Riigikogu — Pagulaste seaduse muutmise ja täiendamise seadus — RT I, 18, 301

Pagulaste seaduses (RT I 1997, 19, 306) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. Paragrahvis 3 asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsuselt» sõnadega «Eesti Vabariigilt». § 2. Paragrahvi 4 punktis 2 asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsus» sõnadega «Eesti Vabariik». § 3. Paragrahvis 5: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsus» sõnadega «Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus»; 2) lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna «pagulast» sõnaga «välismaalast»; 3) lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsusele» sõnadega «Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusele». § 4. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 6. Varjupaiga andmisest keeldumine Kooskõlas konventsiooniga keeldub Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus varjupaiga andmisest taotlejale: 1) kellel puudub alus varjupaiga saamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 5; 2) kes on saanud varjupaiga mõnes teises riigis; 3) kes omab ÜRO asutuste või allasutuste, välja arvatud ÜRO pagulaste ülemkomissari kaitset või abi; 4) kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et ta on toime pannud rahvusvahelistes õigusaktides määratletud rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo või raske mittepoliitilise kuriteo või et ta on süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevate tegude toimepanemises; 5) kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et ta võib ohustada Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda.» § 5. Paragrahvid 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 8. Esmane küsitlus (1) Välismaalasega, kes on teatanud oma soovist taotleda varjupaika, viiakse Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse poolt läbi esmane küsitlus. (2) Esmase küsitluse läbiviimisel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus: 1) küsitleb välismaalast tema Eestisse saabumise asjaolude ja varjupaiga taotlemise põhjuste kohta; 2) teeb kindlaks välismaalase isiku olemasolevate tõendite ja dokumentide alusel; 3) korraldab välismaalase daktüloskopeerimise ja fotografeerimise ning vajaduse korral tervisekontrolli; 4) võtab vastu vormikohase taotluse varjupaiga saamiseks. (3) Esmane küsitlus viiakse läbi Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (4) Välismaalasel, kes on teatanud oma soovist taotleda varjupaika Eesti Vabariigi piiripunktis enne Eestisse sisenemist või ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise ja menetlemise ajal, ei ole lubatud esmase küsitluse läbiviimise ajal lahkuda piirivalveasutuse territooriumilt või temale määratud ruumidest, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) varjupaiga taotlemise soovist loobumise korral; 2) vältimatu arstiabi saamiseks; 3) välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. (5) Pärast esmase küsitluse läbiviimist toimub taotluse läbivaatamine ja taotleja põhjalik küsitlus, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 9. Taotluse kiirmenetlus (1) Taotluse kiirmenetlus taotleja suhtes viiakse läbi, kui: 1) taotleja kodakondsusjärgset riiki või alalist asukohamaad on alust pidada turvaliseks riigiks, kus taotlejat ei ohusta käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tagakiusamine või väljasaatmine riiki, kus taotlejat ohustab nimetatud tagakiusamine; 2) taotleja on saabunud Eestisse mõne muu riigi kaudu, mida on alust pidada turvaliseks kolmandaks riigiks, kus taotlejat ei ohusta käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tagakiusamine või väljasaatmine riiki, kus taotlejat ohustab nimetatud tagakiusamine; 3) taotlus on ilmselgelt põhjendamatu. (2) Kiirmenetluse käigus viib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus läbi taotleja täiendava küsitluse, kontrollib esitatud dokumentide õigsust, taotleja usutavust ja vastavust käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud tingimustele ning teeb ühe järgmistest otsustest: 1) lõpetada kiirmenetlus ja viia läbi taotleja põhjalik küsitlus ning vaadata taotlus läbi; 2) jätta taotlus rahuldamata. (3) Välismaalasel, kes on teatanud oma soovist taotleda varjupaika Eesti Vabariigi piiripunktis enne Eestisse sisenemist või ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise ja menetlemise ajal, ei ole lubatud taotluse kiirmenetluse ajal lahkuda piirivalveasutuse territooriumilt või temale määratud ruumidest, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) varjupaiga taotlemise soovist loobumise korral; 2) vältimatu arstiabi saamiseks; 3) välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. (4) Koos otsusega taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus: 1) ettekirjutuse välismaalase Eestist lahkumiseks, kui taotluse esitas Eestis viibiv välismaalane; 2) välismaalase piirilt tagasisaatmise otsuse, kui taotluse esitas välismaalane piiripunktis enne Eestisse sisenemist või ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise ja menetlemise ajal. (5) Kaebuse kiirmenetluse käigus taotluse rahuldamata jätmise kohta ja sellega seoses tehtud Eestist lahkumise ettekirjutuse või piirilt tagasisaatmise otsuse peale võib esitada halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse välismaalasele teatavaks tegemise päevast arvates. (6) Kiirmenetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (7) Turvalise kolmanda riigi määratlemisel lähtub Eesti Vabariik ÜRO pagulaste Ülemkomissari Ameti põhimõtetest.» § 6. Seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: «§ 91. Taotleja Eestis viibimise tingimused taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal (1) Eestis viibiv taotleja on kohustatud esmase küsitluse ja kiirmenetluse läbiviimise ajal viibima esmases vastuvõtukeskuses, välja arvatud juhul, kui tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja ta soovib elada mujal. Esmasest vastuvõtukeskusest võib taotleja ajutiselt lahkuda Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse loal järgmistel juhtudel: 1) esmase küsitluse toimingute läbiviimiseks; 2) vältimatu arstiabi saamiseks. (2) Taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal on taotleja kohustatud elama vastuvõtukeskuses, välja arvatud juhul, kui tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja ta soovib elada mujal. Väljaspool vastuvõtukeskust võib taotleja Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse loal elada, kui: 1) taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik; 2) taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks; 3) taotleja elamine väljaspool vastuvõtukeskust on vajalik tema turvalisuse tagamiseks. (3) Käesoleva seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud juhtudel ei ole lubatud taotleja elamine väljaspool vastuvõtukeskust. (4) Taotleja, kes taotluse läbivaatamise ajal elab väljaspool vastuvõtukeskust, on kohustatud teavitama Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutust oma elukohast ja selle muutumisest ning ilmuma Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse määratud tähtaegadel nimetatud valitsusasutusse pagulasseisundi tuvastamiseks vajalike toimingute läbiviimisele. (5) Taotlejal ei ole õigust taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal Eestis töötada, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on Eestis töötamiseks seaduslik alus. (6) Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus annab taotlejale tunnistuse, millel on taotleja foto, nimi, elukoht taotluse läbivaatamise ajal, tunnistuse kehtivusaeg ja taotleja allkiri ning mis tõendab, et välismaalane taotleb Eestis varjupaika. Taotleja, kes viibib väljaspool vastuvõtukeskust, on kohustatud politsei nõudmisel esitama tunnistuse selle kontrollimiseks ning taotleja isiku tuvastamiseks. (7) Tunnistuse vormi ja selle väljaandmise, väljavahetamise, äravõtmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 7. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 10. Esmane vastuvõtukeskus ja vastuvõtukeskus (1) Esmane vastuvõtukeskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesandeks on korraldada välismaalasele vajalike teenuste osutamist esmase küsitluse ja kiirmenetluse läbiviimise ajal. (2) Vastuvõtukeskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesandeks on korraldada taotlejale vajalike teenuste osutamist taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal. (3) Esmase vastuvõtukeskuse ja vastuvõtukeskuse sisekorraeeskirjad kinnitab asutuse juht. (4) Esmane vastuvõtukeskus korraldab välismaalasele vastavalt vajadusele toetusena: 1) ajutise majutamise; 2) toitlustamise ja varustamise esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega; 3) vältimatu abi ja tervisekontrolli; 4) hädavajalikud tõlketeenused; 5) informeerimise tema õigustest ja kohustustest; 6) muud esmavajalikud teenused. (5) Vastuvõtukeskus korraldab taotlejale vastavalt vajadusele toetusena: 1) majutamise taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal; 2) toitlustamise ja varustamise esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega ja rahaga hädapärasteks pisikulutusteks Vabariigi Valitsuse kehtestatud määra piires; 3) esmaabi ja tervisekontrolli; 4) hädavajalikud tõlketeenused ja eesti keele õpetamise; 5) informeerimise tema õigustest ja kohustustest; 6) muud esmavajalikud teenused. (6) Esmases vastuvõtukeskuses viibiv taotleja daktüloskopeeritakse ja fotografeeritakse, välja arvatud juhul, kui taotleja on fotografeeritud ja daktüloskopeeritud esmase küsitluse läbiviimisel.» § 8. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: «§ 101. Viibimine vastuvõtukeskuses (1) Taotleja, kes taotluse läbivaatamise ajal elab vastuvõtukeskuses, on kohustatud öisel ajal viibima vastuvõtukeskuses. Öiseks ajaks loetakse ajavahemikku kella 22-st kuni 6-ni. (2) Vastuvõtukeskus võib taotlejal lubada vastuvõtukeskusest öisel ajal eemalviibimist järgmistel juhtudel: 1) arstiabi saamiseks; 2) vältimatut arstiabi vajava perekonnaliikme juures viibimiseks; 3) Eestis seaduslikult viibiva isiku põhjendatud taotluse alusel. (3) Vastuvõtukeskusest ei ole lubatud lahkuda taotlejal: 1) kes on paigutatud nakkushaiguse või selle ohu tõttu karantiini; 2) kelle isik ei ole kindlaks tehtud; 3) kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et tema viibimine väljaspool vastuvõtukeskust võib ohustada Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda; 4) kelle suhtes on algatatud kriminaalasi ja isikut ei ole paigutatud eelvangistusse. (4) Taotleja on kohustatud täitma vastuvõtukeskuse eeskirju ja võtma osa vastuvõtukeskuse poolt korraldatud tegevusest.» § 9. Paragrahvis 11: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Vormikohane taotlus esitatakse Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusele.»; 2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(7) Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus viib taotlejaga läbi põhjaliku küsitluse ja vajadusel täiendavad küsitlused tema Eestisse saabumise asjaolude ja varjupaiga taotlemise põhjuste kohta. Põhjaliku küsitluse ning täiendava küsitluse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»; 3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: «(8) Kui taotlejal puudub kehtiv isikut tõendav dokument, teeb Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus taotleja isiku kindlaks muude tõendite alusel. (9) Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus, esmane vastuvõtukeskus ja vastuvõtukeskus säilitavad taotleja isikuandmed ja muud dokumendid ja tagavad nende konfidentsiaalsuse.» § 10. Paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsusele põhjendatud ettepaneku» sõnadega «põhjendatud otsuse». § 11. Seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: «§ 121. Pagulasseisundi tuvastamise peatamine ja taotluse menetlemise lõpetamine (1) Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus peatab pagulasseisundi tuvastamise, kui taotleja ei ole ilmunud kolme kuu jooksul pagulasseisundi tuvastamiseks vajalike toimingute läbiviimisele ning Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusel ei ole õnnestunud kindlaks teha taotleja asukohta. Pagulasseisundi tuvastamine ja taotluse menetlemine taastatakse, kui taotleja ilmub üheksa kuu jooksul pagulasseisundi tuvastamise peatamisest arvates Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusse pagulasseisundi tuvastamiseks vajalike toimingute läbiviimisele. (2) Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus lõpetab taotluse menetlemise, kui taotleja ei ole ilmunud ühe aasta jooksul pagulasseisundi tuvastamiseks vajalike toimingute läbiviimisele ning Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusel ei ole õnnestunud kindlaks teha taotleja asukohta.» § 12. Paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Koos varjupaiga andmise otsustamisega otsustab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus pagulasele tähtajalise elamisloa andmise, mille kehtivusaeg ei tohi ületada kahte aastat.» § 13. Paragrahvi 19 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: «(2) Pagulasseisundi lõppemise tuvastab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus oma otsusega.» § 14. Paragrahvis 20 asendatakse sõnad «pagulasseisund on lõppenud» sõnadega «puhul on pagulasseisundi lõppemine tuvastatud». § 15. Paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse otsusega võetakse isikult varjupaik ära: 1) varjupaiga andmisest keeldumise aluste tuvastamisel; 2) kui ta on kohtu poolt süüdi mõistetud raskes kuriteos ja tema jätkuv Eestis viibimine on ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale.» § 16. Seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: «§ 231. Varjupaigataotlejate ja pagulaste register Varjupaigataotluse esitanud isikute ja pagulaste kohta peetakse riiklikku pagulaste registrit.» § 17. Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. septembril. Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA