Rakvere Linnavolikogu — Rakvere Õhtukeskkooli arengukava — KO, 146, 1376

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3 lõikes 3 sätestatu, Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakvere Õhtukeskkooli arengukava (arengukava lisatud). 2. Määrus jõustub 1. mail 2004. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 21. aprilli 2004. a määrusega nr 14 RAKVERE ÕHTUKESKKOOL ARENGUKAVA I. Sissejuhatus Rakvere Õhtukeskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava lähtub Rakvere Õhtukeskkooli põhimäärusest ja Rakvere linna arengukavast ning haridust puudutavatest õigusaktidest. Rakvere Õhtukeskkool on munitsipaalkool, kus antakse kohustusliku kooliea ületanud inimestele üldhariduslikku tasemeharidust põhikooli III kooliastmes (7. – 9. klass) ja gümnaasiumis. Arengukava koostamisel osales kooli töötajaskond, hoolekogu ja õpilasomavalitsus. Arengukavas on analüüsitud hetkeolukorda ning selle alusel koostatud tegevuskava eesmärkide elluviimiseks. II. Üldandmed Kooli ajalugu: 1965. a asutati Rakvere Kaugõppekeskkool, 1987. a nimetati kool ümber Rakvere Õhtukeskkooliks. Kaugõppe- ja õhtukeskkoolil on olnud arvestatav tähtsus noorsoo ja täiskasvanute koolitamisel. Rakvere Õhtukeskkool on maakonnas ainuke iseseisev kool täiskasvanutele põhi- ja keskhariduse omandamiseks. Asukoht ja ruumid: Kool asub alates 2003. a oktoobrist Rakveres Rohuaia tn 12 II korrusel, Lääne-Virumaa Kutsekõrgkoolile kuuluva hoone ruumides. Koolil on kasutada kaks remonditud klassiruumi, avatud õppe klass (raamatukogu + multimeedia klass), õpetajate tuba, direktori kabinet, sekretäri kabinet ja puhkenurk II korrusel ning kasvatusraskustega õpilaste klassiruum I korrusel. Nõuetele vastav tualettruum asub II korrusel ja tualettruum meestele I korrusel. Kõikides ruumides on nõuetekohane valgustus. Õppetöö korraldus: Õppetöö kestus on 36 õppenädalat. Kooli võetakse vastu koolikohustusliku vanuse ületanud isikuid põhikooli klassidesse ja põhikooli lõpetanud inimesi keskkooli klassidesse üldkeskhariduse omandamiseks õhtuses või kaugõppevormis. Võimalik on õppida üksikaineid ning lõpetada võib kooli ka eksternina. Õppetöö aluseks on järgmised seadused ja määrused: – põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise ning põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise tingimused ja kord (haridusministri 16. jaanuari 2002. a määrus nr 16) – Eesti Vabariigi haridusseadus (vastu võetud 23. 03. 1992) – põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (vastu võetud 15. 09. 1993) – täiskasvanute koolituse seadus (vastu võetud 10. 11. 1993) Õhtune õppevorm: Kooli õhtuses õppevormis toimub õppimine valdavalt õppetundides, kusjuures õppepäevade ja -tundide arv õppenädalas on väiksem ja iseseisva õppimise osakaal suurem kui päevases õppevormis. Õhtuses õppevormis võib õppida ka üksikuid õppeaineid. Õhtuse õppevormi puhul on nädalakoormus 24 õppetundi, mis sisaldab ka arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete täitmiseks vajalikku aega. Õppetöö toimub vähemalt kolmel päeval nädalas. Õppekavas ei ole kehalist kasvatust ja tööõpetust või käsitööd. Õpilastel on võimalik avalduse alusel võtta õppepuhkust pikkusega üks aasta (määrus nr 16, 2002). Õhtuse õppevormi klassid töötavad kolmel tööpäeval nädalas. Kaugõppevorm: Kaugõppevormis on õppimine valdavalt õpilase iseseisev tegevus. Õppetegevus koolis korraldatakse õppetundide või individuaalkonsultatsioonidena ning õpilase poolt täidetavate arvestuslikult hinnatavate õppeülesannetena. Kaugõppevormis õppivatel õpilastel on õigus võtta isikliku avalduse alusel õppepuhkust pikkusega üks aasta. Kaugõppevormi puhul antakse kuni 10 õpilasega klassis konsultatsioone iga õpilase kohta vähemalt üks õppetund õppenädalas, vaegnägijatele ja -kuuljatele – vähemalt 3 õppetundi õppenädalas. Üle 10 õpilasega klassides antakse konsultatsioone järgmiselt: 7. klassis vähemalt 12, 8.–9. klassis vähemalt 13, 10.–11. klassis vähemalt 14, 12. klassis vähemalt 15 õppetundi õppenädalas. Kaugõppevormis õppivad õpilased sooritavad 7.