Tallinna Linnavolikogu — Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005-2007 — KO, 153, 1410

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 2, Eesti riiklikust arengukavast Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006 ja tulenevalt linnavolikogu 13. novembri 2003. a määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna arengukavast 2004–2009 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005–2007. 2. Tööhõive suurendamise programmi elluviimisel arvestada linna eelarve võimalustega. 3. Määrus jõustub 3. juunil 2004. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrusega nr 17 TALLINNA TÖÖHÕIVE SUURENDAMISE PROGRAMM 2005–2007 SISSEJUHATUS Tallinna majandus- ja ettevõtluskeskkonda võib pidada üldiselt soodsaks. Ettevõtteid ühe elaniku kohta on kaks korda enam kui Eestis keskmiselt, välisinvestorid eelistavad selgelt pealinna piirkonda ja uute ettevõtete arv kasvab igal aastal. Kiire majanduskasvu kõrval on aga ka selgeid märke probleemidest, mis võivad negatiivselt mõjuda ettevõtluse arengule linnas tulevikus. Eeskätt on need seotud tööjõu puudusega ja kõrge tööpuudusega. Suur hulk sobivate oskustega inimesi on töötud, samal ajal kui ettevõtted peavad tellimuste täitmiseks tooma sisse töötajaid mujalt Eestist või isegi naaberriikidest. Käesoleva Tallinna tööhõive suurendamise programmi koostamise eesmärgiks on määratleda olukord tööjõuturul, tuua välja peamised tööhõivega seonduvad probleemid ning sätestada Tallinna linna tööhõive suurendamise tegevuskava aastateks 2005–2007. Programmi koostamisel võeti aluseks Tallinna Ettevõtlusameti tellimusel koostatud uuringud «Tööjõu ja eluaseme uuring kolme linnaosa näitel» (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut 2003) ning «Tööjõud ja -probleemid Tallinnas» (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut 2003), Tallinna Tööhõiveameti ja Tallinna Ettevõtlusameti esindajate arutelude tulemused, Eesti riiklik arengukava EL struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006 ning teiste riikide kogemused. Käesolev programm võetakse aluseks Tallinna Ettevõtlusameti 2005–2007 aasta eelarvete koostamisel. 1. TÖÖHÕIVE TALLINNAS Tallinna elanike arv seisuga 01.01.2003 377 890 15–74-aastased 317 800 tööjõud (majanduslikult aktiivne rahvastik) 222 600 sh hõivatud 199 000 (62,6% tööjõust) sh mitteaktiivsed (pensionil, õppimas, kodused, heitunud, töövõimetud) 95 200 töötute arv 23 600 (10,6% tööjõust) pikaajalised töötud (üle ühe aasta) 2002 54% töötutest meeste-naiste suhe registreeritud töötute hulgas 60:40 2003 aastakeskmine, Statistikaamet Rahvastikuregistri andmetel elas Tallinnas 01.05.2004 seisuga 397 853 inimest, kuid tegelik rahvaarv on tõenäoliselt suurem, erinevatel hinnangutel isegi kuni 10% suurem. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmeil oli hõivatud tallinlaste koguarvuks 2002. aastal 198 600, Tallinnas töötas aga 219 700 inimest. Maksuameti andmeil moodustas kõigi Tallinna tööandjate (avalik sektor, äriettevõtted, FIEd) töötajate arv samal aastal koguni 271,4 tuhat inimest. Viimane arv sisaldab ka Tallinna ettevõtete töötajaid, kelle töökoht asub väljaspool pealinna. Põhjamaade pealinnadega võrreldes oli Tallinnas 2002. aastal üks kõrgemaid tööhõivetasemeid (48,4% elanikkonnast ja 62,4% 15–74-aastastest, mis on lähedane EL keskmisele – 64%), samas aga ka kõige kõrgem töötuse määr (9,3% tööjõust). Sobivate tööoskusteta ja/või tööharjumusteta inimeste suurt osakaalu näitab muuhulgas kõrge pikaajaliste töötute osakaal – vanuses 15–74 oli 2002. a Tallinnas 20 300 töötut, neist 11 000 inimest ehk 54% olid töötud olnud üle ühe aasta; neile lisandus 1700 heitunut. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tööhõive ja ettevõtluse struktuurimuutused olnud väga ulatuslikud, siirdeperioodiga on kaasnenud kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv. Just areneva linna kohta liiga kõrge töötuse määr Tallinnas (viimastel aastatel 9,6–12,4%, kvartaliti on kõikumine suuremgi) on üks põhjustest käesoleva programmi koostamiseks. Tallinna suuremat töötuse määra põhjendavad analüütikud nii asjaoluga, et siia koguneb palju töösoovijaid, aga ka sellega, et paljud firmad palkavad töötajaid väljastpoolt Tallinna, kuna nende palganõudmised on madalamad (Maris Lauri, Hansapank). Tallinna tööturul jätkub möödunud kümnendil alanud trend, kus hõivatud liiguvad tootmissektori majandusharudest teenindussektorisse. Kui 1990. aastal oli töötlevas tööstuses hõivatuid 46,7%, siis 2002. aastal 25,5% ning teenindussfääris 1990. aastal 51,5% ja 2002. aastal 74,0%. Peatunud on üldise hõive vähenemine ja märgata on kasvutendentsi – 1998–2000 majanduslanguse järel on tööhõive Tallinnas kasvanud 6000 inimese võrra, tööpuudus aga ei ole samas proportsioonis vähenenud. Võib järeldada, et majanduskasv on toonud Tallinna uusi töökäsi mujalt Eestist. 