Vabariigi Valitsus — Riigivara erastamisprogrammi kinnitamine 1999. aastaks — RT I, 12, 195

Erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411) paragrahvi 12 lõike 2 alusel kinnitada «Riigivara erastamisprogramm 1999. aastaks» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Riigikantselei koordinatsioonidirektor riigisekretäri ülesannetes Eerik-Niiles KROSS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1999. a korraldusega nr 91-k RIIGIVARA ERASTAMISPROGRAMM 1999. AASTAKS 1. Erastamisagentuuri põhiülesanded riigivara erastamise korraldamisel: 1) erastatud äriühingute ja ettevõtete tegevuseks vajaliku maa erastamine arvestusega lõpetada see 2000. aasta lõpuks; 2) erastamisnimekirjadesse kantud riigivara erastamise lõpuleviimine 1999. a jooksul; 3) osalemine infrastruktuuri ettevõtteid omavate riigi äriühingute erastamiseks ettevalmistamisel ja erastamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kavadele; 4) sõlmitud erastamislepingute täitmise kontroll ja tagamine. 2. Erastamise prioriteetsed valdkonnad: 1) erastatud äriühingute ja ettevõtete tegevuseks vajaliku maa erastamine; 2) erastamisnimekirja kinnitatud riigivara erastamise lõpuleviimine; 3) Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1996. a korraldusega nr 854-k «Võõrandatavate aktsiate nimekirja kinnitamine» (RT I 1996, 74, 1324; 82, 1474; 1997, 82, 1402 ja 1403) võõrandatavate äriühingute aktsiate ja osade nimekirja kinnitatud aktsiate ja osade erastamise lõpuleviimine Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses. 3. Erinevates majandusharudes kasutatavad põhilised erastamisviisid: 1) eelläbirääkimistega ühe- ja kaheetapiline pakkumine infrastruktuuri- ja teiste olulisi ettevõtteid omavate riigi äriühingute enamusaktsiate erastamisel; 2) avalik enampakkumine riigi äriühingute aktsiate või osade või üksikute varade erastamisel; 3) laiemat huvi pakkuvate äriühingute vähemusaktsiate avalik müük. 4. Erastatavate ettevõtete restruktureerimise ja saneerimise üldpõhimõtted: 1) infrastruktuuri ettevõtteid omavate riigi äriühingute restruktureerimise eesmärgiks on osutatavate teenuste hinnakujunduse läbipaistvuse tagamine, konkurentsi tekkeks eelduste loomine, majandusliku efektiivsuse parandamine; 2) riigi äriühingute aktsiakapitali suurendamise vajaduse aktsiate erastamise käigus otsustab Erastamisagentuur, arvestades planeeritavat investeeringute vajadust, ostuhuvi ning aktsiakapitali tehtava rahalise sissemakse ja/või ostuhinna mõju ettevõtte arengule ja tema poolt osutatavate teenuste hinnale ja konkurentsivõimele. 5. Äriühingute ja ettevõtete erastamine 1) Erastamisagentuuril viia lõpule erastamisnimekirjadesse kinnitatud äriühingute ja ettevõtete erastamine, sealhulgas: -- AS Liviko 51 protsendi aktsiate erastamine Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud «Aktsiaseltsi «Liviko» erastamiskava» kohaselt; -- AS Narva Elektrivõrk 51 protsendi aktsiate erastamine, pakkudes 18 protsenti aktsiatest vastavalt erastamisseaduse paragrahvi 2 lõikele 4 teisele aktsionärile erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga, mille järel ülejäänud 33 protsendi aktsiate erastamise viisi otsustab Erastamisagentuuri Nõukogu; -- AS Edelaraudtee aktsiate erastamine eelläbirääkimistega pakkumisena koos eelneva aktsiakapitali suurendamisega; -- ASile Eesti Raudtee kuuluvate aktsiaseltside aktsiate erastamine vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud kavale; -- 1999. aastasse nihkunud ASi Moe Piiritustehas, ASi Eesti Gaas, ASi Tarmeko ja ASi Eesti Merelaevandus riigile kuuluvate aktsiate erastamine; 2) Erastamisagentuuril osaleda: -- ASi Eesti Energia ja ASi Eesti Põlevkivi erastamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kavadele; -- riigivara registrisse kantud või kandmisele kuuluva vara erastamisel; 3) Erastamisagentuuril jätkata vastavalt ministeeriumide taotlustele Vabariigi Valitsuse otsusega riigivara registrist väljaarvatava vara või seni registrisse kandmata vara erastamist vastavalt erastamisseadusele; 4) Erastamisagentuuril korraldada Vabariigi Valitsuse määratud juhtudel selle riigivara müük, mille vahetuks korraldajaks määratakse Erastamisagentuur riigivaraseaduse alusel. 6. Keskkonnaohtlike objektide erastamise erisused Erastamisagentuuril tagada olulisemate objektide kohta keskkonnauuringute tegemine, mille käigus selgitatakse välja: -- olemasoleva tootmise mõju keskkonnale; -- jääkreostuse tase; -- keskkonnakahjustuste kõrvaldamise võimalused; -- äriühingu vastutus juba tekitatud või tekkida võiva keskkonnareostuse eest. Keskkonnakaitseliselt olulisemate äriühingute erastamisel kaasata Keskkonnaministeeriumi spetsialiste ja sõltumatuid keskkonnaeksperte vastavate lisatingimuste määramisele ja sätestamisele erastamisprotsessis. 7. Erastamisväärtpaberite kasutamise ulatus erinevate objektide erastamisel Omandireformi kulude ja sihtotstarbeliste fondide jätkuvaks finantseerimiseks näha ette, et üldjuhul vähemalt pool ostuhinnast tasutakse rahas. Suuremas ulatuses võib erastamisväärtpaberitega tasumise õigust rakendada vähemusaktsiate müügil. Äriühingute puhul, kus Erastamisagentuurile jääb erastatud äriühingu võlgade tasumine vastavalt ostu-müügilepingule, võib erastamisväärtpaberite kasutusõigust mitte kohaldada või kohaldada seda nimetatust väiksemas ulatuses. 8. Majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud Konkurentsi ja erapooletuse tagamiseks üldjuhul erastamise õigustatud subjektide ringi mitte piirata. Nende äriühingute aktsiate või osade erastamisel, mille puhul on vaja arvestada pakkujate senist tegevust ja usaldusväärsust, rakendada vajadusel kaheetapilist eelläbirääkimistega pakkumist. 9. Erastamine erastamisseaduse paragrahvi 32 alusel Otsused äriühingute kohta, mis erastatakse vastavalt erastamisseaduse paragrahvile 32, teeb Vabariigi Valitsus vajadusel eraldi. 10. Erastamisel kehtestatavate lisatingimuste üldpõhimõtted Lisatingimuste kehtestamise eesmärgiks on ostja äriplaani suunamine üldiste huvide paremale arvestamisele. Kehtestatavateks lisatingimusteks eelläbirääkimistega pakkumisel või avalikul enampakkumisel võivad olla: -- äriplaan (koos finantseerimise, tööhõive, kasutatava tehnoloogia, keskkonnaalaste meetmete jms äranäitamisega); -- investeeringute suurus; -- töökohtade arv; -- teenuste hulk ja kvaliteet ning kättesaadavus; -- tegevuse jätkamise kohustus; -- keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamine ning keskkonnaohutuse tagamine; -- muud tingimused. Majandusminister Jaak LEIMANN