Varbla Vallavolikogu — Varbla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine — KO, 147, 1378

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 6 lõikest 1 ja § 22 lõike 1 punktist 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4 lõigetest 1 ja 2, Varbla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Varbla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 12 aastaks vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 3. mail 2004. a. Volikogu esimees Marika SABIIN Kinnitatud Varbla Vallavolikogu 29. aprilli 2004. a määrusega nr 11 VARBLA VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2004–2016 SISSEJUHATUS Varbla vallale on iseloomulik väga hõre asustus. Valla asustustihedus on keskmiselt 3,6 inimest km2 kohta. Seetõttu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga haaratud asulaid suhteliselt vähe ja liitumiste laiendamine raskendatud. Ühisveevärk on kahes suuremas asulas – Varblas ja Mõtsus, ning neljas väiksemas külas – Kullis, Rahestes, Helmkülas ja Paatsalus. Kokku on Varbla valla 1136 elanikust haaratud ühisveevärki 444 inimest, s.o 39% elanikkonnast. Ühiskanalisatsioon on vaid Varbla ja Mõtsu asulates, ühiskanalisatsiooniga hõlmatud elanike arv on 332 (30% valla elanikest). Valla väike tulubaas teeb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise keeruliseks ning eeldab hoolikat pikaajalist planeerimist. Käesoleva arendamise kava eesmärgiks on kirjeldada ja hinnata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorda Varbla vallas ning leida võimalikud lahendused nimetatud valdkonna küllaltki tõsistele probleemidele. Võimalikud arenguperspektiivid on koostatud 12 aastaks. 1. SEADUSANDLUS Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamist käsitleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I 1999, 25, 363). Vastavalt nimetatud seaduse paragrahvile 4 rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse 12-aastase perioodi kohta ja kava peab sisaldama: – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse piiritlemist; – hinnangut ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta; – üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti; – sademete ja drenaaživee ning muu pinnase ja -pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelisi seoseid. Varbla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutust reguleerib ka Varbla Vallavolikogu 19. juuni 2001. a kinnitatud määrus nr 12 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri». 2. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS 2.1. SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE 2.1.1. ÜLDANDMED Varbla vald asub Pärnu maakonna loodeosas vastu Läänemaa piiri. Valla pindala on 313,8 km2. Oma pindala suuruselt on vald üks keskmistest Pärnumaal. Valla territooriumist on 57% metsamaad, millest 42% on riigimets. Haritavat maad on 16% ja looduslikke rohumaid 8,6%. Vald paikneb Lääne-Eesti madalikul, Liivi lahe rannikul. Laialdaselt on levinud meresetted ja mere loodud pinnavormid nagu rannavallid, luited jne. Valla territooriumil paikneb kaks voorjat kõrgendikku Varbla (28 m) ja Tammiste-Koeri (42 m) suurvoor. Kõrgendikke ümbritsevad tasased soised alad (Paadrema soo jt.). Varbla vald jaguneb neljaks tihedamini asustatud osaks – Saulepi, Varbla, Paadrema ja Paatsalu, mis on endised mõisakohad. Tiheasustatud alasid eraldavad hõredalt asustatud metsad ja soo. 2.1.2. ELANIKKOND Varbla vallas elab 2003. aastal 