Vabariigi Valitsus — Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded [terviktekst muudatustega kuni 21.12.98] — RT I, 15, 237

Terviktekst VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHITAVA HEITVEE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevate nõuetega määratakse kindlaks, millist heitvett tohib juhtida veekogusse või pinnasesse, et kaitsta keskkonda reostamise eest. 2. Reovett puhastatakse üldjuhul mehaaniliselt ja bioloogiliselt. Fosfori ja lämmastiku ärastamiseks on vaja süvapuhastust, s.o rakendada puhastusvõtteid, mis lisanduvad või kaasnevad reovee mehaanilisele ja bioloogilisele puhastusele. [21.12.1998] 3. Nõuded, millele heitvesi peab vastama, sõltuvad reostusallika reostuskoormusest ning suubla reostustundlikkusest. 4. Reostusallika reostuskoormus määratakse inimekvivalentides (ie), kusjuures arvestussuuruseks võetakse suurim aasta jooksul mõõdetud nädalakeskmine koormus, välja arvatud erakorralised sündmused (näiteks tugev vihmavaling vms). Kui osa reostusallikast pärinevast reoveest suunatakse reoveepuhastist mööda, arvutatakse selle osa üldreostuskoormus eraldi. Inimekvivalendi väärtuseks on käesolevates nõuetes loetud 70 g BHT7/ööp. BHT7 on biokeemiline hapnikutarve, s.o milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. [21.12.1998] 5. Reostustundlikeks suublateks loetakse: 1) nõrga puhverdusvõimega järvi, mille ökosüsteemil ei ole võimet kahjutustada reoaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitlust, madalaid lahti, rannikumere osi ja veevaeseid vooluveekogusid või nende osi, mis on juba eutroofsed või mis on eutrofeerumisohus; 2) järvi, jõgesid, veehoidlaid ja kanaleid või nende osi, mille vett töödeldakse või kavatsetakse töödelda joogiveeks; 3) veekogusid või nende osi, milles leidub ravimuda; 4) veekogusid või nende osi, milles toimub vääriskalade või jõevähi looduslik taastootmine; 5) veekogusid või nende osi, kus on või kuhu on planeeritud avalik supelrand vähemalt 100 inimesele; 6) alasid, mille põhjavesi on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. [21.12.1998] 6. Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse: 1) karstialasid; 2) alvareid, mille pinnakate on alla 1 m paksune; 3) alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01--0,5 m/ööp.; 4) alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiv või kruus filtratsioonimooduliga 1--5 m/ööp. 7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse: 1) alasid, mille pinnakate on alla 10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01--0,5 m/ööp.; 2) alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi või liivsavi filtratsioonimooduliga 0,001--0,005 m/ööp.; 3) alasid, mille pinnakate on alla 40 m paksune liiv või kruus filtratsioonimooduliga 1--5 m/ööp. 8. Reostusele vähetundlikeks suublateks loetakse: 1) avatud merelahti, rannikumere osi, järvi ja vooluveekogusid või nende osi, milles veevahetus on hea ja eutrofeerumisohtu ei ole ning mille seisundit heitvesi eriti ei mõjuta; 2) alasid, mille põhjavesi on reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. [21.12.1998] 9. Keskmiselt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse: 1) alasid, mille pinnakate on 0--20 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01--0,5 m/ööp.; 2) alasid, mille pinnakate on üle 2--5 m paksune savi või liivsavi filtratsioonimooduliga 0,0004--0,005 m/ööp. 10. Hästi kaitstud põhjaveega aladeks loetakse: 1) alasid, mille pinnakate on üle 20 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01--0,5 m/ööp.; 2) alasid, mille pinnakate on üle 5 m paksune savi filtratsioonimooduliga 0,0001--0,0005 m/ööp. 11. Heitvee reostusnäitajate vastavust käesolevate nõuetega kehtestatud suurimatele lubatud väärtustele ehk piirväärtustele hinnatakse aasta kestel määratud suurima nädalakeskmise väärtuse järgi, välja arvatud erakorralised sündmused (näiteks tugev