15-69-AASTASED HÕIVATUD 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Tallinn 271,2 266,5 249,1 227,4 218,0 207,5 206,6 205,2 199,0 192,6 190,0 189,3 195,7 Mõõtühik: tuhat; aastakeskmine Allikas: Statistikaamet Ulatuslik tööhõive vähenemine pidurdus 1990-ndate keskel (1990–1995 kadus Tallinnas sekundaarsektoris üle 43 000 töökoha; 1995–2000 veel ca 10 000 töökohta). Tallinna osakaal oli 50% kõigist Eestis sel perioodil kadunud sekundaarsektori töökohtadest. Töökohtade vähenemise peamiseks põhjuseks oli senise turu kaotus, millest tulenevalt vähenesid oluliselt tootmismahud, toimus ümberprofileerimine ja spetsialiseerumine. Lisandunud on küll ka uusi töökohti, kuid peamiselt teenindussektoris. Tööstuses nõuavad loodavad töökohad kas uusi (insenertehnilisi) oskusi või siis madalamapalgalist käsitsi tehtavat rutiinset tööd. Tallinnas registreeritud äriühingutes oli 2002. aastal enim töötajaid hõivatud hulgi- ja jaekaubanduses (46 244), töötlevas tööstuses (46 062), veonduses, laonduses ja sides (30 716) ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduses (28 783). Suurima tööhõive kasvuga sektorid viimase nelja aasta (1999–2002) jooksul on olnud kinnisvara- ja äriteenindus (+22,8%), finantsvahendus (+14,2%), hotellid ja toitlustus (+10,9%), haridus (+10,6%) ja kaubandus (+4,6%). Oluliselt on töökohad vähenenud energeetika, gaasi- ja veevarustuses (–59,2%) ja veonduse, laonduse, side alal (–10,9%). Alljärgnev tabel kajastab detailsemalt olulisemate (keskmiselt üle 1000 töötaja) tegevusalade (EMTAK klassifikaatori järgi) kasvuedetabelit (töötajate arvu kasv võrreldes 2000. aastaga). Tabel hõlmab ainult Tallinna elanikke. Töötajate arvu kasv olulisematel tegevusaladel 2000–2002 Tegevusala Töötajate arv 2000 Töötajate arv 2002 Kasv, % kummi- ja plasttoodete tootmine 683 1 245 84 transpordivahendite, v.a mootorsõidukid ja haagised, tootmine 1 152 1 755 52 mööblitootmine 3 115 4 337 39 finantsvahendus 4 973 6 919 39 arvutiteenindus 1 953 2 590 33 elektrimasinate ja -aparaatide tootmine 989 1 311 33 metalltoodete tootmine 3 860 4 863 26 kinnisvaraalane tegevus 10 002 12 146 21 mootorsõidukite ja haagiste tootmine 1 095 1 302 19 tekstiilitootmine 2 073 2 383 15 meditsiinitehnika, optikariistade ja täppis-instrumentide tootmine 1 117 1 259 13 hotellid ja restoranid 7 400 8 317 12 Allikas: EV Maksuamet Tootmisega seotud kasvuvaldkondade ettevõtted asuvad valdavalt Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. 5–10 protsendiline kasv aastatel 2000–2002 oli veel mootorsõidukite müük, hooldus ja remont (2002. aastal töötajate arv 5142; kasv võrreldes 2000. aastaga 9%), transpordi abitegevused, reisibürood (8305; 8%), tervishoid ja sotsiaalhooldus (12 281; 7%). Praktiliselt samal tasemel on töötajate arv püsinud kirjastamises (2002. aastal 5130 töötajat), meelelahutus-, kultuuri- ja sporditegevuses (9777 töötajat), jaemüügis (19 601 töötajat) rõivatootmises (6218 töötajat), hulgimüügis ja vahendustegevuses (21 946 töötajat) ning hariduses (18 552 töötajat). 1.1. Peamised tööhõivega seonduvad probleemid – Kõrge pikaajaliste töötute ja heitunute osakaal – Kõrge tööpuuduse tase noorte hulgas – Strukturaalne tööpuudus – «Odavama» tööjõu sissevool maapiirkondadest Peamised valupunktid: kutseharidus, keeleoskus, vanus, konkurentsivõime ja töömotivatsioon. • Kõrge pikaajaliste töötute ja heitunute osakaal Üle poole töötutest on olnud tööta rohkem kui ühe aasta, paljud juba mitmeid aastaid. Sellise olukorra on põhjustanud ulatuslikud koondamised Eesti iseseisvumisele ning rahareformile järgnenud ettevõtete turukaotuse tõttu, 1993–1995 toimunud erastamise tõttu ja vähemal määral ka 1998–2000 Vene ja Aasia kriiside tagajärjel. Mida pikem on aga ilma tööta oldud aeg, seda raskem on taastada kvalifikatsiooni, motivatsiooni ja tööharjumusi. Helsingi tööhõive tõstmise programmis väidetakse, et kriitilised on just esimesed kolm kuud – kui selle perioodi