Varbla Vallavolikogu — Varbla valla põhimääruse kinnitamine — KO, 147, 1379

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 9 ja valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393; 2003, 88, 588) § 4 ja § 12 lõike 1, Varbla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Varbla valla põhimäärus» (lisatud). 2. Kinnitada «Varbla valla vapi statuut» põhimääruse lisana 1. 3. Kinnitada «Varbla valla lipu statuut» põhimääruse lisana 2. 4. Kinnitada «Varbla valla vapimärgi statuut» põhimääruse lisana 3. 5. Kinnitada «Varbla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» põhimääruse lisana 4. 6. Tunnistada kehtetuks Varbla Vallavolikogu 19. detsembri 1997. a määrus nr 8 «Varbla valla põhimääruse kinnitamine». 7. Tunnistada kehtetuks Varbla Vallavolikogu 26. veebruari 1997. a määrus nr 4 «Varbla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kinnitamine». 8. Tunnistada kehtetuks Varbla Vallavolikogu 29. novembri 1996. a vallavolikogu istungil protokolliga nr 3 kinnitatud «Varbla valla vapi statuut» ja «Varbla valla lipu statuut». 9. Tunnistada kehtetuks Varbla Vallavolikogu 27. jaanuari 1998. a määrus nr 8 «Varbla valla vapimärgi statuudi kinnitamine». 10. Määrus jõustub 3. mail 2004. a. Volikogu esimees Marika SABIIN Kinnitatud Varbla Vallavolikogu 29. aprilli 2004. a määrusega nr 12 VARBLA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Varbla valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus ) on õigusakt, milles sätestatakse Varbla valla (edaspidi vald ) vallavolikogu ja -valitsuse, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord, samuti muud küsimused, mida tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega. 2. Varbla valla kohalik omavalitsus 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 3. Valla omavalitsusorganid on: 3.1. Varbla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 3.2. Varbla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus ) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 4. Varbla valla sümbolid 4.1. Vallal on oma vapp ja lipp. 4.2. Valla vapi kasutamise tingimused ja kord sätestatakse käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Varbla valla vapi statuudiga». 4.3. Valla lipu kasutamise tingimused ja kord sätestatakse käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Varbla valla lipu statuudiga». 5. Varbla valla tunnustusavaldused 5.1. Valla kõrgeim autasu on Varbla valla vapimärk, mis antakse füüsilistele isikutele vallapoolse erilise austusavaldusena vallale osutatud teenete väärtustamiseks. Vapimärgi andmine on sätestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Varbla valla vapimärgi statuudiga». 5.2. Volikogul ja vallavalitsusel on valla nimel õigus omistada ka muid autasusid eelnevalt vastavalt volikogu või vallavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. 6. Valla esindamine 6.1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem ja vallasekretär. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on valla õigusaktidega antud vastavad volitused. 6.2. Volikogu esimees esindab valda ja volikogu ainuisikuliselt vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele, samuti volikogu moodustatud esinduse koosseisus. 6.3. Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. 6.4. Vallavanem või tema asendaja esindab valda vastavalt pädevusele lepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolituseta. 6.5. Vallavanem esindab vallavalitsust ainuisikuliselt. Vallavanemal on õigus volitada teisi isikuid vallavalitsust esindama. 6.6. Vallavalitsuse moodustatud esindus esindab valda korraldusega antud pädevuse piires. 6.7. Vallavalitsus esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus, kehtestatud maksude ja koormiste täitmise kontrollimisel ja volitab koormiste täitmist kontrollima teisi isikuid. Koormiste täitmise kontrolli täpsem kord kinnitatakse vastava koormise kehtestamisel. 6.8. Vallasekretär esindab valda, volikogu ja vallavalitsust kohtus ja teistes õiguskaitseasutustes või volitab selleks oma käskkirjaga teisi isikuid. Vallasekretär ei vaja esindamiseks eraldi volikirja. 6.9. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu. Läbirääkimistel ja töökoosolekutel, kus lõplikke otsuseid ei tehta, esindavad valda rahvusvahelistes suhetes volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ning volikogu otsusel teised volikogu liikmed, vallavalitsuse korraldusel teised isikud. II. VOLIKOGU 7. Volikogu ja volikogu liige 7.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 7.2. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. 7.3. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 7.4. Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. 7.5. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 7.6. Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. 7.7. Volikogu liikmele makstakse hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 7.8. Volikogu liikmel on õigus: 7.8.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 7.8.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või nimetatavale ametikohale; 7.8.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 7.8.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 7.8.5. esitada oma kandidatuur volikogu poolt valitavale ametikohale; 7.8.6. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 7.8.7. esineda volikogu istungil ettekande, sõnavõtu, avalduse, protesti ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7.8.8. esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 7.8.9. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 7.8.10. saada hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 7.9. Volikogu liige kohustub: 7.9.1. esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras ja järgima korruptsioonivastase seaduse rakendamise korda; 7.9.2. mitte osa võtma volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 7.9.3. punktis 7.9.2 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Avaldus võib olla suuline ja märge avalduse kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 8. Volikogu pädevus 8.1. Volikogu ainupädevuses on järgmiste küsimuste otsustamine: 8.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 8.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 8.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 8.1.4. koormiste määramine; 8.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 8.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 8.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 8.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 8.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 8.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 8.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 8.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 8.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 8.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 8.1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 8.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 8.1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 8.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 8.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 8.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 8.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 8.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 8.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 8.1.26. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 8.1.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 8.1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 8.1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 8.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 8.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 8.1.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 8.1.33. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 8.1.34. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 8.1.35. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 8.1.36. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 8.1.37. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 8.1.38. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 8.1.39. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 8.1.40. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 8.1.41. jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 8.1.42. jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 8.1.43. jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 8.1.44. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 8.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või -organi pädevusse antud küsimused otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 8.3. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada kohaliku elu küsimustes rahvaküsitlusi, mis viiakse läbi volikogu poolt kehtestud korras 9. Volikogu õigusaktide algatamise õigus 9.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 9.1.1. volikogul; 9.1.2. volikogu komisjonil; 9.1.3. volikogu fraktsioonil; 9.1.4. volikogu eestseisusel; 9.1.5. volikogu liikmel; 9.1.6. vallavalitsusel; 9.1.7. vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 9.1.8. vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras; 9.2. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. 10. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine 10.1. Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallakantseleis. Volikogu õigusaktid ning istungite protokollid on vallakantseleis vastuvõtuaegadel kättesaadavad kõigile isikutele. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad valla raamatukogudes ning Varbla valla veebilehel. 10.2. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse seaduses sätestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas ja volikogu otsusel valla infolehes. 10.3. Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 10.4. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. III. VOLIKOGU REGLEMENT (TÖÖKORD) 11. Volikogu struktuur Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid ja vajadusel töörühmad. 12. Volikogu esimees ja aseesimees 12.1. Volikogu esimees: 12.1.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 12.1.2. esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 12.1.3. koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra projekti; 12.1.4. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 12.1.5. annab loa istungil toimuvast raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemiseks, samuti istungil toimuva fotografeerimiseks; 12.1.6. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 12.1.7. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 12.1.8. korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 12.1.9. korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 12.1.10. jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 12.1.11. korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 12.1.12. täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 12.2. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. 12.3. Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline. 12.4. Volikogu esimehele või aseesimehele toetuse ja preemia määramine on volikogu pädevuses. 12.5. Volikogu esimees ja aseesimees võivad omal soovil tagasi astuda, teatades oma tagasiastumisest ja selle põhjustest volikogu istungil. 13. Volikogu esimehe valimine 13.1. Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 13.2. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 13.3. Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 13.3.1. volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige ning kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 13.3.2. kandidaadid annavad kandideerimise kohta kirjaliku nõusoleku; 13.3.3. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 13.3.4. ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni; 13.3.5. nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. 13.4. Pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaadid ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus ja vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 13.5. Pärast kandidaatide tutvustamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. 13.6. Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon käesoleva põhimääruse punktis 24 sätestatud korras. 13.7. Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. 13.8. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 13.9. Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, või avaldab volikogu talle umbusaldust, valib volikogu oma järgmisel istungil uue volikogu esimehe, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige. 14. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine 14.1. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimised korraldab valla valimiskomisjon pärast volikogu esimehe valimist käesoleva põhimääruse punktis 24 sätestatud korras, istungit juhatab volikogu esimees. 14.2. Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. 14.3. Volikogu aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 14.4. Kui volikogu aseesimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, valib volikogu oma järgmisel istungil uue volikogu aseesimehe. 15. Volikogu komisjon 15.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Revisjonikomisjoni moodustamine on kohustuslik. 15.2. Volikogu alatise komisjoni tegevusvaldkond määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. Volikogu alatised komisjonid moodustab volikogu oma volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks. 15.3. Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega ühekordsete ülesannete täitmiseks. Volikogu otsuses sätestatakse ajutise komisjoni koosseis, ülesanded, volituste kestus ning tegevusest aruandmise kord. 15.4. Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. 15.5. Volikogu komisjonide liikmed (v.a revisjonikomisjoni liikmed) kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel nimekirjana avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega. Igal fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Muudatused komisjoni koosseisus kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. 15.6. Volikogu komisjoni esimehel, aseesimehel ja liikmetel on õigus isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda, teatades oma tagasiastumisest viivitamata volikogule. 15.7. Volikogu alatine komisjon: 15.7.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 15.7.2. töötab välja tegevuskavad; 15.7.3. algatab ning valmistab ette volikogu otsuste ja määruste eelnõusid; 15.7.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 15.7.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 15.7.6. võib esitada ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarveprojekti kohta; 15.7.7. teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra ja volikogu õigusaktide eelnõude kohta. 15.8. Volikogu komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada vallavalitsuselt ning vallavalitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni, v.a andmed, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallakantseleiga. 15.9. Volikogu komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 16. Volikogu komisjoni töökord 16.1. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 16.2. Volikogu komisjoni kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni liikmetele teatatakse vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 16.3. Volikogu komisjoni esimees: 16.3.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut; 16.3.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 16.3.3. tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise; 16.3.4. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 16.3.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule; 16.3.6. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla koosoleku protokollile. 16.4. Volikogu komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe ülesandeid esimehe äraolekul. 16.5. Volikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Volikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Komisjon kuulab vajadusel ära vallavalitsuse vastava ala ametniku seisukoha arutatava küsimuse kohta. 16.6. Volikogu komisjoni koosolek on kinnine, kui komisjon ei otsusta teisiti. 16.7. Volikogu komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. 16.8. Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Volikogu komisjonide protokollid peavad olema vormistatud viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele põhinõuetele. Protokolle hoitakse vallakantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad. 16.9. Volikogu komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. 16.10. Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab volikogu komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. 16.11. Volikogu komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. 16.12. Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kolmel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. 16.13. Volikogu komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. 17. Volikogu komisjoni aruandlus Volikogu komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. 18. Revisjonikomisjon 18.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 18.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 18.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 18.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 18.3.2. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 18.3.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 18.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 18.3.5. vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. 18.4. Revisjonikomisjon kontrollib vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. 18.5. Revisjonikomisjon kontrollib vallavalitsuse tegevust vähemalt kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist. 18.6. Kontrollimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni tööplaanis. 18.7. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 18.8. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 18.9. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. 19. Volikogu fraktsioonid 19.1. Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada kolm või enam volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. 19.2. Fraktsiooni moodustamise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimi, selle moodustanud volikogu liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud ning see edastatakse volikogu istungi juhatajale. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil ning vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. 19.3. Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 19.4. Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. 19.5. Fraktsioonil on õigus: 19.5.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 19.5.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 19.5.3. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele ja kinnitatavatele ametikohtadele; 19.5.4. võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna; 19.5.5. võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 19.5.6. esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele. 20. Volikogu eestseisus 20.1. Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu töökorraldusega seotud muude küsimuste arutamiseks. 20.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees, volikogu fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. 20.3. Eestseisuse töövorm on koosolek. 20.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees vastavalt vajadusele. Koosoleku aja ja päevakorra teeb volikogu esimees aegsasti teatavaks. 20.5. Eestseisuse koosolekut juhatab volikogu esimees. 20.6. Eestseisuse koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem või teda asendav valitsuse liige ning vallasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 20.7. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 21. Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded 21.1. Volikogu õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ning allkirjaga. Eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab vastama riigi ja Varbla valla õigusaktidele. 21.2. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumendi vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab eelnõu esitaja. 21.3. Eelnõu koos eelnõu juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse vallavalitsuse kantselei kaudu volikogu esimehele, kes korraldab eelnõu istungieelset menetlust. 21.4. Eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. 21.5. Kõik eelnõud (v.a volikogu organisatsioonilised küsimused), mis ei ole algatatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata vähemalt üks nädal enne istungit vallavalitsusele tutvumiseks ja seisukoha saamiseks. 21.6. Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti ning vallakantselei saadab eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne istungit. 21.7. Kiireloomulised eelnõud esitatakse vallakantseleisse hiljemalt istungile eelneval päeval. Kantselei väljastab kiireloomulisena päevakorda võetava eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele volikogu istungi saalis hiljemalt enne istungi algust. 21.8. Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. 21.9. Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. 21.10. Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või fraktsiooni esitatud eelnõu. 22. Volikogu istungi kokkukutsumine 22.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. 22.2. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõikes 3 ettenähtud nõudeid. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. 22.3. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku volikogu istungi valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks seitsme päeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele vallakantselei kaudu, näidates ära arutamisele tulevad küsimused. 22.4. Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulis reeglina istungeid ei toimu. 22.5. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab kutse olema välja pandud vallakantseleis. 22.6. Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu istungi juhatajale või vallakantseleisse. 23. Hääletamine volikogus 23.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 23.2. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Seaduses sätestatud juhtudel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Otsustused fikseerib istungi juhataja. 23.3. Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel käesoleva põhimääruse punktis 24 sätestatud korras. 23.4. Volikogu liige hääletab isiklikult. 23.5. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. 23.6. Volikogu õigusakti eelnõus tehtud täiendusi ja parandusi ei panda hääletamisele, kui vastuväiteid ei esitata ja ettepanekud on heaks kiitnud eelnõu esitaja. 23.7. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis üldjuhul hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. 23.8. Kui muudatusettepanek saab rohkem poolt- kui vastuhääli, viiakse muudatus eelnõu teksti. 23.9. Üksteist välistavatest muudatusettepanekutest viiakse eelnõu teksti poolthäälteenamuse saanutest kõige rohkem hääli saanud ettepanek. 23.10. Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel volikogu istungil. Kui eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse küsimuse päevakorrast mahavõtmine hääletamise teel. 23.11. Volikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise vallavalitsuse üksikakti või otsustuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 24. Salajane hääletamine 24.1. Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimiseks) valib volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni, määrates ära komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. 24.2. Hääletamissedelite ettevalmistamiseks kuulutab istungi juhataja vajaduse korral välja vaheaja. 24.3. Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. 24.4. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib hääletamiskomisjon hääletamiskasti ja pitseerib selle. Seejärel tutvustab istungi juhataja hääletamise korda. 24.5. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. 24.6. Hääletamiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla vapipitsatiga varustatud hääletamissedelid. 24.7. Volikogu liige täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis või hääletamiseks kohandatud ruumis. Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelil on ainult ühe kandidaadi nimi, märgistab volikogu liige hääletamissedelil ristiga lahtri «poolt» või «vastu». 24.8. Pärast hääletamissedeli täitmist laseb volikogu liige hääletamissedeli hääletamiskasti. 24.9. Kui hääletamissedel rikutakse enne selle hääletamiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel. 24.10. Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja. 24.11. Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletamise lõppemist. 24.12. Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli. 24.13. Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. 24.14. Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal volikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. 25. Volikogu istungi läbiviimine 25.1. Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 25.2. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 25.3. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 25.3.1. volikogu liikmete osalemisest teatamine; 25.3.2. kutsutud külalistest teatamine; 25.3.3. päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 25.4. Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste päevakorrast väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 25.5. Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. 25.6. Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 25.6.1. ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 20 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 25.6.2. küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 25.6.3. sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 25.6.4. repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 25.6.5. igas päevakorrapunktis on põhimääruse punktis 25.10. nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 25.6.6. ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 25.6.7. istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 25.6.8. istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega; 25.6.9. sõnavõtu, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 25.6.10. sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega; 25.6.11. istungi juhataja võib välja kuulutada kuni 30-minutilise vaheaja; 25.6.12. istungi juhataja tagab volikogu istungi ajal korra istungiruumis; 25.6.13. muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult vähemalt 24 tundi enne istungi algust; 25.6.14. enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. Hääletamistulemused fikseerib istungi juhataja. 25.7. Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. 25.8. Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. 25.9. Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. 25.10. Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. Loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. 25.11. Kui asja arutelu käigus tehakse ettepanek arutelu katkestada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku kohe hääletusele. Eelnõud, mis antakse volikogule arutamiseks esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 25.12. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 25.12.1. valla eelarvet; 25.12.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 25.12.3. valla arengukava; 25.12.4. kohalike maksude kehtestamist. 25.13. Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. 25.14. Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. 25.15. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse menetlemata jäänud eelnõud järgmise istungi päevakorra projekti. 25.16. Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga. 26. Volikogu istungi protokoll 26.1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. 26.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Küsimuste arutelu käik protokollitakse vastava soovi alusel. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 26.3. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 26.4. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 26.5. Protokollile allkirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 26.6. Volikogu istungite protokollid on vallakantseleis vastuvõtuaegadel igaühele kättesaadavad. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 27. Arupärimine 27.1. Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. 27.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. 27.3. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. 28. Õigusaktide täitmise kontroll 28.1. Volikogu õigusaktide täitmise tagab vallavalitsus, kui seadusest ega volikogu õigusaktist ei tulene teisiti. 28.2. Volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja vallavalitsus. IV. VALLAVALITSUS 29. Vallavalitsus 29.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja valla õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavalitsus realiseerib nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitmise, valla majandustegevuse, kontrolli ning elanike kaasamise kaudu. 29.2. Vallavalitsus juhib valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste tegevust, osaleb volikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. 29.3. Vallavalitsuse juht on vallavanem. 30. Vallavanema valimine 30.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 30.2. Vallavanema valimine korraldatakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates või käesoleva põhimääruse punktides 31.6. ja 31.7. sätestatud tähtaegadel. 30.3. Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 30.3.1. vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige ning kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 30.3.2. kandidaadid annavad kandideerimise kohta kirjaliku nõusoleku; 30.3.3. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 30.3.4. ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni; 30.3.5. nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. 30.4. Pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaadid ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus ja vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 30.5. Pärast kandidaatide tutvustamist viiakse läbi salajane hääletamine käesoleva põhimääruse punktis 24 sätestatud korras. 30.6. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 31. Vallavanem 31.1. Vallavanem: 31.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 31.1.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 31.1.3. esindab valda kohtus ilma erivolituseta; 31.1.4. annab vallavalitsuse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 31.1.5 kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 31.1.6. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 31.1.7. esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 31.1.8. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 31.1.9. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 31.1.10. täidab muid seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 31.2. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. 31.3. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». 31.4. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. 31.5. Vallavanem võib omal soovil tagasi astuda, teatades viivitamata volikogule oma tagasiastumisest ning selle põhjustest. 31.6. Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, asumisega tööle kohaliku omavalitsuse hallatavasse asutusse või valimisega kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse, ametist vabastamisel tema tagasiastumise korral ja temale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 31.7. Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 32. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 32.1. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. 32.2. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kohta. 32.3. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja teised vallavalitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvule ja vallavalitsuse struktuurile. 32.4. Pärast vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste vallavalitsuse liikmete kandidaadid. 32.5. Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. 32.6. Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälteenamusega. 32.7. Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse või nimetatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel. 32.8. Kui osa vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub vallavalitsuse liikmete arv väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvust, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. 33. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 33.1. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 33.1.1. tema tagasiastumisel; 33.1.2. vallavanema esildisel; 33.1.3. talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 33.1.4. teovõimetuks tunnistamisel; 33.1.5. tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 33.1.6. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 33.1.7. tema surma korral. 33.2. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. 34. Vallavalitsuse pädevus 34.1. Vallavalitsus: 34.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 34.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seadustega, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallvalitsusele; 34.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 34.1.4. lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on volikogu delegeerinud vallavalitsusele; 34.2. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 34.3. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. 35. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded 35.1. Vallavalitsuse õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja ja koostaja nime ning allkirjaga. Eelnõule peavad vajadusel olema lisatud eelnõu põhistavad dokumendid ning küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab vastama riigi ja Varbla valla õigusaktidele. 35.2. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumendi vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab eelnõu esitaja. 35.3. Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu viseerida vallasekretäri ja vallavalitsuse vastava ametniku poolt, kellele õigusaktiga antakse ülesandeid või kelle töövaldkonda see otseselt puudutab. Valda tervikuna puudutav eelnõu tuleb saata viseerimiseks kõigile vallavalitsuse ametnikele. 35.4. Viseerida tuleb ka juhul, kui viseerijal on eelnõu kohta eriarvamus. Eriarvamus kirjutatakse eelnõu viisaeksemplarile või lisatakse eraldi lehel. Viisa koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast. 35.5. Üldjuhul tuleb eelnõu viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudev eelnõu aga kolme tööpäeva jooksul. 36.6. Täiendava küsimuse lülitamiseks vallavalitsuse istungi päevakorda peab eelnõu olema eelnevalt kooskõlastatud vallasekretäriga. 36.7. Kiireloomulise küsimuse läbivaatamiseks ja otsustuse vastuvõtmiseks võib vallavalitsus lihtsustada käesolevas põhimääruses istungi ettevalmistamiseks ja määruse, korralduse või päevakorrapunkti eelnõu esitamiseks kehtestatud korda. 36. Vallavalitsuse õigusakti avalikustamine ja jõustumine 36.1. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse nende väljapanekuga enne nende jõustumist vallakantseleis. Vallavalitsuse õigusaktid ning istungite protokollid on vallakantseleis vastuvõtuaegadel kättesaadavad kõigile isikutele. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Täiendavalt on vallavalitsuse õigusaktid kättesaadavad Varbla valla veebilehel. 36.2. Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 36.3. Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel. 37. Vallavalitsuse istung 37.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Juulikuus reeglina istungeid ei toimu. 37.2. Vallavanema või tema asendaja otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid. Erakorralise istungi toimumise aeg ja päevakord teatatakse vallavalitsuse liikmetele ja vallasekretärile reeglina vähemalt 2 tundi enne erakorralist istungit. 37.3. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 37.4. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks teevad vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. 37.5. Nõuetekohaselt vormistatud õigusaktide eelnõud ja muud materjalid tuleb esitada vallasekretärile vähemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist. Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid võib esitada istungi toimumise päeval. 37.6. Vallasekretär koostab istungi päevakorra projekti ning esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale hiljemalt üks päev enne istungi toimumist. Erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra projekti võib vallasekretär esitada vallavanemale istungi toimumise päeval. 37.7. Vallasekretär teeb vallavalitsuse istungi aja ja päevakorra aegsasti teatavaks vallavalitsuse liikmetele ning istungile kutsutud isikutele. 38. Vallavalitsuse istungi läbiviimine 38.1. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. 38.2. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 38.3. Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. 38.4. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid ja anda neile sõna. 38.5. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt, vajadusel tehakse projektis muudatusi ning seejärel kinnitatakse istungi päevakord. Vajadusel võib istungi päevakorda täiendada istungi käigus. 38.6. Iga päevakorrapunkti läbiarutamisel kuulatakse ära ettekandja. Istungi juhataja võib ettekandja ettepanekul anda sõna kaasettekandjatele. Ettekandeks ja kaasettekanneteks antakse üldjuhul sõna kuni 10 minutit. 38.7. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse erinevalt põhimääruse punktis 38.6 nimetatud ajast, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. 38.8. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks kuni 3 minutiks vastavalt soovijate märguandele. Istungi juhataja võib anda sõna ka teistele vallavalitsuse istungile kutsutud isikutele. 38.9. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 38.10. Valitsuse istungi juhataja õigused ja kohustused: 38.10.1. teeb kindlaks istungist osavõtjad, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 38.10.2. jälgib istungi päevakorrast ja töökorraldusest kinnipidamist; 38.10.3. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras; 38.10.4. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorrapunkti; 38.10.5. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 38.10.6. kuulutab valitsuse otsustuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 39. Hääletamine vallavalitsuse istungil 39.1. Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavalitsuse liige seda nõuab. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsustus vastuvõetuks ühehäälselt. 39.2. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Otsustused fikseerib istungi juhataja. 39.3. Hääletamine on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel analoogselt käesoleva põhimääruse punktis 24 sätestatud korras. 39.4. Vallavalitsuse õigusakti eelnõus tehtud täiendusi ja parandusi ei panda hääletamisele, kui vastuväiteid ei esitata ja ettepanekud on heaks kiitnud eelnõu esitaja. 39.5. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis üldjuhul hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. 39.6. Kui muudatusettepanek saab rohkem poolt- kui vastuhääli, viiakse muudatus eelnõu teksti. 39.7. Üksteist välistavatest muudatusettepanekutest viiakse eelnõu teksti poolthäälteenamuse saanutest kõige rohkem hääli saanud ettepanek. 39.8. Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel vallavalitsuse istungil. Kui eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse küsimuse päevakorrast mahavõtmine hääletamise teel. 39.9. Vallavalitsuse liige on kohustatud taandama ennast sellise vallavalitsuse üksikakti või otsustuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 40. Vallavalitsuse istungi protokoll 40.1. Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. 40.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 40.3. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 40.4. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 40.5. Protokollile allkirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 40.6. Vallavalitsuse istungite protokollid on vallakantseleis vastuvõtuaegadel igaühele kättesaadavad. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 41. Vallavalitsuse komisjon 41.1. Vallavalitsus võib moodustada alatisi ja vajadusel ajutisi komisjone. 41.2. Eriseaduste alusel moodustatavate vallavalitsuse komisjonide töökorra ja ülesanded kehtestab vallavalitsus. 41.3. Vallavalitsuse alatise komisjoni tegevusvaldkond määratakse ära komisjoni moodustamisel. Vallavalitsuse alatised komisjonid moodustab vallavalitsus oma volituste ajaks valdkondade kaupa vallavalitsuse tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, vallavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti vallavalitsuse istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks. 41.4. Vallavalitsuse ajutine komisjon moodustatakse ühekordsete ülesannete täitmiseks vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse ajutise komisjoni koosseis, ülesanded, volituste kestus ja tegevusest aruandmise kord. 41.5. Vallavalitsuse komisjoni esimeheks kinnitab vallavalitsus poolthäälteenamusega vastava valdkonna eest vastutava ametniku. 41.6. Vallavalitsuse komisjoni aseesimehe ja liikmed kinnitab vallavalitsus komisjoni esimehe esildisel nimekirjana avalikul hääletamisel vallavalitsuse poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse komisjoni esimees moodustab komisjoni selliselt, et sellesse oleksid kaasatud eri huvigruppide esindajad, asjatundjad ja ametnikud. 41.7. Vallavalitsuse komisjoni esimehel, aseesimehel ja liikmetel on õigus isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda, teatades oma tagasiastumisest viivitamata vallavalitsusele. 41.8. Muudatused vallavalitsuse komisjoni koosseisus kinnitab vallavalitsus. 42. Vallavalitsuse komisjoni töökord 42.1. Vallavalitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 42.2. Vallavalitsuse komisjoni kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni liikmetele teatatakse vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 42.3. Vallavalitsuse komisjoni esimees: 42.3.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut; 42.3.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 42.3.3. tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise; 42.3.4. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 42.3.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule; 42.3.6. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla koosoleku protokollile. 42.4. Vallavalitsuse komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe ülesandeid esimehe äraolekul. 42.5. Vallavalitsuse komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Vallavalitsuse komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. 42.6. Vallavalitsuse komisjoni koosolek on kinnine, kui komisjon ei otsusta teisiti. 42.7. Vallavalitsuse komisjonil on õigus saada vallavalitsuselt ning vallavalitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 42.8. Vallavalitsuse komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Vallavalitsuse komisjonide protokollid peavad olema vormistatud viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele põhinõuetele. Protokolle hoitakse vallakantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad. 42.9. Vallavalitsuse komisjoni otsused on vallavalitsuse jaoks soovitusliku iseloomuga. V. MAJANDUS, ARENGUKAVA JA EELARVE 43. Vallavara 43.1. Varbla valla munitsipaalomandiks on Varbla valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). 43.2. Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord on sätestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Varbla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra» ja muude dokumentidega. 44. Koormis 44.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 44.2. Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus valla õigusaktidega sätestatud korras. 45. Valla arengukava 45.1. Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab vallavalitsus. 45.2. Arengukava eelnõu avalikustatakse väljapanekuga vallakantseleis ning täiendavalt Varbla valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus valla infolehes. 45.3. Arengukava eelnõu kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel. 45.4. Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 15. augustiks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. 46. Valla eelarve 46.1. Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 46.2. Eelarve koostamine, vastuvõtmine ja täitmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. 46.3. Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel. 46.4. Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve, eelarve muudatused ning majandusaasta aruanne avalikustatakse väljapanekuga vallakantseleis. VI. OMAVALITSUSTEENISTUS 47. Ametiasutus 47.1. Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena). 47.2. Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Varbla valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 47.3. Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 48. Vallakantselei Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja vallavalitsuse asjaajamise korraldamine, majanduslik teenindamine ning volikogu ja vallavalitsuse ning nende komisjonide töö tagamine. 49. Vallasekretär 49.1. Vallasekretär: 49.1.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 49.1.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele ning valitsuse istungi protokollile; 49.1.3. korraldab valitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 49.1.4. saadab õiguskantslerile valitsuse ja volikogu õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 49.1.5. esindab valda kohtus ja volitab selleks teisi isikuid; 49.1.6. hoiab valla vapipitsatit; 49.1.7. osaleb valitsuse ja volikogu istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 49.1.8. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 49.1.9. registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 49.1.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. VII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 50. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Varbla Vallavolikogu 29. aprilli 2004. a määruse nr 12 lisa 1 Varbla valla vapi statuut 1. Varbla valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane lainelõikeline vapitüvi sinise lainelõikelise vardaga, vapitüve kohal ujuv kuldse nokaga hõbedane kühmnokkluik. Vappi läbiv lainelõige ja lainelõikeline sinine varras sümboliseerivad valla mereäärset asendit ning kohalike inimeste elu ja tegemiste merega seotust. Ujuv luik meenutab, et siinmail elutseb arvukalt nii neid majesteetlikke lindusid kui ka paljusid teisi veelindusid. Sinine värvus tähendab tulevikulootust, hõbedane on puhtuse ja vaimsuse võrdkuju. Vapi etalonkujutise kinnitas riigisekretär 3. juunil 1996. 2. Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele. Valla vapi kujutist võib kasutada värvilise ja must-valgena. Värvilisel kujutisel peavad värvid vastama täpselt statuudile lisatud värvilisele kujutisele. 3. Varbla valla vapi kujutist kasutatakse: 3.1. Varbla valla lipul; 3.2. vallavolikogu, vallavalitsuse ning vallavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel, kirja- ja dokumendiplankidel; 3.3. Varbla valla vapimärgil; 3.4. vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste siltidel ja esindusruumides; 3.5. vallaametnike ja vallavolikogu liikmete visiitkaartidel; 3.6. vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt väljaantud ametlikel trükistel, meenetel, autasudel, tänukirjadel ja reklaamidel; 3.7. valla piire tähistavatel märkidel; 3.8. muudel juhtudel vallavalitsuse loal. 4. Varbla valla vappi võidakse kasutada: 4.1. vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel, tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel; 4.2. valla koondvõistkondadesse kuuluvate sportlaste esindus- ja võistlusriietusel rahvusvahelistel, vabariiklikel, maakondlikel ja valdade vahelistel võistlustel. 4.3. Valla kultuuri-, spordi- ja muude delegatsioonide ees ava- ja lõputseremooniatel rahvusvahelistel, vabariiklikel, maakondlikel ja valdade vahelistel üritustel. 5. Asutustel, ettevõtetel, seltsidel, ühingutel ja üksikisikutel on lubatud valla vappi kasutada vallavalitsuse loal. Loa saamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik avaldus. 6. Kontrolli valla vapi kasutamise üle teostab vallavalitsus. Varbla Vallavolikogu 29. aprilli 2004. a määruse nr 12 lisa 2 Varbla valla lipu statuut 1. Varbla valla lipp on vapilipp normaalsuurusega 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse vahekorraga 6:9 (2:3). 2. Varbla valla lipp heisatakse: 2.1. vallavalitsuse hoonel alaliselt; 2.2. vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel, tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel; 2.3. Varbla valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 2.4. Varbla valla avalikel üritustel; 2.5. muudel üritusel, kus on esindatud Varbla vald; 3. Valla lipu võib heisata valla, kogukondlike, asutuste või perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. 4. Valla lippu võidakse kasutada valla kultuuri-, spordi- ja muude delegatsioonide ees ava- ja lõputseremooniatel rahvusvahelistel, vabariiklikel, maakondlikel ja valdade vahelistel üritustel. 5. Valla lipu kujutist võidakse kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste ametlikel trükistel ning suveniiridel. 6. Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna), peab selle kujutis, värvilahendus ning mõõdusuhted vastama täpselt kirjeldusele punktis 1. 7. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 8. Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga juhindutakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993. a määrusest nr 174 «Riigilipu kasutamise kord». 9. Valla lipu mõõtmed ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid. 10. Asutustel, ettevõtetel, seltsidel, ühingutel ja üksikisikutel on lubatud valla lipu kujutist kasutada vallavalitsuse loal. Loa saamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik avaldus. 11. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 12. Kontrolli valla lipu kasutamise üle teostab vallavalitsus. Varbla Vallavolikogu 29. aprilli 2004. a määruse nr 12 lisa 3 Varbla valla vapimärgi statuut I. Vapimärgi otstarve 1. Varbla valla vapimärk asutatakse vallale osutatud teenete väärtustamiseks, s.t vapimärgi kavaler on oma töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud Varbla valla arengule. II. Märgi kirjeldus 2. Varbla valla vapimärk kujutab Varbla valla vappi: – märgi kõrgus on 23 mm, laius 20 mm; 3. Märki kantakse vasakul pool rinnas. III. Märgi andmine 4. Varbla valla vapimärk antakse Varbla valla elanikele, erandina ka Eesti ja välisriikide kodanikele, kellel on erilisi teeneid valla arendamisel. 5. Märk antakse kavaleridele üldreeglina üle Eesti Vabariigi aastapäeval. 6. Märgi andmise taotlusi on õigus esitada vallavolikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallas tegutsevatel liitudel, seltsidel, klubidel, vallasissekirjutusega kodanikel, valla allasutustel ja vallas registreeritud ettevõtetel. 7. Kirjalikud taotlused esitatakse vallavolikogule iga aasta 1. veebruariks. 8. Vapimärgi kavalerid valib ja kinnitab vallavolikogu. 9. Iga aastal võidakse anda kuni 5 vapimärki. 10. Märk antakse ainult üks kord ühele isikule. 11. Varbla valla vapimärki ei anta reeglina postuumselt. 12. Vapimärgi kandmise õigust tõendatakse vapimärgi tunnistusega, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. IV. Märgi kandmise õiguse kaotamine 13. Erakordsetel juhtudel on vallavolikogul õigus ära võtta märgikandmise õigus. V. Lõppsätted 14. Märk ei kuulu asendamisele. 15. Vapimärki kantakse üldreeglina pidulikel üritustel ja vastuvõttudel. Märgi kavaleride kohta peetakse vastavat registrit vallasekretäri juures. Varbla Vallavolikogu 29. aprilli 2004. a määruse nr 12 lisa 4 VARBLA VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Eesmärk ja reguleerimisala 1.1. Käesolev kord sätestab Varbla valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. 1.2. Käesolevat korda kohaldatakse koos Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja õigusaktidega. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavaraks käesoleva korra mõistes on Varbla vallale (edaspidi vald) kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2.2. Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadav tulu kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktist või lepingust ei tulene teisiti. 3. Valla tervikvara Tervikvara on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 4. Vallavara parendamine Vallavara parendamiseks või vallale oluliste tööde tegemiseks kuulutab vallavalitsus välja vähempakkumise. 2. peatükk VALLAVARA VALDAMINE 4. Vallavara valdamine 4.1. Vallavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine. 4.2. Vallavara valdajad on vallavalitsus või vallavalitsuse hallatavad asutused vastavalt vara otstarbele ja valla või valla hallatava asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele ning kolmandad isikud vastava lepingu alusel. 4.3. Vallavara valdajad on kohustatud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 4.4. Vallavara parendamiseks kuulutab vallavalitsus välja vähempakkumise. 4.5. Vallavara valdava asutuse juht määrab vallavara eest materiaalselt vastutava isiku. Kui vallavara eest materiaalselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle vallavara eest materiaalselt vastutav vallavara valdava asutuse juht. 5. Vallavara jaotamine, üleandmine, ebaseaduslikust valdusest väljanõudmine 5.1. Vallavara jaotuse valdajate vahel ja üleandmise ühelt teisele otsustab vallavalitsus, lähtudes sellest, milline vara on vajalik valdaja põhimäärusjärgsete ülesannete täitmiseks. 5.2. Vallavara bilansilise jääkmaksumusega alla 5000 krooni (v.a kinnisasjad) üleandmine ühelt valdajalt teisele võib toimuda vastavalt valdajate kokkuleppele, informeerides sellest kirjalikult eelnevalt vallavalitsuse raamatupidamist. 5.3. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, seisukorra ja bilansilise väärtuse kohta. 5.4. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. 5.5. Nõude vallavara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks esitab vallavalitsus. 6. Vallavara arvestus 6.1. Vallavara arvestuse tagab vallavalitsus raamatupidamise seaduse alusel, rahandusministri kehtestatud korras ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 6.2. Vallavara arvestust peetakse vallavara registris. 6.3. Vallavara inventeerimine toimub valla raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud korras. 3. peatükk VALLAVARA OMANDAMINE JA VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 7. Vallavara omandamine 7.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides üldiseks kasutamiseks, valitsemiseks ja kasu saamiseks. 7.2. Vallavara omandatakse: 7.2.1. ostmise teel; 7.2.2. riigi poolt vara tasuta üleandmise teel; 7.2.3. pärandvara vastuvõtmise teel; 7.2.4. kingituse vastuvõtmise teel; 7.2.5. peremehetu ehitise hõivamise korras; 7.2.6. muul seadusega sätestatud viisil. 7.3. Vallavara omandamise otsustab volikogu, kui: 7.3.1. omandatakse kinnisvara, aktsiaid või osasid; 7.3.2. omandatava vara hind ületab eelarves selleks ettenähtud vahendeid; 7.4. Vallavara omandamise otsustab vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, kui omandatakse vallasvara tema käsutusse antud eelarveliste vahendite piires. 7.5. Riigihanke korral, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, väljakuulutamiseks annab loa volikogu. Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu. Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks tähtajaks kui üks eelarveaasta ja sellise riigihanke väljakuulutamiseks andis loa ka volikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks volikogu luba küsima. 7.6. Riigilt saadava vara taotlemine ja üleandmine vallale toimub nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. 7.7. Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab volikogu. 7.8. Peremehetu ehitise hõivamine toimub nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. 7.9. Maa munitsipaliseerimine ja muude varade munitsipaalomandisse taotlemine toimub nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. 7.10. Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib lepingu vastava hallatava asutuse juht. 7.11. Vallale tasuta ületulnud vara hindamise korraldab vallavalitsus ja see võetakse vallavarana arvele hariliku väärtuse järgi. 7.12. Laenu võtmise otsustab volikogu. 4. peatükk VALLAVARA KASUTAMINE 8. Vallavara kasutamise põhimõtted 8.1. Vallavara kasutamine on vallavara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 8.2. Vallavara kasutatakse: 8.2.1. avalikuks otstarbeks; 8.2.2. valitsemise otstarbeks; 8.2.3. tulu saamiseks. 9. Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara 9.1. Avalikuks otstarbeks kasutatakse vallavara, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile (kohalikud maanteed, tänavad, platsid, pargid jne) ja mille kasutamist ei ole seaduste või valla õigusaktidega piiratud. 9.2. Volikogu võib kinnitada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused. 9.3. Kui avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise kohta on kehtestatud tavalisest erinev kord või seatud piirangud, peab see olema selgesti tähistatud. 9.4. Valla omandisse kuuluvat muud vara võib määrata avalikul otstarbel kasutamiseks volikogu otsusel. 9.5. Vallavalitsus tagab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta sätestatud kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. 10. Valitsemiseks kasutatav vallavara Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara on vara, mis on vajalik volikogule, vallavalitsusele ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele õigusaktides ettenähtud ülesannete täitmiseks. 11. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 11.1. Vallavara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ja ei ole otsustatud võõrandada, antakse kasutusse tulu saamise eesmärgil. Vallavara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui see muudab võimatuks või oluliselt raskendab kasutusse andja valduses oleva muu vallavara otstarbekohast kasutamist või tema õiguste teostamist. 11.2. Tulu saamiseks võib vallavara anda kasutusvaldusesse või rendile või üürile või paigutada ettevõtlusesse. 5. peatükk VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 12. Vallavara kasutusse andmine 12.1. Vallavara kasutusse andmise viisid on: 12.1.1. enampakkumise korras; 12.1.2. eelläbirääkimistega pakkumise korras; 12.1.3. otsustuskorras. 