–11. klassis maksimaalselt 31 ja 12. klassis maksimaalselt 33 arvestuslikult hinnatavat õppeülesannet õppeaastas. Nende õppeülesannete sooritamine toimub väljaspool õppetundideks või konsultatsioonideks ettenähtud aega. Ühe arvestuslikult hinnatava ülesande sooritamiseks on ette nähtud 1/3 õppetundi õpilase kohta. Samuti on kaugõppe vormis õppival õppuril võimalus võtta õppepuhkust pikkusega üks aasta (määrus nr 16, 2002). Kaugõppe vormi 9. klass töötab kahel tööpäeval nädalas. Kaugõppe 11. ja 12. klass töötavad laupäeviti ja pühapäeviti. Üksikaineõpe: Osakoormusega õpe, kus õpilane valib vastavalt võimalusele ja võimetele väiksema õppekoormuse õhtuse õppevormi tunnijaotusplaanist. Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse õpilase õpinguraamatusse. Üksikuid õppeaineid õppiv õpilane lubatakse õppeaine lõpueksamile kokkuvõtvate hinnete alusel. Lõpueksami tulemus kantakse õpilase õpinguraamatusse ja õpilasraamatusse (määrus nr 16, 2002). Õpitulemuste hindamisel kasutatakse arvestuslikku ja kokkuvõtvat hindamist. Edukateks õpilasteks klassisüsteemis loetakse kõik õpilased, kes on nõutavad kursused õppeaasta lõpuks läbinud ja saanud positiivsed hinded. Kaugõppeõpilased peavad õppeaasta lõpuks olema sooritanud kõik nõutud arvestused. Eksternatuur: Kooli eksternina lõpetamiseks tuleb eksternil sooritada aineeksamid ja lõpueksamid. Eksternidele võimaldatakse kolme eksamitele eelneva kuu jooksul konsultatsioone ja praktikume põhikooli lõpetamisel kokku 10 astronoomilist ning gümnaasiumi lõpetamisel kokku 15 astronoomilist tundi eksterni kohta, kuid mitte rohkem kui 3 tundi ühe õppeaine kohta (määrus nr 16, 2002). Lubatud on läbida gümnaasium kolmest aastast pikema ajaga. Individuaalkonsultatsioonid toimuvad üks kord nädalas reedeti, kokkuleppel aineõpetajaga ka muul ajal. Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele (vastu võetud 10. 11. 1993) on õppuril õigus saada õppepuhkust kooli teatise alusel vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Õppe lõpetamiseks on võimalik saada täiendavat õppepuhkust: 1) põhihariduse omandamise puhul 28 kalendripäeva 2) keskhariduse omandamise puhul 35 kalendripäeva Päevane õppevorm: Kasvatusraskustega õpilaste klassile: 7. ja 8. klassile 30 tundi nädalas ja 9. klassile 34 õppetundi nädalas. Kooli õppekava alused: Kooli õppekava aluseks on riiklik õppekava. Kooli eesmärk on aidata täiskasvanud õppijal lõpetada aastate eest katkenud tasemehariduse omandamine ning selle kaudu lisada lõpetajatele tööjõuturul läbilöögivõimet ning samuti uusi võimalusi edasiõppeks ja elus toime tulekuks. Seoses päevase õppevormi ilmse mittesobivusega osale õpilaskontingendist teravneb vajadus põhikooliklasside olemasoluks koolis. Õpilased: Õpilaste arv ja keskmine vanus klasside kaupa õppeaasta algul Õppeaasta 2000–2001 Õhtukeskkool Klass Õpilaste arv õa alguses Keskmine vanus Õa jooksul juurde tulnud Õa jooksul lahkunud Lõpetas klassi/kooli Kordab klassikursust 8 7 17,29 6 5 8 9 46 17,39 9 21 29 3 10 36 19,64 3 19 20 11 34 19,94 6 18 21 1 12 43 19,77 5 6 42 Vene osakond Klass Õpilaste arv õa alguses Keskmine vanus Õa jooksul juurde tulnud Õa jooksul lahkunud Lõpetas klassi/kooli Kordab klassikursust 8/9 5/4 17,44 3/2 6/3 2/3 10 27 16,63 4 22 8 1 11 9 17,44 2 4 7 12 12 17,91 4 10 5 1 Tapa osakond Klass Õpilaste arv õa alguses Keskmine vanus Õa jooksul juurde tulnud Õa jooksul lahkunud Lõpetas klassi/kooli Kordab klassikursust 7/8 10 17,5 1 5 6 9 14 17,64 7 4 17 10 15 18,53 3 7 11 11 21 22 1 4 18 12 27 20,81 1 2 26 Õppeaasta 2001–2002 Õhtukeskkool Klass Õpilaste arv õa alguses Keskmine vanus Õa jooksul juurde tulnud Õa jooksul lahkunud Lõpetas klassi/kooli Kordab klassikursust Kasv. 12 11 1 8 15 16,93 7 6 15 1 9 45 17,02 17 21 30 10 10 28 19,32 10 26 12 11 37 20,3 6 21 21 1 12 35 21,31 7 22 20 Vene osakond Klass Õpilaste arv õa alguses Keskmine vanus Õa jooksul juurde tulnud Õa jooksul lahkunud Lõpetas klassi/kooli Kordab klassikursust 9 7 17,29 1 6 1 1 10 17 17,59 3 14 