Antsla Vallavalitsus — Antsla valla asutuste teabenõude menetlemise ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirangute kehtestamine ning juurdepääsupiiranguga teabe hoidmise korra kinnitamine — KO, 148, 1380

Võttes aluseks avaliku teabe seaduse (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158) § 5 lõike 1 punkti 1 ja § 10 lõike 2, Antsla Vallavalitsus määrab: 1. Kinnitada «Antsla valla asutuste teabenõude menetlemise ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirangute kehtestamine ning juurdepääsupiiranguga teabe hoidmise kord» (juurde lisatud). 2. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla Interneti koduleheküljel. 3. Määrus jõustub 1. mail 2004. a. Vallavanem Tiit TÕNTS Vallasekretär Tiina VARES Kinnitatud Antsla Vallavalitsuse 23. aprilli 2004. a määrusega nr 5 TEABENÕUETE MENETLEMISE JA ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD TEABELE JUURDEPÄÄSUPIIRANGUTE KEHTESTAMISE NING JUURDEPÄÄSUPIIRANGUGA TEABE HOIDMISE KORD 1. Avalik teave, teabenõue, juurdepääs teabele, teabenõude kulude katmine 1.1. Avalik teave on mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on Antsla Vallavalitsuses või Antsla valla asutuses (edaspidi asutus) saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. 1.2. Teabenõue on teabenõudja poolt asutusele esitatud taotlus teabe saamiseks. 1.3. Teabenõudja esitab asutusele teabenõude: 1.3.1. suuliselt, pöördudes asutuse poole vahetult või telefoni teel; 1.3.2. kirjalikult, andes teabenõude üle isiklikult või edastades selle posti, faksi või elektronpostiga. 1.4. Teabenõudes tuleb suuliselt või kirjalikult esitada järgmised andmed: 1.4.1. teabenõudja ees- ja perekonnanimi; 1.4.2. asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus; 1.4.3. teabenõudja sideandmed (posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta; 1.4.4. taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid; 1.4.5. taotletav teabenõude täitmise viis. 1.5. Kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute delikaatsed või eraelulised isikuandmed, tuvastab asutus teabenõudja isiku. 1.6. Juurdepääs teabele võimaldatakse asutuse poolt: 1.6.1. teabenõude täitmisega; 1.6.2. teabe avalikustamisega. 1.7. Teabenõude täitmise kulud katab asutus, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. 1.8. Paberkandjal ärakirjade valmistamise eest tasub teabenõudja vastavalt asutuses kehtestatud hinnakirjale, kuid mitte rohkem kui kolm krooni iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. 1.9. Asutus võib vabastada teabenõudja kulude katmisest, kui: 1.9.1. kulude sissenõudmine ei ole majanduslikult otstarbekas; 1.9.2. teabenõudjale on teave vajalik teadusliku töö tegemiseks; 1.9.3. teabenõudjale on teave vajalik oma õiguste ja vabaduste teostamiseks või kohustuste täitmiseks ja tal ei ole majanduslikke võimalusi kulude katmiseks. 1.10. Ametnik, kelle poole pöördutakse teabenõude saamiseks, abistab teabenõudjat, selgitades teabenõudjale arusaadavalt teabele juurdepääsu korda, tingimusi ja viise. 2. Teabenõuete vastuvõtmine ja registreerimine 2.1. Kirjalikult esitatud, postiga saabunud, asutuse faksile või elektronpostiaadressile saadetud teabenõuded registreerib ja suunab ringlusse sekretär-asjaajaja dokumendihalduse programmi Amphora (edaspidi dokumendiregister) kaudu analoogiliselt saabunud postiga. 2.2. Ametnike elektronpostiaadressidele saabunud teabenõuded edastatakse registreerimiseks sekretär-asjaajajale. 2.3. Kui suuliselt (vahetult või telefoni teel) esitatud teabenõue kuulub registreerimisele, kirjutab teabenõude saaja vajalikud andmed üles teabenõude registreerimise vormile (lisa 1) ning seejärel edastab selle sekretär-asjaajajale registreerimiseks dokumendiregistris. Andmed võib ka teabenõuet vastu võttes kohe dokumendiregistrisse kanda. 2.4. Teabenõuded registreeritakse dokumendiregistris teabenõude saamise päeval või hiljemalt saamisele järgneval tööpäeval. Teabenõuet ei registreerita, kui see on anonüümne või on esitatud suuliselt ja täidetakse viivituseta. 