Legislator Case Law & Legislation
77138 EE

Riigikogu — Eesti Vabariigi seaduse «Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta», täitemenetluse seadustiku ja käibemaksuseaduse muutmise ja täiendamise seadus — RT I, 1999, 18, 302

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikogu — Eesti Vabariigi seaduse «Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta», täitemenetluse seadustiku ja käibemaksuseaduse muutmise ja täiendamise seadus — RT I, 1999, 18, 302

§ 1. Eesti Vabariigi seaduses «Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta» (RT 1991, 25, 308) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: «§ 31. (1) Arbitraažikohus kohaldab vaidluse lahendamisel õigusakte, milles pooled on kokku leppinud. Kohaldatavale konkreetse riigi õigusele viitamisel eeldatakse, et kokkulepe ei kehti selle riigi kollisiooninormide kohta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Kui pooled ei ole kohaldatavas õiguses kokku leppinud, kohaldab Arbitraažikohus Eesti õigust. (3) Arbitraažikohus võib lahendada vaidluse õigluse põhimõtetele tuginedes, kui pooled on selles kokku leppinud. (4) Arbitraažikohus arvestab vaidluse lahendamisel kaubandustavasid.»; 2) seadust täiendatakse §-dega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: «§ 41. (1) Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, võib Arbitraažikohus poole avalduse alusel rakendada järgmisi hagi tagamise abinõusid: 1) kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärge või kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistusraamatus ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arestimine hagihinda arvestades; 2) kostjal teatud tehingute ja toimingute keelamine. (2) Arbitraažikohtu otsust, millega on määratud hagi tagamise abinõu, täidetakse samal viisil nagu Arbitraažikohtu lõppotsust vaidluse lahendamise kohta. (3) Hagi tagamisega põhjustatava võimaliku kahju hüvitamiseks võib Arbitraažikohus nõuda avaldajalt raha ettemaksmist Arbitraažikohtu deposiiti. (4) Kui Arbitraažikohus jätab hagi rahuldamata ja kui hageja taotlusel hagi tagamisega on kostjale tekitatud kahju, on kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist hagejalt. § 42. Arbitraažikohus võib taotleda maa- või linnakohtult abi tõendamismenetluseks või muudeks kohtutoiminguteks, mis ei ole Arbitraažikohtu pädevuses. Kohus lahendab taotluse vastavalt tõendamismenetluse või muude kohtutoimingute kohta kehtivatele menetlussätetele.»; 3) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 7. (1) Huvitatud poolel on õigus esitada Arbitraažikohtu otsuse kättesaamise päevast arvates ühe kuu jooksul taotlus Arbitraažikohtu otsuse tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse, kui: 1) isik, kes sõlmis kokkuleppe vaidluse lahendamise kohta Arbitraažikohtus, ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal teovõimeline; 2) kokkulepe vaidluse lahendamise kohta Arbitraažikohtus on kehtetu selle riigi õiguse järgi, mille alusel on pooled otsustanud hinnata kokkuleppe kehtivust; kui pooled ei ole õiguse suhtes kokku leppinud, siis kokkuleppe kehtetuse korral Eesti õiguse järgi; 3) poolele ei ole vahekohtuniku määramisest või Arbitraažikohtu menetlusest nõuetekohaselt teatatud või kui ta muudel põhjustel ei ole saanud asjas esitada ega kaitsta oma seisukohti; 4) Arbitraažikohtu otsus käsitleb vaidlust, mida poolte kokkuleppe alusel ei lahendata Arbitraažikohtus; 5) Arbitraažikohtu moodustamine või Arbitraažikohtu menetlus ei toimunud vastavalt poolte kokkuleppele või Arbitraažikohtu reglemendile ning selline rikkumine on Arbitraažikohtu otsust oluliselt mõjutanud; 6) Eesti õiguse kohaselt ei ole vaidluse lahendamine Arbitraažikohtu pädevuses; 7) Arbitraažikohtu otsuse tunnustamine või täitmine oleks vastuolus Eesti põhiseadusliku korra või heade kommetega. (2) Arbitraažikohtu otsuse tühistamise taotlus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Arbitraažikohtu eesistuja kaudu. Eesistuja teatab taotlusest teisele poolele, kellel on õigus esitada oma seisukoht. (3) Kui Arbitraažikohtu otsuse tühistamist taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ning otsusega on lahendatud mitu nõuet, millest osa oli Arbitraažikohtu pädevuses, tühistab kohus otsuse nende nõuete osas, mis ei olnud Arbitraažikohtu pädevuses. (4) Kohus võib teise poole taotlusel peatada Arbitraažikohtu otsuse tühistamise menetluse Arbitraažikohtu täiendava otsuse tegemiseks. (5) Arbitraažikohtu otsuse tühistamise taotlust ei rahuldata, kui taotluse esitaja viitab rikkumistele, millest ta oleks võinud menetluse ajal Arbitraažikohtule teatada, kuid ei ole teinud seda õigel ajal. (6) Arbitraažikohtu otsuse peale edasikaebamine ei peata otsuse täitmist. Kohtul on õigus täitmine peatada. (7) Kohtuotsus, millega Arbitraažikohtu otsus on tühistatud, ei too kaasa Arbitraažikohtus vaidluse lahendamise kokkuleppe kehtetust.»; 4) seadust täiendatakse §-ga 71järgmises sõnastuses: «§ 71. (1) Tallinna Ringkonnakohus kohaldab § 7 lõikes 1 toodud taotluse läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku apellatsioonimenetluse sätteid niivõrd, kui see on kooskõlas vahekohtumenetluse mõttega. (2) Ringkonnakohus lahendab taotluse otsusega. (3) Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata või tühistab Arbitraažikohtu otsuse. (4) Ringkonnakohtu otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.»; 5) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 8. Eestis tehtud Arbitraažikohtu otsus täidetakse Eestis asuva isiku suhtes täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»; 6) seadust täiendatakse §-ga 9 järgmises sõnastuses: «§ 9. Eestis tehtud Arbitraažikohtu otsus täidetakse välisriigis asuva isiku suhtes täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selline otsus loetakse välisriigi vahekohtu otsuseks täitemenetluse seadustiku § 74 mõttes.» § 2. Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695) § 74 pealkiri ja lõike 1 esimene lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: «§ 74. Välisriigi kohtute või vahekohtu otsuste või muude lahendite täitmine (1) Vastavalt Eesti Vabariigi ja teiste riikide vahel sõlmitud õigusabi-kokkulepetele ning New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile (RT II 1993, 21/22, 51) teeb vara asukoha- või võlgniku asu- või elukohajärgne maa- või linnakohus määruse välisriigi kohtu otsuse või vahekohtu otsuse või muu lahendi sundkorras täitmise lubamiseks Eesti Vabariigi territooriumil.» § 3. Käibemaksuseaduse (RT I 1993, 60, 847; 1996, 63, 1149; 76, 1344; 81, 1447; 1997, 11, 96; 40, 621; 42, 679; 48, 773; 48 776; 72, 1187; 74, 1231; 74, 1232; 1998, 23, 321; 57, 863; 86/87, 1410; 103, 1702) § 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: «10) Eesti Vabariigi seaduse «Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta» (RT 1991, 25, 308) tähenduses vaidlevate poolte ja muudes vahekohtutes vaidlevate poolte poolt arbitraažimaksu tasumist.» Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →