Vabariigi Valitsus — Politseiametniku teenistusülesande täitmise käigus politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitamise tingimuste ja korra kinnitamine — RT I, 9, 141

Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742) paragrahvi 22 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Politseiametniku teenistusülesande täitmise käigus politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Siseminister Olari TAAL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 1999. a määrusega nr 41 POLITSEIAMETNIKU TEENISTUSÜLESANDE TÄITMISE KÄIGUS POLITSEIAMETNIKULE VÕI TEMA PEREKONNALIIKMELE TEKITATUD VARALISE KAHJU HÜVITAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. Vastavalt politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742) paragrahvi 22 lõikele 1 hüvitab politseiametniku teenistusülesande täitmise käigus politseiametnikule või tema perekonnaliikmele (edaspidi kannatanu) tekitatud varalise kahju riik. 2. Varaline kahju hüvitatakse kannatanu kirjaliku motiveeritud avalduse alusel, milles peab olema märgitud: 1) kannatanu ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja -koht, elu- ja töökoht. Juhul kui kannatanuks on politseiametniku perekonnaliige, esitatakse ka andmed tema politseiametniku perekonda kuulumise kohta; 2) hävinud, kaotsiläinud või rikutud vara nimetus, liik, soetusaasta, soetushind ning selle arvatav harilik väärtus vara hävimise, kaotsimineku või rikkumise päeval. Vara rikkumise korral näidatakse ära selle jääkväärtus; 3) põhjuslik seos varalise kahju tekkimise ja politseiametniku teenistusülesande täitmise vahel. 3. Avaldusele lisatakse varalise kahju tekitamist ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Politseiametniku perekonnaliige lisab avaldusele ka politseiametniku perekonda kuulumist tõendava dokumendi. Kui sama kahju on osaliselt või täielikult hüvitatud muudest allikatest, peab kannatanu avaldusele lisama muudest allikatest saadud või saadavat hüvitist tõendavad dokumendid. 4. Avaldus esitatakse asutusele, mille koosseisu kuulus politseiametnik temale või tema perekonnaliikmele varalise kahju tekitamise ajal (edaspidi asutus). 5. Kui avaldus ei vasta nõuetele või selle juurde pole lisatud nõutavaid dokumente, teatab asutus sellest ühe nädala jooksul kannatanule ning määrab puuduvate andmete või dokumendi esitamise tähtaja. Kui nimetatud puudused ei ole kõrvaldatud määratud tähtajaks, jäetakse avaldus ilma käiguta asutuse juhi otsusel. Asutuse juhi otsusest teavitatakse kannatanut kirjalikult ühe nädala jooksul avalduse käiguta jätmise otsuse tegemise päevast arvates. 6. Avalduses märgitud asjaolude kontrollimiseks viiakse läbi teenistusjuurdlus, mille käigus kontrollitakse avalduses nimetatud asjaolusid ning vajaduse korral määratakse ekspertiis kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks. 7. Teenistusjuurdluse määrab asutuse juht, kes ühtlasi määrab ka juurdlust teostava ametiisiku. Teenistusjuurdlus peab olema läbi viidud ühe kuu jooksul avalduse saamisele järgnevast päevast arvates. Teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitab asutuse juht. 8. Varalise kahju hüvitise (edaspidi hüvitis) suuruse määramisel võetakse aluseks kahjustatud vara harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind. 9. Kahjustatud vara esialgset harilikku väärtust hindab avalduses kannatanu ise. 10. Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mis kannatanu on sama kahju hüvitamiseks saanud või on õigustatud saama muudest allikatest. 11. Kui kannatanu pärast hüvitise kättesaamist käesoleva korra alusel saab ka muudest allikatest hüvitist, mida ei ole arvatud hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust maha vastavalt käesoleva korra punktile 11, peab ta sellest teatama asutuse juhile ühe nädala jooksul hüvitise saamise päevast arvates ning maksma hüvitisest tagasi summa, mis maksti talle välja muudest allikatest. 12. Varalise kahju hüvitamise aluseks on avaldus ja teenistusjuurdluse kokkuvõte. 13. Teenistusjuurdluse kokkuvõttes võetakse seisukoht avalduse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Hüvitamisele kuuluva varalise kahju summa osas peavad olema esitatud arvestused. Teenistusjuurdluse kokkuvõte peab olema motiveeritud ning sisaldama viidet vastavale seadusesättele. 14. Kui varalise kahju hüvitis on väiksem kui politseiteenistuse seaduse paragrahvi 19 lõikes 4 märgitud politseiametniku miinimumpalk (4200 krooni), hüvitatakse varaline kahju asutuse juhi käskkirja alusel ühe kuu jooksul, arvates teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitamisest asutuse juhi poolt. 15. Kui varalise kahju hüvitis on suurem kui 4200 krooni, taotletakse hüvitamisele kuuluvat summat Vabariigi Valitsuse reservfondist järgmiselt: 1) asutuse juht esitab Siseministeeriumile alluvuse korras kannatanu avalduse ja teenistusjuurdluse kokkuvõtte hiljemalt viie päeva jooksul teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitamise päevast arvates; 2) Siseministeerium vaatab avalduse ja teenistusjuurdluse kokkuvõtte läbi ning esitab ühe kuu jooksul Vabariigi Valitsusele Rahandusministeeriumi kaudu ettepaneku varalise kahju hüvitamiseks Vabariigi Valitsuse reservfondist. 16. Juhul kui kannatanu avaldus osutus põhjendamatuks, teatab asutuse juht kannatanule oma otsusest avalduse rahuldamata jätmise kohta, viidates ka vastavale seadusesättele ning lisab teatele teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitatud koopia. Siseminister Olari TAAL