Riigikogu — Mõõteseadus [terviktekst muudatustega kuni 16.12.98] — RT I, 14, 212

Terviktekst MÕÕTESEADUS 1. peatükk MÕÕTMINE § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse füüsikaliste suuruste mõõtmise jälgitavuse tagamise alused. Mõõtmine käesoleva seaduse tähenduses on operatsioonide kogum füüsikalise suuruse väärtuse määramiseks spetsiaalsete tehniliste vahendite (mõõtevahendite) abil ning mõõtmise jälgitavus -- mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab neid seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teada olev määramatus. (2) Mõõtmiste usaldatavus ja jälgitavus saavutatakse Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute ja nende etalonide kasutamise, mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja mõõtmisi teostavate laborite akrediteerimise kaudu. Käesoleva seaduse tähenduses on akrediteerimine labori kompetentsuse ametlik tunnustamine kindlate mõõtmiste sooritamiseks. § 2. Mõõtühikud Kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad kehtestab Vabariigi Valitsus. § 21. Mõõtevahendid (1) Mõõtevahendid on: 1) mõõdud, mõõteriistad, mõõtemuundurid, mõõtekompleksid; 2) teised normeeritud metroloogiliste omadustega tehnilised vahendid, mida kasutatakse mõõtmiseks. (2) Täpsuse ja kasutusotstarbe järgi jagunevad mõõtevahendid etalonideks ja töömõõtevahenditeks. § 3. Etalonid (1) Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku esitamiseks ja edastamiseks mõõteastendiku kaudu. (2) Riigietalon on etalon, mis on riikliku õigusaktiga tunnistatud selles riigis väärtuse omistamisel vaadeldava suuruse teiste etalonide aluseks. (3) Tugietalon on antud paikkonnas või organisatsioonis olemasolevatest parimate metroloogiliste omadustega etalon, millele tugineb mõõtmine selles paikkonnas või organisatsioonis. (4) Tööetalon on etalon, mida rutiinselt kasutatakse mõõtude, mõõteriistade või etalonainete kalibreerimiseks, taatlemiseks või kontrolliks. (5) Ülekandeetalon on etalon, mida kasutatakse vahelülina etalonide võrdlemisel. (6) Etalonaine on materjal või aine, mille omaduse üks või mitu väärtust on piisavalt homogeensed ja hästi määratud, kasutamaks seda mõõtevahendite kalibreerimisel, mõõtemeetodi hindamisel või materjali omadusele väärtuse omistamisel. (7) Sertifitseeritud etalonaine on aine, millel on kaasas sertifikaat, mis tõendab, et aine omaduse üks või mitu väärtust on sertifitseeritud protseduuriga, mis seostab selle vaadeldava omaduse väärtusi esitava ühikuga, kusjuures igal esitatud väärtusel on kindel määramatus. (8) Majandusminister kehtestab: 1) riigietalonide ja riigi tugietalonide nimistu; 2) etalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra. (9) Kulutused riigietalonide ja riigi tugietalonide soetamiseks, säilitamiseks, kalibreerimiseks ning rahvusvaheliseks võrdlemiseks kaetakse riigieelarvest. § 4. Mõõteastendik (1) Mõõtühiku edastamiseks rakendatakse mõõteastendikke, mille koosseisu kuuluvad: 1) riigietalonid ja riigi tugietalonid, mida perioodiliselt kalibreeritakse ja võrreldakse rahvusvaheliste või teiste riikide etalonidega; 2) tugietalonid, mida perioodiliselt kalibreeritakse riigietalonide või riigi tugietalonide abil; 3) tööetalonid, mida perioodiliselt kalibreeritakse tugietalonide abil; 4) sertifitseeritud etalonained; 5) töömõõtevahendid, mille metroloogiline kontroll toimub tööetalonide või sertifitseeritud etalonainete abil. (2) Etalone kasutatakse teiste etalonide ja töömõõtevahendite kontrolliks. (3) Töömõõtevahendeid kasutatakse ainult tavalisteks mõõtmisteks. 2. peatükk METROLOOGLINE KONTROLL § 5. [kehtetu ­ 16.12.1998] § 6. Kontrolli liigid (1) Mõõtetulemuste jälgitavuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks kontrollitakse mõõtevahendeid tüübikinnituse, taatlemise ja kalibreerimise teel. Tüübikinnitus ja taatlemine on mõõtevahendi kohustusliku metroloogilise kontrolli liigid, millele allutatakse käesoleva seaduse § 10 alusel taatlusele kuuluvad mõõtevahendid. Kalibreerimine on metroloogilise kontrolli liik, millele allutatakse etalonid. Töömõõtevahendite kalibreerimine ei ole kohustuslik. (2) Mõõtevahendite kohustusliku metroloogilise kontrolli korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite tüübikinnituse ja taatlemise eest võetava tasu piirmäärad kehtestab majandusminister. § 7. Tüübikinnitus (1) Tüübikinnitus on protseduur, mille käigus tehakse kohustuslikes mõõtühikutes gradueeritud mõõtevahendi dokumentatsiooni ja tüübikatsetustulemuste alusel kindlaks, kas antud tüüpi mõõtevahendiga mõõtmisel võib eeldada vajaliku täpsuse säilimist kindlaksmääratud ajavahemiku (taatluskehtivusaeg) jooksul ja väljastatakse tüübikinnitustunnistus. (2) Taotluse tüübikinnituse saamiseks esitab mõõtevahendi valmistaja, importija või nende esindaja Riigi Standardiametile või sihtasutuste seaduse (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941) alusel käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks asutatud sihtasutusele, kus taotlejale käesoleva paragrahvi 1. lõike nõuetele vastava mõõtevahendi tüübi jaoks väljastatakse kehtestatud korras tüübikinnitustunnistus ja antakse õigus kanda seda tüüpi mõõtevahendile tüübikinnitusmärk. Tüübikinnitustunnistus sisaldab mõõtevahendi tüübi garanteeritud metroloogilisi omadusi ja vajadusel lisatingimusi, piiranguid ning tähtaegu. (3) Tüübikinnitus on kohustuslik mõõtevahendite korral, mida kasutatakse mõõtmiseks valdkondades, kus kehtib käesoleva seaduse § 10 alusel taatluskohustus. (4) Tüübikinnituse korra kehtestab majandusminister. (5) [kehtetu ­ 16.12.1998] § 8. Taatlemine (1) Mõõtevahend on taatluskõlblik, kui selle tüübil on Eestis kehtiv tüübikinnitus. (2) Taatlemine on protseduur mõõtevahendi kasutamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, mille käigus: 1) kontrollitakse mõõtevahendi metroloogilisi omadusi taatluseks riiklikku tegevuslitsentsi omavas taatluslaboratooriumis; 2) taatluseeskirjade nõuetele vastav mõõtevahend tembeldatakse taatlustempliga ja/või väljastatakse taatlustunnistus. (3) Taadeldud mõõtevahendiga saadud mõõtetulemused loetakse õigeks, kui selle kasutamisel on täidetud käesoleva seaduse § 131 1. lõikes sätestatud nõuded. (31) Käesoleva seaduse alusel järelevalveks volitatud ametiisikul on õigus korraldada taatluskehtivusaja jooksul mõõtevahendi erakorralist taatlust. (4) Majandusminister kehtestab korra: 1) taatlemiseks ja mõõtevahendite taatluskehtivusaegade määramiseks; 2) taatlustemplite valmistamiseks, kasutamiseks ja hoidmiseks; 3) erakorraliseks taatluseks ja selle eest tasumiseks. § 9. Kalibreerimine (1) Kalibreerimine on mõõtevahendi metroloogiliste omaduste kindlaksmääramine kalibreerimislaboris mõõtevahendi valdajaga kooskõlastatud tingimustel, ulatuses ja meetodil, kusjuures tüübikinnitus pole nõutav. Kalibreerimine võimaldab saavutada mõõtetulemuste jälgitavust. (2) Kalibreerimislabor väljastab mõõtevahendi valdajale kalibreerimistunnistuse, milles on toodud mõõtevahendi kalibreerimise tulemused koos nende hinnatud mõõtemääramatusega ning viitega mõõtmiste jälgitavusele. (3) Kalibreerimine ei anna õigust mõõtevahendi kasutamiseks valdkondades, kus kehtib käesoleva seaduse § 10 alusel taatluskohustus. § 10. Taatluskohustus (1) Kohustuslikule taatlusele kuuluvad mõõtevahendid, mida kasutatakse tehingutes: 1) pikkuse, pindala, ruumala, massi, aja, temperatuuri, rõhu, soojus- ja elektrienergia, soojusliku ja elektrilise võimsuse, vedelike ja gaaside koguse ning tiheduse ja ainetesisalduse mõõtmiseks; 2) [kehtetu ­ 16.12.1998] 3) transpordi-, side- ja postiteenuse osutamisel. (2) Kohustuslikule taatlusele kuuluvad mõõtevahendid, kui neid rakendatakse: 1) tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest; 2) riikliku järelevalve ja kontrolli teostamisel; 3) ekspertiisi teostamisel kohtu- või vahekohtumenetluses; 4) ravimite valmistamisel ja kontrollimisel; 5) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel; 6) ohtlike mõjurite mõõtmisel keskkonna- ja tervisekaitses; 7) töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite mõõtmiseks ja seadmete ohutu käitamise tagamiseks; 8) kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel. § 11. Taatlusteenuse tagamine (1) Vabariigi Valitsusel on õigus erandjuhtudel vabastada taatluskohustusest mõõtevahendid, kui kulutused nende taatlemiseks on liialt suured ega vasta mõõtevahendi tähtsusele oma kasutusalal. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike rakendamise korral on kohustuslik tüübikinnitus või muude meetmete rakendamine, mis tagaks mõõtetulemuste piisava usaldusväärsuse. (3) Taatlusteenuse kättesaadavuse tagab riik. (4) Kohustuslikke norme kehtestav ministeerium tagab võimalused normidele vastavuse kontrolliks kasutatavate mõõtevahendite taatlemiseks. (5) Kui võimaluste loomine konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks on ebaotstarbekas, võib Riigi Standardiamet või sihtasutuste seaduse alusel käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks asutatud sihtasutus märgistada kõnesoleva mõõtevahendi taatlustähisega akrediteeritud kalibreermislabori väljastatud kalibreerimistunnistuse alusel. § 12. Kinnispakid (1) Käesoleva seaduse mõttes on kinnispakid pakendites või nõudes tooted, mis on suletud ostja juuresolekuta viisil, mis ei võimalda täitekogust muuta pakendit rikkumata. (2) Majandusminister kehtestab: 1) kinnispakkide lubatavad nimikogused ja markeeringunõuded; 2) täitekoguse lubatavad hälbed nimikogusest ja nende kontrolli korra. (3) Täitekoguse õigsuse tagamiseks allutatakse kinnispakid riiklikule järelevalvele. Ametitõendi esitamisel on selleks volitatud järelevalveametnikul õigus takistamatult kontrollida kinnispakkide nõuetekohasust kinnispakkide käitlejate juures ja vajadusel võtta mõõtmiste tegemiseks vajalikus koguses tasuta proove majandusministri kehtestatud korras. 