jooksul tööd ei leita, raskeneb selle leidmine vabal tööjõuturul hiljem järsult ning muutub aja kulgedes aina keerulisemaks. Ettevõtjail on palju lihtsam värvata ajutist tööjõudu teistest Eesti piirkondadest, kuna töötu tööle võtjana tuleb sageli teha lisatöid ja -kulutusi, mis on seotud töötu väljaõpetamise, distsipliini ning töösse suhtumisega. Ligi 60% töötutest on kas põhi- või keskharidusega ja ligi 30% keskeriharidusega. Paljudel on probleemiks vähene riigikeele oskus, mistõttu osutub vajalikuks nii keeleõpe kui ka erialane ümber- või täiendusõpe. Olulisteks küsimusteks on kuidas tuua pikka aega tööta olnu tagasi töökeskkonda, taastada tema tööharjumused ja mil moel kompenseerida töötu värvanud ettevõtjale sellega kaasnevad lisakulutused ja riskid. • Kõrge tööpuuduse tase noorte hulgas Noorte hulgas valitseva tööpuuduse peamisteks põhjusteks on kutsehariduse kohati ebapiisav tase, selle sisuline ja erialane mittevastavus tegelikule situatsioonile tööturul ning mentaliteet. Kõrget töötuse protsenti kutseõppeasutuste lõpetajate seas tõestavad järgmised näitajad: – Eestis registreerib ennast kooli lõpetamise aasta 1. oktoobriks töötuks ligi 12% kutsekoolide lõpetanutest. Koolide lõikes on olukord mõnel juhul isegi 2–3 korda halvem. – Kõige sagedamini registreerisid end 2003. aastal töötuks Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli (50), Tallinna Teeninduskooli (25), Tallinna Tööstushariduskeskuse (24), Tallinna Kristiine Teeninduskooli (23), Tallinna Kopli Ehituskooli (20) ja Tallinna Transpordikooli (16) lõpetajad. Seega tuleks Tallinnas pöörata tähelepanu võimalustele, kuidas vähendada kutsekoolide lõpetajate jäämist töötuks. Kutseharidus Tallinnas on riigi haldusalas. Selleks et kutseharidus vastaks piirkonna ettevõtete vajadustele, ei piisa paari üksiku kutseõppeasutuse munitsipaliseerimisest, vaid linna haldusalasse peaks üle tulema kogu Tallinnas asuv kutseharidussüsteem. Siis oleks võimalik ühtse tervikuna suunata nii õpetatavate erialade valikut ja mahtusid, kui ka koordineerida õppekohtade arvu gümnaasiumites (suunatuna edasisele kõrghariduse omandamisele) ning kutsehariduses. Nii oleks parem koordineerida ka täiskasvanute täiendusõpet ja töötute ümberõpet. Hädavajalik on kutseõppurite karjäärinõustamine. Siingi on Tallinna võimalused riigi haldusalas olevates koolides toimuva mõjutamisel piiratud. Kutsekoolide õppureid tuleks informeerida õpitava eriala perspektiividest, edasise enesetäiendamise ja töö leidmise võimalustest, jagada teavet, mida tuleks arvestada töö otsimisel, millised on kvalifikatsiooninõuded jne. • Strukturaalne tööpuudus Üheks oluliseks probleemiks on strukturaalne tööpuudus – samal ajal, kui kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste napib, ületab madalama kvalifikatsiooniga isikute puhul pakkumine nõudluse. Eriti vajatakse keskastme juhte insenertehnilistel erialadel ja oskustöölisi tootmises. Olukorda leevendab mõnevõrra Tallinna tööjõuareaali (ca 50 km raadiuses) elanike töötamine pealinnas. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste käib Tallinnas tööl ka kaugemalt, kuid enamasti kolitakse mõne aja möödudes siiski töökohale lähemale. Seoses üleminekuperioodiga majanduses muutus eelmisel kümnendil põhjalikult paljude erialade populaarsus ülikoolides, tööstuse madalseisu ajal koondati palju oskustöölisi ning seetõttu on täna tööjõuturul põlvkond kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölisi ja keskastme tehnilisi juhte-spetsialiste puudu ning põlvkond ärijuhte, juriste ja turundustöötajaid üle. • «Odavama» tööjõu sissevool maapiirkondadest Suurim arvuline erinevus Tallinnas hõivatute ja hõivatud tallinlaste vahel valitseb hulgi- ja jaekaubanduses, ehituses, veonduses, laonduses ja sides, st valdkondades, kus ei ole enamasti vajalik kõrgharidus. Tallinnas töötab (ajutiselt) palju madalama kvalifikatsiooniga kaugemate Eesti (maa)piirkondade elanikke pahatihti madalama palgatasemega, kui töötud tallinlased sama tööd oleksid nõus tegema. Vastav kategooria töötajaid ei kajastu enamasti tööhõive statistikas (« must» tööjõud, töötamine kodukohas asuva firma kaudu), mis annab alust arvata, et töökohtade arv Tallinnas on oluliselt suurem, kui tallinlaste tööga hõivatus ja ligilähedane Tallinna majanduslikult aktiivsele rahvastikule. Tallinna avalikus sektoris töötab minimaalselt 15 000 inimest väljastpoolt pealinna. Tallinna