1136 elanikku. Majapidamisi on 569. Vald on jaotunud 40 külaks, suurimad asustatud punktid on Varbla ja Mõtsu. Asustustihedus on 3,8 inimest 1 km2 peale. Elanikkonna vanuseline koosseis on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Varbla valla elanike vanuseline koosseis Vanus Protsent elanikkonnast 0–6 6,2 7–15 11,5 16–58/63 54,4 üle 58/63 27,9 2.2. OLEMASOLEVA VEEVÄRGI KIRJELDUS 2.2.1. ÜHISVEEVÄRGIGA HÕLMATUD ALA Varbla vallas on ühisveevärgiga hõlmatud järgmiste külade keskused: Varbla, Mõtsu ja Tõusi, Kulli, Helmküla, Raheste ja Aruküla ning Paatsalu. Mõtsu ja Tõusi külasid ning Rahestet ja Aruküla on mõttekas käsitleda koos, kuna nendel küladel on ühised keskused. Tabelis nr 2 on ära toodud külades ühisveevärgiga hõlmatud elanike arv ja nende osakaalu suurus. Tabel nr. 2. Ühisveevärgiga hõlmatud elanikud Küla Elanike arv Ühisveevärki haaratud Ühisveevärki haaratute protsent Varbla 156 156 100,00% Mõtsu ja Tõusi 176 170 97,00% Kulli 63 30 48,00% Raheste ja Õhuküla 138 60 43,00% Helmküla 53 10 19,00% Paatsalu 78 18 23,00% Kokku on Varbla valla 1123 elanikust haaratud ühisveevärki 444 inimest, s.o 39% elanikkonnast. Veevõrk on halvas seisukorras ja suures osas üledimensioneeritud. Veevõrk on rajatud peamiselt malmtorudest. 2.2.2. PÕHJAVEE TARBIMINE Varbla vallas on seitse ühisveevärgiga seotud pumbajaama. Aastas tarbitakse kokku 32,2 tuhat m3 vett. Põhjavett võetakse valdavalt 110–130 m sügavustest puurkaevudest. Põhjavee tarbimise hulgad ühisveevärgi puurkaevude kaupa on ära toodud tabelis 3. Tabel 3. Põhjavee tarbimine Puurkaev Tarbimine (tuhat m3/aastas) 1. Varbla keskus 14,2 2. Varbla töökoda 0,4 3. Paatsalu 2,8 4. Kasemetsa (Pargi) 0,8 5. Mõtsu 7,3 6. Kulli 2,0 7. Raheste 4,7 Eramajapidamistel on suhteliselt vähe puurkaevusid, enamik hajaasustuses asuvatest majadest kasutab salvkaevusid. 2.2.3. PUURKAEVUDE TEHNILINE SEISUKORD JA PARAMEETRID Varbla valla seitsmest puurkaevust on viimastel aastatel enamik pumpasid välja vahetatud, vanad vene pumbad on siiani Kulli ja Helmküla pumbajaamades. 2003. aastal värviti pumbajaamades hüdrofoorid roostetõkkevärviga üle ning korrastati pumbamajasid. Puurkaevude tehnilised parameetrid on toodud tabelites 4.1 ja 4.2 Tabel 4.1. Puurkaevude tehnilised parameetrid Puurkaevu nimetus Varbla keskus Varbla töökoda (Helmküla) Paatsalu Passi nr. 3188 1400 3419 Kaevu sügavus (m) 110 110 120 Kaevu tootlikkus 14,95 33,7 9,82 Hüdrofoor jah jah jah Veemõõtja jah jah jah Kraan proovi võtmiseks jah jah jah Manteltoru hermeetilisus jah jah jah Sanitaartsooni ulatus (m) 30 30 30 Tabel 4.2. Puurkaevude tehnilised parameetrid Puurkaevu nimetus Mõtsu Kasemetsa (Varbla küla) Kulli Raheste Passi nr. 3832 1389 Kaevu sügavus (m) 45 50 111 50 Kaevu tootlikkus 13,57 1.5 38 Hüdrofoor jah jah jah jah Veemõõtja jah jah jah jah Kraan proovi võtmiseks jah jah jah jah Manteltoru hermeetilisus jah jah jah jah Sanitaartsooni ulatus (m) 30 30 30 10 2.2.4. PÕHJAVEE KVALITEET Veeanalüüside põhjal vastab Varbla valla puurkaevude vesi mikrobioloogilistelt näitajatelt joogivee nõuetele. Keemilistelt näitajatelt on kõigis puurkaevuvee proovides kõrge, normidele mittevastav hägusus, v.a Paatsalu ja Mõtsu puurkaevude vees. Ülinormatiivne raud on Raheste, Mõtsu ja Varbla puurkaevude vees. Ülejäänud keemilised näitajad vastavad joogivee nõuetele. Ehkki pumbajaamadest tulev vesi vastab joogivee nõuetele, on inimestel kraanidest voolav vesi tihti ebameeldiva lõhna ja värvusega. See viitab otseselt probleemidele veetrassides. 