Rahandusminister — Investeerimisühingu aruandluse kord

Muudetud järgmise aktiga: (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27.05.2004 (RTL 2004, 72, 1196) 10.06.2004 Määrus kehtestatakse «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 108 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolev investeerimisühingu aruandluse kord (edaspidi kord) määrab kindlaks investeerimisühingu aruannete (edaspidi aruandlus soolo baasil) sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra ning nõuded konsolideeritud aruandlusele (edaspidi aruandlus konsolideeritud baasil). § 2. Investeerimisühingu aruandlus (1) Käesolevat korda kohaldatakse investeerimisühingutele «Väärtpaberituru seaduse» § 7 lõike 2 mõistes ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtjale. (2) Investeerimisühingu raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes «Raamatupidamise seadusest» (RT I 2002, 102, 600), «Väärtpaberituru seadusest», muudest õigusaktidest ja investeerimisühingu raamatupidamise sise-eeskirjadest. 2. peatükk KASUTATUD MÕISTED § 3. Kasutatud mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid §-des 4–92 esitatud tähenduses. [RTL 2004, 72, 1196; 10.06.2004] § 4. Klientide grupeerimisel kasutatud mõisted (1) Krediidiasutuse all mõistetakse «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) § 3 lõikes 1 nimetatud äriühingut. (2) Väärtpaberituru kutselise osalise all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) §-s 7 nimetatud isikut (v.a krediidiasutus). (3) Investeerimisühingu muu kliendi all mõistetakse isikut (v.a. krediidiasutus ja muu väärtpaberituru kutseline osaline), kellele osutatakse «Väärtpaberituru seaduse» §-s 43 või §-s 44 sätestatud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuseid. (4) Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone: 1) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus; 2) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused; 3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid). (5) Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut (nt Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa). (6) Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse sihtasutusi, mille vähemalt üheks asutajaks on keskvalitsus või kohaliku omavalitsuse üksus. (7) Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, sh kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi. (8) Kindlustusandja all mõistetakse äriühingut, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt «Kindlustustegevuse seaduse» (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) §-le 8 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus. (9) Pensionifondi all mõistetakse «Kogumispensionide seaduse» (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) §-s 4 nimetatud lepingulist investeerimisfondi. Siia alla kuuluvad ka välisriikide pensionifondid vastavalt nende riikide õigusaktides sätestatule. (10) Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud äriühingut (nt investeerimisühingud, hoiu-laenuühistud, fondivalitsejad, liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad, väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad ettevõtjad, kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid osutavad ettevõtjad jne). Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka investeerimisfondid ja Tagatisfond. (11) Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1, v.a sihtasutused, mida kajastatakse kohaliku omavalitsuse ja muude eelarveväliste fondide all. (12) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses, v.a «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Siia alla kuuluvad ka riigitulundusasutused (nt Riigimetsa Majandamise Keskus). (13) Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mis ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale. (14) Eraisiku all mõistetakse füüsilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. (15) Keskpanga all mõistetakse Eesti Panka ja teisi isikuid, kelle ülesandeks on korraldada raharinglust nii oma koduriigis kui ka välisriikidega. § 5. Laenude kohta kasutatud mõisted (1) Pöördrepo-tehing on tehing, mille käigus investeerimisühing ostab väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüa. (2) Repo-tehing on tehing, mille käigus investeerimisühing müüb väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta. (3) Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt «Võlaõigusseaduse» (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) §-s 407 sätestatule. (4) Allutatud nõue on investeerimisühingu nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti välja kuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. (5) Allutatud kohustus on investeerimisühingu kohustus, mis investeerimisühingu lõpetamise või pankroti välja kuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. § 6. Hoiuste kohta kasutatud mõisted (1) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus investeerimisühingu ees, mis tuleneb kontopidaja ja investeerimisühingu vahel sõlmitud arveldus- või deposiidilepingust. (2) Kliendikonto on investeerimisühingule kontopidaja juures investeerimisühingu nimel avatud väärtpaberi- või pangakonto, millel hoitakse investeerimisühingu poolt valitsetavaid, kuid kliendile kuuluvaid varasid. (3) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud arveldusteks; 2) hoius on tähtajatu; 3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada; 4) hoiuse negatiivne jääk (arvelduslaen) on võimalik; 5) hoiusele võib teha pidevalt juurdemakseid. (4) Arvelduskonto on investeerimisühingule kontopidaja juures avatud konto, mida investeerimisühing kasutab maksete sooritamiseks, sularaha väljamakseteks ja mille kaudu on kontopidaja kohustatud vastu võtma investeerimisühingule tehtavaid sissemakseid. (5) Üleööhoius on hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks. (6) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; 4) hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta; 5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sh madalam intress). (7) Tagatishoius on hoius, mille osas on investeerimisühing andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust. § 7. Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted (1) Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 1. (2) Fikseeritud tulumääraga väärtpaber on väärtpaber, mille tulumäär (nt intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla teguriga (nt pankadevahelise turu intressimääraga). (3) Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele. (4) Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktide ja põhikirjaga ettenähtud õigused. (5) Eelisaktsia on hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. (6) Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud õigused. (7) Rahaturuinstrumendi all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaberit. Rahaturuinstrumendina käsitletakse ka rahaturufondi osakut. (8) Investeerimisfondi osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varast. (9) Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2 ja teisi temaga sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või -kohustusi. (10) ISIN kood (International Security Identification Number) on ISO (International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse emiteerimisel vastavasse registrisse vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt. (11) Lühiajaline finantsinvesteering on finantsinvesteering, mida hoitakse kauplemiseks või edasimüügi eesmärgil, ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. (12) Pikaajaline finantsinvesteering on finantsinvesteering, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul, ja kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. § 71. Tuletisväärtpaberite kohta kasutatud mõisted (1) Välisvaluuta tuletisväärtpaber on tuletisväärtpaber, mille hind sõltub otseselt või kaudselt rohkem kui ühe valuuta vahetuskursist ning ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Selle all mõistetakse ka kõiki rahvusvahelistel turgudel kaubeldava kulla ostu-müügi kursiga seotud tuletisväärpabereid. (2) Intressimäära tuletisväärtpaber on tuletisväärtpaber, mille hind sõltub otseselt või kaudselt ühe või mitme valuuta intressimäärast (fikseeritud või ujuvast intressmäärast) ning ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Selle all mõistetakse ka kõiki võlakirjadega, rahaturuinstrumentidega või võlakirjaindeksitega seotud tuletisväärtpabereid. (3) Aktsia tuletisväärtpaber on tuletisväärtpaber, mille hind sõltub otseselt või kaudselt aktsia hinnast või –indeksist ning ei ole seotud kaupadega. (4) Kauba ja muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaber on tuletisväärtpaber, mille hind sõltub otseselt või kaudselt kauba hinnast või –indeksist, väärismetallide (välja arvatud välisvaluutana käsitletav kuld) ostu-müügi kursist või muu instrumendi hinnast või ostu-müügi kursist. (5) Forward on tuletisväärtpaber, mis väljendab vara, millega väärtpaber on seotud, omandamis- või võõrandamiskohustustkindlaksmääratud tähtajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. (6) Futuur on standardiseeritud tingimustega forward, millega on võimalik kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul. (7) Vahetustehing (swap) on tuletisväärtpaber, mis väljendab väärtpaberiga seotud varast tulenevat vahetamiskohustust, mille alusel tehingu pooled vahetavad makseid (näiteks valuutat, väärtpaberitelt saadavat tulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel. (8) Optsioon (option) on leping, mille tulemusena optsiooni müüjal on kohustus ning optsiooni ostjal (omanikul) on õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) vara kindla hinnaga lepingu lõpptähtajal (Euroopa tüüpi optsioon) või igal ajal lepingu sõlmimisest kuni selle lõpptähtajani (Ameerika tüüpi optsioon) või sellise lepinguga sarnane leping. Optsiooni müüja emiteerib kirjutatud optsiooni ning optsiooni ostja omandab ostetud optsiooni. (9) Täitmishind on optsiooni ostmise või müügi hetkel kindlaks määratud hind, millega optsiooni saab või tuleb tulevikus täita. (10) Delta koefitsient on koefitsient, mis väljendab delta riski. Delta risk on optsiooni hinna tundlikkus alusvara turuväärtuses toimuvate muudatuste suhtes. [RTL 2004, 72, 1196; 10.06.2004] § 8. Osaluste kohta kasutatud mõisted (1) Tütarettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mida kontrollitakse teise ettevõtja (emaettevõtja) poolt. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja: 1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega; või 2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel; või 3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest; või 4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid. (2) Sidusettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mille üle teine ettevõtja (investorettevõtja) omab olulist mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud: 1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis; või 2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel; või 3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel; või 4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine; või 5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel. §8¹. Garantiide kohta kasutatud mõisted (1) Finantsgarantii on isiku õigus nõuda võlausaldajana võlgniku rahalise kohustuse täitmist garantiiandjalt (saadud finantsgarantii) või kohustus täita võlausaldaja nõudel võlgniku rahaline kohustus (antud finantsgarantii). Selle all mõistetakse ka finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiive (standby letters of credit). (2) Diskonteeritud käskvekslite kinnitamine on tehing, mille käigus kinnitatakse enne maksetähtpäeva esitatud käskveksli maksja (isik, kellele veksli väljaandja annab käsu veksel lunastada) maksevõimelisust ja käendatakse veksli maksja kohustuse täitmist. (3) Majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalik kohustus või nõue on aruandva investeerimisühingu bilansiväline kohustus või nõue, millega garanteeritakse kliendi või aruandva investeerimisühingu mitterahalise kohustuse täitmist ning mis ei ole finantsgarantii. Siia kuuluvad ka aruandva investeerimisühingu poolt antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohale toimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele (näiteks garantiitõendid teatud pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks). Samuti kuuluvad siia nimetatud tehingutega seotud valmisoleku akreditiivid. (4) Regressiõigusega tehing on lepingu alusel kolmandale isikule müüdud või aruandva investeerimisühingu poolt ostetud finantsvara (näiteks võlakiri, laen), kui lepingu järgi jääb aruandva investeerimisühingu või garanteerija kanda laenuvõtja või võlakirja emitendi maksevõimetuks jäämise risk või risk, et finantsvara väärtus langeb mõnel muul põhjusel. (5) Mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmakse on igasugune väliskaubandusriskide vähendamiseks kasutatav mittefinantsgarantii iseloomuga akreditiiv. (6) Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud on aruandva investeerimisühingu poolt antud või saadud käesoleva paragrahvi lõigetes 1-5 nimetamata garantiid ja nendega sarnased tehingud. [RTL 2004, 72, 1196; 10.06.2004] §82. Muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete kohta kasutatud mõisted (1) Valmisolekulaen on aruandva investeerimisühingu tingimusteta õigus saada laenu, kui aruandev investeerimisühing seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab, näiteks krediidiliinid ja arvelduslaenud (välja arvatud krediitkaartide krediidilimiidid). (2) Krediitkaartide krediidilimiidid on aruandva investeerimisühingu poolt omatavate krediitkaartide krediidilimiitide summa. (3) Väärtpaberi emiteerimise korraldamine on tehing, millega aruandev investeerimisühing võtab enne väärtpaberite märkimise aja algust kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires nimetatud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpabereid. Tehingu eesmärgiks on garanteerida tulevikus emiteeritavate väärtpaberite ostmine. (4) Vara ostmine tulevikus on tehing, millega aruandev investeerimisühing või tehingu teine pool kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa. (5) Tuleviku hoiustamistehing on tehing, mille alusel aruandev investeerimisühing kohustub hoiustama finantsvara (näiteks raha) kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel tulevikus, millele tehingu teine pool kohustub tulevikus maksma kokkulepitud intressisumma. (6) Osaliselt makstud väärtpaberid on aruandva investeerimisühingu poolt märgitud või ostetud väärtpaberid, mille nimiväärtusest või ostuhinnast osa on investeerimisühingu poolt tasumata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emiteerija või müüja vastava nõude esitamisel. (7) Muud tühistamatud kohustused ja nõuded on aruandva investeerimisühingu tühistamatud kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6. (8) Tühistatav krediidiliin on tehing, millega aruandev investeerimisühing võtab endale tingimusteta kohustuse anda laenu või saab tingimusteta õiguse saada laenu (tähtajaline krediidiliini limiit), mida krediidiliini avaja võib igal ajal tühistada. (9) Tühistatav arvelduskrediit on krediiditehing, millega aruandval investeerimisühingul on õigus kontopidajalt laenu saada (nõue krediteerida investeerimisühingu kontot) oma majandus- ja kutsetegevusega seotud maksete tegemiseks ja mida kontopidaja võib igal ajal tühistada. (10) Muud tühistatavad kohustused ja nõuded on aruandva investeerimisühingu tühistatavad kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9. [RTL 2004, 72, 1196; 10.06.2004] § 9. Andmevahetuse turvamise kohta kasutatud mõisted (1) Andmevahetuse turvamine käesoleva korra tähenduses on käesoleva korraga kehtestatud turvameetmete kasutamine andmete elektroonilisel edastamisel ja vastuvõtmisel. (2) Krüpteerimine käesoleva korra tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, kus andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele. (3) Signeerimine käesoleva korra tähenduses on tegevus, mille käigus andmeüksus allkirjastatakse isikliku võtmega. (4) Sõrmejälg käesoleva korra tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja. 3. peatükk ARUANDLUS SOOLO BAASIL § 10. Aruannete koostamine (1) Investeerimisühing on kohustatud koostama järgmised aruanded: 1) bilansi vastavalt korra lisale 1, arvestades lisades 2 ja 3 sätestatut; 2) kasumiaruande vastavalt korra lisale 4, arvestades lisades 5 ja 6 sätestatut; 3) väärtpaberite aruande vastavalt korra lisale 7; 4) likviidsuse aruande vastavalt korra lisale 8; 5) garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruande vastavalt korra lisale 13; 6) välisvaluuta tuletisväärtpaberite jääkide aruande vastavalt korra lisale 14; 7) intressimäära tuletisväärtpaberite jääkide aruande vastavalt korra lisale 15; 8) aktsia tuletisväärtpaberite jääkide aruande vastavalt korra lisale 16; 9) kauba ja muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaberite jääkide aruande vastavalt korra lisale 17; 10) investeerimisteenuste aruande vastavalt korra lisale 18. (2) Investeerimisühing kasutab käesoleva korraga määratud bilansi ja kasumiaruande skeeme raamatupidamise aastaaruande koostamisel. [RTL 2004, 72, 1196; 10.06.2004] § 11. Aruandeperiood ja tähtajad (1) Kui investeerimisühing pakub «Väärtpaberituru seaduse» § 43 punktides 4 ja 6 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid, on § 10 lõike 1 punktides 1-9 nimetatud aruannete aruandeperioodiks kalendrikuu ja punktis 10 nemtatud aruande aruandeperioodiks kvartal. (2) Kui investeerimisühing pakub «Väärtpaberituru seaduse» § 43 punktides 1, 2, 3, 5 või 7 nimetatud teenuseid, on tema aruandluse aruandeperioodiks kvartal. (3) Kasumiaruande näitajad esitatakse kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest. (4) Kuuaruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kümnes kalendripäev ning kvartaliaruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kahekümnes kalendripäev. (5) Juhul kui kuu kümnes või kahekümnes kalendripäev on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. [RTL 2004, 72, 1196; 10.06.2004] 4. peatükk ARUANDLUS KONSOLIDEERITUD BAASIL § 12. Aruannete koostamine Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama järgmised aruanded (edaspidi konsolideeritud aruanne ): 1) konsolideerimisgrupi bilansi vastavalt korra lisale 9, arvestades lisas 10 sätestatut; 2) konsolideerimisgrupi kasumiaruande vastavalt korra lisale 11, arvestades lisas 12 sätestatut. § 13. Aruandeperiood ja tähtajad (1) Konsolideeritud aruandluse aruandeperioodiks on poolaasta ja aasta. (2) Konsolideeritud aruanne tuleb esitada kolme kuu jooksul alates aruandeperioodi lõppemisest. 5. peatükk ARUANNETE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE § 14. Üldpõhimõtted ja hindamise alused (1) Investeerimisühingu aruanded koostatakse rahalises väärtuses. (2) Lisade 1, 4, 8, 9 ja 11 kohased aruanded esitatakse tuhandetes Eesti kroonides. Lisade 7 ja 18 kohased aruanded esitatakse Eesti kroonides. Lisade 13- 17 kohased aruanded esitatakse vastavalt lisades sätestatule. (3) Aruannete koostamisel lähtutakse investeerimisühingu varade ja kohustuste alusprintsiipide ja arvestuspõhimõtete osas Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. (4) Investeerimisühingu finantsvarasid võib grupeerida ja kasutada erinevaid meetodeid erinevatesse gruppidesse kuuluvate finantsvarade ostude ja müükide kajastamisel. Valitud meetodit tuleb järjepidevalt rakendada kõikidele ühte gruppi kuuluvatele finantsvaradele või -kohustustele. Investeerimisühing on kohustatud Finantsinspektsiooni (edaspidi Inspektsioon) kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil informeerima finantsvarade ja -kohustuste kajastamisel erinevate gruppide lõikes kasutatavatest meetoditest või nende meetodite kavandatavast muutmisest. [RTL 2004, 72, 1196; 10.06.2004] § 15. Varade kajastamine (1) Investeerimisühingu vara näidatakse bilansis vastavatel kirjetel ka juhul, kui vara on oma või teiste kohustuste tagatisena investeerimisühingu poolt panditud. (2) Kõik nõuded näidatakse bilansis kuni nende bilansist mahakandmiseni ka juhul, kui osa nendest on kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded näidatakse bilansis vastaval varakirjel miinusmärgiga. (3) Investeerimisühingu bilansis ei kajastata investeerimisühingu poolt valitsetavat klientide vara. Selline vara kuulub kajastamisele vastavalt korra §-le 17. § 16. Pöördrepo- ja repotehingute kajastamine (1) Pöördrepo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu andmisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. (2) Juhul