3. peatükk MÕÕTETEENISTUS, MÕÕTMISE USALDATAVUS, JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 13. Riigi mõõteteenistus (1) Riigi mõõteteenistusse kuuluvad: 1) Riigi Standardiamet või sihtasutuste seaduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks asutatud sihtasutus; 2) Riigi Metroloogiakeskus ja/või tugilabor, mille ülesandeks on riigi-, tugi- ja ülekandeetalonide arendamine, säilitamine ja kasutamine ning Eestis teostatavate mõõtmiste rahvusvahelise jälgitavuse tagamine; 3) akrediteeritud kalibreerimislaborid; 4) litsentseeritud taatluslaborid. (2) Vabariigi Valitsus delegeerib sihtasutuste seaduse alusel asutatud sihtasutusele järgmised ülesanded: 1) metroloogiaalaste õigusaktide väljatöötamine; 2) mõõtevahendite tüübikinnituse teostamine ja ühtsete taatlusmetoodikate väljatöötamine; 3) mõõtmisi ja mõõtevahendite metroloogilist kontrolli teostavate laborite kompetentsuse hindamine ja/või akrediteerimine ning järelevalve hinnatud ja akrediteeritud laborite tegevuse üle. § 131. Mõõtmise usaldatavus (1) Mõõtevahendeid peab üles seadma, ühendama, käsitsema, hooldama ja hoidma nii, et oleks tagatud mõõtmiste õigsus ja usaldusväärsus. Ostu-müügitehingutes kasutatavate mõõtevahendite näit peab olema ostjale pingutuseta nähtav. (2) Mõõtmiste usaldatavuse kindlustamiseks kasutatakse mõõtmisi ja mõõtevahendite metroloogilist kontrolli teostavate laborite kompetentsuse hindamist ja akrediteerimist majandusministri kehtestatud korra kohaselt. § 14. Järelevalve Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetest kinnipidamise üle teostavad järelevalvet, teevad ettekirjutusi ja otsuseid oma pädevuse piires ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor ning ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. § 15. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidilise isiku poolt: 1) kehtiva taatlustempli jäljendita või kehtiva taatlustunnistuseta taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutamise eest -- määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni; 2) taatluskohustuslike mõõtevahendite ülesseadmise, hoidmise või kasutamise eest viisil, mis ei taga mõõtmiste õigsust -- määratakse rahatrahv kuni 15 000 krooni; 3) mitteseaduslike mõõtühikute või nende mitteseaduslike nimetuste või tähiste kasutamise eest -- määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni; 4) käesoleva seaduse muude nõuete rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni. (2) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on ministeeriumi, ameti ja inspektsiooni juhil ja tema poolt selleks volitatud ametiisikul ning halduskohtunikul. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud sanktsioone rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53) sätestatud menetluskorda järgides. § 16. Füüsilise isiku vastutus Käesolevas seaduses sätestatud rikkumise eest kannab füüsiline isik vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. § 17. Protokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud rikkumiste kohta koostab ministeeriumi, ameti või inspektsiooni ametiisik protokolli, milles tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimi ja aadress, mille nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, rikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress, rikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, rikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse § 15 1. lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle rikkumise eest, rikkuja esindaja seletus ja vajadusel muud andmed. (2) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja rikkuja esindaja. Kui rikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse rikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. 4. peatükk LÕPPSÄTE § 18. Seaduse rakendamine (1) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril. (2) Eesti territooriumil kuni 1992. aasta 1. jaanuarini käibele lubatud mõõtevahendid ning Riigi Standardiametilt käesoleva seaduse jõustumiseni tüübikinnituse saanud mõõtevahendid omavad tüübikinnitust selle kehtivusaja lõpuni.