Vabariigi Valitsus — 1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra kinnitamine — RT I, 11, 161

Vastavalt põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse (RT I 1995, 79, 1346; 1996, 48, 941; 1997, 74, 1228) paragrahvi 5 lõikele 3 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise kord» (juurde lisatud). 2. Lubada erandina kasutada otseste toetuste andmise korraldamiseks kuni 1,5 protsenti eraldatud vahenditest. 3. Muuta Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1997. a määruse nr 265 «1998. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra kinnitamine» (RT I 1998, 4, 65; 52/53, 777) punkti 3, asendades arvu «10» arvuga «5». Peaminister Mart SIIMANN Põllumajandusminister Andres VARIK Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. veebruari 1999. a määrusega nr 43 1999. AASTAKS PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE OTSESTE TOETUSTE MAKSMISE KORD 1. Käesolev kord reguleerib riiklike otseste toetuste maksmist põllumajandustootjatele (edaspidi taotleja). 2. Piimalehma otsest toetust makstakse taotlejale juhul, kui: 1) taotleja aastalehma keskmine toodang Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskuse (edaspidi PRIK) andmetel on tootmistegevuse korral tsoonis 1 vähemalt 280 kg, tsoonis 2 vähemalt 260 kg ja tsoonis 3 (lisa 1) vähemalt 250 kg piimarasva ja -valku; 2) taotleja piimalehmad on 1. jaanuari 1999. a seisuga PRIK-i jõudluskontrollis registreeritud ja nõuetekohaselt märgistatud. 3. Noor- (18--24 kuud vana) ja lihaveiste otsest toetust makstakse taotlejale, kelle veised on PRIK-is registreeritud ja nõuetekohaselt märgistatud ning müüdud Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni poolt tunnustatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja ettevõttele (lihatööstus, tapamaja, tapapunkt). 4. Emise (emised põllumajandusministri 15. septembri 1998. a määrusega nr 33 (RTL 1998, 321--324, 1327) kinnitatud «Sigade jõudluskontrolli eeskirja» tähenduses) otsest toetust makstakse taotlejale juhul, kui: 1) emised on 1. mai 1999. a seisuga PRIK-is registreeritud ja nõuetekohaselt märgistatud; 2) registreeritud emiste arv on 3 või enam. 5. Ute (uted põllumajandusministri 15. septembri 1998. a määrusega nr 33 (RTL 1998, 321--324, 1327) kinnitatud «Lammaste jõudluskontrolli eeskirja» tähenduses) otsest toetust makstakse taotlejale juhul, kui: 1) uted ja/või kitsed on 1. juuli 1999. a seisuga PRIK-is registreeritud ja nõuetekohaselt märgistatud; 2) registreeritud uttede ja/või kitsede arv on 3 või enam. 6. Tera- ja kaunviljade, rapsi, rüpsi ning seemnelina (edaspidi teravilja) otsest toetust makstakse taotlejale juhul, kui: 1) taotlejal on teravilja kasvupinda 5 ha või enam; 2) taotleja täidab agrotehnika ja taimekaitse nõudeid. 7. Teravilja otsese toetuse määramisel: 1) suurendatakse hektari kohta määratavat toetussummat 25% võrra pinna osas, mis on külvatud sertifitseeritud seemnega (supereliit, eliit, C1 ja C2); 2) vähendatakse kõlviku hektari kohta määratavat toetussummat 5% võrra, kui teraviljakülvides esineb tuulekaera. 8. Põldude lupjamist finantseeritakse juhul, kui: 1) mulla happesus (pH) on asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo andmetel 6,0 või väiksem; 2) lubiväetise (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk, pae- või dolomiidijahu) normiks füüsilises kaalus on 5 t/ha; 3) lupjamistööde tegemiseks on sõlmitud leping taotleja, asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo ja asukohajärgse piirkondliku vähempakkumiskonkursi võitnud tööettevõtja vahel; 4) taotleja on tasunud enne põldude lupjamistööde alustamist tööettevõtja pangaarvele vastavalt lupjamist taotletud ala suurusele omavahenditest 150 krooni hektari kohta. 9. Otsese toetuse taotleja peab esitama Maksuameti õiendi riiklike maksude tähtajalise (tähtajaliseks loetakse maksegraafikujärgseid võlgu) tasumise kohta järgmiselt: 1) piimalehma otsese toetuse taotlemiseks 20. veebruari 1999. a seisuga; 2) noor- ja lihaveise otsese toetuse taotlemiseks 20. septembri 1999. a seisuga; 3) emise otsese toetuse taotlemiseks 20. mai 1999. a seisuga; 4) ute otsese toetuse taotlemiseks 20. juuli 1999. a seisuga; 5) teravilja otsese toetuse taotlemiseks 20. mai 1999. a seisuga; 6) põldude lupjamistööde finantseerimise taotlemiseks 20. jaanuari 1999. a seisuga. 