2.3. OLEMASOLEVA KANALISATSIOONI KIRJELDUS 2.3.1. KANALISATSIOONIVÕRK JA SELLE SEISUKORD Kanalisatsioonivõrk on välja ehitatud Varbla ja Mõtsu asulas. Ülejäänud osa elanikkonnast kasutab kogumiskaevusid. Ühiskanalisatsiooni haaratud elanike arv ja osakaal on toodud tabelis nr 5. Tabel nr. 5. Ühiskanalisatsiooni haaratud elanikud Küla Elanike arv Ühiskanalisatsiooni haaratud elanike arv/protsent Varbla 156 139/89% Mõtsu ja Tõusi 176 170/97% Kanalisatsioonitorustikud on rajatud peamiselt asbotsementtorudest 1970. aastatel. Kanalisatsioonitrasside võrguga siiani suuri probleeme pole esinenud. Kuid kanalisatsioonitrassid on vanad ja amortiseerunud ning vajavad ilmselt täielikku renoveerimist. Väga suurt kanalisatsioonivõrgu laiendamist pole ette näha, kuna seoses hajaasustusega oleks selleks vajalikud kulutused liiga suured. Lähiaastatel on mõttekas võrku lülitada 4 Mini-Priidu eramut Varbla asulas. Tõusi külas oleks vaja kanalisatsioonisüsteemiga ühendada endine koolimaja, kus praegu toimib laste päevane mängurühm ja mida tulevikus nähakse kohaliku külakeskusena. 2.3.2. REOVEEPUHASTID JA -PUMPLAD Varbla ja Mõtsu asulas on kummaski kaks reoveepumplat. Varbla asula reoveepumplad on rahuldavas seisus, Mõtsu asula pumplad vajavad renoveerimist. Varbla asulas on reoveepuhastiks BIO-100. Ehitatud 1980. aastate alguses, renoveeritud 1991. aastal. Projekteeritud võimsus 150 m 3 päevas, tegelik võimsus 100 m3 päevas. Puhastist töötab vaid üks pool. Eesvooluks on kraav, mis hakkab vaikselt ummistuma. Järelpuhastus puudub, puhastatud reovesi suubub Riia lahte. Põhimõtteliselt katab see puhasti Varbla asula vajadused, kuid praeguseks on puhasti vananenud ja amortiseerunud ning vajab põhjalikku renoveerimist. Probleeme on nii hõljumi, BHT7 kui ka fosfori ärastusega. Mõtsu asula reoveepuhasti on BIO-50. Ehitatud 1988. aastal. Projekteeritud võimsus 75 m3/päevas, tegelik võimsus 50 m 3/päevas. Hetkel puhasti ei tööta ja puhastavad vaid kaks järelpuhastiks olevat biotiiki, mis on täis kasvanud. Eesvooluks on kraav, puhastatud reovesi suubub Korju ojja. Probleeme on BHT7 ja fosfori ärastamisega. 2.3.3. SADEMETE JA DRENAAŽIVEE ÄRAJUHTIMINE Sademeid ja drenaaživett kogutakse Varbla keskuses. Varbla keskuse kontorihoone ja katlamaja sademe- ja drenaaživeed kogutakse ning juhitakse biopuhastist mööda puhasti eesvooluks olevasse kraavi. 2.4. AVALIKUD VEEVÕTUKOHAD Üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohtadeks on Varbla külas 1978. a ehitatud veehoidla Varbla töökoja juures ning 1973. a. ehitatud veehoidla katlamaja juures. Hetkel kasutatakse peamiselt Varbla töökoja juures olevat tiiki. Rahestes ja Arukülas on veevõtukohana kasutusel kuivati juures asuv veehoidla, mille täitmiseks veetakse sinna ajutine voolik. Mõtsu ja Tõusi asulas kasutatakse karjalauda juures olevat veehoidlat. 2.5. KAARDID Varbla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kohta on olemas kolhoosiaegsed võrkude skeemid, kuid need on puudulikud. 3. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PROBLEEMID Peamised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud probleemid Varbla vallas on järgmised: 1. Olemasolevad veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud on väga halvas seisukorras ning andmed nende kohta on puudulikud. Kogu olemasolev vee- ning kanalisatsioonitrasside võrgustik vajab väljavahetamist. 