Tallinna Linnavolikogu — Tallinna munitsipaalpolitsei arengukava heakskiitmine, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti põhimääruse muutmine ning linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisude muutmine — KO, 153, 1411

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 22 lõike 1 punktidest 34 ja 36, §-st 531, § 532 lõikest 2, avaliku teenistuse seaduse § 11 lõikest 1, Tallinna põhimääruse § 26 lõike 1 punktidest 34 ja 36, § 52 lõigetest 2 ja 7, linnavolikogu 18. detsembri 2003. a määrusest nr 69 ja linnavalitsuse 31. märtsi 2004. a istungi protokolli nr 15 päevakorrapunkti 1 otsusest, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kiita heaks Tallinna munitsipaalpolitsei arengukava vastavalt lisale 1. 2. Muuta Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti põhimääruse punkti 1.12 ja sõnastada see järgmiselt «1.12. Munitsipaalpolitsei tegevus on käesoleva põhimääruse mõistes Tallinna linna haldusterritooriumil avaliku korra tagamises osalemine ja linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine.» 3. Muuta Tallinna Linnavolikogu 18. detsembri 2003. a määrusega nr 69 kinnitatud lisa 1 «Tallinna linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseis» järgmiselt: 3.1. lugeda Tallinna linna ametiasutuste teenistujate ametikohtade arvuks kokku 1991 alates 1. juulist 2004. a; 3.2. lugeda punktis 15 Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti teenistujate ametikohtade arvuks 689 ning kinnitada ameti koosseisus oleva munitsipaalpolitsei struktuur ja teenistujate koosseis alates 1. juulist 2004. a vastavalt lisale 2. 4. Tallinna Linnavalitsusel leida Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti munitsipaalpolitsei suurendamisega seotud kulude katteks vajalikud rahalised vahendid. 5. Määrus jõustub 3. juunil 2004. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Lisa 1 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrusega nr 18 TALLINNA MUNITSIPAALPOLITSEI ARENGUKAVA 1. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse ülesannete hulgas on jälgida linnas tema pädevusse antud õigusnormide täitmist. Aastaid on püütud seda valdkonda korraldada linnavalitsuse ametnikele pädevuse andmisega esineda väärteomenetluses linnavalitsuse kui kohtuvälise menetleja nimel. Väärteo menetlemise pädevus on käesolevaks ajaks antud üle 300 linnavalitsuse ametnikule. Selline lahendus eeldab ametnikelt põhiülesannete täitmise kõrval lisatööd, mis oli motiveerimata ning nõudis palju tööaega ning korrektseid juriidilisi teadmisi. Seetõttu jääb järelevalve tulemuslikkus tagasihoidlikuks. Tallinn Eesti suurlinnana, vajab spetsialiseeritud üksust, mille põhiülesandeks oleks linna pädevuses olevate õigusnormide täitmise jälgimine ning rikkumiste avastamise korral nende menetlemine. Võimaluse õigusaktide täitmise üle kontrollsüsteemi rajamiseks andis 2003. aasta jaanuaris jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus, mis võimaldas kohalikes omavalitsustes luua munitsipaalpolitsei. 2. ÜLDISED ANDMED MUNITSIPAALPOLITSEI LOOMISE KOHTA Munitsipaalpolitsei rajamise ülesande püstitas Tallinna Linnavalitsusele Tallinna Linnavolikogu oma 30. aprilli 2003. a määrusega nr 30 «Tallinna kuritegevuse ennetamise kava 2003–2005», mille programmiliste ülesannete loetellu kuulus 2004. aastal välja arendada munitsipaalpolitsei (linnavahtide süsteem). Uue struktuuri ülesanneteks pidid saama avaliku korra kaitse, heakorra eeskirja täitmise üle järelevalve teostamine ja Tallinna külaliste abistamine. Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003. a määrusega nr 51 «Tallinna munitsipaalpolitsei moodustamine, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti põhimääruse uues redaktsioonis kinnitamine ning linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine» anti Tallinna Linnavalitsusele kohustus asuda munitsipaalpolitsei praktilisele moodustamisele. Sama määrusega määrati ka munitsipaalpolitsei tegevusvaldkonnad. Õigusliku aluse munitsipaalpolitsei moodustamiseks andis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus § 531 lõike 1 alusel, mis jõustus 16. jaanuaril 2003. a. Tallinna Linnavolikogu määruse alusel ellukutsutud Tallinna munitsipaalpolitsei asus oma ülesandeid täitma 2003. aasta detsembris. Munitsipaalpolitsei 12 ametikohta kuuluvad Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti koosseisu. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003. a määrusele nr 51 määrati munitsipaalametnikele töövaldkonnad, milles nad on pädevad töötama. Tallinna Linnavolikogu määruse alusel oli nendeks valdkondadeks Tallinna avaliku korra, Tallinna heakorraeeskirja ning Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja üle järelevalve teostamine. Munitsipaalpolitseiametnikele ei laiene politseiteenistuse seadus, nende õiguslik staatus on määratud avaliku teenistuse seaduse alusel. Munitsipaalpolitseiametnikud on kohaliku omavalitsuse ametnikud. Munitsipaalpolitsei loodi Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti koosseisulise osana selleks, et vähendada uue struktuuri loomisega seonduvaid kulutusi. Nii kasutatakse munitsipaalpolitsei töö tagamiseks Päästeameti majandus-, rahandus-, personali- ja teisi ameti põhitegevust toetavaid teenistusi. Munitsipaalpolitsei asub Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti ruumides. Kõik see võimaldas linna eelarve ressurssi kasutada säästlikult ning vastavalt Tallinna Kuritegevuse ennetamise kavale 2003–2005. aastaks 2004. aastal munitsipaalpolitsei töö ka käivitada. Munitsipaalpolitsei koosseisu kuuluvad kolm inspektorit, viis vaneminspektorit, üks peainspektor, üks juhtivinspektor ning üks sekretär-asjaajaja. Munitsipaalpolitseid juhib Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti direktori asetäitja munitsipaalpolitsei alal. Munitsipaalpolitsei 2004. aasta eelarve kinnitati 3,2 miljoni krooni suuruses summas, millest töötasu moodustas 2 miljonit krooni ehk 63%. Käesoleval ajal võtavad munitsipaalpolitseinikud ühe kuu jooksul menetlusse üle 150 väärteoasja, mis eeldab tööpäevas vähemalt ühe väärteomenetluse läbiviimist ühe töötaja poolt. Ametnike töö korraldamisel on lähtutud põhimõttest, et karistamine on munitsipaalpolitseiniku õigus, aga mitte kohustus. Kui isiku õiguserikkumist on võimalik vältida või kui õiguserikkuja saab aru oma tegevuse või tegevusetuse lubamatusest ning selle tagajärjed ei ole toonud kaasa tõsiseid tagajärgi ning õiguserikkumine lõpetatakse, siis sanktsiooni karistamise näol ei järgne. Munitsipaalpolitseinike töö aluseks on usalduslik kontakt elanikega, koostöö riigi ja linna ametiasutustega, pidev selgitustöö ning õigusaktidega kehtestatud nõudmiste tutvustamine ja nende üle järelevalve korraldamine. Rahatrahvi määramisel on püütud vältida maksimaalseid karistusi, ent vaatamata sellele on natuke enam kui nelja ja poole kuuga karistatud õiguserikkujaid 24.05.2004. aasta seisuga rohkem kui 472 150 krooni ulatuses. Aastas peaks trahvirahade laekumine ulatuma 1 miljoni kroonini. Seega korvab munitsipaalpolitsei oma eelarves ettenähtud kulutusi tinglikult vähemalt 1/3 osas õiguserikkumistest laekuvate trahvisummade arvelt. Edaspidi trahvide osakaal kulutuste katmisel kindlasti kasvab, kuna süsteemi käivitamiseks tehtavaid ühekordseid kulutusi (vormiriided, mööbel, sõidukid jm) ei ole vaja igal aastal teha. Loomulikult on ülaltoodud selgitus tinglik, sest korrakaitse