2.5. Suuliselt esitatud teabenõuet ei pea registreerima, kui see täidetakse viivituseta: 2.5.1. nõutud dokument edastatakse teabenõudjale vahetult pärast teabenõude esitamist; 2.5.2. teabenõudja juhatatakse avalikustatud teabe juurde; 2.5.3. teabenõudjale refereeritakse olemasolevaid dokumente või antakse teavet täitmisel olevate avalduste, märgukirjade või muude taotluste kohta; 2.5.4. teabenõudjale antakse teavet asutuse valduses oleva taotletava teabe olemasolu kohta või selle kohta, kelle poole peaks asutuses vastava teabe saamiseks pöörduma. 2.6. Kui teabenõudja ei jää rahule suuliselt antud teabega (vastusega), on asutusel õigus nõuda, et teabenõue esitataks asutusele kirjalikult. 2.7. Teabenõuete registreerimisel kantakse dokumendiregistrisse: 2.7.1. teabenõude kuupäev ja number; 2.7.2. teabenõudja ees- ja perekonnanimi; 2.7.3. asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus; 2.7.4. teabenõudja sideandmed (posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta; 2.7.5. teabenõude saabumise viis (e-post, faks, post, suulisel teel või telefoni teel); 2.7.6. taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid; 2.7.7. taotletav teabenõude täitmise viis; 2.7.8. teabenõude täitmise eest vastutava töötaja andmed; 2.7.9. teabenõude täitmise tähtpäev; 2.7.10. funktsiooni nimetus vastavalt dokumentide loetelule, kus teabenõuet säilitatakse; 2.7.11. funktsiooni alla kuuluva vastava toimiku indeks, kus teabenõuet säilitatakse. 2.8. Kui teabenõude registreerimisel ei selgu kõiki ülaltoodud andmeid, võtab nende täpsustamiseks teabenõudjaga ühendust teabenõude täitmise eest vastutav töötaja. 3. Teabenõude täitmine 3.1. Kas tegemist on teabenõude või avalduse, märgukirja või muu taotlusega, otsustatakse asutuses, analüüsides sõnumi sisu. 3.2. Teabenõudega ei ole tegemist, kui: 3.2.1. sõnumi sisust selgub, et ei soovita olemasolevat dokumenteeritud teavet, vaid lahendust mõnele probleemile; 3.2.2. esitatakse ettepanekuid või kaebusi; 3.2.3. saabunud nõude täitmine nõuab olemasoleva teabe analüüsimist ja selle alusel vastuse koostamist; 3.2.4. soovitakse uue teabe dokumenteerimist või mõne muu toimingu sooritamist, mis ei ole seotud üksnes teabe väljastamisega. Sel juhul toimub dokumentide läbivaatamine ja lahendamine vastavalt avaldustele vastamise seadusele. 3.3. Asutus täidab teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil, väljastades teabe: 3.3.1. teisaldatavale andmekandjale digitaalselt või teabenõudes märgitud elektronpostiaadressil; 3.3.2. dokumendi ärakirjana paberkandjal kas vahetult teabenõudjale või tema postiaadressil; 3.3.3. faksi teel; 3.3.4. suuliselt; 3.3.5. tutvumiseks teabevaldaja juures; 3.3.6. muul viisil, arvestades teabekandja tüüpi. 3.4. Asutus võib keelduda soovitud viisil teabenõude täitmisest, kui: 3.4.1. selleks puuduvad tehnilised võimalused; 3.4.2. seda ei võimalda teabekandja tüüp; 3.4.3. teabe suuliselt edastamine takistab ajalise kestuse tõttu ülemääraselt asutuse põhiülesannete täitmist. 3.5. Käesoleva korra (edaspidi nimetatud kord) punktis 3.4 sätestatud juhtudel valib sobiva teabenõude täitmise viisi asutus, konsulteerides võimaluse korral enne teabenõude täitmist teabenõudjaga. 3.6. Kui teabenõudest ei selgu teabenõudja poolt taotletav teabenõude täitmise viis ja teabenõudjaga ei ole võimalik teabenõude täitmise viisi täpsustada teabenõude täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, täidetakse teabenõue selles esitatud sideandmete alusel asutuse valitud viisil, võimaluse korral eelistades teabenõude esitamise viisi. 3.7. Asutus peab teabenõudja taotlusel väljastama dokumentide ärakirjad paberkandjal, kui teabekandja tüüp ja teabenõudja sideandmed seda võimaldavad ja kui teave ei ole avalikustatud. 3.8. Teabenõudja nõudel peab asutus väljastama teabe (sealhulgas avalikustatud teabe) ametliku kinnitusega, kui kinnitus on vajalik teabenõudja õiguste ja vabaduste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks. 3.9. Suuliselt väljastatakse teave üksnes juhul, kui: 3.9.1. soovitakse andmeid teabenõudja esitatud avalduse, märgukirja või muu taotluse menetluse kohta; 3.9.2. soovitakse andmeid selle kohta, kas asutuse valduses on teabenõudja poolt soovitud teave. 3.10. Teabenõude suulisel täitmisel ei ole teabenõude täitja kohustatud dokumente ette lugema. 3.11. Kui teabenõude täitmiseks välja otsitud dokumendi sisust selgub, et tegemist on juurdepääsupiiranguga dokumendiga, kuid dokumendile ei ole tehtud märget juurdepääsupiirangu kohta või juurdepääsupiirangu lõpptähtpäev on möödas, aga dokumendil puudub märge piirangu kehtetuks tunnistamise kohta, pöördub teabenõude täitmise eest vastutav töötaja (edaspidi vastutav töötaja) selgituse saamiseks vallasekretäri või asutuse juhi poole. 