2. Puurkaevudest väljapumbatavas vees on kõrge raua sisaldus, mõnes kohas ka kõrge hägusus. Puudub veetöötlussüsteem. 3. Tarbijani jõudva vee kvaliteet on väga halb. Põhjuseks veetrasside halb olukord ja üledimensioneeritus ning veetöötlussüsteemide puudumine. Trasside pesemine pole võimalik nende kõrge vanuse tõttu. 4. Pumbad Helmküla ja Kulli asula pumbajaamades on vanad ja vajavad väljavahetamist. 5. Reoveepuhastid ei tööta nõuetekohaselt ning vajavad renoveerimist või väljavahetamist. Välja on vaja vahetada ka kolm reoveepumplat. 6. Vee erikasutusloaga antud normid puhastatud reovee kohta on tunduvalt kõrgemad kui seaduses lubatud. Vee erikasutusluba kaotab kehtivuse 2005. aasta alguses. Eeldatavasti kehtestatakse uues vee-erikasutusloas seadusega nõutud normid. 7. Valla vee-ettevõtte poolt teenindavate inimeste hulk ja maksujõudlus on liiga väike, tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkust. Lisaks sellele peab vee-ettevõte seoses reoveepuhastite ebapiisava puhastusvõimega pidevalt maksma suuri saastetasusid. Sellest tulenevalt pole ettevõte iseseisvalt võimeline tegema vajalikke investeeringuid ning vajab pidevalt rahalist toetust vallaeelarvest. 8. Valla tulubaas on väike ja laenukoormus suur, mistõttu vajalike investeeringute tegemine halvab tõsiselt valla finantsolukorda. 4. STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTANI 2016 1. Aastaks 2007 jõuab Varbla, Mõtsu ja Tõusi ning Raheste ja Aruküla ühisveevärgi tarbijateni puhas ja kõigile nõuetele vastav vesi. 2. Aastaks 2007 toimub reovee nõuetekohane puhastamine Varbla ja Mõtsu asulas. 3. Aastaks 2016 jõuab valla kõigi ühisveevärgi tarbijateni puhas ja kõigile nõuetele vastav vesi. 4. Aastaks 2016 on välja ehitatud ühiskanalisatsioon Kulli, Raheste ja Paatsalu külades ning tagatud on reovee nõuetekohane puhastamine. 5. TEGEVUSKAVA 2004. AASTA Osalemine Matsalu alamvesikonna ühise vee-ettevõtte loomises. Varbla vald osaleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis «Matsalu alamvesikonna asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laienemine». Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile rahastamistaotluse esitamisel on vajalik tõestada projekti jätkusuutlikkust. Olemasolevad vee-ettevõtted Matsalu alamvesikonnas, sh. Varblas ei ole oma tulubaasiga piisavalt efektiivsed, et tulevikus riigipoolse abita hakkama saada. Seetõttu on otsustatud asutada vee-ettevõte, mis on alamvesikonnas kõikide veevarustussüsteemide ja kanalisatsioonisüsteemide omanik. Varbla Vallavolikogu otsustas oma 29. jaanuari 2004. a otsusega nr 8 nõustuda Matsalu alamvesikonna ühtse vee-ettevõtte loomisega. Varbla valla esindajaks nimetatud ettevõttega seotud asjaajamistel on vallavanem Sivar Tõnisson. Valla vee- ja kanalisatsiooniseadmete arvelevõtmine ja üleandmine loodud vee-ettevõttele. Kuna loodav Matsalu alamvesikonda hõlmavast vee-ettevõttest saab kõigi veevarustussüsteemide ja kanalisatsioonisüsteemide omanik, on vaja korraldada nimetatud ühisele äriühingule üleantava vara arvelevõtmine ja üleandmine. Varbla valla poolt on nimetatud ülesande korraldajaks OÜ Varbla Energia. Varbla reoveepuhasti järelvoolukraavi puhastamine. Varbla küla reovett puhastava puhasti eelvooluks olev kraav on osaliselt hakanud ummistuma ja täis kasvama. Vajalik on kraavi puhastamine. Korraldab OÜ Varbla Energia. Varbla puhastile uue kompressori v. aeraatori muretsemine. Varbla küla biopuhasti on amortiseerunud ning tema puhastusvõime ei