struktuuride kulutuste määramisel ei lähtuta võimalikust trahvitulust, vaid vajadusest vähendada õiguserikkumiste arvu, tagada kord ja parandada avalikku ohutust. Väikesearvulise munitsipaalpolitsei töö analüüs on näidanud, et süsteemi käivitusraskused on ületatud, politseinike tegevust ei ole avalikkuse poolt kritiseeritud, vastupidi, elanikud on esitanud palju konkreetseid pöördumisi ja ettepanekuid linnas korra tagamiseks. Munitsipaalpolitsei on asunud koostööle linnaosade valitsuste, linna ametite ning Põhja Politseiprefektuuri Tallinna osakondadega. Tallinna munitsipaalpolitseile laekub märkimisväärselt informatsiooni Tallinna abitelefoni 1345 kaudu. Lisaks esitatud kaebustele ja korratuste kohta antud infole on linlastelt saabunud ka ettepanekuid munitsipaalpolitseile oma telefoni lühinumbri sisseviimiseks, mitme vahetusega töö korraldamiseks ja muude organisatsiooniliste soovidega. Munitsipaalpolitseinikud on saanud esmase koolituse, varustatud tööks vajalike tehniliste vahendite, vormirõivaste ja sidevahenditega. Munitsipaalpolitseinikud ei ole relvastatud. 3. LÄHEMAD EESMÄRGID 3.1. Organisatsiooni areng Munitsipaalpolitseinike tegevust reguleerib praegu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 531 lõige 1. See tegevus seisneb avaliku korra tagamises osalemises ja järelevalve teostamises kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise üle. Tallinna munitsipaalpolitsei teostab praegu järelevalvet avaliku korra ja heakorraeeskirja, samuti koerte ja kasside pidamise eeskirja üle. Tallinna Linnavalitsus võib arvestada võimalusega anda Tallinna linnas kohtuvälise menetleja ametniku õigused munitsipaalpolitseile, kellest saab linna peamine väärtegude menetleja, mis tõstab menetluse taset ja lihtsustab järelevalvet. Munitsipaalpolitsei peaks saama Tallinna väärteoasjade registri pidajaks. See võimaldab lahutada korraldusliku ja kontrollifunktsiooni teostamise ja karistuste määramise, mis vähendaks ametnikkonna võimalikku korruptsiooni ohtu. Praeguse ettepaneku aluseks on munitsipaalpolitsei töö ümberkorraldamine vastavalt lisatud juhtimisskeemile, mis tagab linnaosades parema munitsipaalpolitsei töökorralduse. Senitehtu alusel võib järeldada: • Linn vajab spetsialiseeritud üksust ehk munitsipaalpolitseid, kes täidab ainult järelevalvega seotud ülesandeid oma pädevuse piires. • Munitsipaalpolitsei peab endiselt oma põhiülesanneteks heakorraeeskirja, koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete kontrollimise ja osalemise avaliku korra eeskirja tagamisel. Kontrollitegevuse tõhustamiseks korraldatakse koostööd elanike ühenduste, keskkonnakaitse ja teiste neis valdkondades tegelevate organisatsioonidega. • Munitsipaalpolitsei peab pidama linnavalitsuse kui kohtuvälise väärteomenetleja poolt karistatud õiguserikkujate ühtset väärteoasjade registrit. • Uued korrakaitsepunktid tuleks rajada Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosasse. Munitsipaalpolitsei peab osalema korrakaitsepunktide töös. • Munitsipaalpolitsei peab tegema koostööd Kaitseliidu ja teiste kodanike omaalgatusel rajanevate korrakaitse ja turvalisuse eesmärgil loodud ühendustega. • Munitsipaalpolitseinike arvukust tuleks suurendada. Väärteoasjade registri pidamine eeldab vastavate ametikohtade loomist. Väliteenistus jaguneb territoriaalse printsiibi järgi, mis võimaldab kinnitada linnaosadele kindlaid munitsipaalpolitseinikke. Territoriaalsel printsiibil töötaval politseinikul tekib kohustus oma piirkonna ees ning tema motiveeritust oma tööülesannete täitmisel on võimalik määrata selles piirkonnas valitseva korra järgi. Võimalike korruptsiooniohtude välistamiseks on siiski vajalik süstemaatiline piirkondade vahetus ametnike vahel. Analoogiline rotatsiooniprintsiip on kehtestatud ka Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti järelevalve töötajatele. 