6 11 13 17,38 2 5 10 12 17 18,71 1 12 6 Õppeaasta 2002–2003 Õhtukeskkool Klass Õpilaste arv õa alguses Keskmine vanus Õa jooksul juurde tulnud Õa jooksul lahkunud Lõpetas klassi/kooli Kordab klassikursust Kasvatus- raskustega 14 15,19 4 1 12 5 8 25 17,2 3 10 18 9 48 18,02 13 16 25 20 10 32 18,34 16 15 11 28 17,71 7 13 22 12 33 20,09 2 14 19 Vene osakond Klass Õpilaste arv õa alguses Keskmine vanus Õa jooksul juurde tulnud Õa jooksul lahkunud Lõpetas klassi/kooli Kordab klassikursust 10/11 5/8 15,8 2/1 3/6 4/3 12 11 18,18 3 6 8 2003/2004. õa alustas õpinguid õhtukeskkoolis 184 õpilast ning nemad jagunevad klassidesse järgmiselt: Õppeaasta 2003–2004 alguses Klass Õpilaste arv Keskmine vanus Kasvatusraskustega 16 15,75 9 36 17,8 10 36 20,05 11 31 20,32 12 57 22,05 Õpilaskontingendi paremaks tundmaõppimiseks viidi 2003. a kevadel läbi ankeetküsitlus 9. kaugõppeklassi õpilastele, mille tulemusena valmis uurimus üheksandate klasside õpilaste edasijõudmisest koolis ja selle seosest nende koduse olukorraga. Osaletakse aineolümpiaadidel, vastavalt õpilaste võimetele. Koolis tegutseb õpilasomavalitsus, mille liikmed võtavad osa ühistest üritustest kaasates ka teisi õpilasi ja õpetajaid. Osaletakse Eesti Õpilasomavalitsuse Liidu korraldatud üritustel ja Noorteparlamendi töös. Toimuvad kooli õpilasomavalitsuse regulaarsed koosolekud. Õpilasomavalitsuse esindaja kuulub kooli hoolekogusse. Probleemid: Kuna kooli õpilaskontingent on erineva sotsiaalse taustaga ja teadmiste tasemega, siis vajavad lahendamist eri probleemid: suur õpilaste liikumine (koolist lahkumine ja õppima asumine terve õppeaasta kestel) iseseisva mõtlemise ja töö oskuste tase õppeteksti mõistmine (düsleksia) Õpetajad: Hetkel on koolis õpilasi õpetamas 17 õpetajat: 12 naisõpetajajat ning 5 meesõpetajat. Kokku on koolis 8,7 õpetaja kohta. 15 õpetajat omavad erialast pedagoogilist kõrgharidust, kaks õpetajat on keskharidusega (kasvatusraskustega õpilaste eriklassi kehalise kasvatuse õpetajal kaks tundi nädalas ja informaatikaõpetaja koormus viis tundi nädalas). Õpetajate vanuseline jaotus: Õpetajate vanus Õpetajate arv –30 – 31–40 4 41–50 4 51–60 5 61 ja enam 4 Pensionäre on koolis 4, neist 3 on üle 65 aasta vanad. Õpetajate haridustase ja õpetatav aine Jrk nr Eesnimi Perenimi Haridustase Õpetatav aine 1 Elle Allikvee bakalaureus ja ekvi matemaatika 2 Milvi Lemendik bakalaureus ja ekvi matemaatika 3 Ele Luur bakalaureus ja ekvi keemia 4 Mart Vendt bakalaureus ja ekvi füüsika 5 Erna Vilu bakalaureus ja ekvi geograafia 6 Reino Veielainen bakalaureus ja ekvi ajalugu/ühiskonnaõpetus 7 Vilja Messer bakalaureus ja ekvi eesti keel 8 Juta Kütt bakalaureus ja ekvi saksa keel 9 Sirje Tširkina kõrg/ diplom vene keel 10 Marek Leemets üldkesk informaatika 11 Karin Norkko bakalaureus ja ekvi inglise keel 12 Külli Roosiväli bakalaureus ja ekvi muusika 13 Tiit Aruste bakalaureus ja ekvi bioloogia 14 Mare Pärenson bakalaureus ja ekvi eesti keel 15 Merike Kuhhi bakalaureus ja ekvi eesti keel 16 Kristi Leppik bakalaureus ja ekvi kunstiõpetus 17 Aare Veedla üldkesk kehaline kasvatus Õpetajate täienduskoolitus: Selleks et õpetaja suudaks luua innustava ja töise õpikeskkonna ning ajaga kaasas käia, tuleb luua võimalused enesetäiendamiseks ja koolitamiseks. Uusi teadmisi ja oskusi saab omandada nii individuaalselt kui ka koolis ning väljaspool kooli toimuvatel täienduskursustel. Koolituskava koostamisel lähtutakse õpetajate vajadustest ja kooli materiaalsetest võimalustest. Vastavalt koostatud täienduskoolituse plaanile on prioriteetsed järgmised koolitusvaldkonnad: õppekavakoolitus – hõlmab ainekavakoolitusi, ainesektsioonide- ning riigieksamite eelseid koolitusi; kvaliteedikoolitus, arvutialane koolitus, motivatsioonikoolitus (aktiivõppemeetodid ja motivatsioon), tasemekoolitus ning juhtimisalane koolitus. Igal õpetajal on oma koolituskaart, kuhu märgitakse kõik läbitud koolitused aastate lõikes (vt lisad nr 1, 2 ja 3). Allpool on esitatud koondtabel Rakvere Õhtukeskkooli õpetajate läbitud täienduskoolituste kohta. PEDAGOOGIDE TÄIENDUSKOOLITUS AASTATEL 2001–2003 Jrk Nimi A B C D E F G H I 1 Elle Allikvee X X X X X X X X 2 Tiit Aruste X 3 Kadri Koha X X X X X X X 4 Merike Kuhhi 5 Juta Kütt X X X X X 6 Marek Leemets X X X X 7 Milvi Lemendik X X X X 8 Kristi Leppik X 9 Ele Luur X X X X X X 10 Vilja Messer X X 11 Karin Norkko X X X X X X 12 Mare Pärenson 13 Külli Roosiväli X X X X X X 14 Sirje Tširkina X X 15 Reino Veielainen X X X 16 Mart Vendt X X 17 Aare Veedla 18 Erna Vilu X X 19 Ene Nikeborn X X X 20 Meelis Lainvoo 21 Vaike Sinisalu X X 22 Samuel Golomb 23 Maria Gontšarova 24 Lidia Mašina X 25 Irina Pajo X X 26 Ljudmilla Ponomarjova X X X 27 Dmitrii Zahvatov X X 28 Tatjana Tommik 29 Juta Valvik A õppekavakoolitus: ainekava, ainesektsioonid, riigieksamite eelne koolitus B kvaliteedikoolitus C arvutikoolitus: tiigrihüppe koolitused, arvuti ainetunnis, e-õpe D motivatsioonikoolitus: aktiivõppe meetodid E pedagoogilis-psühholoogiline koolitus F tasemekoolitus: bakalaureuse- ja magistriõpe G juhtimisalane koolitus H muu koolitus I osavõtt konverentsidest, seminaridest III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud dokumendis «Riikliku järelevalve läbiviimise kord» (31.07 2003. a määrus nr 42). 2002. aasta jaanuaris läbiviidud riikliku järelevalve hinnangu kohaselt töötab kool nõuetele vastavalt. Mõningad puudused, mis ilmnesid õpilasraamatus ja klassipäevikutes, likvideeriti järelevalve käigus. Riikliku järelevalve ettepanekud on täidetud või täitmisel. Järelevalve kokkuvõtte kohaselt on Rakvere Õhtukeskkooli näol loodud võimalused elukestvaks õppeks, pakkudes õppuritele erinevaid haridusvalikuid ja on maakonnas kooliks, mis hoiab ära hariduses ummiktee tekke. Kool õigustab ennast täiskasvanutele õppimisvõimaluse loomisel. Kooliarendus põhineb koolitöö tulemuslikkuse jälgimisel ning analüüsil. Kooli tulemuslikkuse hindamiseks on koolis välja töötatud sisehindamise süsteem, mille osadeks on sisekontroll ja enesehindamine. Sisekontrolli raames jälgitakse töötajate töökorralduste täitmist, tegevuse seaduslikkust, töödistsipliini ja õpetajate poolt riikliku õppekava elluviimist. Sisekontrollialast informatsiooni analüüsivad ja kasutavad direktor ja õppealajuhataja. Alates 2003/2004. õppeaastast toimuvad kooli töötajate ja juhtkonna vahelised arenguvestlused. Enesehindamisel on aluseks võetud järgmised hindamiskriteeriumid: eestvedamine (juhtide innovaatilisus, kvalifikatsioon, rahulolu juhtide tööga); poliitika ja strateegia (visioon, missioon, arengukava, suhtlus kooli omanikuga, linna munitsipaalõppeasutuste arenduseesmärkide elluviimine); ressursid (materiaalne baas, infotehnoloogia, projektid, õppevahendid, õpikud, kirjandus jm); töötajad (kvalifikatsioon, enesetäiendamine); õppeprotsess ja koolikorraldus (õppekava, tunniplaan, õppekorraldus); õpilaste rahulolu kooli õppetöö kvaliteedi ja selle korraldusega; töötajate tulemused (töötajate saavutused, atesteerimine, arenguvestluste tulemused); ühiskonnaga seonduvad tulemused (kooli omaniku ja sidusgruppide rahulolu kooliga, kooli maine, vilistlaste käekäik, koostöö sidusgruppidega); toimivus (õpitulemused, väljalangevus, riigieksamite tulemused, õpilaste toimetulek pärast kooli lõpetamist jm.). Andmete kogumine toimub õppeaasta jooksul. Enesehindamisse on kaasatud nii õpilasomavalitsus kui õpetajaskond. Iga õppeaasta lõpul korraldatakse õpilastele rahuloluküsitlusi. Juhtkonna aruandlus toimub antud kriteeriumite alusel õppeaastat kokkuvõtval õppenõukogul. Enesehindamisele põhineb faktidele tuginev ja protsessikeskne kooli juhtimine ning planeeritakse parendustegevused. Kooli töötajate koostatud SWOT-analüüsist ilmnesid järgmised näitajad: Tugevused asume linnas hea bussiliiklus linnas on töövõimalusi rohkem püsiv personal koolis kvalifitseeritud kaader paindlik õpilassõbralik õpetus väike kollektiiv, õpilased ja õpetajad tunnevad üksteist avatud õppe klassi olemasolu (iseseisvaks õppimiseks) suutlikkus ja tahe õpetada eri tasemega õpilasi õpikeskkond soodne, remonditud ruumid, nõuetekohane valgustus õppevormide mitmekesisus hea interneti püsiühendus, kaasaegne arvutivõrk ▫ rahulik töömiljöö Nõrkused vähene kodupoolne toetus vähene finantseerimine õpilane jääb ilma riiklikest soodustustest vallad ei maksa heameelega õpilaskoha eest tööandja ei taha aru saada töötava õpilase olukorrast kaugemalt tuleval õpilasel raskusi bussiliiklusega, finantsprobleemid puudumine tundidest vähene motivatsioon ja tahe õppida, lüngad teadmistes iseseisva töö tase madal väljalangevus Võimalused personali pidev enesetäiendamine rahaliste ressursside suurendamine õppimisvõimaluste reklaamimine, propageerimine kooli omapära esiletoomine, rõhutamine individuaalne töö õpilasega koostöö omavalitsustega Ohud vähene huvi õppimise vastu õppetundide vähene ja kaootiline külastatavus puudumised perekonna väike sissetulek klassid koosnevad eri tasemega õpilastest vananev õpetajaskond IV. Arengustrateegia põhiseisukohad Õppeprotsess Kooli positiivse mikrokliima ärakasutamine olles jätkuvalt õpilasekeskne, mis aitaks õpilasi koolis hoida ja neid mõjutada. Õpilaste õppima õpetamine. Jätkuvalt tõsise õppimissooviga õpilaste toetamine. Õpilased Koostöö kutsekeskkooliga kutsealase eelkoolituse läbiviimiseks põhikooli õpilastele. 2003/2004. õppeaastal õpib grupp 9. klassi õpilasi Rakvere Kutsekeskkoolis kokandust ja vajalike tööde sooritanutel on võimalik saada kokaabi tunnistus. Koolidel on koostööleping. Tugisüsteemide loomine põhikooli õpilastele. Kooli töötajad Järjekindel ja eesmärgistatud töö ning enesetäiendamine. Koolist pensionile siirduvate asemele uute võimekate õpetajate töölevõtmine ja nende koolitamine. Personali ettevalmistamine kasvatusraskustega õpilastega tegelemiseks. Infotehnoloogia võimaluste tutvustamine ühes vastava ettevalmistusega õpetajatele ja õpilastele. Töötajate ühiskondliku aktiivsuse tõstmine. Kooli maine Kooli võimaluste avalikkusele tutvustamine meedias. Positiivse avaliku arvamuse kujundamine. Töötajate ja õpilaste kaasabil kooli reklaamimine. Vilistlaste abiga kooli tutvustamine ning väärikate lõpetajate-vilistlaste abiga avaliku arvamuse kujundamine. Koostöö Sõsarkoolidega ühiseesmärkide nimel mõtte- ja korraldusliku ressursi liitmine. Õpilasomavalitsus Õpilasomavalitsuse kaasamine õppedistsipliini ja kodukorra tagamisse. Õpilasomavalitsuse kaasamine kooli reklaamimisse ja populariseerimisele. Klassikollektiivide tekke toetamine ühisürituste kaudu toetudes omavalitsusele. Õpilasomavalitsuse kaasamine puudumiste problemaatikasse ennetamaks väljalangevust. V. Arengu prioriteedid ja eesmärgid Kooli arengu planeerimise aluseks on Rakvere linna arengukava aastateks 2003–2019 põhimõtted, hetkeolukorra analüüs, sellest tulenevad arengustrateegiad, kooli visioon ja missioon. Märksõnadeks on innovaatilisus, koostöö, avatus, õppima õppimine, kättesaadavus. Eesmärgid: Õpivõimaluste tagamine kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks kuni täiskasvanute pidevõppeni. Õppe- ja töökeskkonna kaasajastamine Missioon Rakvere Õhtukeskkooli missioon on aidata kaasa kohustusliku kooliea ületanud noortel omandada teadmised, oskused, vilumused ja väärtushinnangud, mille abil nad suudavad edukalt toime tulla nii isiklikus elus kui tööl. Visioon Rakvere Õhtukeskkooli visioon on saada organisatsioonina täiuslikuks, st kooliks, mis on tulemustele orienteeritud, õpilasekeskne, kus toimib eestvedamise ja eesmärgi ühtsus ning protsessikeskne ja faktidele tuginev lähenemisviis juhtimisele, kus töötajaid arendatakse ja kaasatakse, mille tulemusena toimub pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine, kus arendatakse partnerlust ning tunnetatakse vastutust ühiskonna ees. Prioriteedid Kooli SWOT-analüüsist lähtuvad järgmised prioriteedid: kooli enesehindamine; põhikooli õpilaste arengu toetamine, õpiabi, kutsenõustamise; infotehnoloogia efektiivsem ärakasutamine nii õppetöös, asjaajamises kui ka informatsiooni edastajana. VI. Tegevuskava kolmeks aastaks 6.1. Tegevus – Kooli õppekava arendus õpilaste arengu tagajana 2004 2005 