äriühingutes töötab minimaalselt 20 000 inimest rohkem, kui on äriühingutes hõivatud tallinlasi. Siin on kokkupuutepunkt nii strukturaalse tööhõivega kui ka madalama kvalifikatsiooniga tallinlaste konkurentsivõimega. Ajutise tööjõu kasutamist soodustab ka tänane majanduskeskkond, kus tööjõuvajadus sõltuvalt tellimustest kord suurem, kord väiksem ning paindlikkuse ja ökonoomsuse huvides ei ole ettevõtjal kasulik palgata kõiki töötajaid tähtajatu lepinguga. On alust järeldada, et paljud madalamat kvalifikatsiooni nõudvate erialade töökohad on täidetud odavama ajutise tööjõuga teistest piirkondadest ning et valdav osa tööd teha soovivaid-suutvaid-oskusi omavaid ning tööturul konkurentsivõimelisi tallinlasi juba töötab. 1.2. Tööjõu-uuringute tulemused Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi 2003. aastal valminud uuringutest võib järeldada, et linn peaks tööhõive olukorra parandamiseks tegevuste kavandamisel arvestama nii linnaosade või piirkondade eripäraga kui ka erinevate riskirühmadega. Lasnamäel on näiteks keskmisest rohkem noori ning madalama hariduse ja kvalifikatsiooniga inimesi. Viimase aasta jooksul on tööta olnud ligi neljandik lasnamäelastest, samas aga vaid 5% kesklinna ja 15% Pirita tööalaselt aktiivsetest elanikest. Lasnamäel on ka poole rohkem alla kolme aasta praegusel ametikohal töötanuid (ebastabiilsuse ja riskifaktori näitaja!). Ametialase positsiooni määrab suuresti ära haridus ja keeleoskus, kuid on seotud ka asjaoluga, kas inimene on viimasel aastal leidnud tööalast rakendust. Töötus oli suurem madalamatel ametikohtadel ja väiksem kõrgemate ametikohtade puhul. Kõige suurem oli töötute osakaal lihttööliste (34%) ja teenindustöötajate (23%) hulgas, samuti oli tööta viiendik oskus- ja käsitöölistest ning seadme- või masinaoperaatoritest. Kogu valimist oli viimase aasta jooksul tööta 17% tööturul aktiivsest elanikkonnast. Suurim oli vastav näitaja Lasnamäe elanike hulgas (20%), kuhu on koondunud eesti keelt vähe valdavate inimeste enamus. Töökoht on tallinlastele 1999. aasta andmetega (joonis 1) võrreldes ebakindlamaks muutunud, seda eelkõige ettevõtete sulgemise ohu, aga ka koondamiste tõttu.1 1 Tegemist on erineva metoodika alusel läbi viidud küsitlustega, mistõttu tuleb järelduste tegemisega olla ettevaatlik. Regressioonanalüüsi põhjal on töökoha ebakindluse määrajaks vanus, riigikeele oskus, töösuhe tööandjaga ja sugu (tabel 1). Vanus, sugu ja keeleoskus (1999 oli näitajaks rahvus) toodi määravate teguritena välja ka 1999. aastal läbi viidud vastavateemalises üle-eestilises uuringus. Lasnamäe näitel võib järeldada, kui olulist rolli mängib elanike sissetulekute puhul keeleoskus. Nii eestlaste kui muulaste haridus- ja ametialane struktuur on Lasnamäel suhteliselt sarnased, sissetulekud on aga eestlastel veidi kõrgemad ning tööpuuduse tase tunduvalt madalam. Paremas olukorras hariduse ja töökohtade osas on muukeelse elanikkonna esindajad, kes valdavad riigikeelt vabalt nii kõnes kui kirjas. Eelnevast tulenevalt on otstarbekas välja töötada erinevaid toetusmeetmeid keeleõppeks töötute abiprogrammide, eriti aga ettevõtlustoetuste raames või lihtsalt elanikkonnale mõeldud kursustena. Andmete olemasolu tööjõusituatsiooni kohta linnaositi on vajalik linna ettevõtluspoliitiliste otsuste vastu võtmisel. Ettevõtlusinkubaatorite töölerakendamine, eesmärgiga aidata kaasa uute ettevõtete tekkele ning seeläbi tööpuuduse vähendamisele, on oluline vahend. Sealjuures tuleks arvestada inkubaatori lähikeskkonda ning tööjõusituatsiooni piirkonnas, et leiaksid kajastamist linnaosade spetsiifilised vajadused. Analüüsi tulemused näitavad, et Lasnamäel on olemas inimpotentsiaal tööstusliku (ka keerukamat tüüpi) tootmise arendamiseks (oskustöölised, masinaoperaatorid). Samas tuleb arvestada asjaoluga, et suure osa linnaosa töötajatest (17%) moodustavad lihttöölised. Seetõttu peaks inkubaator ja/või tööstuspiirkond orienteeruma mitte väikesemahulist tööhõivet pakkuvale kõrgtehnoloogilisele tootmisele, mis on iseloomulik Mustamäel avatud inkubaatorile, vaid selliste äriideede toetamisele, mis võimaldaksid suure hulga, sh lihtsamate, töökohtade teket. Lisaks ametialase struktuuri sobivusele tööstusinkubaatorile, võib uuringust järeldada, et lasnamäelased töötavad võimalusel meeleldi oma kodupiirkonnas – 40% lasnamäelaste töökoht on oma linnaosas ja suuremat liikumist Lasnamäelt mujale ei