3.2. Koostöö laialdasem korraldamine Munitsipaalpolitsei tulemuslik tegevus on võimalik ainult koostöös riigi ja kohaliku omavalitsuse teiste asutustega. Eriti tähtsaks tuleb pidada koostööd politseiga. Munitsipaalpolitsei töö peab edaspidi olema tihedalt seotud linnaosade valitsustega. Munitsipaalpolitseinike töö tõhustamise eesmärgil on vaja ühiselt planeerida kontrolltegevust, korraldada ühisreide linnaosade valitsuste ametnikega, vahetada informatsiooni, esitada linnaosade valitsustele aruandeid tehtud tööst. Linnaosade valitsustel tuleks leida võimalusi munitsipaalpolitseinikele tööruumide eraldamiseks, et tagada linnaosa elanike probleemide lahendamine nende kodu lähedal. 3.3. Munitsipaalpolitseinike kutseoskuse täiendamine Munitsipaalpolitseinike kutseoskuse pidev täiendamine nõuab oma õppe-treeningtsükli käivitamist. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti tuletõrje operatiivkoosseisule on kohustuslik regulaarne täiendusõpe, treeningud ning erialaste oskuste ja võimekuse pidev kontrollimine. Analoogiline süsteem peab käivituma ka munitsipaalpolitsei valdkonnas. See hõlmaks õigusaktide professionaalset tundmist, konfliktsituatsioonide lahendamise oskusi, enesekaitsevõtete valdamist, füüsilise vastupidavuse ja treenituse arendamist, eriotstarbelise auto ja tööks vajaliku muu tehnika tundmist ning kasutamise oskamist. Samuti võõrkeelte koolitus. 4. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE VÕIMALUSED JA VAHENDID Esmaste eesmärkide saavutamiseks on vajalik muuta Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti põhimääruse punkti 1.12 ja sõnastada see uues redaktsioonis. Uus redaktsioon annaks võimaluse väljuda praeguses põhimääruses loetletud kolme Tallinna Linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirja (Tallinna avaliku korra eeskiri, Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri ja Tallinna heakorraeeskiri) raamidest ning avardada kontrolltegevust mitmetele teistele linnaelu valdkondadele. Selle aasta jooksul peaks munitsipaalpolitseiametnike arvulist koosseisu suurendama 24 ametikoha võrra, s.t tõstma munitsipaalpolitsei ametikohtade arvu kokku 36-ni. Töötajate arvu suurendamine tingib munitsipaalpolitsei eelarve suurendamise vajaduse. Munitsipaalpolitsei esmaste arengu eesmärkide realiseerumine peaks toimuma juba 2004. aasta II poolaastast. Arvestades ametikohtade komplekteerimisele ja kohustuslikule esmasele väljaõppele kuluvat aega, oleksid täiendavad munitsipaalpolitseiametnikud igapäevatööks valmis hiljemalt 01.09.2004. 2005. ja 2006. aastal tuleks analüüsida linna muude järelevalvestruktuuride teenistujate (parkimise kontroll, ühistranspordis piletite kontroll jm) kasutamise efektiivsust. Seni kuni spetsialiseeritud järelevalve on seotud sama ametkonna korraldusliku tööga, ei ole välistatud ametkonna huvidest lähtuv infosulg või töö organiseerimisel esinevate vajakajäämiste varjamisega.

Lisa 2 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrusega nr 18 TALLINNA LINNA AMETIASUTUSTE STRUKTUUR JA TEENISTUJATE KOOSSEIS Ametikoha nimetus Ametikohtade arv Teenistuja põhigrupp Tuletõrje- ja Päästeamet (alates 01.07.2004) Munitsipaalpolitsei Direktori asetäitja munitsipaalpolitsei alal 1 JA Sekretär-asjaajaja 1 AT Koristaja 1 AT Registritalitus Juhtivinspektor 1 VA Peaspetsialist 1 VA Vanemspetsialist 1 VA Spetsialist 1 VA Menetlustalitus Juhtivinspektor 1 VA Peainspektor 4 VA Vaneminspektor 8 VA Inspektor 16 VA Kokku 36 Tuletõrje- ja Päästeamet kokku 689 Tallinna linna ametiasutuste teenistujate koosseis kokku 1991