vihmavaling, puhastatava reovee temperatuuri langemisel alla 12 oC lämmastiku puhastusastme määramisel vms) ja lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu suublasse juhitav sademevesi. [21.12.1998] 12. Lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate vastavust käesolevate nõuetega kehtestatud suurimatele lubatud väärtustele ehk piirväärtustele hinnatakse aasta kestel määratud suurima kvartalikeskmise väärtuse järgi. [21.12.1998] 13. Suubla (veekogu välja arvatud) reostustundlikkuse määramise korraldab maavanem käesolevate nõuete punktide 5--10 ning ekspertarvamuste alusel. 14. Pärast 1. jaanuari 1999. a käikuantavad uued reoveepuhastid peavad kohe rahuldama käesolevate nõuete kohaseid heitvee reostusnäitajate piirväärtusi. 15. Olemasolevate reoveepuhastite puhastustoime ei tohi väheneda. 151. 31. detsembriks 2000. a peavad kanalisatsiooni kaudu või vahetult veekogusse või pinnasesse suunatava heitvee reostusnäitajad vastama järgmistele nõuetele: Reostusnäitaja Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne kontsentratsioon vees (pH min) 6,0 Vesinikioonide maksimaalne kontsentratsioon vees (pH maks) 9,0 Elavhõbe 0,05 mg/l Hõbe 0,2 mg/l Kaadmium 0,2 mg/l Üldkroom 0,7 mg/l Kroomi ühend (Cr6+) 0,04 mg/l Vask 1,0 mg/l Plii 0,5 mg/l Nikkel 1,0 mg/l Tsink 2,0 mg/l Arseen 0,2 mg/l Halogeenorgaanilised ühendid (AOX) 1,0 mg/l [21.12.1998] II. VEEKOGUSSE JUHITAVA HEITVEE KOHTA KEHTIVAD NÕUDED 16. Alates 1. jaanuarist 1999. a peab: 1) üle 100 ie reostuskoormusega asulate reovett puhastama vähemalt bioloogiliselt vastavalt järgmistele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25,0 >=80 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 >=75 Hõljuvaine ehk heljum (edaspidi heljum) 35,0 >=75 2) kuni 100 ie reostuskoormusega asulate reovett puhastama vähemalt mehaaniliselt järgmiste nõuete kohaselt: Reostusnäitaja Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) >=20,0 Heljum >=50,0 [21.12.1998] 17. Asulates reostuskoormusega üle 100 000 ie peab: 1) 31. detsembriks 2000. a puhastama vähemalt 95% reoveest; 2) 31. detsembriks 2000. a puhastama reovett nii, et heitvee reostusnäitajate piirväärtused (mg/l) või reovee puhastusastmed (%) vastaksid järgmistele nõuetele: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 >=75 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15,0 >=90 Heljum 15,0 >=90 Üldfosfor 1,0 >=80 Ühealuselised fenoolid 0,1 >=75 Kahealuselised fenoolid 15,0 >=70 Naftasaadused 1,0 >=75 3) 31. detsembriks 2002. a tundlikku suublasse juhitav heitvesi rahuldama lisaks käesoleva punkti alapunktis 2 loetletud nõuete veel järgmist piirväärtust või reovee puhastusastet: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Üldlämmastik 10,0 70--80 [21.12.1998] 18. 31. detsembriks 2002. a peab asulates reostuskoormusega 15 000--100 000 ie: 1) puhastama vähemalt 95% reoveest; 2) reovett puhastama vastavalt käesolevate nõuete punkti 17 alapunkti 2 nõuetele; 3) tundlikku suublasse juhitav heitvesi rahuldama peale käesolevate nõuete punkti 17 alapunktis 2 loetletud nõuete veel järgmist piirväärtust või puhastusastet: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Üldlämmastik 15,0 70--80 [21.12.1998] 181. 31. detsembriks 2003. a peab asulates reostuskoormusega 10 000--14 999 ie: 1) puhastama vähemalt 95% reoveest; 2) reovett puhastama vastavalt käesolevate nõuete punkti 17 alapunkti 2 nõuetele; 3) tundlikku suublasse juhitav heitvesi vastama käesolevate nõuete punkti 18 alapunkti 3 nõuetele. [21.12.1998] 19. 31. detsembriks 2005. a peab asulates reostuskoormusega 2000--9999 ie: 1) puhastama vähemalt 95% reoveest; 2) reovee puhastama käesolevate nõuete punkti 17 alapunkti 2 nõuete kohaselt, välja arvatud heljumi ja fosfori osas, mis peavad vastama järgmistele piirväärtustele või puhastusastmetele: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Heljum 25,0 >=80 Üldfosfor 2,0 >=70 3) tundlikku suublasse juhitav heitvesi vastama käesolevate nõuete punkti 17 alapunkti 2 nõuetele. [21.12.1998] 20. 