kui väärtpaberi ostjal on lepingu järgi õigus väärtpaberit veel omakorda edasi müüa ning ta kasutab seda õigust, tekib tal väärtpaberi müüja ees väärtpaberites väljenduv kohustus. (3) Tehing, mille puhul ostja ei ole kohustatud, vaid omab õigust ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse ostja poolt nagu pöördrepo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et ta kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et ostja õigust ei kasuta, muutub selline pöördrepo-tehing väärtpaberi ostutehinguks. (4) Repo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu saamisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. (5) Tehing, mille puhul ostja ei ole kohustatud, vaid omab õigust ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse müüja poolt nagu repo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et ostja kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et ostja õigust ei kasuta, muutub selline repo-tehing väärtpaberi müügitehinguks. (6) Pöördrepo- ja repo-tehingutega sarnased tehingud kajastatakse analoogiliselt pöördrepo- ja repo-tehingutega. § 17. Klientide varade kajastamine (1) Investeerimisühingu poolt valitsetav klientide vara (sh investeerimisühingu enda nimel hoitav klientide vara), samuti klientide vara arvel omandatud vara, millele investeerimisühingul puudub omandiõigus, ei kuulu kajastamisele investeerimisühingu bilansis. (2) Investeerimisühingu bilansis ei võeta arvele väärtpabereid, mis soetati kliendi korraldusel. Kliendi korraldusel soetatud väärtpaberite üle peetakse arvestust bilansiväliselt. (3) Investeerimisühingu bilansis ei näidata neid väärtpabereid, mis soetati kliendi korraldusel investeerimisühingu enda arvel. Sellisel viisil ostetud väärtpaberid kajastatakse bilansiväliselt vastavalt lõikele 2 ning väärtpaberite soetamisega tekkiv nõue näidatakse bilansis varakirjel nõudena kliendi vastu. (4) Bilansiväliselt kajastatavad väärtpaberid võetakse investeerimisühingu bilansis arvele juhul, kui nende väärtpaberite soetamisega tekkinud nõue kliendile muutub ebatõenäoliseks ja kliendiga sõlmitud leping võimaldab investeerimisühingul võõrandada võlgnevuste sissenõudmise käigus kliendile kuuluvaid varasid. § 18. Aruannete esitamine (1) Investeerimisühing ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud esitama käesoleva korraga määratud aruanded Inspektsioonile elektrooniliselt XML (eXtensible Markup Language) dokumendina. (2) Aruannete esitamisel on bilansi (soolo baasil) koodiks 41, kasumiaruande (soolo baasil) koodiks 42, bilansi (konsolideeritud baasil) koodiks 43, kasumiaruande (konsolideeritud baasil) koodiks 44, väärtpaberite aruande koodiks 413, väärtpaberikohustuste aruande koodiks 417, likviidsuse aruande koodiks 410, garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruande koodiks 441, välisvaluuta tuletisväärtpaberite jääkide aruande koodiks 442, intressimäära tuletisväärtpaberite jääkide aruande koodiks 443, aktsia tuletisväärtpaberite jääkide aruande koodiks 444, kauba ja muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaberite jääkide aruande koodiks 445, investeerimisteenuste aruande koodiks 446. [RTL 2004, 72, 1196; 10.06.2004] 6. peatükk ANDMEVAHETUSE TURVAMINE § 19. Andmevahetuse turvamine Investeerimisühing on elektroonilise andmevahetuse turvamiseks kohustatud kasutama avaliku võtmega algoritme, mida realiseerivad OpenPGP standardit toetavad rakendused. § 20. Võtmepaar (1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest «Digitaalallkirja seaduse» (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53, 336; 61, 375) § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva korra erisustega. (2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti. (3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma investeerimisühingu kood, sõna «aruandlus», vastutava töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõpukuupäev. (4) Võtmepaarid kuuluvad regulaarsele muutmisele vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus. § 21. Andmevahetuse korraldamine (1) Investeerimisühing on andmevahetuse korraldamiseks kohustatud määrama vastutava töötaja, kes tagab investeerimisühingu võtmepaari ja vahetatud andmete käideldavuse. (2) Vastutav töötaja tekitab investeerimisühingu aruandluse võtmepaari, organiseerib selle kasutamise investeerimisühingu andmeid edastavate töötajate poolt ja edastab avaliku võtme Inspektsiooni poolt volitatud isikule (edaspidi võtmehaldur). (3) Investeerimisühingu aruandluse võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võivad teada ainult Inspektsioonile andmeid edastavad töötajad ja vastutav töötaja. (4) Investeerimisühing signeerib elektroonilisele edastusele kuuluvad andmed investeerimisühingu aruandluse isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Inspektsioonile. (5) Investeerimisühing dekrüpteerib Inspektsioonilt elektroonilisel kujul saabunud andmed ning veendub nende autentsuses ja terviklikkuses. § 22. Esmane võtmete vahetus (1) Esimesel võtmete vahetamisel investeerimisühingu vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. (2) Esmane ja edaspidine võtmete vahetus vormistatakse vastava aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus ning vahetuse läbiviinud isikute andmed ning sõrmejäljed. § 23. Edaspidine võtmete vahetus (1) Plaanilisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, signeerides need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades adressaadi avalikku võtit. (2) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse kohe juhtunust adressaatidele ning tekitatakse uued võtmepaarid. Investeerimisühingu vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. (3) Nii plaaniliste võtmevahetuste kui ka eriolukordade puhul kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 24. Rakendussätted (1) Esimesed käesoleva määruse lisade 1–6 ja 9–12 kohased aruanded koostatakse seisuga 31. detsember 2003. a ning esitatakse Inspektsioonile vastavalt käesoleva määruse §-s 11 ja §-s 13 nimetatud tähtaegadel. (2) Esimesed käesoleva määruse lisade 7 ja 8 kohased aruanded koostatakse aruandeperioodi kohta, mis algab 1. jaanuaril 2004. a. (3) Esimesed käesoleva määruse lisade 13-18 kohased aruanded koostatakse seisuga 30. juuni 2004. a ning esitatakse Inspektsioonile käesoleva määruse §-s 11 nimetatud tähtaegadel. [RTL 2004, 72, 1196; 10.06.2004] § 25. Jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 31. detsembril 2003. a. (2) [käesolevast tekstist välja jäetud] Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 1 ARUANNE «INVESTEERIMISÜHINGU BILANSS» 1. Aruanderea struktuur 1) Kirje identifikaator 2) Väärtus 2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Sularaha 2001 Nõuded krediidiasutustele 2002 Nõudmiseni hoiused 2003 Muud hoiused ja nõuded 2004 Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) 2005 Laenud väärtpaberituru kutselistele osalistele 2006 Muud nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele 2007 Nõuded klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 2008 Laenud klientidele 2009 Muud nõuded klientidele 2010 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) 2011 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt 2012 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded väärtpaberituru kutselistelt osalistelt (v.a krediidiasutused) 2013 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 2014 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 2015 Väärtpaberid 2016 sh repo 2017 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 2018 Aktsiad ja osad 2019 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 2020 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 2021 Muud aktsiad ja osad 2022 Tuletisväärtpaberid 2023 Immateriaalne põhivara 2024 Materiaalne põhivara 2025 Kinnisvarainvesteeringud 2058 Muu vara 2026 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2027 AKTIVA (VARAD) KOKKU 2028 Võlgnevused krediidiasutustele 2029 Laenud krediidiasutustelt 2030 Muud võlgnevused krediidiasutustele 2031 Võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) 2032 Laenud väärtpaberituru kutselistelt osalistelt 2033 Muud võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele 2034 Võlgnevused klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 2035 Laenud klientidelt 2036 Muud võlgnevused klientidele 2037 Väärtpaberikohustused 2038 Emiteeritud võlakirjad 2039 Tuletisväärtpaberid 2040 Muud väärtpaberikohustused 2041 Muud kohustused 2042 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 2043 Eraldised 2044 Lühiajalised eraldised 2045 Pikaajalised pensionieraldised 2059 Muud eraldised 2060 Allutatud kohustused 2047 KOHUSTUSED KOKKU 2048 Aktsiakapital 2049 Ülekurss (aažio) 2050 Ümberhindluse reserv 2051 Muud reservid 2052 Eelmiste aastate jaotamata kasum/(–)kahjum 2053 Jooksva majandusaasta kasum/(–)kahjum 2054 Oma aktsiad (miinus) 2055 OMAKAPITAL KOKKU 2056 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 2057 2) Väärtus Kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 2 INVESTEERIMISÜHINGU BILANSI KOOSTAMISE JUHEND AKTIVA (VARAD) 1. Sularaha Siin näidatakse sularaha ja selle ekvivalendid investeerimisühingu kassas. Siin ei näidata sularaha, mis on klientide poolt investeerimisühingule valitseda antud. Sellise sularaha üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Sularaha ümberhindluse tulemusena tekkinud kasum või kahjum valuutakursi muutusest näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 2. Nõuded krediidiasutustele Sellel kirjel näidatakse nõuded krediidiasutustele. Siin ei näidata investeerimisühingu poolt krediidiasutuses avatud kliendikontosid, mille üle peetakse arvestust bilansiväliselt. 2.1. Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse arvelduskontod ja üleööhoiused krediidiasutustes. 2.2. Muud hoiused ja nõuded Siin näidatakse kõik muud hoiused ja nõuded krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud varakirjel 2.1, sh tähtajalised hoiused, tagatishoiused, laenud krediidiasutustele, pöördrepo-tehingud (reverse repo agreements) ja pöördrepo-tehingutega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud (buy/sellback agreements) jms. Pöördrepo-tehingu puhul jaotatakse väärtpaberi ostu- ja tagasimüügihinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu» ja bilansi varakirjel 11 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». 3. Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) Siin näidatakse nõuded isikutele, kes väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 7 tähenduses on väärtpaberituru kutselised osalised, v.a nõuded krediidiasutustele, mis on kajastatud varakirjel 2 «Nõuded krediidiasutustele». Siin ei näidata investeeringuid väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni- või muude teenuste osutamisest. Need nõuded näidatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 11 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». 3.1. Laenud väärtpaberituru kutselistele osalistele Siin näidatakse väärtpaberituru kutselistele osalistele antud laenud, nendega tehtud pöördrepo-tehingud (k.a nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud) ja muud laenudega sarnased tehingud. 3.2. Muud nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele Siin näidatakse kliendi väärtpaberite eest tehtud ettemaksed ja muud nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele, mis ei ole kajastatud varakirjel 3.1. 4. Nõuded klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) Siin näidatakse nõuded isikutele, kes ei ole krediidiasutused ega muud väärtpaberituru kutselised osalised väärtpaberituru seaduse § 7 tähenduses. Siin ei näidata investeeringuid väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni- või muude teenuste osutamisest. Need nõuded näidatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 11 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». 4.1. Laenud klientidele Siin näidatakse klientidele antud laenud, nendega tehtud pöördrepo-tehingud (k.a nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud) ja muud laenudega sarnased tehingud. 4.2. Muud nõuded klientidele Siin näidatakse muud nõuded klientidele, mis ei ole kajastatud varakirjel 4.1, sh nõuded, mis tekivad kliendi juhiste ja korralduste täitmisel investeerimisühingu vahendite arvel (nt kliendi korraldusel ostetud väärtpaberite soetusmaksumus, mida klient pole veel investeerimisühingule tasunud). 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) Siin näidatakse investeerimisühingu nõuete ja antud laenude allahindlus. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja laenude allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 10 «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuste muutus». 5.1. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustele Siin näidatakse varakirjel 2 «Nõuded krediidiasutustele» kajastatud nõuete allahindlus. 5.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded väärtpaberituru kutselistelt osalistelt (v.a krediidiasutused) Siin näidatakse varakirjel 3 «Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused)» kajastatud nõuete allahindlus. 5.3. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) Siin näidatakse varakirjel 4 «Nõuded klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised)» kajastatud nõuete allahindlus. 5.4. Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Siin näidatakse kõikide muude nõuete allahindlus, mis ei ole kajastatud vara kirjetel 5.1–5.3. 6. Väärtpaberid Siin näidatakse kõik aruandva investeerimisühingu väärtpaberid, millele tal on omandiõigus, tuletisväärtpaberid ja repo-tehingutega (k.a nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud) müüdud (välja laenatud) väärtpaberid sõltumata sellest, kas investeerimisühingul on hetkel nendele omandiõigust või mitte. Siin näidatakse ka ettemaksed väärtpaberite eest. Siin ei näidata investeerimisühingu poolt enne lunastustähtaega tagasiostetud oma võlakirju. Tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse kohustustekirje 4.1 «Emiteeritud võlakirjad» vähenemisena. Kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». Pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 11 «Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus». Osalustest tütar- ja sidusettevõtjates tulenev kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 4 «Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt». Lühiajalistest osalustest sidus- ja tütarettevõtjates, mis on omandatud edasimüügi eesmärgil 12 kuu jooksul alates ostukuupäevast, ümberhindlusest tulenev kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 6.A. sh repo Siin näidatakse varakirjetel 6.1–6.3 näidatud, kuid repo-tehingutega müüdud väärtpaberid. Repo-tehingute puhul näidatakse müüdud väärtpaberid aruandva investeerimisühingu (laenuvõtja) bilansis vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Siin näidatakse ka müügi/tagasiostu tehingutega müüdud ja välja laenatud väärtpaberid. 6.1. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (s.h rahaturuinstrumendid, intressi iseloomuga tulu teenivad osakud ja eelisaktsiad) ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada. 6.2. Aktsiad ja osad 6.2.1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Siin näidatakse osalused tütarettevõtjates, mis ei ole omandatud edasimüügiks ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada tütarettevõtja aktsiaid ja osasid. Osalused tütarettevõtjates, mis on omandatud edasimüügi eesmärgil 12 kuu jooksul alates ostukuupäevast, näidatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Siin näidatakse osalused sidusettevõtjates, mis ei ole omandatud edasimüügiks ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada sidusettevõtja aktsiaid ja osasid. Osalused sidusettevõtjates, mis on omandatud edasimüügi eesmärgil 12 kuu jooksul alates ostukuupäevast, näidatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.3. Muud aktsiad ja osad Siin näidatakse muud aktsiad ja osad, märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada, investeerimisfondide osakud ja väärtpaberi hoidmistunnistused, mis ei ole kajastatud varakirjetel 6.1, 6.2.1 ja 6.2.2. Samuti näidatakse sellel kirjel soetatud erastamisväärtpaberid. 6.3. Tuletisväärtpaberid Siin näidatakse investeerimisühingu poolt soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on positiivne. 7. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse investeerimisühingu immateriaalne põhivara jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Siin näidatakse ka ettemaksed immateriaalse põhivara eest. 8. Materiaalne põhivara Sellel kirjel näidatakse investeerimisühingu materiaalne põhivara jääkväärtuses. Materiaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Siin näidatakse ka ettemaksed materiaalse põhivara eest. 9. Kinnisvarainvesteeringud Siin näidatakse investeerimisühingu poolt omatavad või kapitalirendi tingimustel renditavad kinnisvaraobjektid (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida investeerimisühing hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil. Kui kinnisvarainvesteeringuid hinnatakse õiglase väärtuse meetodil, näidatakse kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutusest tulenev kasum/kahjum kasumiaruande kirjetel 12 «Muud tegevustulud» ja 13 «Muud tegevuskulud». Soetusmaksumuse meetodi kasutamisel näidatakse kinnisvarainvesteeringud jääkmaksumuses. Kinnisvarainvesteeringute kulum ja allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». 10. Muu vara Sellel kirjel näidatakse muuhulgas: a) maksed teel (nt nõuded seoses maksekorraldustega); b) materiaalne ja immateriaalne vara müügiks; c) kõik väärismetallid; d) dividendinõuded; e) vallasasjad, milleks ei ole ette nähtud bilansikirjet; f) summad selgitamisel. 11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud Sellel kirjel näidatakse: a) intressi- ja intressi iseloomuga nõuded; b) laekumata optsiooni preemiad; c) viitlaekumised, mis tulenevad teenuste osutamisest investeerimisühingu poolt; d) viitlaekumised, mis tulenevad finantsinvesteeringutest; e) muud viitlaekumised; f) maksude ettemaksed; g) muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt kindlustusmaksete ja rendi (üüri) ettemaksed). Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. Siin ei näidata investeerimisühingu nõudeid, mis tekivad tehingute (nt väärtpaberitehingud) arveldamise käigus. Sellised nõuded näidatakse varakirjetel 2.2 «Muud hoiused ja nõuded», 3.2 «Muud nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele» ja 4.2 «Muud nõuded klientidele». PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) 1. Võlgnevused krediidiasutustele 1.1. Laenud krediidiasutustelt Siin näidatakse krediidiasutustelt saadud laenud (sh arvelduskrediit), repo-tehingud (k.a nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud) ning muud laenudega sarnased tehingud. Kui repo-tehingu puhul on väärtpaberi müügi- ja tagasiostuhinnad erinevad, jaotatakse müügi- ja tagasiostuhinna vahe lepingu kestvuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu» ja bilansi kohustustekirjel 6 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». 1.2. Muud võlgnevused krediidiasutustele Siin näidatakse muud võlgnevused krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kohustustekirjel 1.1. 2. Võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) Siin näidatakse võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele, v.a võlad krediidiasutustele, mis tuleb kajastada kohustustekirjel 1 «Võlgnevused krediidiasutustele». 2.1. Laenud väärtpaberituru kutselistelt osalistelt Siin näidatakse laenud väärtpaberituru kutselistelt osalistelt (v.a krediidiasutused), repo-tehingud (k.a nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud) ning muud laenudega sarnased tehingud. 2.2. Muud võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele Siin näidatakse muud võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused), mis ei ole kajastatud kohustustekirjel 2.1. 3. Võlgnevused klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) Siin näidatakse võlgnevused isikutele, kes ei ole krediidiasutused ega muud väärtpaberituru kutselised osalised. Siin ei näidata kohustusi, mis tulenevad investeerimisühingu poolt kliendi nimel väärtpaberiportfellide valitsemisteenuse või muude investeerimisteenuste osutamise käigus soetatud väärtpaberitest või selleks otstarbeks kliendi poolt investeerimisühingu kassasse toodud või kliendikontole kantud rahalistest vahenditest. Nende kohta peab investeerimisühing arvestust bilansiväliselt. Siin ei näidata ka seoses konsultatsioonide ja muude sarnaste teenuste osutamisega laekunud klientide ettemakseid. Need võlgnevused näidatakse passivakirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». 3.1. Laenud klientidelt Siin näidatakse laenud, repo-tehingud (k.a nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud) ning muud laenudega sarnased tehingud. 3.2. Muud võlgnevused Siin näidatakse muud võlgnevused klientidele, mis ei ole kajastatud kohustustekirjel 3.1. 4. Väärtpaberikohustused Siin näidatakse investeerimisühingu finantskohustused, mis väljenduvad väärtpaberites. Siin ei näidata neid kohustusi, mis kuuluvad kajastamisele bilansi kohustustekirjel 8 «Allutatud kohustused». Tuletisväärtpaberite ja muude väärtpaberikohustuste ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 4.1. Emiteeritud võlakirjad Sellel kirjel näidatakse investeerimisühingu poolt emiteeritud võlakirjad ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada. Siin näidatakse ka investeerimisühingu vekslid, mida investeerimisühing on emiteerinud enda kohustuste katmiseks. Enne lunastustähtaega tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse selle kirje vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 4.2. Tuletisväärtpaberid Siin näidatakse investeerimisühingu poolt soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on negatiivne. 4.3. Muud väärtpaberikohustused Siin näidatakse muud investeerimisühingu kohustused, mis väljenduvad väärtpaberites, nt kohustus, mis tekib pöördrepo-tehinguga soetatud või laenatud väärtpaberite müümisel. 5. Muud kohustused Sellel kirjel näidatakse muuhulgas: a) maksed teel; b) dividendikohustused. 6. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud Sellel kirjel näidatakse: a) intressi- ja intressi iseloomuga võlad; b) tasumata optsiooni preemiad; c) võlad töötajatele, sealhulgas puhkusetasu kohustused; d) võlad hankijatele; e) võlad, mis tulenevad emiteeritud võlakirjadest; f) maksuvõlad ja viivisvõlad; g) muud viitvõlad; h) ettemakstud tulevaste perioodide tulud. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt laekunud järgmise kuu rent (üür)). Tulevaste perioodide tulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi tuludesse. Siin ei näidata investeerimisühingu kohustusi, mis tekivad tehingute (nt väärtpaberitehingud) arveldamise käigus. Sellised võlgnevused näidatakse kohustustekirjetel 1.2 «Muud võlgnevused krediidiasutustele», 2.2 «Muud võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele» ja 3.2 «Muud võlgnevused». 7. Eraldised 7.1. Lühiajalised eraldised Siin näidatakse kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindel ja mis realiseeruvad lähema 12 kuu jooksul. 7.2. Pikaajalised pensionieraldised Siin näidatakse pikaajalised eraldised seoses investeerimisühingu kohustusega tasuda oma (endistele) töötajatele pensionit või muid töösuhtejärgseid hüvitisi. 7.3. Muud eraldised Siin näidatakse muud kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindel ja mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul. 8. Allutatud kohustused Siin näidatakse investeerimisühingu kohustused, mis täidetakse investeerimisühingu lõpetamise või pankroti väljakuulutamise puhul pärast teiste võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmist. 10. Aktsiakapital Siin näidatakse emiteeritud aktsiad nimiväärtuses. 11. Ülekurss (aažio) Siin näidatakse summad, mis saadakse investeerimisühingu aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse, omaaktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügi hinna vahest, oma aktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahest ja millest on maha lahutatud aktsiatehingutega seotud otsekulud. 12. Ümberhindluse reserv Siin näidatakse vastava õigusakti kehtestamisel ümberhindluse reserv. 13. Muud reservid Siin näidatakse vastavalt «Äriseadustikule» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100) loodud iga-aastaste kasumieraldiste teel kohustuslik reservkapital ja muud reservid, mille moodustamine kasumi arvel on ette nähtud seaduse ja põhikirjaga. 14. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum Siin näidatakse eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum. 15. Jooksva majandusaasta kasum/kahjum Siin näidatakse jooksva majandusaasta kasum või kahjum. 16. Oma aktsiad (miinus) Siin näidatakse tagasiostetud oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 3 INVESTEERIMISÜHINGU BILANSISKEEM (tuhat kr) I. AKTIVA (VARAD) 1. Sularaha 2. Nõuded krediidiasutustele 2.1. Nõudmiseni hoiused 2.2. Muud hoiused ja nõuded 3. Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) 3.1. Laenud väärtpaberituru kutselistele osalistele 3.2. Muud nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele 4. Nõuded klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 4.1. Laenud klientidele 4.2. Muud nõuded klientidele 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) 5.1. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt 5.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded väärtpaberituru kutselistelt osalistelt (v.a krediidiasutused) 5.3. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 5.4. Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 6. Väärtpaberid 6.A. sh repo 6.1. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 6.2. Aktsiad ja osad 6.2.1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.3. Muud aktsiad ja osad 6.3. Tuletisväärtpaberid 7. Immateriaalne põhivara 8. Materiaalne põhivara 9. Kinnisvarainvesteeringud 10. Muu vara 11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 12. AKTIVA (VARAD) KOKKU II. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) 1. Võlgnevused krediidiasutustele 1.1. Laenud krediidiasutustelt 1.2. Muud võlgnevused krediidiasutustele 2. Võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) 2.1. Laenud väärtpaberituru kutselistelt osalistelt 2.2. Muud võlgnevused väärtpaberituru kutselistele osalistele 3. Võlgnevused klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 3.1. Laenud klientidelt 3.2. Muud võlgnevused klientidele 4. Väärtpaberikohustused 4.1. Emiteeritud võlakirjad 4.2. Tuletisväärtpaberid 4.3. Muud väärtpaberikohustused 5. Muud kohustused 6. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 7. Eraldised 7.1. Lühiajalised eraldised 7.2. Pikaajalised pensionieraldised 7.3. Muud eraldised 8. Allutatud kohustused 9. KOHUSTUSED KOKKU 10. Aktsiakapital 11. Ülekurss (aažio) 12. Ümberhindluse reserv 13. Muud reservid 14. Eelmiste aastate jaotamata kasum/(–)kahjum 15. Jooksva majandusaasta kasum/(–)kahjum 16. Oma aktsiad (miinus) 17. OMAKAPITAL KOKKU 18. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 4 ARUANNE «INVESTEERIMISÜHINGU KASUMIARUANNE» 1. Aruanderea struktuur 1) Kirje identifikaator 2) Väärtus 2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Intressitulu 2100 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 2101 Laenudelt 2102 Muud intressitulud 2103 Intressikulu 2104 Laenudelt 2105 Muud intressitulud 2106 Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 2107 Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt (+/–) 2108 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 2109 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud tulu 2159 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kulu 2160 Muud (+/–) 2112 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 2113 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud tulu 2161 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kulu 2162 Muud (+/–) 2116 Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–) 2117 Dividenditulu 2118 Muud (+/–) 2119 Teenustasutulu 2120 Väärtpaberiportfelli valitsemise teenustasutulu 2121 Väärtpaberitehingute teenustasutulu 2122 Nõustamistehingute teenustasutulu 2123 Muu investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasutulu 2124 Muu teenustasutulu 2125 Teenustasukulu 2126 Väärtpaberitehingute teenustasukulu 2127 Nõustamistehingute teenustasukulu 2128 Muu investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasukulu 2129 Muu teenustasukulu 2130 Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 2131 Kasum/tulu 2132 Kasum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitest 2133 Muu kasum/tulu 2134 Kahjum/kulu 2135 Kahjum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitest 2136 Muu kahjum/kulu 2137 Administratiivkulud 2138 Palgakulu 2139 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 2140 Pensionikulu (mitteriiklik) 2141 Muud halduskulud 2142 Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 2143 Kasum/tulu 2144 Kahjum/kulu 2145 Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 2146 Kasum/tulu 2147 Kahjum/kulu 2148 Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 2149 Kasum 2150 Kahjum 2151 Muud tegevustulud 2152 Muud tegevuskulud 2153 Erakorralised tulud 2154 Erakorralised kulud 2155 Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 2156 Tulumaksukulu 2157 Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–) 2158 2) Väärtus Kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 5 INVESTEERIMISÜHINGU KASUMIARUANDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Intressitulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud vara lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega vara (nt antud laenu) suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestusele. 1.1. Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu pikaajalistelt võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt (v.a eelisaktsiad); b) periodiseeritud tulu alla nimiväärtuse soetatud pikaajaliste võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite (v.a eelisaktsiad) puhul; c) võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.2. Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenud), millest on maha arvatud aruandeperioodil arvestatud, kuid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud intressinõuded; b) periodiseeritud intressitulu pöördrepo-tehingute ja nendega sarnaste tehingute nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingute puhul; c) laenudega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.3. Muud intressitulud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu hoiustelt; b) intressitulu kapitalirendilt; c) intressitulu tuletisväärtpaberitelt; d) intressi iseloomuga teenustasutulu; e) intressi iseloomuga tegevustulud. 2. Intressikulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga kulud. Intressi iseloomuga on need kulud, mille suurus on seotud kohustuse lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega kohustuse (nt saadud laenu) summasse ning need periodiseeritakse vastavalt kohustuse kestusele. 2.1. Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenud); b) periodiseeritud intressikulu repo-tehingute ja nendega sarnaste tehingute nagu väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingute puhul; c) laenudega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.2. Muud intressikulud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu hoiustelt; b) intressikulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt; c) intressikulu tuletisväärtpaberitelt; d) intressikulu kapitali iseloomuga kirjetelt; e) intressi iseloomuga teenustasukulu; f) intressi iseloomuga tegevuskulud. 3. Neto intressi kasum/kahjum Siin näidatakse kasumiaruande kirjete 1 «Intressitulud» ja 2 «Intressikulud» vahe. 4. Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt Siin näidatakse kasum/(–)kahjum, mis tuleneb investeerimisühingu poolt omanikutulu saamise eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiatest ja osadest. 4.1. Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.1.1. Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu tütarettevõtjatelt. 4.1.2. Kapitaliosalusel arvestatud kulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kulu tütarettevõtjatelt. 4.1.3. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum (-kahjum) tütarettevõtjate aktsiate ja osade müügist, v.a tütarettevõtjate aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansi varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 4.2. Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.2.1. Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu sidusettevõtjatelt. 4.2.2. Kapitaliosalusel arvestatud kulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kulu sidusettevõtjatelt. 4.2.3. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum (-kahjum) sidusettevõtjate aktsiate ja osade müügist, v.a sidusettevõtjate aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansi varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 4.3. Muudelt aktsiatelt ja osadelt 4.3.1. Dividenditulu 4.3.2. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum (-kahjum) muude omanikutulu saamise eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate ja osade müügist. 5. Teenustasutulu Siin näidatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasutulu, sh väärtpaberiportfellide valitsemise teenustasu, väärtpaberitehingutasu, nõustamise teenustasud jne. Intressi iseloomuga teenustasu näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 5.1. Väärtpaberiportfellide valitsemise teenustasutulu Siin näidatakse teenustasutulu väärtpaberituru seaduse § 43 punktis 5 sätestatud väärtpaberiportfelli valitsemisteenuste osutamisest. 5.2. Väärtpaberitehingute teenustasutulu Siin näidatakse teenustasutulu väärtpaberituru seaduse § 43 punktides 1–3 sätestatud väärtpaberitehingute korralduste täitmisest. Siin ei kajastata ostu- ja müüginoteeringute vahena turutegemise tagajärjel tekkinud tulu. See väärtpaberivahenduse tulu kuulub kajastamisele real 7.1.1 «Kasum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitest». 5.3. Nõustamise teenustasutulu Siin näidatakse teenustasutulu väärtpaberituru seaduse § 44 punktides 4, 5 sätestatud nõustamise osutamisest ja nõustamisest, mis on kaasnenud § 43 punktides 6, 7 ja § 44 punktis 3 sätestatud tehingute osutamisega. 5.4. Muu investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasutulu Siin näidatakse teenustasutulu muudest investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenustest. 5.5. Muu teenustasutulu Siin näidatakse kasumiaruande kirjetel 5.1–5.4 kajastamata teenustasutulu. 6. Teenustasukulu Siin näidatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasukulu, v.a intressi iseloomuga teenustasu, mis näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 6.1. Väärtpaberitehingute teenustasukulu Siin näidatakse teenustasukulu väärtpaberituru seaduse § 43 punktides 1–3 sätestatud väärtpaberitehingute korralduste täitmisest. Siin ei kajastata ostu- ja müüginoteeringute vahena turutegemise tagajärjel saadud kulu. Selline väärtpaberivahenduse kulu kuulub kajastamisele real 7.2.1 «Kahjum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitest». 6.2. Nõustamise teenustasukulu Siin näidatakse teenustasukulu väärtpaberituru seaduse § 44 punktides 4, 5 sätestatud nõustamise ostmisest ja nõustamisest, mis on kaasnenud § 43 punktides 6, 7 ja § 44 punktis 3 sätestatud tehingute ostmisega. 6.3. Muu investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasukulu Siin näidatakse teenustasukulu muudest investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenustest. 6.4. Muu teenustasukulu Siin näidatakse kasumiaruande kirjetele 6.1 – 6.3 kajastamata teenustasukulu. 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt Siin näidatakse kasum/(–)kahjum, mis tuleneb kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitelt (aktsiatelt, osadelt, võlakirjadelt) ning mitmesugustest valuutatehingutest. 7.1. Kasum/tulu 7.1.1. Kasum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitest Siin näidatakse kauplemiseks või edasimüügiks vahendamise, kauplemise, likviidsuse juhtimise jms eesmärgil soetatud väärtpaberite ja investeerimisühingu bilansi kohustustekirjetel 4.2 ja 4.3 kajastatud väärtpaberikohustuste ümberhindlusest tekkinud realiseerimata kasum ja realiseerimiskasum. 7.1.2. Muu kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas: a) dividenditulu kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitelt; b) kasum investeerimisühingu poolt emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; c) kasum valuutakursside muutustest, v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu»; d) realiseerimata kasum välisvaluutas fikseeritud varade ja kohustuste valuutakursside ja varakirjel 10 «Muu vara» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest. 7.2. Kahjum/kulu 7.2.1. Kahjum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitest Siin näidatakse kauplemiseks või edasimüügiks vahendamise, kauplemise, likviidsuse juhtimise jms eesmärgil soetatud väärtpaberite ja investeerimisühingu bilansi kohustustekirjetel 4.2 ja 4.3 kajastatud väärtpaberikohustuste ümberhindlusest tekkinud realiseerimata ja realiseerimiskahjum. 7.2.2. Muu kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) kahjum investeerimisühingu poolt emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; b) kahjum valuutakursside muutustest, v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu»; c) realiseerimata kahjum välisvaluutas fikseeritud varade ja kohustuste valuutakursside ja varakirjel 10 «Muu vara» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest. 8. Administratiivkulud 8.1. Palgakulu Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud palk, preemiad, toetused, lisatasud, honorarid, aruandeperioodil väljateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasu ja muud töötajatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga, sh loonustasud ja muud mitterahalised soodustused töötajatele. 8.2. Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse Siin näidatakse aruandeperioodil tehtud väljamaksetele arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. 8.3. Pensionikulu (mitteriiklik) Siin näidatakse vastava seaduse kehtestamisel pensionikohustuse kulu. 8.4. Muud halduskulud Siin näidatakse muud investeerimisühingu tegutsemisega seotud kulud, sh üürikulud, reklaamikulud, kantseleikulud, audiitorkontrolli teenuskulud, aruandeperioodi kindlustuskulud, muud halduskulud. Muude halduskulude hulka arvatakse ka soetatud väheväärtuslike objektide kulu. 9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus Siin näidatakse kinnisvarainvesteeringute (kui hindamisel kasutatakse soetusmaksumuse meetodit), materiaalse ja immateriaaalse põhivara väärtuse muutus. 9.1. Kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas eelmistel aruandeperioodidel toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse langusest tingitud allahindluse korrigeerimine. 9.2. Kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; b) aruandeperioodil toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenev allahindlus ja selle korrigeerimine. 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus Siin näidatakse bilansiliste nõuete ja bilansiväliste kohustuste hindamisest tulenev kasum/(–)kahjum. 10.1. Kasum/tulu Siin näidatakse varem allahinnatud nõude laekumine. 10.2. Kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete allahindlus, mis tuleneb varakirjete hindamisest konservatiivsuse printsiibi alusel. 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute (aktsiad, osad ja võlakirjad) ümberhindlusest tekkinud kasum/(–)kahjum. 11.1. Kasum Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlusest tekkinud kasum. 11.2. Kahjum Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud pikaajaliste finantsinvesteeringute ümberhindlusest tekkinud kahjum. 12. Muud tegevustulud Siin näidatakse kasutusrenditulu, realiseerimata kasumi kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskasum kinnisvarainvesteeringute (kui kasutatakse soetusmaksumuse meetodit) ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, üüritulu, saadud trahvid, viivised, hüvitised ja muu tegevustulu, mis ei ole eespool näidatud. Intressi iseloomuga tegevustulud näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 13. Muud tegevuskulud Siin näidatakse realiseerimata kahjum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskahjum kinnisvarainvesteeringute (kui kasutatakse soetusmaksumuse meetodit) ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, makstud trahvid, viivised, hüvitised ja vastavuse printsiipi järgides kõik kulud, mis on seotud kasumiaruande kirjel 12 «Muud tegevustulud» näidatud tuludega. Intressi iseloomuga tegevuskulud näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». Siin näidatakse ka Tagatisfondi osamaksed ja Finantsinspektsiooni järelevalvetasu. 14. Erakorralised tulud Siin näidatakse need tulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundnatsionaliseerimise) tagajärjel. 15. Erakorralised kulud Siin näidatakse need kulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundnatsionaliseerimise) tagajärjel. 