3.12. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, välja arvatud eraelulisi isikuandmeid sisaldava teabe, väljastamise otsustab vastutava töötaja ettepanekul asutuse juht. 3.13. Isikuandmeid üldjuhul asutusest ei väljastata või väljastatakse kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 2003, 26, 158) ja avaliku teabe seadusega (RT I, 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63. 387; 2003, 25, 153; 26, 158). Isiku poolt asutuse personaliarvestuse pidamiseks antud andmeid võib väljastada üksnes isiku teadmisel või avalike ülesannete täitmiseks. 3.14. Kui teabenõude täitmine eeldab asutuse valitsemisel olevat vara või rahaliste vahendite kasutamist puudutavate dokumentide või teabe väljastamist, kooskõlastab vastutav töötaja sellise teabenõude täitmise eelnevalt asutuse juhiga. 3.15. Kui teabenõude täitmine nõuab kulude katmist, otsustab selle suuruse või kulude katmisest vabastamise asutuse juht vastutava töötaja ettepanekul. Kulude tasumise vajadusest ja võimalustest teatab teabenõudjale vastutav töötaja. 3.16. Väljasaadetav vastus registreeritakse dokumendiregistris, avades sissetulnud teabenõude ja seejärel klõpsates nupul vastusdokument. Sel viisil saab teabenõude vastus numbri ja kuupäeva. 4. Teabenõude täitmise tähtaeg 4.1. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. 4.2. Teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. 4.3. Teabenõude täitmise tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäevani juhul, kui: 4.3.1. asutusel on vaja teabenõuet täpsustada; 4.3.2. teabe väljaselgitamine on aeganõudev. 4.4. Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis teavitab vastutav töötaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks. Märge tähtaja pikendamise kohta tehakse ka dokumendiregistrisse. 5. Teabenõude täidetuks lugemine 5.1. Teabenõue loetakse asutuse poolt täidetuks, kui: 5.1.1. teave on teabenõudjale edastatud korras sätestatud viisil; 5.1.2. teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud; 5.1.3. teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega. 6. Avalikustatud teabe juurde juhatamine Kui taotletud teave on avalikustatud võib asutus teavet väljastamata teatada sellest teabenõudjale viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, koos andmetega taotletavale teabele juurdepääsu viisi ja koha kohta, välja arvatud juhul, kui teabenõudja soovis ametliku kinnitusega teavet (vt korra punkt 3.8). 7. Teabenõude täitmisest keeldumine 7.1. Teabenõude täitmisest keeldutakse, kui: 7.1.1. taotletavale teabele kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole sellele teabele juurdepääsuõigust; 7.1.2. asutus ei valda taotletavat teavet ning taotletava teabe valdajat ei ole võimalik kindlaks teha ning teabenõuet edastada; 7.1.3. teabenõude täitmine ei ole võimalik, kuna teabenõude täpsustamisel ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb; 7.1.4. teabenõudja ei ole tasunud riigilõivu teabenõude täitmise kulutuste eest, kui riigilõiv või tasu on seadusega ette nähtud ja asutus ei ole loobunud kulutuste katmise nõudest. 7.2. Asutuse juhi otsusel võib teabenõude täitmisest keelduda, kui: 7.2.1. samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda; 7.2.2. teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi; 7.2.3. teabenõuet ei saa täita ühekordse teabe väljastamisega; 7.2.4. teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse avalduseks ja sellele vastatakse avaldustele vastamise seadusega ettenähtud korras; 7.2.5. kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks; 7.2.6. teabenõudja sideandmed puuduvad. 7.3. Teabenõude täitmise keeldumisest teatab vastutav töötaja teabenõudjale kirjalikult viie tööpäeva jooksul, näidates keeldumises ära avaliku teabe seaduse § 23 lõikes 1 või 2 sätestatud aluse või mõne muu seadusliku keeldumise aluse. 8. Teabenõude täitmise ja sellest keeldumise registreerimine 8.1. Teabenõude täitmine ja sellest keeldumine registreeritakse dokumendiregistris, välja arvatud juhtudel, kui see on anonüümne või on esitatud suuliselt ja täidetakse viivituseta. 8.2. Teabenõude täitmisel või sellest keeldumisel kantakse dokumendiregistrisse järgmised andmed: 8.2.1. teabenõude täitja (täitmise eest vastutav ja teabe väljastanud isik); 8.2.2. nende dokumentide rekvisiidid, mille ärakirjad või väljavõtted on teabenõude täitmiseks väljastatud; 8.2.3. täitmise või sellest keeldumise kuupäev; 8.2.4. teabenõude täitmise viis (faks, kiri, telefon, e-kiri jne) või täitmisest keeldumise alus; 8.2.5. andmed selle kohta, kas teabenõudja on tasunud teabe väljastamise eest või asutus on kulude katmise nõudmisest loobunud. 9. Teabenõude täitmise eest vastutavad töötajad 9.1. Teabenõude nõuetekohase täitmise eest vastutavad töötajad on vallavalitsuse dokumentide loetelus näidatud dokumendisarjade pidamise eest vastutavad töötajad, kuni nende valduses olevate arhivaalide asutuse arhiivi üleandmiseni või hävitamiseni. 9.2. Asutuse arhiivi üle antud arhivaalidest teabenõuete täitmise eest vastutavaks töötajaks on arhivaar. 9.3. Kui vastutav töötaja ei oska otsustada või tal on kahtlus, kas tegemist on teabenõudega või muu vastamist ja menetlemist vajava dokumendiga või võimaliku piiratud juurdepääsuga dokumendiga, pöördub ta juhiste saamiseks vallasekretäri poole. Kui ka siis vastust ei saa, tuleb pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni. 9.4. Vastutavad töötajad informeerivad asutuse juhti teabenõuete täitmisest ja nendele vastamisest keeldumisest. 9.5. Teabenõude täitmisest keeldumise kirjadele kirjutab alla asutuse juht. 10. Avalikustamisele kuuluv teave 10.1. Vallavalitsus on kohustatud avalikustama oma veebilehel asutuse ülesannetega seotud olemasoleva teabe: 10.1.1. asutuse üldistava majandusstatistika ja majandusprognoosid; 10.1.2. kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika; 10.1.3. asutuse ja asutuse struktuuriüksuste põhimäärused; 10.1.4. asutusele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid; 10.1.5. asutuse ametnike/töötajate ametijuhendid/töökohustused; 10.1.6. asutuse koosseisud ja ameti- või töökohti täitvate ametnike/töötajate ees- ja perekonnanimed, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid; 10.1.7. andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale; 10.1.8. asutuse eelarve eelnõu ja vastuvõetud eelarve ning selle täitmise aruande; 10.1.9. andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta; 10.1.10. riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates; 10.1.11. kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist; 10.1.12. kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega projektide eelnõud enne pädevatele organitele heakskiitmiseks esitamist, samuti vastavad heakskiidetud või vastuvõetud dokumendid; 10.1.13. andmed asutuse tellitud uurimuste ja analüüside kohta; 10.1.14. andmed asutuse täitmata ameti- või töökohtade kohta; 10.1.15. andmed asutuse poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta; 10.1.16. andmed sellise vara ja eelarveraha kasutamise kohta, mille riik või kohaliku omavalitsuse üksus on andnud üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuste asutatud või nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele; 10.1.17. avalike ürituste kavad; 10.1.18. muudatused asutuse töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist; 10.1.19. andmed asutuse juhi ja töötajate vastuvõtuaegade kohta; 10.1.20. asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, andmed lisatasu maksmise ja erisoodustuste andmise korra kohta; 10.1.21. andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selle muudatuse rakendamist; 10.1.22. asutuse dokumendiregistri; 10.1.23. muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida asutus peab vajalikuks avalikustada. 10.2. Teabe avalikustamisel märgitakse, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi. 11. Teabe avalikustamise viisid 11.1. Lisaks veebilehele võib korra punktis 10.1 loetletud teavet avalikustada: 11.1.1. ringhäälingus või trükiajakirjanduses; 11.1.2. dokumentide väljapanekuga üldiseks tutvumiseks asutuses ja Antsla valla raamatukogudes; 11.1.3. interneti infosüsteemis «Ametlikud Teadaanded»; 11.1.4. muul seadusega või selle alusel vastuvõetud õigusaktiga ettenähtud viisil. 11.2. Teabe avalikustamiseks valitakse viis, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab. 11.3. Asutus edastab ringhäälinguorganisatsioonidele või trükiajakirjandusele avalikustamiseks teabe sündmuste ja faktide kohta, mille puhul on eeldada avalikkuse huvi. 12. Veebilehe pidamine 12.1. Vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma valla tegevuse kajastamiseks ja asutuse valduses oleva teabe avalikustamiseks. Veebilehe tehnilist pidamist korraldab arenguspetsialist, kes avalikustab veebilehel avaliku teabe seaduse §-s 28 nimetatud teabe ning muu avalikkusele suunatud asutuse tegevust kajastava informatsiooni (vt korra punkt 10.1). Nimetatud teabe edastab veebilehe tehnilisele pidajale ülalmainitud teabe valdaja õigeaegselt ja elektrooniliselt. 12.2. Veebilehel nõutud teabe edastamise, täienduste ja paranduste sisu eest, samuti veebilehe kujunduse eest vastutab arenguspetsialist. 12.3. Kontrolli veebilehel teabe avalikustamise ja teabenõude täitmise korraldamise üle teostab vallasekretär. 12.4. Dokumendiregistri struktuuri ja sisu eest vastutab sekretär-asjaajaja. 12.5. Asutus: 12.5.1. teavitab avalikkust veebilehega tutvumise võimalustest, avalikustades andmeside aadressid ja nende muudatused; 12.5.2. avaldab veebilehel vallavalitsuse ning asutuste tegemisi kajastavaid teadeaended ja kuulutused. Vastav teave esitatakse veebilehe tehnilisele pidajale õigeaegselt ja elektrooniliselt; 12.5.3. ei või avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab; 12.5.4. rakendab viivitamata abinõusid veebilehele juurdepääsu takistavate tehniliste probleemide kõrvaldamiseks; 12.5.5. märgib veebilehel iga dokumendi avalikustamise kuupäeva ja millal on teave veebilehel uuendatud. 12.6. Igaühel on võimalus Interneti kaudu vabaks juurdepääsuks avalikule teabele valla raamatukogudes. 13. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave 13.1. Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. 13.2. Juurdepääs on piiratud ja avalik ei ole teave, mis vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõikele 1 on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. 13.3. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave on: 13.3.1. kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teave kuni asja kohtusse esitamiseni, kuid mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni; 13.3.2. riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teave kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni; 13.3.3. teave, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist; 13.3.4. teave kaitsejõudude väeosade ja isikkoosseisu relvastuse ja paiknemise kohta, kui see teave ei ole riigisaladus; 13.3.5. teave, mille avalikuks tulek ohustaks muinsuskaitse all olevat objekti; 13.3.6. teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist; 13.3.7. teave turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta; 13.3.8. teave tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks asutuse huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus; 13.3.9. seaduses sätestatud muu teave; 13.3.10. teave, mis sisaldab eraelulisi või delikaatseid isikuandmeid; 13.3.11. teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui see kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust; 13.3.12. õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist; 13.3.13. halduse üksikakti eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne akti vastuvõtmist või allakirjutamist (korralduse, lepingu, kirja või muu dokumendi projekti ja selle juurde kuuluvad dokumendid tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks vallasekretär iga kord eraldi); 13.3.14. asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm). 13.3.15. asutusesisene kirjavahetus, mida dokumendiregistris ei registreerita vastavalt asjaajamiskorrale, ning dokumentide esialgsed kavandid, arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded või mitteametlik e-kirjavahetus, kui nende sisu kajastub vastuvõetud otsustes ja nad ei jõua ametlikke otsuseid või antavaid õigusakte ettevalmistavasse dokumenteeritud menetlusse. 14. Juurdepääs üksnes asutusesiseseks tunnistatud teabele 14.1. Avalikkuse huvi põhjustanud teabe faktide kohta, mis on seotud õigusrikkumise või õnnetusega, avalikustatakse enne õigusrikkumise või õnnetuse asjaolude lõplikku selgitamist ulatuses, mis ei takista uurimist või järelevalvet või õnnetuse põhjuste selgitamist. Sellise teabe avalikustamise ulatuse otsustab pädev uurimist või järelevalvet korraldav või õnnetuse asjaolusid selgitav ametnik. 14.2. Kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. 14.3. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. 14.4. Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. 15. Isikuandmed 15.1. Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. 15.2. Eraelulised isikuandmed on: 15.2.1. perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed; 15.2.2. sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed; 15.2.3. isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed; 15.2.4. isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta. 15.3. Delikaatsed isikuandmed on: 15.3.1. poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 15.3.2. etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 15.3.3. andmed terviseseisundi või puude kohta; 15.3.4. andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 15.3.5. andmed seksuaalelu kohta; 15.3.6. andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 15.3.7. kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. 16. Juurdepääs isikuandmeid sisaldavale teabele 16.1. Asutus võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele isikuandmete kaitse seaduses sätestatud aluse olemasolul avaliku teabe seaduses sätestatud korras. 16.2. Asutus peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja millist asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavat teavet väljastati. 16.3. Kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides, samuti isikute turvalisuse tagamiseks võib pädev uurimist või riiklikku järelevalvet teostav ametnik võimaldada juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele. Kui isikuandmetele juurdepääsupiirangu järgimine võib ohustada teiste isikute elu, tervist või vara, tuleb juurdepääsupiiranguga teave viivitamata avalikustada ringhäälingus või trükiajakirjanduses (avaliku teabe seaduse § 30 lõige 4). 17. Juurdepääsupiirangu tähtajad 17.1. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. 17.2. Riiklikku ja teenistuslikku järelevalvet ning täitevvõimu üksikotsuste ettevalmistamist käsitletavate dokumentide suhtes kohaldatakse juurdepääsupiirangut kuni otsuse vastuvõtmiseni, kui ei ole muud alust teabele juurdepääsu piirata. 17.3. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist. 18. Teabe asutusesiseseks tunnistamise kord 18.1. Teabe tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks asutuse juht. 18.2. Kui teabekandja seda võimaldab, teeb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud dokumendile või dokumendi kogumile dokumendi vormistaja suurtähtedega märke «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS» või kasutab selle lühendit AK. Märkele lisatakse asutuse nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev (lisa 2). 18.3. Märge teabe tunnistamise kohta asutusesiseseks kasutamiseks kantakse dokumentide loetelusse koos juurdepääsupiirangu tähtaja märkega. Kui juurdepääsupiirang on kehtestatud asutuse dokumentide loetelus märgitud tervele dokumendisarjale, ei märgistata kõiki dokumente eraldi, vaid tehakse vastav märge toimiku kaanele või registraatori seljale. 19. Juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine 19.1. Asutus tunnistab kehtetuks juurdepääsupiirangu, kui selle kehtestamise põhjus on kadunud. 19.2. Juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamise kohta tehakse dokumendile märge. 20. Asutusesisese teabe kaitse 20.1. Asutus rakendab halduslikke ja tehnilisi abinõusid, et teave, mille kohta kehtib juurdepääsupiirang, ei satuks juurdepääsuõiguseta isikute kätte. 20.2. Kui juurdepääsupiirang kehtib arvutis vormistatud dokumendi kohta, peab dokumendi vormistaja veenduma, et juurdepääsu piiramiseks on asutuses kasutusele võetud abinõud andmete turvaliseks töötlemiseks. 21. Vastutus 21.1. Korra järgimine on kohustuslik kõigile asutuste ametnikele ja töötajatele, kes avalikku teavet väljastavad ja kellele teabenõue täitmiseks on suunatud. 21.2. Korra toimimise ja koordineerimise üldvastutaja on vallasekretär ja asutuse juht. Lisa 1 Kinnitatud Antsla Vallavalitsuse 23. aprilli 2004. a määrusega nr 5

Lisa 2 Kinnitatud Antsla Vallavalitsuse 23. aprilli 2004. a määrusega nr 5