12.2. Käesolevas korras sätestatut ei kohaldata: 12.2.1 vallavara kasutusse andmise suhtes, mille kohta on riigi või valla õigusaktidega kehtestatud erikord (eluruumide üürile andmine jne); 12.2.2. mitteeluruumide lühiajalisel kasutusse andmisel ühekordsete ürituste (näitus, etendus, kontsert, spordivõistlus, treening, koosviibimine, jne) läbiviimiseks, samuti mitteeluruumide muudel tunnitasu alusel kasutusse andmise juhtudel. Sellistel puhkudel rakendatakse vallavalitsuse poolt kehtestatud hindu. 12.3. Vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 12.3.1. vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 12.3.2. vallavara väärtus ületab 1 000 000 krooni; 12.3.3. kasutusse antakse kinnisvara; 12.4. Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavalitsus, kui: 12.4.1. vallavara antakse kasutusse tähtajaga kuni viis aastat või tähtajatult; 12.4.2. vallavara väärtus ei ületa 1 000 000 krooni; 12.4.3. kasutusse antakse vallavalitsuse hallatava asutuse valduses olevat vallasvara. 12.5. Vallavara teistele isikutele kasutusse andmise tähtajad on: 12.5.1. vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 12.5.2. kinnisasja puhul mitte üle 25 aasta, v.a. juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. 12.6. Vallavara antakse kasutusse tähtajatult seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et vallavara on vallale tulevikus vaja muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta vallale võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. 12.7. Vallavara antakse kasutusse kasutuslepinguga, mis sõlmitakse käesolevas korras sätestatust lähtuvalt haldusakti alusel. Haldusakti andmisele eelneb vallavara kasutusse saaja kindlaksmääramine suulisel või kirjalikul avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel. Erandjuhtudel antakse vallavara kasutusse ka otsustuskorras ilma eelneva pakkumiseta. 12.8. Vallavara kasutusse andmise haldusaktiks on vastavalt volikogu otsus või vallavalitsuse korraldus. 12.9. Haldusaktis peab olema ära näidatud: 12.9.1. kasutusse antav vallavara (vara nimetus, asukoht või muud tunnused); 12.9.2. sõlmitava lepingu liik (üürileping, rendileping, tasuta kasutamise leping); 12.9.3. vallavara kasutusse saaja; 12.9.4. vallavara kasutusse andmise tähtaeg või märge vallavara kasutusse andmise kohta tähtajatult; 12.9.5. vallavara kasutamise eest makstava tasu suurus; 12.9.6. vallavara kasutusotstarve; 12.9.7. vallavara kasutusse andmise eritingimused (ettemaks, tagatis, tasu suurenemine, kasutaja kohustus kasutatav vallavara kindlustada, kasutaja kohustused teha varale parendusi või muudatusi, vallavara allkasutusse andmise lubatavus, kasutaja kohustus pakkuda teatud teenuseid, jne); 12.9.8. viited pakkumise korraldamise otsusele ja pakkumise tulemuste kinnitamise otsusele; 12.9.9. märge kasutuslepingu sõlmimise õiguse kasutamise tähtaja kohta ja selle õiguse mittekasutamise tagajärjed (punkt 19.3.). 12.10. Vallavara antakse kasutusse üldjuhul tasu eest, mille suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse: 12.10.1. kasutusse antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 12.10.2. samalaadse vara kasutamise eest saadav tulu; 12.10.3. samalaadse vara kasutamise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu; 12.10.4. ekspertide hinnangud; 12.10.5. muud asjaolud, mida peetakse oluliseks. 12.11. Vallavara kasutusse andmise tasuta või tavalisest väiksema tasu eest otsustab volikogu. 12.12. Hoone tervikuna kasutusse andmisel on vallavara kasutusse andmise eritingimuseks (punkt 12.9.7.) kasutaja kohustus vallavara taastamisväärtuses kindlustada ning vajadusel kasutaja kohustus korraldada hoone hooldamine, hoone ja selle ümbruse heakorra tagamine ning kohustus sõlmida lepingud kommunaalteenuste osutajatega. 12.13. Vallavara kasutaja poolt kõigi vallavara kasutuslepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmine kolmandale isikule (kasutuslepingu üleandmine) on lubatud üksnes vallavara kasutusse andmise otsustaja haldusaktiga antud loal. 12.14. Vallavara kasutaja poolt vallavara osaliselt või täielikult allkasutusse andmine kolmandale isikule on lubatud üksnes vallavara kasutusse andmise otsustaja loal, mis on antud vallavara kasutusse andmise haldusaktis või eraldi haldusaktis. Vallavara allkasutusse andmise loa taotlemiseks peab vallavara allkasutusse andja esitama vähemalt järgmised andmed allkasutuse kohta, mis fikseeritakse luba andvas haldusaktis: allkasutaja isik, allkasutuse objekt, allkasutuse tähtaeg, kasutajale allkasutuse eest makstava tasu suurus ning teised allkasutuse olulised tingimused. 12.15. Vallavara kasutusse andmise tingimused, mis ei tulene käesolevast korrast või muudest valla õigusaktidest määrab vallavara kasutusse andmise haldusaktis kindlaks vallavara kasutusse andmise otsustaja. 13. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 13.1. Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 13.1.1. valla osalusega äriühingutele; 13.1.2. avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 13.1.3. mittetulundusühingutele; 13.1.4. avalikest huvidest lähtudes teistele isikutele; 13.1.5. kui vallavarale kasutaja leidmine enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel on ebaõnnestunud; 13.1.6. ajutiselt kuni kolmeks kuuks vallavaraga seonduva kohtuasja menetlemise või vallavara kasutusse andmise otsuse eelnõu menetlemise ajal, kui vallavara ajutine kasutusse andmine võimaldab vältida varaga seonduva kahju tekkimist ning vallavara ajutine kasutusse andmine ei ole vastuolus kohtuasja või eelnõu menetlemise võimalike tulemustega. 13.2. Vallavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva korra punktis 13.1.4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja avalikku huvi põhjendama. 14. Pakkumine 14.1. Pakkumise (s.o suuline või kirjalik avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine; käesoleva korra punktid 15–17) korraldamise varale kasutaja leidmiseks otsustab organ, mis on pädev otsustama vallavara kasutusse andmist. Kui teatud tingimuste täitmine vallavara kasutaja poolt, nagu kohustus teha kasutusse antava vallavara abil või selle suhtes teatud töö või osutada teatud teenust, on sama oluline või olulisem kui kasutamise eest makstava tasu suurus, korraldatakse eelläbirääkimistega pakkumine, muudel juhtudel avalik enampakkumine. 14.2. Pakkumise korraldamise otsus, pakkumise läbiviimine ja pakkumise tulemuste kinnitamine on osaks vallavara kasutusse andmise otsuse ja kasutuslepingu sõlmimise ettevalmistamisest ning ei ole aluseks vallavara kasutusse andmisega seonduvate tsiviilõiguslike õiguste ja huvide tekkimisele. Pakkumisel osalemisega seotud kulutusi osalejatele ei hüvitata. 14.3. Pakkumise korraldamise otsustaja määrab pakkumise korraldamise otsuses kindlaks: 14.3.1. pakkumise liigi (suuline enampakkumine, kirjalik enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine); 14.3.2. vallavara kasutusse andmise tähtaja; 14.3.3. vallavara kasutusotstarbe; 14.3.4. vallavara kasutusse andmise eritingimused (punkt 12.9.7); 14.3.5. kas pakkumisest osavõtu tasu on nõutav ning kui tasu on nõutav, siis tasu suuruse; 14.3.6. pakkumise tagatise suuruse; 14.3.7. pakkumise alghinna (tasu vallavara kasutamise ühe kuu eest) 14.3.8. eelläbirääkimistega pakkumise puhul pakkumise lisatingimused ja pakkumise võitja selgitamise alused. 14.4. Pakkumise korraldajaks on vallavalitsus. 14.5. Pakkumise ettevalmistamisel vallavalitsus: 14.5.1. moodustab korraldusega vähemalt viieliikmelise pakkumiskomisjoni (edaspidi komisjon), juhul kui vallavalitsus ei ole moodustanud alaliselt tegutsevat komisjoni, nimetab komisjoni liikmed ja esimehe, kusjuures komisjoni koosseisu kaasatakse kaks volikogu liiget; 14.5.2. määrab kindlaks pakkumise läbiviimise tingimused, mida ei ole määratud pakkumise korraldamise otsustaja poolt (pakkumise toimumise aeg, pakkumiste esitamise aeg, esindusõiguse tõendamise nõuded, osavõtutasu maksmise ja pakkumise tagatise andmise tõendamise nõuded, suulise enampakkumise samm, jms); 14.5.3. avaldab vähemalt 15 tööpäeva enne pakkumise toimumist pakkumise kohta teate Varbla Valla Infolehes ja maakondlikus ajalehes ning vajadusel teatades pakkumisest ka muudel viisidel. 14.6. Pakkumise teates tuleb märkida: 14.6.1. kasutusse antav vallavara (vallavara nimetus, asukoht või muud tunnused); 14.6.2. pakkumise korraldaja; 14.6.3. käesoleva korra punktidest 14.3.1–14.3.7 tulenevad andmed; 14.6.4. nõuded ja juhised osavõtutasu maksmise ning pakkumise tagatise andmise kohta; 14.6.5. kasutusse antava vallavara ja kasutusse andmise tingimustega tutvumise aeg ja koht; 14.6.6. suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht; 14.6.7. kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise koht, tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg) ja kord ning pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg; 14.6.8. eelläbirääkimistega pakkumise puhul punktist 14.3.8 tulenevad andmed, pakkumiste esitamise koht, tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg), pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg ning lõplike pakkumiste esitamise tähtaeg. 14.7. Pärast pakkumise teate avaldamist tagab vallavalitsus pakkumisel osalemisest huvitatud isikutele informatsiooni kättesaadavuse kasutusse antava vallavara, pakkumise läbiviimise korra ja sõlmitava kasutuslepingu tingimuste kohta ning võimaluse tutvuda kasutusse antava vallavaraga. 14.8. Pakkumisest osavõtu tasu (edaspidi osavõtutasu) on rahasumma, mille pakkumisel osaleja tasub vallavalitsusele õiguse eest pakkumisel osaleda ja pakkumise korraldamise kulude katmiseks. Kirjaliku pakkumise korral tasub pakkuja osavõtutasu iga esitatava pakkumise kohta. Osavõtutasu pakkujale ei tagastata, välja arvatud korraldaja süül pakkumise nurjumise korral. Kui osavõtutasu ei ole pakkumise korraldamise otsuse kohaselt nõutav, siis korras osavõtutasu kohta sätestatut pakkumise läbiviimisel ei rakendata. 14.9. Pakkumise tagatis on rahasumma, mille pakkumisel osaleja tasub pakkumise korraldajale tagatisena oma pakkumisega seotuse kohta. Pakkumise tagatis võib olla antud ka panga garantiina nõudmisel tasuda pakkumise korraldajale vastav rahasumma tagatise realiseerimise aluse esinemisel. Tagatise suuruseks on vähemalt 10% pakkumise alghinnast. Tagatis realiseeritakse – tagatisena tasutud rahasummat ei tagastata või nõutakse pangalt garantii alusel sisse vastav summa – kui tagatise andja põhjustab pakkumise nurjumise või pakkumise võitjana ei sõlmi vallavara kasutusse andmise haldusakti alusel vallavara kasutuslepingut. Kui pakkumises osaleja ei osutu pakkumise võitjaks või pakkumine nurjub korraldaja süül, tagastatakse pakkujale tagatisena tasutud rahasumma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pakkumise toimumisest. Kirjaliku pakkumise korral annab pakkuja tagatise iga esitatava pakkumise kohta. Pakkumise võitja tasutud tagatis tasaarvestatakse kasutuslepingu sõlmimise korral lepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega. 14.10. Pakkumisel ei või isiklikult ega esindaja kaudu osaleda: 14.10.1. pakkumise korraldamise otsustamise ja pakkumise korraldamisega seotud isikud; 14.10.2. punktis 14.10.1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitletakse lähisugulasi ja -hõimlasi vastavalt korruptsioonivastases seaduses sätestatule; 14.10.3. maksuvõlglased. 15. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 15.1. Komisjoni esimees – pakkumise läbiviija – kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta ennast, teisi komisjoni liikmeid ja enampakkumise protokollijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisel osalejatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui kõigil osaleda soovijail ei lubata pakkumisel osaleda punktis 15.3 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 15.2. Suulisel enampakkumisel osaleda soovijad või nende esindajad esitavad osavõtutasu maksmist ja pakkumise tagatise olemasolu tõendavad dokumendid, esinduse korral esindusõigust tõendavad dokumendid ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vallavara kasutusse andmise tingimustest. 