2006 Vastutaja Düsleksiaprobleemiga õpilaste väljaselgitamine X X õppealajuhataja Karjäärinõustamine/kutsenõustamine X X õppealajuhataja Õppima õppimise lühikursus kõikidele klassidele õppeaasta alguses X X X õppealajuhataja Aineõpetaja koostab õppima õppimise süsteemi oma aines X X X õppealajuhataja Võimaluse loomine põhikooli õpilastele osaleda Rakvere Kutsekeskkoolis kutsealase eelkoolituse kursustel X X X direktor Õpetajad koostavad õpilastele iseseisvaks tööks vajaliku õppematerjali digitaalsel kujul X õppealajuhataja Õppematerjalide kättesaadavus interneti baasil X õppealajuhataja Narkoennetustöö, nõustajate arenguvestlused õpilastega, välislektorite kaasamine, õpetajate koolitus X X X direktor Keskkonnasäästliku mõtteviisi kujundamine (prügi sorteerimine) X X X turvatöötaja Arengukava uuendamine X X X direktor Arenguvestluste süsteemi loomine ja rakendamine X X õppealajuhataja Üldtööplaani koostamine X X X õppealajuhataja 6.2. Tegevus – Kaasaegse õppekeskkonna loomine 2004 2005 2006 21. saj kooli projektis osalemine X direktor Veebipõhise infosüsteemi ajakohastamine, kooli veebilehe disainimine X X X direktor Kooli personali ruumide inventari uuendamine X X direktor Info- ja kommunikatsioonitehnika uuendamine X X X direktor Raamatukogu õpikukogu täiendamine lähtuvalt riiklikust õppekavast X X X direktor Kooli ruumid vastavad tervisekaitse nõuetele ja võimaldavad läbi viia õppetööd paindlikult ja õpilasekeskselt X X X direktor 6.3. Tegevus – Kooli juhtimine ja personaliarendus 2004 2005 2006 Vajadusel konkurss uute õpetajate saamiseks: Geograafia-bioloogia X direktor Õpetajate ja juhtide täienduskoolitus X X X direktor Enesehindamise süsteemi parendamine, kooli enesehindamine X X X õppealajuhataja Täiskasvanud õppija nädala tähistamine X X X õppealajuhataja 6.4. Ressursside andmik Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 Summa Rakvere linna eelarve 190 860 190 860 190 860 572 580 VII. Arengukava uuendamise kord Arengukava on pidevas muutumises olenevalt protsessidest ühiskonnas, riiklikust poliitikast, hariduskorraldusest Eestis ja Rakveres. Kogu arengukava baseerub pidevale uuendamisele. Hinnang antakse iga õppeaasta lõpus õppenõukogus ja hoolekogus. Uuendused viiakse sisse tehtud ettepanekute põhjal õppenõukogu ja hoolekogu heakskiidul ning kinnitusel. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab Rakvere Linnavolikogu. Rakvere Linnavaolikogu 21. aprilli 2004. a määruse nr 14 lisa 1 RAKVERE ÕHTUKESKKOOLI ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS 2001/2002. ÕPPEAASTAL ELLE ALLIKVEE Direktor/ matemaatika – Merlecons koolitus (sisekontroll ja sisehindamine) – Matemaatikaõpetajate arvutiõppe kursus – Täiskasvanute koolitus Rootsis Sandvikenis – Sisekontroll kui tulemusjuhtimise funktsioon – Temp. tüübid kooliklassis (sisekoolitus) – Sotsiaalsed suhted klassis ja noortegruppides (sisekoolitus) – Arenguteooriad. Arenguaspektid (sisekoolitus) – Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) – Õppimise metoodika – Emotsionaalne andekus – Aktiivõppe meetodid – Kooli õppekava koostamise metoodika – Kooli sisehindamise korra koostamine – Kooli juhtkonna võimalused kasvatuseesmärkide elluviimisel koolis – Kooli juhtkonna põhifunktsioonid ja arengukava koostamine KADRI KOHA Õppealajuhataja/ kunstiõpetus • Õppealajuhataja põhikursus (160 t) • Täiskasvanute koolitus Rootsis Sandvikenis • Kooliarenduskonverents Tartu Ülikoolis • Sisekontroll kui tulemuslikkuse juhtimise funktsioon • Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) • Sotsiaalsed suhted kooliklassis ja noortegruppides (sisekoolitus) • Arenguteooriad. Arenguaspektid (sisekoolitus) • Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) • Kooli sisehindamise korra koostamine, läbiviimine ja tulemuste esitamine • Lõpuaktuse ABC ENE NIKEBORN Emakeel – Ilukirjandusliku teksti mõistmine – Postmodernism eesti kirjanduses – Täiskasvanute koolitus Rootsis Sandvikenis – Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) – Arenguteooriad. Arenguaspektid (sisekoolitus) ERNA VILU Geograafia • Haridusfoorum • Täiskasvanute koolitus Rootsis Sandvikenis • Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) • Sotsiaalsed suhted kooliklassis ja noortegruppides (sisekoolitus) • Arenguteooriad. Arenguaspektid (sisekoolitus) • Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) JUTA KÜTT Saksa keel Psühholoogia Perekonnaõpetus • Suulise väljendusoskuse arendamine ja kontrollimise viisid • Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) • Sotsiaalsed suhted kooliklassis ja noortegruppides (sisekoolitus) • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) • Arenguteooriad. Arenguaspektid (sisekoolitus) • Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) • Eduka õpetaja kompetentsid ja kriteeriumid • Saksa keele ortograafia • Riigieksami ettevalmistamine • Sisekoolitus (inglise keel) ELE LUUR Keemia, füüsika • Sotsiaalsed suhted kooliklassis ja noortegruppides (sisekoolitus) • Arenguteooriad. Arenguaspektid (sisekoolitus) • Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) • Keemiaõpetajate sügiskool • Arvuti kasutamine ainetunnis – Tiigrihüppe kursus • Eesti Keemiaõpetajate Liidu Rahvusvahelised Talvepäevad – täienduskoolitus • Loodusteadused uuel aastatuhandel • Hüperaktiivne laps koolis • Täiendusõpe füüsikaõpetajatele • Eduka õpetaja kompetentsid ja kriteeriumid • Sisekoolitus (inglise keel) • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) REINO VEIELAINEN Ajalugu, kodanikuõpetus Filosoofia • Arvuti ajalootunnis – Tiigrihüppe kursus • Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) • Sotsiaalsed suhted kooliklassis ja noortegruppides (sisekoolitus) • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) MILVI LEMENDIK Matemaatika Füüsika •Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) • Sotsiaalsed suhted kooliklassis ja noortegruppides (sisekoolitus) • Arenguteooriad. Arenguaspektid (sisekoolitus) • Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) • Eduka õpetaja kompetentsid ja kriteeriumid • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) KARIN NORKKO Inglise keel • Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) • Sotsiaalsed suhted kooliklassis ja noortegruppides (sisekoolitus) • Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) • Eduka õpetaja kompetentsid ja kriteeriumid • Inglise keele õpetajate koolitus • Kombed ja kultuur inglise keelt kõnelevates maades • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) KÜLLI ROOSIVÄLI Muusikaõpetus • Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) • Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) • Eduka õpetaja kompetentsid ja kriteeriumid • Loovtegevuse integreerimine muusika kaudu (40 t) • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) SIRJE TŠIRKINA Vene keel • Õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis vene keelt ja kirjandust, lõpetab 2002. aastal • Sotsiaalsed suhted kooliklassis ja noortegruppides (sisekoolitus) • Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) • Arenguteooriad. Arenguaspektid (sisekoolitus) • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) TIIT ARUSTE Bioloogia • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) MART VENDT Füüsika, Matemaatika • Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) • Sotsiaalsed suhted kooliklassis ja noortegruppides (sisekoolitus) • Õpetaja professionaalne areng (sisekoolitus) • Arenguteooriad. Arenguaspektid • Aktiivõppe meetodid (sisekoolitus) MAREK LEEMETS Informaatika • Täiskasvanute koolitus Rootsis, Sandvikenis Vene osakond IRINA PAJO Inglise keel Ajalugu Filosoofia • Ajaloo riigieksam 2002 • Konflikt ja suhtlemine • Inglise keele riigieksam ja põhikooli lõpueksam TATJANA TOMMIK Füüsika SAMUEL GOLOMB Eesti keel võõrkeelena LJUDMILLA PONOMARJOVA Matemaatika • Matemaatika põhikoolile (20 t VG) • Kaasaegsed õpetamismeetodid (VG) • Punase Risti esmaabi põhikursus (VG) MARIA GONTŠAROVA Bioloogia DMITRI ZAHVATOV Keemia • Õpetamise aktiivsed meetodid VG) • REKK