva põhimääruse punktis 82 sätestatud korras. 89. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva põhimääruse punktides 83-87 sätestatud korras. VIII. VARA JA FINANTSEERIMINE 90. Kolledž valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kolledžile eraldatud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155)) sätestatud korras. 91. Kolledžil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiend- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamises ning üliõpilastele hotelliteenuste osutamises. Teenuste tasumäärad kinnitab nõukogu. 92. Kolledži õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. 93. Kolledži teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. IX. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 94. Kolledž peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 95. Kolledži tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridusministeerium seaduses sätestatud korras. 96. Kolledži majandustegevust, kolledžile eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridusministeerium ja Riigikontroll. X. RAKENDUSSÄTE 97. Kolledži õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul, alates käesoleva põhimääruse jõustumisest. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a määrusega nr 68 VILJANDI KULTUURIKOLLEDÕI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Kultuurikolledž (edaspidi kolledž) on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. 2. Kolledž on rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150) teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. 3. Kolledžil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 4. Kolledž asub Viljandis Posti 1, 71004. 5. Kolledži tegevusvaldkond on kõrgharidusega kultuuri- ja haridustöötajate ettevalmistamine diplomiõppe õppekavade alusel, samuti rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ja arendustegevus ning täiendõpe eesti rahvakultuuril põhinevates valdkondades ning muusika ja kunsti valdkonnas. 6. Kolledž: 1) loob kolledži liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi kunsti, kultuuri ja pedagoogika valdkonnas; 5) tegeleb nõustamisega kunsti ja rahvakultuuri valdkonnas; 6) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras; 8) võtab osa Eesti kultuuri- ja hariduspoliitika kujundamisest. II. REKTOR 7. Kolledžit juhib rektor. Rektor kannab vastutust kolledži üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8. Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kolledžis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab kolledžit rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi kolledži töötajaid tegema kolledži nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga kolledži sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga kolledži struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab kolledži eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab kolledži eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab kolledži eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik kolledži nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridusministri ees; 11) esitab haridusministrile kinnitamiseks kolledži õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kolledži töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. 9. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. 10. Rektor valitakse haridusministri poolt kehtestatud korras. 11. Rektori ametikohale valitud kolledži töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. 12. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada kolledži ülesannete täitmist. 13. Umbusalduse küsimuse tõstatamise õigus oma ühisavaldusega on vähemalt ühel kolmandikul nõukogu liikmetest. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. 14. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. 15. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. 16. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja rektori nimetatud teised isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 17. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. 18. Kolledži prorektorid juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. 19. Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud kolledži töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. 20. Rektoril on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks nõukogu poolt ettenähtud korras ja tingimustel. III. NÕUKOGU 21. Kolledži kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on seitsmeliikmeline nõukogu. 22. Nõukogusse kuuluvad rektor, õppeprorektor, kolm kolledži õppejõudude esindajat ja kaks üliõpilasesinduse esindajat. 23. Nõukogu esimees on rektor. 24. Nõukogu: 1) teeb haridusministrile ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 2) kinnitab kolledži iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kolledži kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad; 7) esitab haridusministrile kinnitamiseks kolledžis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi; 15) kuulab ära rektori, prorektorite ning struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded; 16) otsustab kolledži liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. 25. Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised üle aasta aprillikuus. Nõukogu valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist ülejärgmise aasta 31. augustini. 26. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida kolledžis põhikohaga töötav õppejõud. 27. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kolledži koosseisulistel õppejõududel. 28. Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kolledžisse immatrikuleeritud üliõpilastel. 29. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. 30. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva põhimääruse punktis 29 nimetatud korras. 31. Nõukogu liikme kolledžist eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. 32. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. 33. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 34. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 35. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel. 36. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 37. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 38. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. 39. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. 40. Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord. 41. Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe poolt määratud isik. 42. Kolledži arendustegevuse ja rakendusteaduslike uuringute paremaks korraldamiseks on moodustatud nõukogu nõuandva organina teadusnõukogu. 43. Teadusnõukogu koosseisu ja ülesanded määrab kolledži nõukogu. IV. STRUKTUUR 44. Kolledži struktuur jaguneb õppe- ja haldusstruktuuriks. 45. Struktuuriüksuste eesmärk on täita kolledži ülesandeid oma valdkonnas. 46. Kolledži õppestruktuuri moodustavad õppeosakond ja kateedrid. 47. Õpptöö koordineerimiseks on kolledžis moodustatud juhatus. 48. Juhatus koosneb rektoraadist ning õppestruktuuriüksuste juhtidest. 49. Juhatus tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Juhatus võtab oma koosolekul vastu otsuseid, mis on kohustuslikud esindatavatele struktuuriüksustele. 