16. Kasum/kahjum enne maksustamist 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 6 INVESTEERIMISÜHINGU KASUMIARUANDE SKEEM (tuhat kr) 1. Intressitulu 1.1. Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 1.2. Laenudelt 1.3. Muud intressitulud 2. Intressikulu 2.1. Laenudelt 2.2. Muud intressikulud 3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 4. Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt (+/–) 4.1. Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.1.1. Kapitaliosalusel arvestatud tulu 4.1.2. Kapitaliosalusel arvestatud kulu 4.1.3. Muud (+/–) 4.2. Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.2.1. Kapitaliosalusel arvestatud tulu 4.2.2. Kapitaliosalusel arvestatud kulu 4.2.3. Muud (+/–) 4.3. Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.3.1. Dividenditulu 4.3.2. Muud (+/–) 5. Teenustasutulu 5.1. Väärtpaberiportfelli valitsemise teenustasutulu 5.2. Väärtpaberitehingute teenustasutulu 5.3. Nõustamistehingute teenustasutulu 5.4. Muu investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasutulu 5.5. Muu teenustasutulu 6. Teenustasukulu 6.1. Väärtpaberitehingute teenustasukulu 6.2. Nõustamistehingute teenustasukulu 6.3. Muu investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste teenustasukulu 6.4. Muu teenustasukulu 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 7.1. Kasum/tulu 7.1.1. Kasum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitest 7.1.2. Muu kasum/tulu 7.2. Kahjum/kulu 7.2.1. Kahjum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitest 7.2.2. Muu kahjum/kulu 8. Administratiivkulud 8.1. Palgakulu 8.2. Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 8.3. Pensionikulu (mitteriiklik) 8.4. Muud halduskulud 9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 9.1. Kasum/Tulu 9.2. Kahjum/Kulu 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 10.1. Kasum/tulu 10.2. Kahjum/kulu 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 11.1. Kasum 11.2. Kahjum 12. Muud tegevustulud 13. Muud tegevuskulud 14. Erakorralised tulud 15. Erakorralised kulud 16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–) Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 7 VÄÄRTPABERITE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad väärtpaberite, mis on kajastatud bilansis varakirjel «Väärtpaberid» ja väärtpaberites väljendatud kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustusekirjel «Väärtpaberikohustused» aruandeperioodi lõpu jäägid ning nende ostu ja müügi käibed aruandeperioodi jooksul. Aruande valdkonda ei kuulu väärtpaberid, mis on tuletisväärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses (VPTS § 2 lg 2). 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberite koguste, jääkide ning aruandeperioodil ostetud ja müüdud väärtpaberite soetus- ja realiseerimismaksumuste summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberi tüüp; 2) väärtpaberi liik; 3) riigi kood; 4) väärtpaberi emitent; 5) noteering; 6) ISIN-kood; 7) lepinguline tähtaeg; 8) lõpptähtaeg; 9) eesmärk; 10) väärtpaberi kuuluvus; 11) kupong; 12) eritingimus; 13) kogus; 14) nimiväärtus; 15) jääk; 16) aruandeperioodil ostetud; 17) aruandeperioodil müüdud. 1) Väärtpaberi tüübi identifikaator Kohustus 1 Vara 2 Siin näidatakse aruandereal näidatava väärtpaberi tüüp, mille määratlemisel lähtutakse põhimõttest, kas väärtpaber on investeerimisühingu kohustus või vara. 2) Väärtpaberi liigi identifikaator Rahaturuinstrument 8 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 1 Sidusettevõtja aktsia 3 Tütarettevõtja aktsia 4 Muu aktsia 5 Osa 6 Erastamisväärtpaber 7 Investeerimisfondi osak 9 Väärtpaberi liigi «Rahaturuinstrument» all näidatakse ka rahaturufondi osakud, mis on oma iseloomult sarnased võlakirjadele. Ülejäänud rahaturufondi osakud näidatakse väärtpaberi liigi «Investeerimisfondi osak» all. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurte tähtedega. Kui emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Väärtpaberi emitendi identifikaator Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Keskpank 12 5) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui väärtpaber on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (k.a noteerimata) on identifikaatoriks 0 (null). 6) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil puudub ISIN-kood, määratakse koodiks XX. 7) Lepingulise tähtaja identifikaator Tähtajata 1 Kuni 1 aasta 31 Üle 1 aasta 33 Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline lunastustähtaeg. Tähtaega mitte omavate väärtpaberite puhul (nt aktsiad ja osad) on tähtajaks «Tähtajata». 8) Lõpptähtaeg Siin näidatakse väärtpaberi lepingujärgse lõpptähtaja kuupäev. Kui lepingujärgselt toimub laekumine osade kaupa, näidatakse lõpptähtajana viimase laekumise kuupäev. Kuupäev esitatakse formaadis aasta–kuu–päev, kus aasta on neljakohaline number ning kuu ja päev on kahekohalised numbrid. Tähtaega mitte omavate väärtpaberite puhul (nt aktsiad ja osad) puhul märgitakse lõpptähtajaks 0 (null). 9) Eesmärgi identifikaatorid Lühiajaline finantsinvesteering 1 Pikaajaline finantsinvesteering 2 Siin näidatakse väärtpaberi soetamise hetkel fikseeritud väärpaberi soetamise eesmärk. Kui juba omatava väärtpaberi eesmärki muudetakse, muudetakse aruandes ka tema soetamise eesmärgi identifikaatorit. Kõikide väärtpaberikohustuste puhul on soetamise eesmärgiks 0 (null). 10) Väärtpaberi kuuluvuse identifikaatorid* Kauplemisportfell 1 Muu 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud väärtpaber kuulub vastavalt investeerimisühingu kapitali adekvaatsuse arvutamise korrale kauplemisportfelli või mitte. Kõikide väärtpaberikohustuste puhul on soetamise eesmärgiks 0 (null). 11) Kupong Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kupong protsentides ning esitatakse formaadis protsendimäär jagatud sajaga (i/100). Kupongi suurus leitakse 1-aastasel perioodil makstavate intresside summa suhtena väärtpaberi nimiväärtusesse ja kui selle suurust perioodiliselt korrigeeritakse, näidatakse siin aruandekuupäeval fikseeritud kupongi suurus. Väärtpaberite, mille tootlus ei ole fikseeritud (nt aktsia, osa, erastamisväärtpaber) ja kõikide väärtpaberikohustuste puhul, on tootlus 0 (null). 12) Eritingimuse identifikaator Repo 1 Reguleeritud väärtpaberiturul mitte kaubeldavad 3 Eelisaktsia 5 Allutatud nõue 6 Tagatis 7 Eritingimusteta 4 Eritingimuse «Repo» all näidatakse väärtpaberid, mis on repo-tehinguga müüdud või tagasiostu kohustusega müüdud või välja laenatud ja «Tagatis» all need väärtpaberid, mis on aruandva investeerimisühingu või kolmanda isiku kohustuse tagatisena panditud. Kõikide väärtpaberikohustuste puhul on eritingimuseks 4 «Eritingimuseta». 13) Kogus Siin näidatakse mitme väärtpaberi jääki on kajastatud aruanderea viieteistkümnendal kirjel «Jääk». Kogus näidatakse tükkides. 14) Nimiväärtus Nimiväärtus määratakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite puhul ja näidatakse Eesti kroonides ühe väärtpaberi kohta ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud nimiväärtus konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Teiste väärtpaberite (nt aktsia, osa, erastamisväärtpaber) ja kõikide väärtpaberikohustuste puhul näidatakse nimiväärtuseks 0 (null). 15) Jääk Siin näidatakse väärtpaberite või väärtpaberites väljendatud kohustuse jääk aruandeperioodi lõpus bilansilises väärtuses. Jääk näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud väärtpaberite jääk konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Kui aruandereal on kajastatud mitu väärtpaberit, tuleb näidata nende väärtpaberite jääkide summa. Väärtpaberite puhul, millel jääk aruandeperioodi lõpu seisuga puudub, kuid millel on aruandeperioodi jooksul olnud kas kreedit- ja/või deebetkäive, märgitakse jäägiks 0 (null). 16) Aruandeperioodil ostetud Siin näidatakse aruandeperioodil ostetud väärtpaberite deebetkäive soetusmaksumuses, mille tunnused vastavad aruandereal näidatud identifikaatoritele. Soetusmaksumus näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud väärtpaberite deebetkäive konverteeritakse Eesti kroonidesse väärtpaberi soetuspäeval kehtinud Eesti Panga kursi alusel. Kui käive sisaldab mitut väärtpaberit, tuleb näidata nende väärtpaberite soetusmaksumuste summa. Väärtpaberi ostukäive näidatakse ka siis, kui väärtpaberil puudub jääk aruandeperioodi lõpus. 17) Aruandeperioodil müüdud Siin näidatakse aruandeperioodil müüdud väärtpaberite kreeditkäive realiseerimismaksumuses, mille tunnused vastavad aruandereal näidatud identifikaatoritele. Realiseerimismaksumus näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud väärtpaberite kreeditkäive konverteeritakse Eesti kroonidesse väärtpaberi realiseerimisepäeval kehtinud Eesti Panga kursi alusel. Kui käive sisaldab mitut väärtpaberit, tuleb näidata nende väärtpaberite realiseerimismaksumuste summa. Väärtpaberi müügikäive näidatakse ka siis, kui väärtpaberil puudub jääk aruandeperioodi lõpus. * Märkus. Väärtpaberi kuuluvuse identifikaator märgitakse esimesena selle aruandeperioodi aruandluses, mille kohta esitatakse aruanded vastavalt investeerimisühingu kapitali adekvaatsuse arvutamise korrale. Seni märgitakse soetamise eesmärgiks 0 (null). Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 8 LIKVIIDSUSE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad ainult need investeerimisühingu bilansilised ja bilansivälised tehingud, millega kaasnevad või võivad kaasneda rahavood. Aruande valdkonda ei kuulu tehingud mittelikviidsete varadega (nt kinnisvarainvesteeringud, materiaalne ja immateriaalne põhivara, tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja osad) ning tehingud investeerimisühingu poolt valitsetava klientide varaga, sh investeerimisühingu enda nimel hoitava klientide varaga, samuti selle arvel omandatud varaga. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) kirje tüüp; 2) kirje liik; 3) riigi kood; 4) kliendi liik; 5) järelejäänud tähtaeg; 6) jääk. 1) Kirje tüübi identifikaatorid Kohustus 1 Nõue 2 2) Kirje liigi identifikaatorid Bilansilised: Hoius 1 Laen 2 Emiteeritud võlakirjad või omatavad võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 3 Tuletisväärtpaberid ja muud väärtpaberikohustused või omatavad aktsiad, osad ja tuletisväärtpaberid 4 Muud kohustused või nõuded 6 Allutatud kohustused või nõuded 7 Bilansivälised: Aktsiatega seotud tuletisväärtpaberid, millega seoses võivad kaasneda rahavood 10 Aktsiatega seotud tuletisväärtpaberid, millega seoses kaasnevad rahavood 11 Muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaberid, millega seoses võivad kaasneda rahavood 12 Muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaberid, millega seoses kaasnevad rahavood 13 Muud bilansivälised tehingud 14 Kirje liigi «Hoius» all näidatakse nõudmiseni hoiused ja muud hoiused (nt üleööhoiused, tähtajalised hoiused, tagatishoiused). Sularaha näidatakse identifikaatori «Muud kohustused või nõuded» all. Identifikaator 14 omistatakse bilansivälistele tehingutele, mis ei ole tuletisväärtpaberid (nt garantiid, käendused, regressiõigusega tehingud). Kui tehinguga kaasneb nii nõue kui kohustus, kajastatakse need eraldi. Tuletisväärtpaberite kohta näidatakse netopositsioon juhul, kui lepingus on sätestatud, et alusvara üleandmist ei toimu. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi liigi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ning pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingud 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Kliendi identifikaator määratakse tehingu teise poole järgi. Investeerimisühingu poolt emiteeritud võlakirjade puhul on kliendiks võlakirja ostja. Väärtpaberite (v.a tuletisväärtpaberid) puhul määratakse kliendi identifikaator emitendi järgi. Sularaha näidatakse kliendi liik «Keskpank» all. 5) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Tähtajaks tasumata 26 1 kuni 10 kalendripäeva 34 10 kuni 20 kalendripäeva 35 20 kalendripäeva kuni 1 kuu 36 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 üle 5 aasta 25 Tähtaja identifikaator määratakse tehingu järelejäänud tähtaja järgi. Sissetulevaid rahavoogusid tuleb käsitleda kõige hilisema võimaliku laekumise aja järgi ning väljaminevaid rahavoogusid kõige varasema võimaliku maksmise aja järgi. Lepingu võimalikku lõpetamist enne lõpptähtaega ei käsitleta lepingu järelejäänud tähtajana. Likviidsetele varadele määratakse järelejäänud tähtaja identifikaator selle järgi, millal on võimalik reaalselt tekitada nende realiseerimisest tulenev rahavoog. Varadele, mis ei oma konkreetset järelejäänud tähtaega, omistatakse identifikaator 25. 6) Jääk Jääk on identifikaatoritele vastava nõude või kohustuse jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Likviidsed varad näidatakse väärtuses, mille ulatuses on võimalik neid kiiresti ilma olulise rahalise kaotuseta realiseerida. Nõuetest lahutatakse maha bilansikirjel «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded» kajastatud nõuded. Bilansiväliste nõuete ja kohustuste kajastamisel näidatakse nendega reaalselt kaasnevad või kaasneda võivad rahavood. Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 9 ARUANNE «INVESTEERIMISÜHINGU KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSS» 1. Aruanderea struktuur 1) Kirje identifikaator 2) Väärtus 2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Sularaha 3000 Nõuded 3001 Nõuded krediidiasutustele 3002 Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) 3003 Nõuded investeerimisühingute klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 3004 Nõuded liisingettevõtjate klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 3005 Nõuded otsest ja edasikindlustustegevusest 3006 Muud nõuded 3007 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) 3008 Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 3009 Aktsiad ja muud väärtpaberid 3010 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 3011 Muud aktsiad ja osad 3012 Tuletisväärtpaberid 3013 Immateriaalne põhivara 3014 Konsolideeritud firmaväärtus 3015 Muu immateriaalne põhivara 3016 Materiaalne põhivara 3017 Kinnisvarainvesteeringud 3052 Arveldused aktsionäridega 3018 Muu vara 3019 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 3020 AKTIVA (VARAD) KOKKU 3021 Võlgnevus 3022 Võlgnevus krediidiasutustele 3023 Võlgnevus väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) 3024 Võlgnevus investeerimisühingute klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 3025 Võlgnevus otsest ja edasikindlustustegevusest 3026 Muud võlad 3027 Väärtpaberikohustused 3028 Emiteeritud võlakirjad 3029 Tuletisväärtpaberid 3030 Muud väärtpaberikohustused 3031 Muud kohustused 3032 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 3033 Eraldised 3034 Kindlustustegevuse tehnilised eraldised 3035 Pikaajalised pensionieraldised 3036 Muud eraldised 3037 Allutatud kohustused 3038 Vähemusosalus 3039 KOHUSTUSED KOKKU 3040 Aktsiakapital 3041 Ülekurss (aažio) 3042 Reservkapital 3043 Muud reservid 3044 Realiseerimata kursivahed 3045 Jaotamata kasum/(–)kahjum 3046 Aruandeaasta kasum/(–)kahjum 3047 Jooksva aruandeperioodi kasum/(–)kahjum 3048 Oma aktsiad (miinus) 3049 OMAKAPITAL KOKKU 3050 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 3051 2) Väärtus Kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 10 INVESTEERIMISÜHINGU KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSISKEEM (tuhat kr) I. AKTIVA (VARAD) 1. Sularaha 2. Nõuded 2.1. Nõuded krediidiasutustele 2.2. Nõuded väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) 2.3. Nõuded investeerimisühingute klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 2.4. Nõuded liisingettevõtjate klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 2.5. Nõuded otsest ja edasikindlustustegevusest 2.6. Muud nõuded 2.7. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) 3. Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 4. Aktsiad ja muud väärtpaberid 4.1. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 4.2. Muud aktsiad ja osad 4.3. Tuletisväärtpaberid 5. Immateriaalne põhivara 5.1. Konsolideeritud firmaväärtus 5.2. Muu immateriaalne põhivara 6. Materiaalne põhivara 7. Kinnisvarainvesteeringud 8. Arveldused aktsionäridega 9. Muu vara 10. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11. AKTIVA (VARAD) KOKKU II. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) 1. Võlgnevus 1.1. Võlgnevus krediidiasutustele 1.2. Võlgnevus väärtpaberituru kutselistele osalistele (v.a krediidiasutused) 1.3. Võlgnevus investeerimisühingute klientidele (v.a krediidiasutused ja muud väärtpaberituru kutselised osalised) 1.4. Võlgnevus otsest ja edasikindlustustegevusest 1.5. Muud võlad 2. Väärtpaberikohustused 2.1. Emiteeritud võlakirjad 2.2. Tuletisväärtpaberid 2.3. Muud väärtpaberikohustused 3. Muud kohustused 4. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 5. Eraldised 5.1. Kindlustustegevuse tehnilised eraldised 5.2. Pikaajalised pensionieraldised 5.3. Muud eraldised 6. Allutatud kohustused 7. Vähemusosalus 8. KOHUSTUSED KOKKU 9. Aktsiakapital 10. Ülekurss (aažio) 11. Reservkapital 12. Muud reservid 13. Realiseerimata kursivahed 14. Jaotamata kasum/(–)kahjum 15.* Aruandeaasta kasum/(–)kahjum 16.** Jooksva aruandeperioodi kasum/(–)kahjum 17. Oma aktsiad (miinus) 18. OMAKAPITAL KOKKU 19. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU * Aastaaruandes kasutatakse kirjet «Aruandeaasta kasum/(–)kahjum». ** Vahearuandes (interim-aruandes) kasutatakse juurde lisatud kirjet «Jooksva aruandeperioodi kasum/(–)kahjum». Seda kirjet ei kasutata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 11 ARUANNE «INVESTEERIMISÜHINGU KONSOLIDEERIMISGRUPI KASUMIARUANNE» 1. Aruanderea struktuur 1) Kirje identifikaator 2) Väärtus 2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATORID Intressitulu 3100 Intressitulu investeerimisühingute tegevusest 3101 Muu intressitulu 3102 Intressikulu 3103 Intressikulu investeerimisühingute tegevusest 3104 Muu intressikulu 3105 Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 3106 Tulud ja kulud kindlustustegevusest (+/–) 3107 Kindlustuspreemiad 3108 Kindlustushüvitised ja eraldiste muutus 3109 Tulu väärtpaberitest 3110 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+/–) 3111 Kasum/kahjum pikaajalise finantsinvesteeringu müügist (+/–) 3112 Dividendid pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt 3113 Neto teenustasutulu 3114 Teenustasutulu 3115 Teenustasukulu 3116 Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 3117 Administratiivkulud 3118 Palgakulu 3119 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 3120 Pensionikulu (mitteriiklik) 3121 Muud halduskulud 3122 Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 3123 Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 3124 Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 3125 Muud tegevustulud ja -kulud 3126 Muud tegevustulud 3127 Muud tegevuskulud 3128 Erakorralised tulud/kulud (+/–) 3129 Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 3130 Tulumaksukulu 3131 Aruandeperioodi tulumaks 3132 Potentsiaalse tulumaksukohustuse muutus 3133 Vähemusosaluse kasumi osa 3134 Kontserni puhaskasum/kahjum (+/–)* 3135 2) Väärtus Kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 12 INVESTEERIMISÜHINGU KONSOLIDEERIMISGRUPI KASUMIARUANDE SKEEM (tuhat kr) 1. Intressitulu 1.1. Intressitulu investeerimisühingute tegevusest 1.2. Muu intressitulu 2. Intressikulu 2.1. Intressikulu investeerimisühingute tegevusest 2.2. Muu intressikulu 3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 4. Tulud ja kulud kindlustustegevusest (+/–) 4.1. Kindlustuspreemiad 4.2. Kindlustushüvitised ja eraldiste muutus 5. Tulu väärtpaberitest 5.1. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+/–) 5.2. Kasum/kahjum pikaajalise finantsinvesteeringu müügist (+/–) 5.3. Dividendid pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt 6. Neto teenustasutulu 6.1. Teenustasutulu 6.2. Teenustasukulu 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 8. Administratiivkulud 8.1. Palgakulu 8.2. Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 8.3. Pensionikulu (mitteriiklik) 8.4. Muud halduskulud 9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 12. Muud tegevustulud ja -kulud 12.1. Muud tegevustulud 12.2. Muud tegevuskulud 13. Erakorralised tulud/kulud (+/–) 14. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 15. Tulumaksukulu 15.1. Aruandeperioodi tulumaks 15.2. Potentsiaalse tulumaksukohustuse muutus 16. Vähemusosaluse kasumi osa 17. Kontserni puhaskasum/kahjum (+/–)* * Märkus. Vahearuannetes (interim-aruannetes) kasutatakse kirjet Jooksva aasta kasum (kahjum) (kumulatiivne).