ole piisav, kuna reovett aereeriv kompressor ei tööta korralikult. Ehkki EL Ühtekuuluvusfondi projektis on planeeritud ka Varbla reoveepuhasti rekonstrueerimine, ei toimu see enne 2006. aastat. Vastavalt tasuvusanalüüsile on mõttekas muretseda puhastile uus kompressor või mõni muu aereerija, kuna võimalikke saastetasusid ja trahve arvestades tasub see kahe aastaga ennast ära. Korraldaja OÜ Varbla Energia. Mõtsu puhasti biotiikide puhastamine mudast. Mõtsu asulas puhastub reovesi suures osas kahes puhastile järgnevas biotiigis. Kuna biotiike pole aastaid puhastatud, on nad kinni kasvamas ja nende puhastusvõime on vähenenud. Koostöös Kihnu Väina Merepargi poolt juhitud Maailmapanga GEF (Global Environmental Facility) projektiga on planeeritud Mõtsu biotiikide tühjendamine liigsest mudast ja taimestikust. Korraldaja Kihnu Väina Merepark. 2005. AASTA Varbla ja Mõtsu asulate vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhastite rekonstrueerimisprojekti koostamine, trasside asukoha määratlemine ja kaardistamine. Kuna hetkel olemasolevad kaardid Varbla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside kohta on puudulikud, on trasside renoveerimisprojekti jaoks vajalik eelnevalt koostada korralik kaart trasside asukoha ja seisukorra kohta. Tegemist on EL Ühtekuuluvusfondi projekti 1. osaga. Kulli ja Helmküla pumbajaamadesse uute pumpade paigutamine. Kulli ja Helmküla on ainukesed ühisveevärki haaratud külad Varbla vallas, kus pumbajaamades on veel vanad pumbad. Kuna pumpade töökindlus väheneb pidevalt ning avariid sagenevad, on vajalik need pumbad välja vahetada. 2006. AASTA Varbla ja Mõtsu asulate vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooniseadmete projekti I osa läbiviimine. Raheste pumbajaamale veetöötlussüsteemi paigaldamine. Raheste küla pumbajaama vesi ja tarbijani jõudev vesi on ebakvaliteetne. Vastavalt Tervisekaitseinspektsiooni ettekirjutusele on vaja tagada vee nõuetele vastav kvaliteet 2007. aastaks. 2007. AASTA Varbla ja Mõtsu asulate vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Varbla ja Mõtsu asulate vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhastite rekonstrueerimise II osa läbiviimine Tabel 5. Varbla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuskava 2004–2007 Strat. eesmärk Tegevus, aasta Vastutaja Maksumus Finants. allikas 1,2 Osalemine Matsalu alamvesikonna ühise vee-ettevõtte loomises 2004 VV – – 1,2 Süsteemide üleandmine ühisele vee-ettevõttele 2004 OÜ Varbla Energia – – 2 Varbla puhasti kraavi puhastamine 2004 OÜ Varbla Energia 1 000 OÜ Varbla Energia 2 Varbla puhastile uue aereerija muretsemine 2004 OÜ Varbla Energia 45 000 KIK, VE 2 Mõtsu biotiikide puhastamine 2004 SA KVM 15 000 GEF, VE 1,2 Varbla ja Mõtsu trasside kaardistamine, rek. projekti koostamine 2005 VV 2 400 000 EL ÜKF, VE 3 Kulli ja Helmküla pumpade väljavahetamine 2005 OÜ Varbla Energia 20 000 OÜ Varbla Energia, VE 1,2 Varbla ja Mõtsu rek. projekti I osa 2006 VV 4 800 000 EL ÜKF, VE 1 Raheste pumbajaamale veetöötlussüsteemi paigaldamine, trasside uuendamine 2007 OÜ Varbla Energia 1 000 000 EL fondid, VE 1,2 Varbla ja Mõtsu rek. projekti II osa 2007 VV 4 800 000 EL ÜKF, VE Lühendid: KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus VE – Varbla vallaeelarve SA KVM – Sihtasutus Kihnu Väina Merepark GEF – Maailmapanga Global Environmental Facility EL ÜKF – Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond VV – Varbla Vallavalitsus.