50. Õppeosakond korraldab ja kontrollib õppekavade täitmist ja teostab üliõpilaste õpingukavade täitmise arvestust. 51. Kateeder on õppestruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste valdkondade õppe-, teadus- ja arendustöö. 52. Kolledži haldusstruktuuri moodustavad majandusosakond, raamatukogu ja audio-videostuudio (AV-stuudio). 53. Raamatukogu on kõrgkooli õppemetoodilise ja erialase kirjanduse ning informatsiooni keskus, mis varustab üliõpilasi ja õppejõude vajaliku kirjandusega. 54. Majandusosakonna põhiülesanded on õppe-, teadus- ja arendustegevuseks vajaliku materiaalse baasi tagamine, kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelik hooldamine, eelarveprojekti koostamine, eelarve täitmise tagamine, raamatupidamise korraldamine ja finants- ja statistiline aruandlus. 55. Audio-videostuudio toetab praktiliste õppeainete omandamist ja üliõpilaste loomingulist tegevust. 56. Kolledži struktuuriüksused tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruste alusel. 57. Kolledži õppeosakonda ja haldusstruktuuri üksusi juhivad vastava struktuuriüksuse juhatajad. 58. Struktuuriüksuse juhataja on aruandekohustuslik rektori ja nõukogu ees. V. ÕPPEKORRALDUS 59. Kolledžis toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridusminister. 60. Üliõpilaste kolledžisse vastuvõtmise ja kolledžist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 61. Isikute õppimine eksternina sätestatakse eksternatuuri põhimääruses, mille kinnitab nõukogu. 62. Kolledži õppekorralduse alus on õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded. 63. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. 64. Kolledži õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist. 65. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 66. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 67. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega kolledži lõpetamise kohta antud erialal. Kolledži väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. VI. LIIKMESKOND 68. Kolledži liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. 69. Kolledži töötajad on kolledžis töölepingu alusel töötavad isikud. 70. Üliõpilased on diplomiõppes õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga kolledžisse immatrikuleeritud. 71. Kolledži õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent, õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. 72. Kolledži teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157) kehtestatud nõudeid. 73. Õppejõudude ametikohad nähakse ette kolledži koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridusminister. 74. Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor kolledži kateedrijuhatajate ettepanekul igaks õppeaastaks. 75. Kolledži õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. 76. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. 77. Kolledži töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta kolledži raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kolledžis kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada kolledži vara heaperemehelikult; 4) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kolledži sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 78. Üliõpilasel on: 1) õigus koostada individuaalne õppekava vastavalt kolledži õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus kuulata kolledžis õppekavaväliselt loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) õigus kolledžis eriala sulgemisel või kolledži tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas kolledžis teisel erialal või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse parendamiseks; 5) vastavalt kolledži õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada kolledži vara heaperemehelikult ja järgida kolledži õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 79. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse juhatuse otsusega, arvestades riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. VII. ÜLIÕPILASESINDUS 80. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. 81. Üliõpilasesindusel on 13 liiget. 82. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 83. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel kateedrite proportsionaalse esindatuse põhimõtte alusel. 84. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 85. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu teisel neljapäeval ning üliõpilasesindus valitakse järgnevaks õppeaastaks. 86. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vaba, kõrvalmõjutusteta ning takistusteta valimine. 87. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. 88. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 89. Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor kandidaatide esitamiseks vähemalt ühe kuu pikkuse tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kokku kõik kolledžisse immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemused kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul, arvates hääletamisest. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisest. 90. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab üliõpilaskonna põhikirja projekti kolledžis vähemalt üks kuu enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise päeva. Igal kolledži üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab üliõpilaskonna põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. 91. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. 92. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele käesoleva põhimääruse punktis 91 nimetatud korras vormistatud hääletamistulemused. 93. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. 94. Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. 95. Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimise käesoleva põhimääruse punktis 89 sätestatud korras. 96. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva põhimääruse punktides 90-94 sätestatud korras. VIII. VARA JA FINANTSEERIMINE 97. Kolledž valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kolledžile eraldatud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155) sätestatud korras. 98. Kolledžil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiend- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamisalases tegevuses eesti rahvakultuuril põhinevates valdkondades ning muusika ja kunsti valdkonnas ning üliõpilastele ja teistele soovijatele majutamisteenuste osutamises. Teenuste tasumäärad kinnitab nõukogu. 99. Kolledži õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. 100. Kolledžil on õigus kasutada täiendavat finantseerimist õppetöö parandamiseks ja sisustuse täiendamiseks. 101. Kolledži teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. IX. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 102. Kolledž peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 103. Kolledži tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridusministeerium seaduses sätestatud korras. 104. Kolledži majandustegevust, kolledžile eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridusministeerium ja Riigikontroll. X. RAKENDUSSÄTE 105. Kolledži õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul, alates käesoleva põhimääruse jõustumisest.