Riigikogu — Riigikogu kodukorra seaduse muutmise ja täiendamise seadus — RT I, 10, 148

§ 1. Riigikogu kodukorra seaduses (RT I 1994, 90, 1517; 1995, 11, 115; 20, 295; 74, 1285; 83, 1440 ja 1444; 1996, 29, 576; 30, 595; 1998, 107, 1765) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) paragrahvis 4, § 5 lõikes 3, § 6 lõigetes 2--4, § 7 lõikes 2 ja § 11 lõikes 3 asendatakse sõna «valimissedel» sõnaga «hääletamissedel» vastavas käändes; 2) paragrahvi 13 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «7) jälgib algatatavate eelnõude vastavust käesoleva seaduse §-des 53 ja 531 sätestatud nõuetele, esitatavate arupärimiste vastavust käesoleva seaduse §-s 158 sätestatud nõuetele ning esitatavate kirjalike küsimuste vastavust käesoleva seaduse §-s 165 sätestatud nõuetele;»; 3) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 17. Ajutine komisjon (1) Riigikogu võib moodustada ajutise komisjoni avalikku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks (edaspidi uurimiskomisjon) või üksikküsimuse läbitöötamiseks. (2) Ajutine komisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, ülesanded ja volituste kestus. (3) Ajutine komisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas oma tööst vahearuande ja oma tegevuse lõpetamisel lõpparuande. (4) Igal fraktsioonil on õigus olla uurimiskomisjonis esindatud. (5) Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda välja isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente. Väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama küsimustele. (6) Ilmumisest keeldumise, samuti ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kannab isik vastutust vastavalt seadusele.»; 4) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: «§ 171. Erikomisjon (1) Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadustest või välislepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks. (2) Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, volituste ulatus ja tegevusest aruandmise kord. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannete täitmise võib Riigikogu panna mõnele alatisele komisjonile.»; 5) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse kuuenda lausega järgmises sõnastuses: «Kui lisavoorus hääled jagunevad võrdselt, heidetakse liisku.»; 6) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 29. Vabariigi Valitsuse liikme, riigiasutuse esindaja ja teiste isikute osalemine komisjoni istungil (1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega. (2) Komisjoni esimehe nõusolekul võivad komisjoni istungil osaleda riigiasutuste esindajad ja teised isikud.»; 8) paragrahvi 35 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «1) esmaspäev: kell 9.00--11.00 -- fraktsioonide töö kell 11.00--13.00 -- alatiste komisjonide töö kell 14.00--15.00 -- ajutiste ja erikomisjonide töö kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni. Kui Riigikogu istungi päevakorda ei ole kavandatud arupärimistele vastamist, algab pärast täiskogu töönädala päevakorra kinnitamist Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni;»; 9) paragrahvi 35 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «3) kolmapäev: kell 9.00--12.00 -- fraktsioonide töö kell 13.00--14.00 -- infotund kell 14.00 algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude osas, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni;»; 10) paragrahvi 35 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: «(2) Komisjoni esimehe ettepanekul võib komisjoni korralisi istungeid määrata ka käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ajast erinevale ajale, kui komisjoni esimees kooskõlastab istungite toimumise aja komisjoni liikmetega hiljemalt töönädala esimesel komisjoni istungil. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud komisjoni istungite aeg ei tohi kattuda teiste komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tööajaga.»; 11) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 40. Riigikogu kinnine istung (1) Riigikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamisele kutsutud isikud ja Riigikogu juhatuse poolt määratud Riigikogu Kantselei teenistujad. (2) Riigikogu kinnisel istungil toimunust annab Riigikogu juhatus massiteabevahenditele ülevaate.»; 12) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: «(3) Riigikogu otsuse algatamise õigus olulise tähtsusega riiklikus küsimuses on Vabariigi Valitsusel, Riigikogu fraktsioonil ja komisjonil.»; 13) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 47. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil.»; 14) paragrahvist 50 jäetakse välja sõna «riigikontrolöri»; 15) paragrahv 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 53. Eelnõu üleandmine (1) Algatatavate seaduste, Riigikogu otsuste, avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõud koos seletuskirjade ja muude vajalike kirjalike lisadega antakse istungisaali kõnepuldist üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Eelnõu esitaja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutise tutvustusega. (2) Kui Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorda esitatakse eelnõu, mida ei ole Riigikogu menetluses, antakse see eelnõu üle Riigikogu juhatusele koos erakorralise istungjärgu kokkukutsumise ettepanekuga.»; 16) seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses: «§ 531. Eelnõule esitatavad nõuded (1) Eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud algataja nime ning tema või tema esindaja allkirjaga. Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. (2) Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse koopiaga. Eestikeelse originaali puudumisel esitatakse lepingu eestikeelne tõlge, millel on tõlkija nimi.»; 17) paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 54. Juhtivkomisjoni määramine või eelnõu tagastamine algatajale (1) Kui Riigikogu juhatus leiab, et eelnõu vastab käesoleva seaduse §-des 53 ja 531 toodud nõuetele, teeb ta kolme tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ning eelnõule Riigikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni määramise kohta. (2) Kui Riigikogu juhatus leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva seaduse §-des 53 ja 531 toodud nõuetele, teeb ta kolme tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse tagastada eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. (3) Riigikogu juhatus võib Riigikogu komisjoni ettepanekul jaotada menetluses olevaid eelnõusid komisjonide vahel ümber. (4) Käesoleva paragrahvi 1.--3. lõikes nimetatud Riigikogu juhatuse otsused teeb istungi juhataja Riigikogu liikmetele teatavaks otsustamisele järgneval esimesel Riigikogu istungil.»; 18) paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse sõna «esitamisest» sõnadega «menetlusse võtmisest»; 19) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Valitsuse seisukohta ei küsita eelnõude kohta, mis puudutavad Riigikogu töö- ja kodukorda, Riigikogu delegatsioonide ja komisjonide moodustamist ning ametiisikute ametisse nimetamisi ja ametist vabastamisi.»; 20) paragrahvi 55 lõikest 3 jäetakse välja teine lause; 21) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kahe»; 22) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses: «§ 561. Eelnõu menetlusest väljaarvamine (1) Eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjon, samuti muu alatine komisjon või fraktsioon võib teha Riigikogule motiveeritud ettepaneku arvata mis tahes eelnõu enne selle päevakorda võtmist Riigikogu menetlusest välja. Ettepanek menetlusest väljaarvamise kohta esitatakse istungi juhatajale Riigikogu istungi algul. (2) Pärast menetlusest väljaarvamise ettepaneku tegemist võivad esineda sõnavõtuga eelnõu algataja või tema esindaja ja fraktsioonide esindajad, samuti juhtivkomisjoni esindaja, kui menetlusest väljaarvamise ettepanekut ei teinud juhtivkomisjon. (3) Istungi juhataja paneb pärast sõnavõtte eelnõu menetlusest väljaarvamise ettepaneku hääletusele ning Riigikogu otsustab selle poolthäälteenamusega.»; 23) seadust täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses: «§ 562. Riigikogu eelmise koosseisu menetluses olnud eelnõud Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.»; 24) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Riigikogu täiskogu töönädala päevakorraprojekti koostab Riigikogu juhatus juhtivkomisjonide kirjalike ettepanekute ning arupärimistele vastamiseks arupärimiste adressaatidega saavutatud kokkulepete alusel.»; 25) paragrahvi 57 lõikes 2 asendatakse sõnad «viimase istungi lõpuks» sõnadega «neljapäeva kella 15.00-ks»; 26) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Ettepanekule kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.»; 27) paragrahvi 57 lõikes 5 asendatakse sõnad «Alatine komisjon» sõnadega «Riigikogu komisjon»; 28) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: «41) Riigikogu külaliste poliitilisi avaldusi Riigikogu juhatuse ettepanekul;»; 30) paragrahvis 64 asendatakse sõnad «võtab otsuseid vastu» sõnadega «teeb otsustusi»; 31) paragrahvi 75 lõikest 1 jäetakse välja kolmas lause ja paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: «(11) Eelnõu algatajaks ja juhtivkomisjoni esindajaks ei või olla sama isik. Kui eelnõu algataja on juhtivkomisjon, siis juhtivkomisjoni kaasettekannet ei peeta.»; 32) paragrahvi 81 lõike 1 teist lauset täiendatakse sõnadega «, samuti käesoleva seaduse § 78 punktis 2 nimetatud sõnavõttudele faktiliseks õienduseks ja § 83 2. lõikes nimetatud vasturepliikidele.»; 33) paragrahvi 83 lõikes 2 asendatakse sõnad «ettekandes või kaasettekandes» sõnadega «ettekandes, kaasettekandes, kõnes või sõnavõtus»; 34) paragrahvi 85 pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja lõppsõna» ning kehtetuks tunnistatakse lõige 3; 35) paragrahvi 86 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna «muudatusettepanekut» sõnaga «täielikult»; 36) paragrahvi 87 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: «31) arvestada sisuliselt;»; 37) paragrahvi 88 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: «(1) Muudatusettepanekud vormistab juhtivkomisjon loeteluna, kuhu kantakse eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sisu, esitaja nimi, eelnõu algataja seisukoht muudatusettepaneku kohta ja juhtivkomisjoni otsus. (2) Kui juhtivkomisjon arvestab Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni muudatusettepaneku sisu, kuid muudab selle sõnastust või arvestab muudatusettepanekut osaliselt, kannab ta muudatusettepanekute loetellu ka ettepaneku juhtivkomisjoni redaktsiooni, viidates selle aluseks olnud muudatusettepanekule või -ettepanekutele. Kui muudatusettepaneku alusel jäetakse tekst eelnõust välja, peab väljajäetav tekst olema muudatusettepanekute loetelus.»; 38) paragrahv 89 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 89. Arutatava eelnõu uue teksti ettevalmistamine (1) Juhtivkomisjon valmistab ette arutatava eelnõu uue teksti, millesse on viidud sisse muudatused, lähtudes juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekutest. Sisseviidud muudatused tähistatakse ülejäänud tekstist eristatavalt. (2) Eelnõu uue teksti lõppu lisatakse juhtivkomisjoni poolt eelnõu menetlemise kohta tehtud otsused (lugemise katkestamise kohta, eelnõu vastuvõtmise kohta, eelnõu vastuvõtmiseks vajaliku Riigikogu koosseisu häälteenamuse kohta jms).»; 39) paragrahvi 94 pealkirjas lisatakse pärast sõna «Muudatusettepanekute» sõnad «läbivaatamine ja» ning lõiked 1--3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu arutelu katkestamist. (2) Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni Riigikogu liige, fraktsioon või alatine komisjon seda nõuab, samuti käesoleva seaduse § 88 3. lõikes nimetatud juhtudel. (3) Muudatusettepanekuid, millest tuleneb vajadus muuta riigieelarvet või selle eelnõu, pannakse hääletamisele pärast rahanduskomisjoni seisukoha ärakuulamist.»; 40) paragrahvi 95 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse konkureerivale hääletamisele need ettepanekud, mille hääletamist nõutakse, koos ettepanekuga, mida komisjon on täielikult arvestanud.»; 41) seadust täiendatakse §-ga 971 järgmises sõnastuses: «§ 971. Istungi juhataja õigus kuulutada välja vaheaeg Istungi juhatajal on õigus vajaduse korral kuulutada omal algatusel välja kuni viieminutine vaheaeg.»; 42) paragrahv 98 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 98. Lõppsõna ja eelnõu lõpphääletus (1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul. (2) Enne eelnõu lõpphääletust võivad fraktsioonide esindajad, ettekandja ja kaasettekandjad esineda lõppsõnaga kuni kolm minutit. (3) Kui mõni Riigikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust Riigikogu liikmetele jagada need eelnõu leheküljed, kuhu täiskogus hääletati juhtivkomisjoni poolt esitatud tekstiga võrreldes sisse muudatusi.»; 43) paragrahvi 102 lõikes 3 asendatakse sõna «ettekandjale» sõnadega «ettekandjale ja kaasettekandjale kokku»; 44) paragrahvist 132 jäetakse välja sõnad «ja põhiseaduse rakendamise seaduse §-s 8»; 45) seadust täiendatakse §-ga 1331 järgmises sõnastuses: «§ 1331. Eesti Panga Nõukogu ja muu seaduses sätestatud nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu menetlemine (1) Eesti Panga Nõukogu või muu seaduses sätestatud nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus. (2) Otsuse eelnõu arutamine toimub käesoleva seaduse 8. ja 9. peatükis sätestatud korras. (3) Kui seaduses, mille alusel Riigikogu nõukogu liikmed nimetab, on sätestatud kandidaatide nimetamiseks ettepanekuõigust omav ametiisik või organ, siis otsuse-eelnõule muudatusettepanekuid ei esitata.»; 46) paragrahv 134 tunnistatakse kehtetuks; 47) paragrahv 135 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 135. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu (1) Vabariigi Valitsuse, Riigikogu fraktsiooni või komisjoni ettepanekul võib Riigikogu avalikul või kinnisel istungil arutada olulise tähtsusega riiklikku küsimust eraldi päevakorrapunktina küsimuse lahendust sätestava otsuse eelnõu menetlemisega. (2) Riigikogu komisjoni ettepanekul võib Riigikogu arutada olulise tähtsusega riiklikku küsimust ilma vastava eelnõuta. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud arutelul toimub olulise tähtsusega riikliku küsimuse ja vastava eelnõu arutamine käesoleva seaduse 8. ja 9. peatükis sätestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud arutelul on Riigikogu liikmel õigus ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust ja kirjalikke küsimusi. Pärast ettekandeid avatakse läbirääkimised. Riigikogu liikmel on õigus arvamust avaldada ühe sõnavõtu või kõnega. Arutelu lõpetamisel Riigikogus otsust vastu ei võeta.»; 48) paragrahvi 141 lõikes 1 asendatakse sõnad «kolme kuu» sõnadega «täiskogu üheksa töönädala»; 49) paragrahvi 141 lõikes 2 asendatakse sõna «Kolmekuulist» sõnadega «Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud»; 50) paragrahvi 147 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Kui ettepaneku teeb Riigikogu liige, fraktsioon või muu alatine komisjon peale juhtivkomisjoni, paneb istungi juhataja selle hääletamisele juhul, kui juhtivkomisjon selle ettepaneku vaidlustab.»; 51) paragrahvi 149 lõikes 1 asendatakse sõnad «ühe kuu» sõnadega «täiskogu kolme töönädala»; 52) paragrahvis 155 asendatakse sõnad «§-s 152» sõnadega «§-s 153»; 53) seaduse 17. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «17. peatükk RIIGIKOGU LIIKME ARUPÄRIMINE § 158. Arupärimine ja selle esitamine (1) Riigikogu liikme arupärimine on Vabariigi Valitsusele või selle liikmele, Eesti Panga Nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale esitatud ning vastavalt vormistatud küsimus, mis puudutab selle organi või ametiisiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult. Arupärimises kirjeldab Riigikogu liige arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega. (3) Arupärimine esitatakse istungi juhatajale avalikult Riigikogu istungi algul. (4) Kui arupärimine on esitatud kooskõlas käesoleva paragrahvi 1.--3. lõikes sätestatuga, edastab Riigikogu juhatus arupärimise selle adressaadile viivitamata. Kui arupärimise esitamisel ei ole Riigikogu liige järginud käesoleva paragrahvi 1.--3. lõikes sätestatut, tagastab Riigikogu juhatus arupärimise selle esitajale puuduste kõrvaldamiseks või teeb talle ettepaneku esitada antud küsimus infotundi või kirjaliku küsimusena. (5) Arupärimise edastamisest adressaadile teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele järgmisel Riigikogu istungil. § 159. Arupärimisele vastamisest teatamine (1) Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. (2) Arupärimise adressaat teatab Riigikogu juhatusele kirjalikult hiljemalt arupärimise edastamisele järgneva nädala viimasel tööpäeval, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. § 1591. Arupärimisele vastamise panemine Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda (1) Riigikogu juhatus paneb arupärimisele vastamise Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda arupärimise adressaadiga kokkulepitud päeval. (2) Arupärimisele vastamine toimub esmaspäeval. § 1592. Arupärimisele vastamise kord (1) Arupärimisele vastamine algab arupärija või arupärijate esindaja kõnega, milles tutvustatakse arupärimist ning põhjendatakse selle esitamist. Kõne ei või ületada viit minutit. (2) Arupärija või arupärijate esindaja kõnele järgneb arupärimise adressaadi vastus. Vastus ei või ületada 15 minutit. (3) Pärast arupärimise adressaadi vastust võivad Riigikogu liikmed 20 minuti jooksul esitada arupärimise adressaadile igaüks kuni kaks täpsustavat küsimust. (4) Pärast täpsustavatele küsimustele vastamist on arupärijal või arupärijate esindajal õigus esineda kuni viieminutise kõnega. (5) Pärast arupärija või arupärijate esindaja kõnet avab istungi juhataja läbirääkimised, mille käigus fraktsioonide volitatud esindajad võivad esineda kõnega kõnepuldist, teised Riigikogu liikmed aga sõnavõtuga kohalt. (6) Pärast läbirääkimiste lõpetamist on arupärimise adressaadil ning arupärijal või arupärijate esindajal õigus esineda kuni kolmeminutise lõppsõnaga. (7) Otsust vastu ei võeta. § 1593. Riigikogu eelmise koosseisu liikmete poolt esitatud arupärimised Riigikogu uues koosseisus ei vastata arupärimistele, mille olid esitanud Riigikogu eelmise koosseisu liikmed.»; 54) seaduse 18. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «18. peatükk INFOTUND § 160. Infotunni aeg Riigikogu täiskogu töönädala kolmapäeval kella 13.00-st kuni 14.00-ni toimub infotund, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete küsimustele. § 161. Valitsusliikmete osalemine infotunnis (1) Infotunnis osaleb vähemalt neli Vabariigi Valitsuse liiget. (2) Infotunnis osalevate valitsusliikmete nimed teeb peaminister Riigikogu juhatusele teatavaks hiljemalt eelmise nädala reedel. Töönädala esimesel istungil teeb istungi juhataja infotunnis osalevate valitsusliikmete nimed teatavaks Riigikogu liikmetele. (3) Peaminister osaleb infotunnis vähemalt ühe korra Riigikogu täiskogu ühe töötsükli jooksul. Minister osaleb infotunnis vähemalt ühe korra Riigikogu täiskogu kahe töötsükli jooksul. § 162. Registreerumine küsimuse esitamiseks (1) Kui Riigikogu liige soovib infotunnis esitada valitsusliikmele küsimust, esitab ta Riigikogu juhatusele kirjaliku taotluse infotunnile eelneva istungipäeva kella 12.00-ks. (2) Taotluses märgib Riigikogu liige valitsusliikme, kellele ta soovib küsimuse esitada, ning tema valitsemisalast või avaliku elu valdkonnast probleemi, mida küsimus puudutab. (3) Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. § 163. Küsimuste esitamise järjekord (1) Riigikogu liikmetelt laekunud taotluste alusel koostab Riigikogu juhatus küsimuste esitamise järjekorra. (2) Küsimuste esitamise järjekorra koostamisel arvestab juhatus seda, et küsimusi saaksid esitada kõigi Riigikogus esindatud erakondade esindajad. (3) Küsimuste esitamise järjekorra teeb Riigikogu juhatus teatavaks hiljemalt üks tund enne infotunni algust. Istungi juhataja tutvustab järjekorda infotunni alguses. § 164. Küsimustele vastamise kord (1) Istungi juhataja annab sõna küsimuse esitamiseks vastavalt järjekorrale. (2) Istungi juhataja võib anda väljaspool järjekorda võimaluse esitada küsimusi ka kohapeal registreerunud Riigikogu liikmetele. (3) Küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja aega ühe minuti. (4) Küsimus peab olema lühike ning võimaldama lühikest vastust. (5) Vastamiseks annab istungi juhataja aega kaks minutit. (6) Pärast vastamist võib istungi juhataja anda küsijale võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi. (7) Täpsustavate küsimuste ning neile antavate vastuste suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi 3.--5. lõikes sätestatut. (8) Kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise. (9) Valitsusliige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses (§ 162 2. lõige) märgitud probleemi või on seotud riigisaladusega või kui sellele vastamine kahjustaks riigi julgeolekut. (10) Kui küsija või vastaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja sõnavõtu mikrofoni väljalülitamisega.»; 55) seadust täiendatakse 181. peatükiga järgmises sõnastuses: «181. peatükk RIIGIKOGU LIIKME KIRJALIK KÜSIMUS § 165. Kirjalik küsimus ja selle esitamine (1) Riigikogu liige võib esitada kirjalikult küsimuse Vabariigi Valitsusele või selle liikmele, Eesti Panga Nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale selle organi või ametiisiku võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks. (2) Küsimus peab olema lühike ning võimaldama lühikest vastust. Küsimusele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on küsimusega seotud. (3) Küsimus esitatakse kirjalikult Riigikogu juhatusele, kes edastab selle adressaadile viivitamata. (4) Kui Riigikogu liige ei ole küsimuse esitamisel järginud käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatut, tagastab Riigikogu juhatus küsimuse selle esitajale. § 1651. Kirjalikule küsimusele vastamine (1) Küsimuse adressaat vastab küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul selle edastamisest arvates. (2) Küsimuse adressaat saadab kirjaliku vastuse Riigikogu juhatusele kahes eksemplaris, millest üks jääb juhatusele, teise edastab juhatus küsijale viivitamata. (3) Riigikogu juhatus korraldab kirjalike küsimuste ja neile saabunud vastuste jagamise Riigikogu liikmetele. (4) Riigikogu juhatus peab arvestust vastuste tähtaegse laekumise üle.»; 56) paragrahvi 166 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 57) paragrahvi 167 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: «31) Riigikogu 1992. aasta 22. oktoobri otsus «Riigikogu Kantselei struktuuri ja koosseisu kinnitamine» (RT 1992, 45, 577);». § 2. Käesolev seadus jõustub IX Riigikogu volituste alguspäeval. Riigikogu esimees Toomas SAVI