infopäev (VG) • Kaasaegsed õpetamismeetodid (VG) • Ökonoomiline maateadus 10. klassile (VG) LIIDIA MAŠINA Vene keel ja kirjandus • Temperamenditüübid kooliklassis (sisekoolitus) Rakvere Linnavaolikogu 21. aprilli 2004. a määruse nr 14 lisa 2 RAKVERE ÕHTUKESKKOOLI ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS 2002/2003. ÕPPEAASTAL ELLE ALLIKVEE Direktor/ matemaatika • Juhikoolitus 240 t, TÜ • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) KADRI KOHA Õppealajuhataja/ kunstiõpetus • Magistriõpe, andragoogika TPÜ • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) • Õpetajate õppepäev Tartus VAIKE SINISALU Emakeel gümnaasiumile • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) • Modernism ja postmodernism kirjanduses ERNA VILU Geograafia • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) • Muutused Eesti majanduses JUTA KÜTT Saksa keel Psühholoogia Perekonnaõpetus • Saksa keel • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) • 9. klassi uus saksa keele õpik • saksa keele õpetajate seminar ELE LUUR Keemia, füüsika • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) • Keemia riigieksam 2002/2003 • Rahvusvaheline täienduskoolitus – Eesti Keemiaõpetajate Liidu talvepäevad • Töökeskkond (24 t) • Multimeedia õppevahendid loodusteaduses 24 t REINO VEIELAINEN Ajalugu, kodanikuõpetus Filosoofia MILVI LEMENDIK Matemaatika Füüsika • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) • Eduka õpetaja kompetentsid ja kriteeriumid KARIN NORKKO Inglise keel • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) • Inglise keele ainesektsiooni töö • Inglise keele põhi- ja keskkooli lõpueksam KÜLLI ROOSIVÄLI Muusikaõpetus • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) • Eesti Muusikaakadeemia täienduskoolituse kursused SIRJE TŠIRKINA Vene keel • Õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis vene keelt ja kirjandust • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) • Vene keele riigieksami suuline osa • Õpetamisstrateegiate kasutamine õppimise toetamisel ja innustamisel TIIT ARUSTE Bioloogia MART VENDT Füüsika, matemaatika • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) MAREK LEEMETS Informaatika • Haridusfilosoofia (sisekoolitus) MEELIS LAINVOO Eesti keel põhikoolile Vene osakond IRINA PAJO Inglise keel Ajalugu Filosoofia TATJANA TOMMIK Füüsika SAMUEL GOLOMB Eesti keel võõrkeelena LJUDMILLA PONOMARJOVA Matemaatika MARIA GONTŠAROVA Bioloogia DMITRI ZAHVATOV Keemia LIIDIA MAŠINA Vene keel ja kirjandus Rakvere Linnavaolikogu 21. aprilli 2004. a määruse nr 14 lisa 3 RAKVERE ÕHTUKESKKOOLI ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS 2003/2004 I POOLAASTA ELLE ALLIKVEE Direktor/ matemaatika • Juhikoolitus 240 t, TÜ • Täiskasvanute gümnaasiumide roll Eesti haridussüsteemis (Pärnu konverents) KADRI KOHA Õppealajuhataja • Magistriõpe, andragoogika TPÜ • Täiskasvanute gümnaasiumide roll Eesti haridussüsteemis (Pärnu konverents) • Haridusjuhtide täiendusõpe VILJA MESSER Emakeel • Diskussioon kirjandustunnis • Põhikooli eesti keele lõpueksam ERNA VILU Geograafia • Täiskasvanute gümnaasiumide roll Eesti haridussüsteemis (Pärnu konverents) JUTA KÜTT Saksa keel Psühholoogia Perekonnaõpetus • Täiskasvanute gümnaasiumide roll Eesti haridussüsteemis (Pärnu konverents) ELE LUUR Keemia, füüsika • Täiskasvanute gümnaasiumide roll Eesti haridussüsteemis (Pärnu konverents) • Lapse õigused • Keemiaõpetajate Liidu talvepäevad REINO VEIELAINEN Ajalugu, kodanikuõpetus Filosoofia MILVI LEMENDIK Matemaatika Füüsika • Täiskasvanute gümnaasiumide roll Eesti haridussüsteemis (Pärnu konverents) KARIN NORKKO Inglise keel KÜLLI ROOSIVÄLI Muusikaõpetus • Täiskasvanute gümnaasiumide roll Eesti haridussüsteemis (Pärnu konverents) • Arvuti muusikaõpetuse tunnis 24 t SIRJE TŠIRKINA Vene keel • Õpetajakoolitus 160 t TIIT ARUSTE Bioloogia MART VENDT Füüsika, matemaatika MAREK LEEMETS Informaatika KRISTI LEPPIK Kunstiõpetus AARE VEEDLA Kehaline kasvatus Turvatöötaja MARE PÄRENSON Eesti keel MERIKE KUHHI Eesti keel