10. Piimalehma otsese toetuse saamiseks peab taotleja esitama 8. märtsiks 1999. a PRIK-ile taotluse vastavalt käesoleva korra lisas 2 toodud vormile. 11. Noor- ja lihaveise toetuse saamiseks peab taotleja esitama 1. novembriks 1999. a PRIK-ile taotluse vastavalt käesoleva korra lisas 4 toodud vormile ja tunnustatud ettevõtte (lihatööstus, tapamaja, tapapunkt) õiendi looma tapmise kohta. 12. Emise otsese toetuse saamiseks peab taotleja esitama 15. juuniks 1999. a PRIK-ile taotluse vastavalt käesoleva korra lisas 5 toodud vormile. 13. Ute otsese toetuse saamiseks peab taotleja esitama 15. augustiks 1999. a PRIK-ile taotluse vastavalt käesoleva korra lisas 6 toodud vormile. 14. Teravilja otsese toetuse saamiseks peab taotleja esitama 10. juuniks 1999. a asukohajärgsele piirkondlikule maaparandusbüroole taotluse vastavalt käesoleva korra lisas 7 toodud vormile, maakasutusõiendi (katastriplaani või rendilepingu) ning sertifitseeritud seemne kasutamisel seemne sertifikaadi ja antud partii kohta arve koopia. 15. Lupjamistööde finantseerimise saamiseks peab taotleja esitama 15. veebruariks 1999. a asukohajärgsele piirkondlikule maaparandusbüroole taotluse vastavalt käesoleva korra lisas 8 toodud vormile ning maakasutusõiendi (katastriplaani või rendilepingu). 16. Käesoleva määruse raames esmakordselt otsese toetuse taotlemisel peab taotleja esitama põllumajandustoodangu põhinäitajad vastavalt käesoleva korra lisas 3 toodud vormile. 17. Käesoleva korra punktides 9--15 ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel taotlusi arvesse ei võeta. 18. Taotleja kinnitab oma allkirjaga esitatud andmete õigsust, võimaldab PRIK-i, Taimetoodangu Inspektsiooni ja asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo järelevalveametnikel või volitatud isikutel kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele ning annab oma nõusoleku isikuandmete töötlemiseks, mis tulenevad käesoleva korra rakendamisest. 19. Arvestust piimalehmade kohta peab vastavalt põllumajandusministri 15. septembri 1998. a määrusega nr 33 kinnitatud «Piimalehmade piimajõudluse kontrolli eeskirjale» (RTL 1998, 321--324, 1327) PRIK. Arvestust emiste, uttede, kitsede ning noor- ja lihaveiste kohta peab PRIK vastavalt nende registrite pidamise põhimäärusele. 20. Taotleja poolt esitatud andmete õigsust piimalehmade, noor- ja lihaveiste, emiste, uttede ja kitsede osas ning toodangu arvestuse ja mõõtmise kohta kontrollib PRIK. 21. PRIK-i poolt piimalehmade, noor- ja lihaveiste, emiste, uttede ja kitsede pidajale esitatud andmete õigsust kontrollib Põllumajandusministeerium Tõuaretusinspektsiooni kaudu. 22. Teravilja otsese toetuse maksmiseks esitatud dokumente kontrollib asukohajärgne piirkondlik maaparandusbüroo, kes võrdleb põllu asukohta kaardimaterjaliga ja vajadusel täpsustab kohapeal põllupinna suuruse. 23. Taotleja poolt esitatud andmete vastavust tegelikkusele ja põldude korralist kontrolli teostab Taimetoodangu Inspektsioon või asukohajärgne piirkondlik maaparandusbüroo 25. juunist kuni 25. juulini 1999. a. 24. Umbrohtumuse hindamisel võetakse aluseks umbrohtude arv pinnaühikul (välja arvatud alarinde umbrohud) väljendatuna protsentides teraviljadel produktiivvõrsete arvust ning kaunviljadel, rapsil, rüpsil ja seemnelinal kultuurtaimede arvust. Kui umbrohtude arvukus on üle 15% kultuurtaimede arvust, jäetakse taotlus rahuldamata. 25. Taimetoodangu Inspektsioon esitab kokkuvõtte kontrolli tulemustest kohalikule piirkondlikule maaparandusbüroole. Maaparandusbüroo teeb koondid kontrolli tulemustest ja teravilja toetuste taotlustest ning edastab need PRIK-ile. 26. Põldude lupjamistööde finantseerimise taotleja esitatud andmete õigsust ning tehtud lupjamistööde mahtu ja kvaliteeti kontrollib asukohajärgne piirkondlik maaparandusbüroo. 