ole täheldatud. Linnaosa ettevõtluse ja tööhõive situatsiooni parandamiseks on otstarbekas lähtuda konkreetse linnaosa spetsiifikast, püüda välja töötada ja rakendada spetsiaalseid meetmeid. Viimased peaksid suuresti lähtuma elanikkonna keelelisest erisusest, ametialasest struktuurist, haridusest ja elanike rahulolematusest piirkonna eri aspektidega. Lahenditeks on töökohtadega seostatud keeleõpe; uute ettevõtete, sh tööstusettevõtete ning kultuuri- ja sporditeenuseid pakkuvate ettevõtete tekke toetamine; linnaosa heakorra ja keskkonna arendamine koostöös vastavate ametitega ning vastavasisulise ettevõtluse propageerimine regioonis. Kolme linnaosa elanike hulgas läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et halvimas olukorras on Tallinna tööturul madala haridustaseme ja ametipositsiooniga inimesed. Nende töötingimused ja rahulolu tööga seotud eri aspektidega on tunduvalt madalam kui kõrgematel ametikohtadel töötavatel inimestel. Uuring näitas, et ligikaudu pooled lihttöölistest ja teenindustöötajatest sooviksid saada koolitust. Samas pööravad tööandajad selle grupi enesearendamisvõimalustele kõige vähem tähelepanu. Konkurentsivõime ja tööjõu produktiivsuse tõstmise huvides oleks vaja arendada ettevõtte kogu töötajaskonda, pöörates erilist tähelepanu madalama astme ametikohtadel töötavate inimeste täiendus- ja/või ümberõppele. Tallinna Ettevõtlusameti tegevussuunad lähtuvalt uuringu tulemustest on seotud eelkõige koolituse ja ettevõtluskeskkonna lihtsustamisega. Kuna enam on probleeme madalama astme ametikohtade töötingimustega, peaks meetmeid rakendama just nende töötajate koolitamisele. Juhtide koolitusse on ettevõtted nõus investeerima, soodustada tuleks reatöötajate koolitamist, et tõsta ettevõtte teeninduse/tootmise kvaliteeti ja produktiivsust. Uute tööstus- ja teeninduspiirkondade (nt Lasnamäe Tööstuspark) loomisel tuleks arvestada eelkõige kohaliku tööjõuga – analüüsist selgus, et enamus inimesi (eriti madalamatel ametikohtadel töötavad inimesed) sooviksid töötada kodule lähemal. Tõenäoliselt võimaldaks Lasnamäe tööprobleeme lahendada soodsamate tingimuste loomine ettevõtlusele antud piirkonnas, töötingimuste parandamine ja erinevad koolitustoetused. Tööhõivealase olukorra parandamiseks on põhimõtteliselt kaks teed - hõivatuse suurendamine ja töötuse vähendamine. Tallinna Ettevõtlusamet tegeleb vastavalt Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmile ja talle pandud ülesannetele siiani esimesega, s.o uute töökohtade loomise soodustamise ja toetamisega. Vajalikud oleksid ka meetmed tööpuuduse vähendamiseks, eeskätt riskigruppidele suunatud programmid. 2. PROGRAMMI PEAEESMÄRGID Programmis on püstitatud neli peaeesmärki: – uute töökohtade loomine; – töötute suurem konkurentsivõime; – töötute suurem ettevõtlusaktiivsus; – töötuse ennetamine. 3. TEGEVUSKAVA 3.1. Põhilised tegevussuunad • Uute töökohtade loomine – Uute ettevõtete rajamise soodustamine linna territooriumile Linn taotleb munitsipaalomandisse tootmise arendamiseks sobivaid reformimata riigimaid ja teeb maaeraldusi ettevõtetele arvestades uute töökohtade arvu ning profiili. Linn rajab uusi tööstusalasid (tööstusparke). Pilootprojektina ehitatakse välja Lasnamäe Tondiraba Tööstuspark (ca 20 hektarit). Toetatakse töötute täiendus- ja ümberõpet, s.o kui ettevõte loob uusi töökohti ja võtab tööle töötuid, saab ta taotleda linnalt raha nende väljaõppeks. Kaasrahastatakse ühe või mitme ettevõtte ja kutseõppeasutuse uute töötajate värbamise koostööprojekte, mis lähtuvad ettevõtete tööjõuvajadusest ja kus valdav osa uutest töötajatest on töötud. Ettevõte ja koolitaja lepivad kokku, et valitakse töötute hulgast sobivad kandidaadid, korraldatakse neile erialane ümber- või täiendusõpe ja luuakse töökoht ettevõttes. Finantseerijaks on nii ettevõte kui linn. Kokku tuleks viia just tööjõupuuduses sektorid ja vastava taustaga töötud. – Sotsiaalsete töökohtade loomine Selgitatakse välja, milliste linna poolt pakutavate avalike teenuste ja linna allasutuste (hooldekodud, varjupaigad jms) puhul on võimalik värvata töötajaid töötute hulgast. Suurem töötute rakendamine olemasolevates kui ka loodavates linna äriühingutes (sotsiaaltöö, heakord, kinnisvara haldus jne). – Töökohtade loomine füüsilise puudega inimestele Selgitatakse välja võimalused füüsilise puudega inimeste tööhõiveks eeskätt linna allasutustes ja äriühingutes. Pöörata eraldi tähelepanu puuetega inimestele õppepraktika kohtade leidmise toetamisele ettevõtte praktikajuhendaja toetuste eraldamisel. – Töötutele ajutiste töökohtade leidmise toetamine Tehakse koostööd töötutele ajutist tööd organiseerivate firmadega. Tekib n.