31. detsembriks 2007. a peab asulates reostuskoormusega kuni 1999 ie puhastama vähemalt 95% reoveest. [21.12.1998] 21. Asulates reostuskoormusega kuni 1999 ie peab: 1) reovee puhastama vastavalt vee erikasutusloas antud reovee nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajate piirväärtustele, mis ei tohi olla rangemad käesolevate nõuete punkti 151 ja punkti 19 alapunkti 2 nõuetest; 2) tundlikku suublasse juhitavast heitveest olema fosfori ärastamine kohustuslik vastavalt vee erikasutusloas antud reovee nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitaja piirväärtusele, mis ei tohi olla rangem käesolevate nõuete punkti 17 alapunkti 2 fosfori ärastamise nõudest. [21.12.1998] 22. Hajaasustuse objektide puhul antakse reovee nõutav puhastusaste ja heitvee reostusnäitajate piirväärtused vee erikasutusloas, juhindudes käesolevatest nõuetest ja kohalikest tingimustest. [21.12.1998] 23. Saastatud sademevesi on heitvesi, mida üldjuhul tuleb puhastada enne suublasse juhtimist. [21.12.1998] 231. Lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu tohib sademevett juhtida veekogusse, välja arvatud suplusrandadesse ja supluskohtadesse ning nende sanitaarkaitsevöönditesse, kui reostusnäitajad ei ületa järgmisi piirväärtusi: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Heljum 40,0 Naftasaadused 5,0 [21.12.1998] 232. Ühisvoolsesse kanalisatsiooni kogunevat sademevett võib juhtida ülevoolude kaudu veekogusse valingvihmade ajal vahekorras reoveega mitte alla neli ühele. [21.12.1998] III. PINNASESSE JUHITAVA HEITVEE KOHTA KEHTIVAD NÕUDED 24. Heitvett kuni 50 m3 ööpäevas võib pärast mehaanilist puhastust vastavalt käesolevate nõuete punkti 16 alapunkti 2 nõuetele immutada pinnasesse, välja arvatud joogiveeallika sanitaarkaitsealadel ja nende välispiirist lähemal kui 50 m, kui juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee reostumise ohtu. [21.12.1998] 241. Lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu tohib sademevett pärast mehaanilist puhastust vastavalt käesolevate nõuete punkti 231 nõuetele immutada pinnasesse, välja arvatud joogiveeallika sanitaarkaitsealadel ja nende välispiirist lähemal kui 50 m. [21.12.1998] 25. Heitvee pinnasesse immutamine joogivee sanitaarkaitsealadel ja bioloogiliselt puhastamata reovee pinnasesse immutamine linnade tiheasustusaladel on keelatud. [21.12.1998] 26. Reostustundlikel aladel, kus põhjavesi on reostuse eest kaitsmata, on süvapuhastamata heitvee pinnasesse immutamine keelatud. [21.12.1998] 27. Reostustundlikel aladel, kus põhjavesi on reostuse eest nõrgalt kaitstud, võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. 271. Süvapuhastatud heitvett üle 50 m3 ööpäevas võib pinnasesse immutada suurtel infiltratsioonialadel (Pandivere jt), kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud. Reovee süvapuhastamise nõuded antakse vee erikasutusloga, mis peavad järgima käesolevate nõuete punkti 151 ja punkti 17 alapunktide 2 ja 3 nõudeid. Süvapuhastatud ja pinnasesse immutatavas heitvees ei tohi olla üle 10 kolibakteri 100 ml kohta, nitriteid üle 0,1 mg/l ja nitraate üle 45 mg/l. [21.12.1998] 28. Heitvee pinnasesse juhtimise tingimused (hulk pindalaühiku kohta, reostusnäitajate lubatavad piirväärtused jm) täpsustatakse vee erikasutusloas. 29. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. 30. Pinnasesse ei tohi juhtida heitvett, mis sisaldab: 1) halogeenorgaanilisi ühendeid ja aineid ning ühendeid ja aineid, mis võivad veekeskkonnas moodustada halogeenorgaanilisi ühendeid ja aineid; 2) fosfororgaanilisi ühendeid ja aineid; 3) tinaorgaanilisi ühendeid; 4) kantserogeensete või mutageensete omadustega aineid ja preparaate; 5) elavhõbedat ja selle ühendeid; 6) kaadmiumi ja selle ühendeid; 7) mineraalõlisid; 8) tsüaniide. [21.12.1998]