Tallinna Ringkonnakohus — Haldusasi nr 2-3/151/2004 — RT I, 49, 350

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium koosseisus kohtunikud Lauri Madise, Silvia Truman ja Ruth Virkus vaatas kirjalikus menetluses läbi Jaak Vaheri taotluse esialgseks õiguskaitseks Jaak Vaheri, Luule Velleste ja Hillar Taamali kaebuses Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 452 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tühistamiseks. Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 kehtestatud «Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja» punkti 25 alapunkt 1 sätestas, et kaitseala Kalmuse tee piiranguvööndis on lubatud puhkeotstarbeline äri- ja sotsiaalehitus, kusjuures poollooduslikuna peab säilima 50% piiranguvööndi alast ja ehitiste lubatud maksimaalseks kõrguseks on 8 meetrit. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrusega nr 452 muudeti kaitse-eeskirja punkti 25 alapunkti 1 ning selle alapunkti uue sõnastuse kohaselt on Kalmuse tee piiranguvööndis lubatud elamu- ja sotsiaalehitus, kusjuures poollooduslikuna peab säilima 50% piiranguvööndi alast. 13. mail 2002. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebustes taotlesid Jaak Vaher, Luule Velleste ja Hillar Taamal Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 452 õigusvastasuse kindlakstegemist ja tühistamist. Tallinna Halduskohtu 15. mai 2002. a määrustega tagastati kaebused läbivaatamatult. Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2002. a määrustega halduskohtu määrused tühistati. Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2002. a määrusega jäeti rahuldamata kaebajate taotlused tühistamiskaebuse tähtaja ennistamiseks ja lõpetati tuvastamiskaebuse menetlus. Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2002. a määrusega tühistati halduskohtu määrus osas, millega lõpetati tuvastamiskaebuse menetlus. Riigikohtu halduskolleegiumi 7. mai 2003. a määrusega nr 3-3-1-31-03 ringkonnakohtu määrus tühistati ja asi saadeti ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Jaak Vaheri, Luule Velleste ja Hillar Taamali erikaebus Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2002. a määrusele haldusasjas nr 3-883/2002 on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. 5. jaanuaril 2004. a saabus Tallinna Ringkonnakohtule Jaak Vaheri taotlus esialgseks õiguskaitseks: peatada vaidlustatava haldusakti kehtivus ja täitmine kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Taotluse põhjendused: Halduskohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on välistada Vabariigi Valitsuse õigusvastase määruse alusel Kalmuse tee piiranguvööndi kasutamine elamuehituseks ja sel põhjusel taotletakse kaevatava määruse tühistamist. Kaebuse esitaja õiguste esialgseks kaitseks tuleb määruse kehtivus ja täitmine peatada, sest vastasel juhul saabuvad kaebaja jaoks juba kohtumenetluse kestel pöördumatud negatiivsed tagajärjed ning kohtuotsuse täitmine ei ole enam võimalik. Tallinna Linnavalitsuse 29. novembri 2000. a korraldusega nr 4619-k algatati Kalmuse tee 12 ja 14 detailplaneering, mille keskkonnaalase lahenduse aluseks on võetud vaidlustatud määrus – nii kaevatav haldusakt kui ka detailplaneering näevad ette planeeringuala elamutega täisehitamise 50% ulatuses. Käesolevaks ajaks on valminud Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu detailplaneeringu kehtestamiseks ning selle esitamise volikogule otsustab Tallinna Linnavalitsus lähipäevil. Kuigi haldusakti tühistamine tähendab kehtetuks tunnistamist tagasiulatuvalt, lakkab haldusakt kehtimast tühistamisotsuse jõustumisel ning pärast tühistamist ei saa keegi eitada, et haldusakt kuni tühistamiseni kehtis. Kui kaevatava määruse kehtivust ei peatata, jääb see kuni kohtu poolt tühistamiseni kehtima ning täidetakse kohtumenetluse kestel, st kehtestatakse detailplaneering, mis on ehitustegevuse alustamise vahetuks aluseks. Kaevatava määruse täitmiseks kehtestatud detailplaneering oleks kooskõlas kehtivate üld- ja üksikaktidega ning seega õiguspärane. Sel viisil kaevatava määruse täitmine tooks kaebajale kaasa pöördumatud negatiivsed tagajärjed, sest mitmeid isikuid puudutava ja suuri investeeringuid nõudva ehitustegevuse tagasitäitmine on oluliselt raskendatud või isegi võimatu. Kahju rahalise hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Kui detailplaneering kehtestatakse ajal, mil määruse kehtivus ja täitmine on peatatud, oleks tegemist õigusvastase haldusaktiga, mille tühistamiseks oleks kaebajal alus esitada halduskohtule kaebus ja taotleda ühtlasi haldusakti täitmise peatamist. Pärast detailplaneeringu kehtestamist ei ole võimalik kaevatava määruse täitmise pöördumatuid tagajärgi enam vältida, sest määrus oleks sisuliselt täidetud. Esialgne õiguskaitse hoiaks ära pöördumatud tagajärjed, sest sel juhul oleks detailplaneeringu kehtestamise õiguspärasus välistatud ning taotluse esitaja saaks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul pöörduda halduskohtusse detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. Käesolevas asjas halduskohtule esitatud tühistamiskaebuse osas oleks kohtuotsuse täitmine esialgse õiguskaitseta võimatu. Kolmandate isikute Kristiina Kaasiku ja Toomas Sabsay (Kalmuse tee 14, registriosa nr 3124, omanike) kirjalikus vastuses paluti jätta Jaak Vaheri