ö ajutiste töötajate reserv, keda on võimalik ettevõtetele teatud perioodiks «välja rentida». See oleks üheks piirkondlikes aktiviseerimiskeskustes pakutavaks teenuseks. – Töötute rakendamine abitöödel Linnaosavalitsused rakendavad rotatsiooni korras võimalikult suuremal arvul töötuid hooajalistel heakorratöödel. • Töötute suurem konkurentsivõime Töötute konkurentsivõime suurendamine erialaste oskuste täiustamise kaudu Suuremate eraettevõtete initsiatiivil on juba loodud või loomisel esimesed õppekeskused uute töötajate väljaõpetamiseks vastavalt antud tööandja vajadustele (nt Elcoteq, Balti Laevaremonditehase Grupp). Ühendades omafinantseeringuna ettevõtte ja linna investeeringud ning kaasates seejärel EU fondide vahendeid, rajatakse tähtsamate tootmisharude tarvis kaasaegselt sisustatud õppekeskused, mis toimiksid ka töötute ümberõppijate ja linna ametikoolide praktikabaasidena. – Praktikavõimaluste kättesaadavuse parandamine ümberõppes osalevatele töötutele Laiendatakse praktikajuhendaja toetuse taotlejate ringi Tallinna Tööhõiveametiga töötute täiendus- ja ümberkoolituse lepinguid omavatele koolitajatele. TTA sõlmib lepinguid nii kutsekoolide kui ka erakoolide ja -koolitajatega. Sõlmitakse ka kolmepoolseid lepinguid TTA, koolitaja ja ettevõtte vahel. Enamike koolituste osaks on ka praktika ettevõttes. Praktikakohtade leidmisega on aga tihti raskusi, mistõttu seab linn sisse praktikajuhendaja toetuse töötute ümberõppijate juhendajatele, et motiveerida ettevõtteid pakkuma enam praktikakohti tööturukoolitusel osalevatele töötutele. – Töökoha leidmise hõlbustamine parema infoleviku kaudu Linnaosadesse (linnaosa valitsuste teenindussaalidesse) paigaldatakse infoterminalid, mille kaudu saavad töötud infot vabade töökohtade kohta ja muud asjakohast teavet. – Töökoha leidmise hõlbustamine töötu kiire aktiviseerimise kaudu Kõrgema töötusega piirkondades avatakse töötute aktiviseerimiskeskused, mille peamised tegevused oleksid karjäärinõustamine ja abi uue töökoha leidmisel, täiendus- või ümberõppe vajaduste väljaselgitamine, vajadusel ka keeleõppe korraldamine. Aktiviseerimiskeskuste juurde luuakse eraldi üksus, mis vahendab sotsiaalseid (ajutisi) töökohti töötutele. Eelkõige oleks vajalik sellise keskuse loomine Lasnamäele. Aktiviseerimiskeskuste rajamine toimub linna koostöös Tallinna Tööhõiveametiga (omafinantseering) ja lisaraha taotletakse Euroopa Sotsiaalfondist. Täiendavalt teha koostööd erafirmadega töötute rentimise osas. • Töötute suurem ettevõtlusaktiivsus – Ettevõtlusega alustamise toetamine inkubatsioonisüsteemis Tallinna Tööhõiveamet annab töötutele stardiabi oma ettevõtlusega alustamiseks. Koostöös TTAga valitakse välja 2–3 alustavat ettevõtjat aastas, kes saavad Kopli üldinkubaatori asuka staatuse lihtsustatud tingimustel. • Töötuse ennetamine – Munitsipaalametikoolide loomine Pilootprojektina avatakse 1. septembril 2004. a Kopli ametikool. Erialade valikul arvestatakse eeskätt nõudlust tööturul ja iseseisva ettevõtluse perspektiivi. Uute erialadena avatakse käsitöömeistri, kinnisvarahooldaja, trammi-trolli lukksepp-elektriku erialad. Linn seab kaugemaks eesmärgiks korrastada kogu linnas olev kutsehariduse võrk. – Koostöö tööandjate ja erialaliitudega Kuni kutseharidus on riigi haldusalas, teevad tööandjate ja linna esindajad koostööd EV Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kutseõppeasutustega suunamaks kutseharidust lähtuvalt ettevõtete vajadusest. Nt praktikabaaside leidmine, õppekavade ja erialade valik vastavalt tööandjate vajadustele jms. Koostöös ettevõtlusorganisatsioonide ja suuremate ettevõtetega on hädavajalik kriitiliselt üle vaadata nii õpetatavate erialade valik kui mahud. – Kutse- ja karjäärinõustamine Aktiivsem infojagamine põhi- ja keskkooli noortele muutmaks suhtumist kutsehariduse perspektiivitusest. Infopäevade korraldamine kutsekoolides. Ühiskonna hoiakute muutmine tervikuna. 