15.3. Isikuid, kes ei täida punkti 15.2 nõudeid, suulisel enampakkumisel osalema ei lubata. Punkti 15.2 nõuded täitnud enampakkumisel osaleda soovija registreeritakse enampakkumisel osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreerunud osaleja nimi ja aadress kantakse osalejate nimekirja, mis on suulise enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. 15.4. Enne pakkumiste esitamist tutvustab suulise enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja võimalust esitada läbiviimise kohta protest ning teatab osalejate arvu ja enampakkumise sammu (summa, mille võrra on võimalik pakkumisi suurendada). 15.5. Pärast punktides 15.1.–15.4 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija poolt vastava märguande andmist alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist. Pakkumisi alustatakse alghinnast. Pakkumise tegemisest annab enampakkumisel osaleja enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega. Pakkumise alustamisel tähendab pakkumise tegemine alghinna pakkumist, selle järgselt eelnevast pakkumisest enampakkumise sammu võrra suurema pakkumise tegemist. Pakkumise tegemisel teatab suulise enampakkumise läbiviija osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. 15.6. Kõik osalejad ja teised läbiviija loal suulisel enampakkumisel viibivad isikud on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osaleja või teise kohalviibija lahkumist, kui ta rikub enampakkumisel korda või ei täida läbiviija korraldust. Kui osalejad ei täida enampakkumise läbiviija korraldusi, on komisjonil õigus lugeda enampakkumine nurjunuks. 15.7. Pakkumine kuulutatakse suulise enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakkumise kolmekordset teatamist. Osaleja, kelle pakutud hind osutus kõrgeimaks, annab enampakkumise protokolli allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vallavara kasutusse enampakkumiseks esitatud tingimustel ja pakutud hinnaga ning et ta on teadlik käesoleva korra punktist 14.2 ja nõustub, et vallal tekivad vallavara kasutusse andmisega seonduvad kohustused enampakkumise tulemuste põhjal antava haldusakti alusel sõlmitavast kasutuslepingust. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab võimaluse kasutuslepingu sõlmimiseks ja tema pakkumise tagatis realiseeritakse. Sellise keeldumise korral annab allkirja ja keeldumise korral allub märgitud sanktsioonile suuruselt eelmise pakkumise teinud osaleja. Kui kõik pakkumisi teinud osalejad keelduvad, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 16. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 16.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab pakkuja kirjaliku pakkumise, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 16.1.1. andmed pakkuja kohta (nimi, isiku- või registrikood, elukoht või asukoht ja aadress); 16.1.2. nõusolek osalemiseks enampakkumiseks kehtestatud tingimustel; 16.1.3. sõnadega ja numbritega kirjutatud pakkumissumma; kui need ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa; 16.1.4. pakkumise tegemise kuupäev. 16.2. Pakkumisele lisatakse osavõtutasu maksmist ja pakkumise tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Pakkumine peab olema allkirjastatud. Kui allkirjastaja on esindaja, peavad pakkumisele olema lisatud esindusõigust tõendavad dokumendid (seadusest tulenevat esindusõigust tõendav dokument, volikiri, volikirja andja esindusõigust tõendavad dokumendid jne). 16.3. Kirjaliku pakkumise ja nõutavad dokumendid esitab pakkuja enampakkumise korraldajale kinnises ümbrikus, millele on tehtud märge vallavara kohta, millega seoses pakkumine on esitatud. 16.4. Saabunud pakkumiste ümbrikele kantakse nende saabumise kuupäev ja kellaaeg. Väljakuulutatud pakkumiste avamise ajal avab komisjon saabunud pakkumiste ümbrikud. Avamise juures võivad viibida pakkujad või nende esindajad. Kõik tähtaegselt saabunud pakkumised avatakse nende saabumise järjekorras, kantakse kirjaliku enampakkumise protokolli ning tehakse teatavaks pakkuja nimi ja hind. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. Kui ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon kirjaliku enampakkumise nurjunuks. 16.5. Pakkumisi, mis ei ole saabunud tähtaegselt või ei vasta punktide 16.1.–16.3 nõuetele või pakkumise teates avaldatud tingimustele, ei arvestata. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge nõuetele mittevastavuse põhjuste kohta. 16.6. Kirjaliku enampakkumise võitjaks on pakkuja, kes tegi kõige kõrgema pakkumise. Kui võrdse kõrgeima pakkumise on teinud kaks või enam pakkujat, korraldatakse nende vahel kümne tööpäeva jooksul kirjalikult täiendav enampakkumine, mille alghinnaks on esialgsel enampakkumisel tehtud kõrgeim pakkumine. 17. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 17.1. Viie tööpäeva jooksul suulise enampakkumise toimumisest või kirjaliku enampakkumise pakkumiste avamisest on enampakkumisel osalenutel õigus esitada komisjonile proteste pakkumise läbiviimise kohta. Komisjon vormistab iga laekunud protesti suhtes kirjalikult oma seisukoha. 17.2. Vallavalitsus kontrollib kõigi enampakkumist puudutavate dokumentide alusel enampakkumise protseduuri järgimist ja enampakkumisel osalenud isikute õigust enampakkumisel osaleda ning teeb viie tööpäeva jooksul protestide esitamise tähtaja möödumisest motiveeritud haldusaktiga punktis 17.3 või 17.4 sätestatud otsuse. 17.3. Vallavalitsus tunnistab enampakkumise nurjunuks, kui: 17.3.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri; 17.3.2. vähemalt ühel suulisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisel osaleda; 17.3.3. kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisel osaleda; 17.3.4. komisjon on lugenud pakkumise nurjunuks punktis 15.1; 15.6; 15.7; 16.4 või 18.7 sätestatud alustel. 17.4. Kui ei ole aluseid enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks, kinnitab vallavalitsus enampakkumise tulemused ning esitab need vara kasutusse andmise otsustamiseks. Kui vallavalitsus on pädev otsustama ka vara kasutusse andmist, võivad enampakkumise tulemuste kinnitamise ja vallavara kasutusse andmise otsused sisalduda samas haldusaktis. 17.5. Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimaluses) teatavaks kõigile enampakkumisel osalejatele punktis 17.3 või 17.4 sätestatud otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. 18. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise kord 18.1. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel lähtutakse kirjaliku enampakkumise protseduurist, arvestades eelläbirääkimistega pakkumise kohta sätestatud erisusi. 18.2. Pakkumisel osaleja peab tegema pakkumise hinna ja kõigi nõutud lisatingimuste kohta. 18.3. Pakkumised avab komisjon väljakuulutatud ajal. Pakkumiste avamine ei ole avalik, pakkumisel osalejatel ei ole pakkumiste avamise juures viibimise õigust. 18.4. Läbirääkimistele kutsutakse nõuetekohase pakkumise teinud osalejad. Mittenõuetekohase pakkumise teinud pakkujatele teatatakse nende tehtud pakkumiste mittenõuetekohasusest. 18.5. Läbirääkimiste sisu ei tohi komisjon teistele pakkujatele ega avalikkusele avaldada. Avaldada võib seda, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. 18.6. Pärast läbirääkimiste lõppu võivad osalejad vallavalitsuse määratud tähtajaks esitada kirjalikult oma lõplikud pakkumised. 18.7. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võitja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. Pakkumise tulemuste kinnitamisel määrab vallavalitsus pakkumise võitja, lähtudes võitja selgitamise väljakuulutatud alustest. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus pakkumise nurjunuks. 19. Vallavara kasutusleping 19.1. Vallavara kasutuslepingu sõlmib valla nimel vallavalitsus. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema poolt volitatud isik. 19.2. Vallavara kasutuslepingus peab olema ära näidatud: 19.2.1. lepingu sõlmimise aluseks olev haldusakt; 19.2.2. kasutusse antav vallavara (vallavara nimetus, asukoht, koosseis või muud tunnused); 19.2.3. lepingu liik (üürileping, rendileping, tasuta kasutamise leping); 19.2.4. andmed vallavara kasutusse saaja kohta (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, elukoht, isikukood; juriidilise isiku nimi, asukoht, registrikood); 19.2.5. lepingu tähtaeg; 19.2.6. vallavara kasutusotstarve; 19.2.7. vallavara kasutamise eest makstava tasu suurus ja selle tasumise kord; 19.2.8. vallavara kasutajale üleandmise ning vallale tagastamise kord ning tähtajad; 19.2.9. vallavaraga seonduvate kulutuste kandmise ja maksude tasumise kohustuste jaotus; 19.2.10. vallavara korrashoiu- ja hoolduskohustuste jaotus; 19.2.11. kasutusse andmise eritingimused vastavalt kasutusse andmise haldusaktile; 19.2.12. sanktsioonid lepingu rikkumise korral; 19.2.13. lepingu ülesütlemise alused. 19.3. Vallavalitsus on kohustatud tagama vallavara kasutusse saajale võimaluse kasutusleping sõlmida ühe kuu kestel vallavara kasutusse andmise haldusakti jõustumisest arvates. Kui vallavara kasutusse saaja selle aja jooksul vallavara kasutuslepingut ei sõlmi, kaotab ta lepingu sõlmimise õiguse. Kui kasutuslepingut ei sõlmi isik, kes on vallavara kasutusse saajaks valitud pakkumisel, realiseeritakse tema antud pakkumise tagatis. Võõrandamise otsustajal on õigus korraldada uus pakkumine. 19.4. Kasutusse antava vallavara üleandmine kasutajale ning vallavara tagastamine vallale fikseeritakse kahepoolse vallavara üleandmis-vastuvõtmisaktiga, kus tuuakse ära andmed vallavara koosseisu ja seisukorra kohta. 19.5. Kui vastavalt vallavara kasutusse andmise haldusaktile on vallavara üürile või rendile saajal kohustused teha varale parendusi või muudatusi või vallavara üürile või rendile saaja soovib enne vara kasutuselevõttu teha varale parendusi või muudatusi omal algatusel, antakse kasutusse saajale vallavara enne üüri- või rendilepingu jõustumist tasuta kasutusse vara remondi teostamise otstarbel vastavate tööde teostamiseks vajalikuks ajaks. Vallavara üürile või rendile saaja on kohustatud kandma vara kasutamisega seonduvad kõrvalkulud tööde teostamise ajal. 19.6. Kui valla õigusaktidest ei tulene teisiti, esindab valda kõigis kasutuslepingust tulenevates suhetes vallavalitsus. Vallavalitsus on kohustatud kontrollima kasutuslepingu täitmist, rikkumiste korral rakendama sanktsioone ning kasutuslepingu ülesütlemise aluste esinemise korral algatama kasutuslepingu ülesütlemise. 6. peatükk VALLAVARA KÄSUTAMINE 20. Vallavara käsutamise mõiste Vallavara käsutamine on võõrandamine, erastamine, mahakandmine, koormamine ja muul viisil käsutamine vastavalt käesolevale korrale. 7. peatükk VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 21. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel. 22. Vallavara võõrandamise tingimused 22.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 22.1.1. vallavara ei ole enam avalikuks otstarbeks ega valitsemise otstarbeks vajalik; 22.1.2. vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 22.1.3. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 22.1.4. vallavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 22.1.5. vallavara on vallale üle antud erastamise kohustusega; 22.1.6. muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 22.2. Riigi poolt tasuta valla omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. 22.2. Vallavara võõrandamisel ei või isiklikult ega esindaja kaudu osaleda: 22.2.1. võõrandamise korraldamise otsustamise ja võõrandamise korraldamisega seotud isikud; 22.2.2. punktis 22.2.1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitletakse lähisugulasi ja -hõimlasi vastavalt korruptsioonivastases seaduses sätestatule; 22.2.3. maksuvõlglased. 