taotlus rahuldamata järgnevate põhjendustega. Ebaõige on taotleja seisukoht, et detailplaneeringu kehtestamise korral pole takistusi ehitustegevuse alustamiseks. Kaevatava määruse kehtestamisega ei otsustatud piiranguvööndis ehitustegevuse lubamist. Ehitustegevus eeldab lisaks detailplaneeringu kehtestamisele, mis ei ole ehitustegevuse vahetu õiguslik alus, ka ehituslubade andmist, ning mõlemaid saab vaidlustada. Nendes küsimustes saavad huvitatud isikud kaasa rääkida ka ilma, et määruse toime peatataks. Seega ei saa määrus vahetult endaga kaebajatele pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua. Määrus ei välista ega piira kaebajate õiguste ja seaduslike huvide realiseerimist juba pikka aega pooleli olevas planeerimismenetluses. Eeltoodut arvestades on paljasõnaline ja spekulatiivne taotleja väide, nagu võiks määrusest tulenevate õiguste kasutamine kolmandate isikute poolt kohtumenetluse ajal tuua endaga kaasa taotleja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei oleks pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Milles seisneks antud asjaoludel õiguste rikkumise pöördumatu tagajärg, pole taotleja selgitanud. Detailplaneeringut ei kehtestata määruse täitmiseks. Detailplaneering iseenesest ei ole kaitseala kaitse-eeskirja täitmise kohustuslik instrument. Määruse eesmärgiks ja sisuks on teise haldusakti – Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määruse nr 57 muutmine, mis toimus kaevatava määruse jõustumisel 30. detsembril 2000. a. Sellest päevast on kaevatav määrus täidetud ega oma iseseisvat tähendust. Käesoleval ajal reguleerib maastikukaitseala kaitsekorda kaitse-eeskiri tervikuna. Seega on akt, mille kehtivuse ja täitmise peatamist taotletakse, juba täidetud ning taotlust pole võimalik rahuldada. Kaitse-eeskirja või selle osa peatamist pole taotletud. Kui asuda seisukohale, et kaevatava määruse peatamine toob endaga kaasa ka määruse nr 57 vastava sätte kehtivuse ja täitmise peatamise määramata ajaks, tekiks olukord, kus kaitse-eeskiri ei sisaldaks üldse kehtivat regulatsiooni Kalmuse tee piiranguvööndis võimaliku ehitustegevuse suhtes. Sel juhul oleks keelatud igasugune ehitustegevus, sealhulgas puhkeotstarbeline äri- ja sotsiaalehitus, mille õiguspärasust pole kahtluse alla seatud, ning peatamisega kaasneks olukord, mida kaebuses pole taotletud ja väljuks seega kaebuse raamidest ning tooks kaasa kolmandate isikute õiguste ja seaduslike huvide ulatuslikuma kitsendamise kui seda saaks kaasa tuua kaevatava määruse tühistamine. Ringkonnakohus leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. HKMS § 121 lg 2 järgi võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. HKMS § 35 lg 5 järgi on ringkonnakohtul õigus rakendada esialgset õiguskaitset vastavalt HKMS §-dele 121 ja 122. HKMS § 122 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse vaadata läbi kirjalikus menetluses ning nõuda tõendite esitamist ja teiste protsessiosaliste arvamust üksnes juhul, kui see on võimalik ilma viivituseta. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Ringkonnakohus nõustub kolmandate isikutega selles, et vaidlustatud haldusakt ei kujuta endast lõplikku otsustust selle kohta, kas piiranguvööndisse hakatakse ehitama või mitte. Õige on ka väide, et detailplaneeringu kehtestamine ei kujuta endast kaevatava haldusakti täitmist. Samas on Vabariigi Valitsuse luba piiranguvööndis ehitada aluseks kinnistuste ehitusõiguste reguleerimisele. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest esialgsest õiguskaitsest keeldumine võib oluliselt raskendada kaebuse eesmärgi saavutamist, milleks on puhkeala säilitamine ja elamuehituse välistamine juba eos. Kaebuses püstitatud eesmärk ei pruugi esialgse õiguskaitseta olla üksnes käesoleva kohtuasja raames saavutatav. Kaevatava haldusakti kehtivuse peatamine ei kahjusta avalikku huvi. Kuna tegemist on looduskaitsealaga ning otsustus, kas ja millises ulatuses piiranguvööndisse ehitamist lubada, omab keskkonnale olulist mõju mitte üksnes lähitulevikus, vaid väga pikas perspektiivis, on avalikkuse huviks see, et otsustus oleks hästi läbi mõeldud ja põhjalikult kaalutud. Kehtivuse peatamine võib riivata kolmandate isikute huve, sest soovitud ehitusprojektide realiseerumine lükkub edasi. Tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega, mis takistaks esialgse õiguskaitse rakendamist. Kolmandate isikute väitega, et kaevatava haldusakti kehtivuse peatamisel väljuks esialgne õiguskaitse kaebuse raamidest ning kitsendaks kolmandate isikute õigusi ulatuslikumalt kui kaevatava haldusakti tühistamine, ringkonnakohus ei nõustu. Haldusakti kehtivuse peatamise õiguslikud tagajärjed ei saa ulatuda kaugemale sama haldusakti tühistamise tagajärgedest. Juhindudes HKMS § 35 lg-st 5, § 121 lg 3 p-st 1 ringkonnakohus määras: Rahuldada Jaak Vaheri taotlus esialgseks õiguskaitseks. Peatada Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 452 kehtivus kuni selle määruse tühistamise taotluse kohta tehtava kohtuotsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Saata määrus menetlusosalistele ja teadmiseks Tallinna Linnavalitsusele. Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse saamisest. Erikaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. Kohtunikud Lauri MADISE Silvia TRUMAN Ruth VIRKUS