3.2. Tööhõive suurendamise tegevuskava aastateks 2005–2007 (miljonit krooni) Põhilised tegevussuunad Meetmed ja tegevused eesmärkide saavutamiseks 2005 2006 2007 Koordineerija ja koostööpartnerid PEAEESMÄRK 1. Uute töökohtade loomine Uute ettevõtete rajamise soodustamine linna territooriumil UUTE TOOTMISMAADE ETTEVALMISTAMINE Meetme iseloom: reformimata riigimaade taotlemine munitsipaalomandisse ja maaeraldused uusi töökohti loovatele tootmisettevõtetele. Paljassaare ja Suur-Sõjamäe osaüldplaneeringud + detailplaneeringud. TÖÖSTUSPARKIDE RAJAMINE Meetme iseloom: tööstusparkide rajamine arvestades sealjuures ettevõtete valikul ka lihtsama kvalifikatsiooniga töökohtade loomist. LASNAMÄE TÖÖSTUSPARGI (LTP) VÄLJAARENDAMINE 3 AASTA JOOKSUL Asutatakse äriühing, mis kaasab strateegilise investori, rajab LTP infrastruktuuri ja hakkab tööstuspargi operaatoriks. 2,0 10 2,0 10 1,0 20 Ettevõtlusamet koostöös teiste linnaametitega Töötute rakendamise toetamine ettevõtetes uute töötajate väljaõppeprojektide toetamise kaudu UUTE TÖÖTAJATE VÄLJAÕPPE KAASFINANTSEERIMINE Meetme iseloom: kaasfinantseeritakse ettevõtete ja kutseõppeasutuste koostööprojekte, kus Tallinna Tööhõiveameti kaudu valitud töötutele korraldatakse erialane väljaõpe või täiendusõpe ning luuakse töökohad. 0,2 0,3 0,3 Ettevõtlusamet Töötute rakendamine sotsiaalsete töökohtade loomise kaudu SOTSIAALSETE TÖÖKOHTADE LOOMINE Meetme iseloom: töötute värbamine sobilikele töökohtadele linna avalikke teenuseid pakkuvates üksustes ja allasutustes (hooldekodud, varjupaigad jms). LOODAVAS LINNAMAJA AS töötute värbamine sobivatele (hooldus)töökohtadele (ca 200 töökohta). Olemasoleva töötasufondi piires AS-i eelarve piires Elamumajandus- amet, Ettevõtlusamet Puuetega inimeste töövõimaluste parandamise kaudu SOBIVATE TÖÖKOHTADE LEIDMINE FÜÜSILISTE PUUETEGA INIMESTELE Meetme iseloom: selgitatakse välja võimalused füüsilise puudega inimeste tööhõiveks eeskätt linna allasutustes ja äriühingutes. PRAKTIKAKOHTADE LEIDMISE TOETAMINE AMETIT ÕPPIVATELE PUUETEGA INIMESTELE Meetme iseloom: Pööratakse eraldi tähelepanu puuetega inimestele õppepraktika kohtade leidmise toetamisele ettevõtte praktikajuhendaja toetuste eraldamisel. Olemasoleva töötasufondi piires Ettevõtte praktikajuhendaja toetuse meetme eelarvest Ettevõtlusamet Töötute rakendamine ajutiste töökohtade leidmise kaudu TÖÖTUTELE AJUTIST TÖÖD PAKKUVATE FIRMADE TOETAMINE Meetme iseloom: Aktiviseerimiskeskustes hakkavad tegutsema firmad, kes organiseerivad töötutele ajutist tööd. 0,2 0,2 0,2 Ettevõtlusamet Töökohtade loomine töötute abitöödel rakendamise kaudu TÖÖTUTE RAKENDAMINE HEAKORRATÖÖDEL Meetme iseloom: linnaosade valitsused rakendavad rotatsiooni korras võimalikult suuremal arvul töötuid heakorratöödel. 3 3 3 Ettevõtlusamet, linnaosad PEAEESMÄRK 2. Töötute suurem konkurentsivõime Töötute konkurentsivõime tõstmine erialaste oskuste täiustamise kaudu SUURTES TOOTMISETTEVÕTETES LOODAVATE TÄIENDUS- JA ÜMBERÕPPEKESKUSTE RAJAMISE TOETAMINE Meetme iseloom: valitud olulisemate sektorite suurettevõtetes luuakse ettevõtete, linna ja välisvahendite kaasabil väljaõppekeskused praktiliste erialaoskuste arendamiseks sh ametiõppureile ja töötutele. 0,5 0,5 0,5 Ettevõtlusamet, suurettevõtted ja erialaliidud Töötutele praktikavõimaluste kättesaadavuse parandamine PRAKTIKAJUHENDAJA TOETUSE LAIENDAMINE RIIKLIKUS ÜMBERÕPPES OSALEVATE TÖÖTUTE JUHENDAJATELE Meetme iseloom: Tallinna linna ettevõtete praktikajuhendaja toetuse taotlejate ringi laiendatakse neile koolitusasutustele, kes on Tallinna Tööhõiveameti lepingulised koostööpartnerid ja pakuvad töötutele riiklikult finantseeritavat tööturukoolitust. Toetust taotletakse nimetatud koolitustel osalevatele töötutele praktikavõimalust pakkuvatele ettevõtetele. 0,2 0,3 0,4 Ettevõtlusamet Töökoha leidmise hõlbustamine parema infoleviku kaudu INFOTERMINALIDE PAIGALDAMINE LINNAOSADESSE Meetme iseloom: linnaosavalitsuste teenindussaalidesse paigaldatakse infoterminalid, mille kaudu on ligipääs töökohtade kohta infot sisaldavatele andmebaasidele. 0,2 0,2 0,2 Linnaosa- valitsused Töökoha leidmise hõlbustamine töötu kiire aktiviseerimise kaudu TÖÖTUTE AKTIVISEERIMISKESKUSTE RAJAMINE KRIITILISTESSE PIIRKONDADESSE Meetme iseloom: luuakse piirkondlikud keskused, mille eesmärgiks on võimalikult varases töötuse staadiumis pakkuda karjäärinõustamist, abi uue töökoha otsingul, ajutist tööd, vajaduse korral ka abi tööharjumuste taastamisel ja keeleõpet. Pilootprojektina luuakse Lasnamäe aktiviseerimiskeskus. 