27. Otsese toetuse määramiseks ning maksmiseks esitab arvestust ja kontrolli teostav asutus (PRIK) ettepaneku Põllumajandusministeeriumis moodustatud vastavale komisjonile. Komisjon vaatab läbi PRIK-i poolt esitatud koondnimekirjad, otsustab vaidlusalustele taotlustele toetuste maksmise või mittemaksmise ning teeb põllumajandusministrile ettepaneku otsese toetuse ühiku suuruse kohta. 28. Otsese toetuse suuruse ühiku kohta määrab põllumajandusminister: 1) piimalehma otsese toetuse osas 19. märtsiks 1999. a; 2) noor- ja lihaveiste otsese toetuse osas 15. novembriks 1999. a; 3) emise otsese toetuse osas 1. juuliks 1999. a; 4) ute otsese toetuse osas 1. septembriks 1999. a; 5) teravilja otsese toetuse osas 20. augustiks 1999. a. 29. Ebaõigete andmete esitamisel toetusi ei maksta, saadud toetussummad kuuluvad tagastamisele ja järgmisel aastal ei ole taotlejal õigust otseseid toetusi saada. Esitatud andmete muutumisel ei loeta neid ebaõigeteks juhul, kui andmed muutusid loodusõnnetuse, ikalduse või muudel vääramatu jõu asjaoludel. Sellisel juhul võetakse otsuse tegemisel aluseks tegelikud andmed. 30. Otsene toetus kantakse põllumajandusministri käskkirja alusel taotleja pangaarvele järgmiselt: 1) piimalehma otsene toetus 31. märtsiks 1999. a; 2) noor- ja lihaveise otsene toetus 1. detsembriks 1999. a; 3) emise otsene toetus 15. juuliks 1999. a; 4) ute otsene toetus 15. septembriks 1999. a; 5) teravilja otsene toetus 31. augustiks 1999. a. 31. Põldude lupjamistööde finantseerimiseks makstavad summad kantakse vastavalt lepingutingimustele tööde vastuvõtuakti alusel tööettevõtja pangaarvele. 32. PRIK säilitab toetuste taotlusi ja Põllumajandusministeerium toetusi saanute nimekirju 7 aastat. Põllumajandusminister Andres VARIK Lisa 1 «1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra» juurde Eesti Vabariigi valdade jaotus tsoonidesse Maakond I tsoon II tsoon III tsoon Harju Jõelähtme Anija Kernu Kiili Harku Nissi Kose Keila Padise Kuusalu Loksa Kõue Saku Raasiku Viimsi Rae Saue Vasalemma Hiiumaa Emmaste Kõrgessaare Käina Pühalepa Ida-Viru Jõhvi Sonda Alajõe Kohtla Toila Aseri Maidla Avinurme Mäetaguse Iisaku Illuka Lohusuu Lüganuse Tudulinna Vaivara Jõgeva Jõgeva Pajusi Pala Palamuse Tabivere Raja Puurmani Torma Saare Põltsamaa Järva Albu Koeru Ambla Imavere Järva-Jaani Kabala Koigi Kareda Järva Lehtse Oisu Paide Roosna-Alliku Türi Väätsa Lääne Kullamaa Oru Hanila Risti Taebla Lihula Martna Noarootsi Ridala Nõva Vormsi Lääne-Viru Avanduse Rakvere Vihula Haljala Viru-Nigula Kadrina Laekvere Rakke Rägavere Saksi Sõmeru Tamsalu Vinni Väike-Maarja Põlva Laheda Ahja Kanepi Kõlleste Mikitamäe Mooste Põlva Orava Räpina Valgjärve Vastse-Kuuste Veriora Värska Pärnu Audru Are Hallinga Häädemeeste Paikuse Kaisma Saarde Kihnu Koonga Tõstamaa Sauga Surju Tahkuranna Tali Tori Varbla Vändra Rapla Juuru Kehtna Käru Kaiu Kohila Loodna Rapla Raikküla Märjamaa Vigala Saare Kuressaare Kaarma Kärla Kihelkonna Valjala Laimjala Orissaare Leisi Lümanda Muhu Mustjala Pöide Pihtla Ruhnu Salme Torgu Tartu Konguta Haaslava Alatskivi Rannu Laeva Kambja Rõngu Luunja Meeksi Tartu Mäksa Peipsiääre Tähtvere Nõo Piirissaare Ülenurme Puhja Vara Võnnu Valga Helme Karula Hummuli Palupera Tõlliste Puka Põdrala Pühajärve Sangaste Taheva Õru Viljandi Kõo Kõpu Abja Suure-Jaani Olustvere Halliste Viiratsi Paistu Kolga-Jaani Pärsti Karksi Saarepeedi Tarvastu Vastemõisa Võru Antsla Haanja Lasva Meremäe Misso Mõniste Rõuge Urvaste Varstu Vastseliina Sõmerpalu Võru Lisa 2 «1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra» juurde

Lisa 3 «1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra» juurde

Lisa 4 «1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra» juurde

Lisa 5 «1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra» juurde

Lisa 6 «1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra» juurde

Lisa 7 «1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra» juurde

Lisa 8 «1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra» juurde