23. Vallavara võõrandamise viisid 23.1. Vallavara võõrandamise viisid on: 23.1.1. võõrandamine enampakkumise korras (suuline või kirjalik); 23.1.2. võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras; 23.1.3. võõrandamine otsustuskorras; 23.1.4. volikogu otsusel muu viis. 24. Vallavara võõrandamise otsustamine 24.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 24.1.1. volikogu, kui võõrandatakse kinnisvara, aktsiaid ja osasid ning vallasvara väärtuses üle 50 000 krooni või võõrandatakse vallavara tasuta või alandatud hinnaga; 24.1.2. vallavalitsus, kui võõrandatakse vallasvara väärtuses kuni 50 000 krooni; 24.2. Vallavara võõrandamise haldusaktiks on vastavalt volikogu otsus või vallavalitsuse korraldus. 24.3. Haldusakti andmisele eelneb vallavara kasutusse saaja kindlaksmääramine suulisel või kirjalikul avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel. Erandjuhtudel võõrandatakse vallavara ka otsustuskorras ilma eelneva pakkumiseta. 24.4. Haldusaktis peab olema ära näidatud: 24.4.1. võõrandatava vallavara nimetus, asukoht ja põhinäitajad, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate ja osade arv; 24.4.3. vallavara omandaja; 24.4.5. vallavara müügihind; 24.4.7. vajadusel vallavara võõrandamise lisatingimused; 24.4.8. viited pakkumise korraldamise otsusele ja pakkumise tulemuste kinnitamise otsusele; 24.4.9. märge võõrandamislepingu sõlmimise õiguse kasutamise tähtaja kohta ja selle õiguse mittekasutamise tagajärjed. 24.5. Vallavara väärtus määratakse tulenevalt asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Alghinna määramisel valdaja erilise huvi alusel arvestatakse: 24.5.1. eksperdi või ekspertide poolt antud hinnangut; 24.5.2. vara erilist seisukorda. Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata asja kasulikkust. 24.6. Vallavara võõrandamise korraldaja on vallavalitsus. 24.7. Vallavara võõrandamislepingu sõlmib valla nimel vallavalitsus. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema poolt volitatud isik. 25. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 25.1. Otsustuskorras võib vallavara võõrandada, kui: 25.1.1. võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 25.1.2. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 25.1.3. vallavara võõrandamine toimub punktides 21.1.2 ja 21.1.3 ettenähtud juhtudel; 25.1.4. vallavara omandaja pakub (osutab) vallale kohaliku omavalitsuse seadusjärgsete põhiülesannete täitmiseks vajalikke töid või teenuseid; 25.1.5. vallavara võõrandatakse valla osalusega äriühingule või avalik-õiguslik juriidilisele isikule; 25.1.6 kui võõrandamine on otstarbekas valla üldplaneeringust või arengukavast tulenevalt; 25.1.7. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 25.2. Vallavara võõrandamine otsustuskorras toimub käesoleva korra punktis 24.1 toodud otsustaja igakordse otsuse alusel. 26. Vallavara tasuta võõrandamine 26.1. Vallavara võib tasuta võõrandada, kui: 26.1.1. vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 26.1.2. võõrandamine on ette nähtud seaduses või volikogu õigusaktidega sätestatud korras; 26.1.3. vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 26.1.4. vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus. 26.2. Vallavara tasuta võõrandamise otsustab volikogu. 27. Pakkumine 27.1. Pakkumise (s.o suuline või kirjalik avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine) korraldamise vallavara võõrandamiseks otsustab organ, mis on pädev otsustama vallavara võõrandamist. Kui teatud lisatingimuste täitmine vallavara võõrandamisel on olulisem müügihinnast, korraldatakse eelläbirääkimistega pakkumine, muudel juhtudel avalik enampakkumine. 27.2. Pakkumise korraldamise otsustaja määrab pakkumise korraldamise otsuses kindlaks: 27.2.1. pakkumise liigi (suuline enampakkumine, kirjalik enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine); 27.2.2. kas pakkumisest osavõtu tasu on nõutav ning kui tasu on nõutav, siis tasu suuruse; 27.2.3. pakkumise tagatise suuruse; 27.2.4. pakkumise alghinna; 27.2.5. vajadusel võõrandamise lisatingimused; 27.2.6. eelläbirääkimistega pakkumise puhul pakkumise lisatingimused ja pakkumise võitja selgitamise alused. 27.3. Pakkumise korraldajaks on vallavalitsus. 27.4. Pakkumise ettevalmistamisel teostab vallavalitsus käesoleva korra punktis 14.5 sätestatud toimingud. 27.5. Pakkumise teates tuleb märkida: 27.5.1. võõrandatav vallavara (nimetus, asukoht ja põhinäitajad); 27.5.2. kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; 27.5.3. aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi või osaühingu nimi, asukoht, aadress ja registreerimisnumber, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust, osaühingu osade müügi korral osade arv, osa suurus ja osakapitali suurus, ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 27.5.4. vara mõttelise osa võõrandamisel kaasomaniku õigused; 27.5.5. pakkumise korraldaja; 27.5.6. käesoleva korra punktidest 27.2.1–27.2.6 tulenevad andmed; 27.5.7. nõuded ja juhised osavõtutasu maksmise ning pakkumise tagatise andmise kohta; 27.5.8. suulise enampakkumise puhul selle toimumise aeg ja koht; 27.5.9. kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise koht, tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg) ja kord ning pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg; 27.5.10. võõrandatava vallavara ja võõrandamistingimustega tutvumise aeg ja koht; 27.5.11. ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. 27.6. Pärast pakkumise teate avaldamist tagab vallavalitsus pakkumisel osalemisest huvitatud isikutele informatsiooni kättesaadavuse võõrandatava vallavara, pakkumise läbiviimise korra ja sõlmitava võõrandamislepingu tingimuste kohta ning võimaluse tutvuda võõrandatava vallavaraga. 27.7. Pakkumise osavõtutasu on rahasumma, mille pakkumisel osaleja tasub vallavalitsusele õiguse eest pakkumisel osaleda ja pakkumise korraldamise kulude katmiseks. Kirjaliku pakkumise korral tasub pakkuja osavõtutasu iga esitatava pakkumise kohta. Osavõtutasu pakkujale ei tagastata, välja arvatud korraldaja süül enampakkumise nurjumise korral. Kui osavõtutasu ei ole pakkumise korraldamise otsuse kohaselt nõutav, siis korras osavõtutasu kohta sätestatut pakkumise läbiviimisel ei rakendata. 27.8. Pakkumise tagatis on rahasumma, mille pakkumisel osaleja tasub pakkumise korraldajale tagatisena oma pakkumisega seotuse kohta. Pakkumise tagatis võib olla antud ka panga garantiina nõudmisel tasuda enampakkumise korraldajale vastav rahasumma tagatise realiseerimise aluse esinemisel. Tagatise suuruseks on kuni 10% pakkumise alghinnast. Tagatis realiseeritakse – tagatisena tasutud rahasummat ei tagastata või nõutakse pangalt garantii alusel sisse vastav summa – kui tagatise andja põhjustab pakkumise nurjumise või pakkumise võitjana ei sõlmi vallavara võõrandamise haldusakti alusel vallavara võõrandamislepingut. Kui pakkumises osaleja ei osutu pakkumise võitjaks või pakkumine nurjub korraldaja süül, tagastatakse pakkujale tagatisena tasutud rahasumma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pakkumise toimumisest. Kirjaliku pakkumise korral annab pakkuja tagatise iga esitatava pakkumise kohta. Pakkumise võitja tasutud tagatis tasaarvestatakse müügihinna tasumisel. 28. Vallavara võõrandamine enampakkumise korras 28.1. Enampakkumine on vallavara müügi viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. 28.2. Vallavara müük enampakkumise korras viiakse läbi käesoleva korra punktides 15.1–17.5 sätestatud korras, arvestades alljärgnevaid erisusi: 28.2.1. enampakkumine korraldatakse vallavara võõrandamiseks; 28.2.2. enampakkumise esemeks on ostuhind; 28.2.3. enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. 28.3. Kui ei ole aluseid enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks, kinnitab vallavalitsus enampakkumise tulemused ning esitab need vallavara võõrandamise otsustamiseks. Kui vallavalitsus on pädev otsustama ka vallavara võõrandamist, võivad enampakkumise tulemuste kinnitamise ja vallavara võõrandamise otsused sisalduda samas haldusaktis. 28.4. Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimaluses) teatavaks kõigile enampakkumisel osalejatele enampakkumise tulemuste kinnitamise või nurjunuks tunnistamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. 28.5. Kui enampakkumise võitja ei ole ühe kuu jooksul võõrandamise otsuse jõustumisest arvates sõlminud müügilepingut, on võõrandamise otsustajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt antud tagatis realiseeritakse. 29. Vallavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras 29.1. Vallavara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine vallavara võõrandamisel on olulisem müügihinnast. 29.2. Lisatingimusteks võivad olla: 29.2.1. tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 29.2.2. investeeringute suurus; 29.2.3. keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 29.2.4. tööhõive tagamine; 29.2.5. muud valla huvidest lähtuvad tingimused. 29.3. Vallavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra punktides 18.1–18.7 sätestatud korras, arvestades alljärgnevaid erisusi: 29.3.1. eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 29.3.2. eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse vallavara võõrandamisleping. 29.4. Kui ei ole aluseid eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamiseks, kinnitab vallavalitsus pakkumise tulemused ning esitab need vallavara võõrandamise otsustamiseks. Kui vallavalitsus on pädev otsustama ka vallavara võõrandamist, võivad eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise ja vallavara võõrandamise otsused sisalduda samas haldusaktis. 29.5. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimaluses) teatavaks kõigile pakkumisel osalejatele pakkumise tulemuste kinnitamise või nurjunuks tunnistamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. 29.6. Kui eelläbirääkimistega pakkumise võitja ei ole ühe kuu jooksul võõrandamise otsuse jõustumisest arvates sõlminud võõrandamislepingut, on võõrandamise otsustajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. Võitja poolt antud tagatis realiseeritakse. 30. Vallavara erastamine Vallavara erastamine toimub volikogu igakordse otsuse alusel. 8. peatükk VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 31. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevatele kinnis- ja vallasasjadele piiratud asjaõiguse seadmine. 32. Vallavara koormamise otsustamine 32.1. Vallavara koormamise otsustab: 32.1.1. volikogu, kui koormatakse kinnisasja ja panditakse valla omandis olevat vallavara; 32.1.2. kõigil muudel juhtudel vallavalitsus; 32.2. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib valla nimel vallavalitsus. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema poolt volitatud isik. 33. Vallavara mahakandmine 33.1. Vallavara kuulub mahakandmisele: 33.1.1. kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 33.1.2. kui ilmneb erinevusi olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 33.2. Vallavara mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning puudujäägi korral ka tarvitusele võetud meetmed. 33.3. Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. 33.4. Vallavara mahakandmine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele ja valla raamatupidamise sise-eeskirja alusel. 34. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 34.1. Nõuded võlgnike suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus. 34.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, otsustab nõude esitamisest, hagist või sissenõude pöördumisest loobumise: 34.2.1. volikogu, kui nõue on suurem kui 100 000 krooni; 34.2.2. vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 100 000 krooni. 34.3. Vallavalitsusel on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.