1,0 1,0 1,0 Linnaosa- valitsused PEAEESMÄRK 3. Töötute suurem ettevõtlusaktiivsus Ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ettevõtlusega alustamise toetamise kaudu inkubatsioonisüsteemis ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAVATELE TÖÖTUTELE ÜLDINKUBAATORI ASUKA STAATUSE ANDMINE LIHTSUSTATUD TINGIMUSTEL Meetme iseloom: Tallinna Tööhõiveametilt stardiabi saanud töötutele lihtsustatud tingimustel inkubatsiooniteenuse pakkumine. 0,1 0,2 0,2 Ettevõtlusamet PEAEESMÄRK 4. Töötuse ennetamine Töötuse ennetamine linna vahetu osalemise kaudu kutsehariduse korralduses MUNITSIPAALAMETIKOOLIDE LOOMINE Meetme iseloom: pilootprojektina avatakse 1.9.2004 Kopli ametikool. 7,0 7,0 7,0 Haridusamet Töötuse ennetamine linna aktiivsema rolli kaudu kutsehariduse korralduses KOOSTÖÖ ARENDAMINE SUUREMATE TÖÖANDJATEGA JA ERIALALIITUDEGA Meetme iseloom: koostöö järgmistes valdkondades – riiklike kutseõppeasutuste tegevuse mõjutamine linna ettevõtete vajadusest lähtuvalt. Nt praktikabaaside leidmine, õppekavade ja erialade valik vastavalt tööandjate vajadustele jms. 0,1 0,1 0,1 Ettevõtlusamet, Haridusamet Töötuse ennetamine õppurite parema karjääriplaneerimise kaudu KUTSE- JA KARJÄÄRINÕUSTAMINE Meetme iseloom: aktiivsem töö nii põhi- kui keskkooli noortega muutmaks suhtumist kutsehariduse perspektiivitusest. 0,1 0,1 0,1 Haridusamet, erialaliidud Lisa 1. Statistilised andmed tööjõu-uuringutest

Tallinnas keskmiselt 2002. a: esimene tase (alg- ja põhiharidus) 6,9%; teine tase (keskeriharidus pärast põhiharidust, kesk-, kutse või keskeriharidus) 52,6%; keskeriharidus pärast keskharidust 12% ja kõrgharidus 28,6%.

Tallinnas keskmiselt 2002. a: lihttöölised 10,6%; seadme- ja masinaoperaatorid 11,2%; oskus- ja käsitöölised 13,8%; teenindus- ja müügitöötajad 10,5%; ametnikud 6,9%; tehnikud ja keskastme spetsialistid 15,5%; tippspetsialistid 18,3%; seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja tippjuhid 12,9%

Tabel 1. Töökoha ebakindluse sõltuvus erinevatest teguritest, % Vanus 16–24 25–34 35–44 45–54 55–64 48,5 51,8 55,4 63,0 58,3 Riigikeele oskus Emakeel Valdab kõnes ja kirjas Valdab kõnes Saab natuke aru Ei valda üldse 41,8 80,8 83,9 82,7 71,4 Töösuhe Tähtajaline tööleping Tähtajatu tööleping Suuline kokkulepe Avalik teenistus Muu 70,2 56,7 37,0 53,4 44,8 Sugu Mees Naine 52,1 60,1 Teatud seos on ka koolitusega: viimase 12 kuu jooksul koolitust saanud inimesed on oma töökoha suhtes tunduvalt kindlamini meelestatud. Lisa 2. Riigi ja kohaliku omavalitsuse rollid ning tegevus Aktiivsed vs passiivsed meetmed Aktiivsed – tööpuuduse tekke põhjuste ennetamine, luues tasakaalu tööturul majanduspoliitiliste hoobadega. Passiivsed – tööpuuduse tagajärgede leevendamine, mis peamiselt seisneb mitmesuguste sotsiaalsete garantiide kehtestamises töötutele. Kohalikud omavalitsused saavad olla tööturu- ja tööhõive poliitikas partneriteks Tööhõiveametitele, Tööturuametile ja Sotsiaalministeeriumile, kui riik hakkaks enam tegelema aktiivse tööhõivepoliitikaga. Aktiivsed tööturu meetmed enamuses riikides on ümberõpe, täienduskoolitus, tööturutoetus töötule ja/või tööandjale. Harjumaa ja Tallinna tööhõiveametite meetmed: • teavitab tööturuolukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, annab nõu kutsevalikul; • vahendab tööd; • pakub tööturutoetust ettevõtluse alustamiseks; • annab tööandjale tööturutoetust väiksema konkurentsivõimega isiku töölerakendamiseks; • pakub tööturukoolitust; • korraldab hädaabitöid. Täpselt samad meetmed on ka Soome Tööministeeriumil. Taani riigil rõhk samuti aktiivsetel meetmetel: • töökohtade otsing; • tööturule sisenemise aja lühendamine (noorte puhul); • aktiivne ja kiire töökoha taasleidmine; • praktikad tööandja juures koos koolituse kohustusega; • varasemad pensioniplaanid; • tulemustasudel baseeruvad personalivalikufirmad. Kohalike omavalitsuste tegevus on üldjuhul projektipõhine, suunatud konkreetsetele sihtrühmadele ja/või -piirkondadele. Palju pööratakse tähelepanu immigrantidele. Enamasti kaasatakse ka riiklikke ning EL-i finantsvahendeid. Euroopa tööhõivestrateegia põhimõtete alusel on Eesti välja töötanud oma tööhõivestrateegia, mis keskendub neljale prioriteedile: 1. Pikaajalise ja noorte tööpuuduse vastu võitlemine; 2. Kutseõpe ja ümberõpe vastavalt era- ja avaliku sektori vajaduste muutumisele; 3. Alustavate ja kasvavate ettevõtete toetamine, eriti eksportivate ja innovatiivsete ettevõtete toetamine; 4. Muukeelsed inimesed, puuetega inimesed ning meeste ja naiste võrdõiguslikkus.