Tallinna Linnavolikogu — Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kinnitamine — KO, 152, 1409

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõigetest 1 ja 2 ning Tallinna põhimääruse § 6 lõike 1 punktist 4 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004–2015» vastavalt lisale. 2. Tallinna Linnavalitsusel: 2.1. võtta arendamise kavas seatud eesmärgid ja põhimõtted aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel ning planeeringute koostamisel; 2.2. arvestada iga-aastase eelarvekava koostamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava realiseerimiseks vajalike kulutustega vastavalt eelarve võimalustele; 2.3. viia vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade arv ja piirid vastavusse muutunud olukorraga, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas toodud ettepanekutega; 2.4. teha strateegilised otsused pinna- ja põhjavee kasutusest edasises perspektiivis arvestades nii veevarustuse töökindlust, veekvaliteeti kui ka võimalusi linna veevarustuseks hädaolukorras; 2.5. määratleda hädaolukorra kriteeriumid Tallinnas ja töötada nende alusel välja hädaolukorra veevarustuse kava 1. maiks 2007. a; 2.6. moodustada töögrupp linnavalitsuse, linnavolikogu ja vee-ettevõtjate esindajatest, kes töötaks välja linna sademevee süsteemide, sh kraavide ja ojade, ehitamise ja hooldamise põhimõttelise kontseptsiooni; 2.7. teostada ekspertiis olemasolevale olukorrale ning vastavalt ekspertiisi tulemustele võtta vastu seisukohad kinnistuid ja korruselamuid läbivate torustike määratlemiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes koos sellest tulenevate tegevuste ja vastutusalade piiritlemisega; 2.8. koostada kriteeriumid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata alade määratlemiseks varemasustatud piirkondades, arvestades olemasolevate süsteemide tehnilist seisukorda ja territooriumide iseärasusi; 2.9. valmistada ette vee- ja kanalisatsiooniprojektid, millel oleks võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuurifondidelt; 2.10. tugevdada linnavalitsuse vee- ja kanalisatsiooniküsimustega tegelevaid struktuure, arvestades valdkonna suurust ja elutähtsust ning seotust kõigi teiste linna arengut puudutavate küsimustega; 2.11. vaadata kava läbi muudatuste ja täienduste sisseviimiseks iga nelja aasta järel. 3. Määrus jõustub 20. mail 2004 a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004. a määrusega nr 14 TALLINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2004–2015 1. SISSEJUHATUS 1.1. TALLINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ÜLDINE TUTVUSTUS Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on koostatud Tallinna linna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (edaspidi Tallinna SAPA) tellimusel. Töö teostamisel kasutati järgmisi varemvalminud töid: 1. «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korrektuur aastateks 2001–2012», AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, Tallinn, 2003. 2. «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2001–2012», AS Eesti Veevärk, AS Entec, Tallinn, 2001. Töö teostajaks oli AS Eesti Veevärk Konsultatsioon töögrupp koosseisus: Vastavalt lähteülesandele on püütud koostada realistlik, linna eelarve võimalusi ja linna ning vee-ettevõtjate vahelisi lepinguid arvestav Tallinna ÜVK arendamise kava. Samas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks, milleks tuleb leida täiendavad vahendid. Tallinna ÜVK prioriteedid on suunatud Tallinna linna keskkonnaseisundi parandamisele, tarbijate varustamisele kvaliteetse joogiveega ja kogu tekkiva reovee ärajuhtimisele ning puhastamisele, sh vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine piirkondadesse, kus see siiani puudub. Tallinna ÜVK osana käsitletakse ka sademe- ja liigvee ärajuhtimise süsteeme, sh lahtisi kraave. Arendamise kava koostamisel on lähtutud Tallinna linna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametilt, Kommunaalametilt, Ettevõtlusameti Hinna ja Tarbijakaitse teenistuselt, Harjumaa Keskkonnateenistuselt ning kava koostamise ajal Tallinna linna poolt määratud vee-ettevõtjatelt saadud informatsioonist ja varasematest Tallinna ÜVK arendamist käsitlevatest töödest. Lühiajaline investeeringute programm on koostatud aastateks 2004–2006 selliselt, et investeeringute mahud on seotud linna eelarve võimalustega ning eraldi on välja toodud hädavajalikud tegevused, mis vajavad lisainvesteeringuid. Pikaajaline investeeringute programm on koostatud aastateks 2007–2015. Selles on ära näidatud kõik vajalikud tegevused ja investeeringud, mis tagaksid Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni plaanipärase ning jätkusuutliku arengu, saavutatud kvaliteeditasemete säilitamise ja arendamise. ÜVK arendamise kavas on käsitletud kõiki ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi ÜVVKS) nõutud teemasid, kuid lähtuvalt lähteülesandest ja linna tegelikest vajadusest sisaldab kava valdkonna käsitlemist palju laiemalt ja detailsemalt. 1.2. TALLINNA ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE TAUST Lähteülesande kohaselt peab Tallinna ÜVK arendamise kava lähtuma linna eelarve võimalustest ning samal ajal nägema ette seadustest ja sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise. Põhjendatud investeeringuteks loetakse infrastruktuuri tehnoloogiaid ja tehnilisi lahendusi nende seotuse puhul esmajoones elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi parandamisega. Tallinna ÜVK arendamise kava esimese versiooni koostamist alustati 2000. aasta lõpus tolleaegse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel vahetult enne AS Tallinna Vesi enamusaktsiate müüki välisinvestorile. AS Tallinna Vesi erastamisega seotud lepingud allkirjastati 12. jaanuaril 2001. aastal. Tallinna põhitegevuspiirkonna arendamiseks vajalikud investeeringud on suuremad, kui näeb ette linna ja AS Tallinna Vesi vahel sõlmitud teenusleping. Suurimad erinevused tulenevad torustike renoveerimise ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eelvoolude rajamise vajadusest uutesse arenduspiirkondadesse, sh uued ettevõtluse arendamise piirkonnad (Suur-Sõjamäe, Kesk-Sõjamäe, Peterburi mnt piirkond). Investeeringute osas on toodud eraldi välja investeeringud, mida finantseerib AS Tallinna Vesi vastavalt linnaga sõlmitud teenuslepingule ja ülejäänud vajalikud investeeringud, mida finantseeritakse kas linna või arendajate poolt. Teenuslepinguga ja selle muudatustega 30. septembrist 2003. a on määratud Tallinna vee-ettevõtjate põhitegevuspiirkonna investeeringud ning kokku on lepitud tariifitasemed kuni aastani 2010. Samas on kokku lepitud, et kuus kuud enne seda tähtaega vaatavad Tallinna linn ja AS Tallinna Vesi läbi esimese kümne aasta tegevuse tulemused ning lepivad kokku järgmiseks viieks aastaks: järgmiseks perioodiks kehtestatud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, teenuse müügitasemed, investeeringud, investeeringute allikad ja tariifi tõstmise koefitsiendi selleks perioodiks. Lisaks AS-iga Tallinna Vesi on linn sõlminud teenuslepingu Mähe 1 tegevuspiirkonnas vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks AS-iga Esmar Ehitus ja Kakumäel OÜ-ga Kakumäe Võrgud. Vastavalt kokkuleppele linnaga esitas AS Tallinna Vesi 2003. aasta augustis töö «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna arendamise kava ettepanekud». Ettepanekutes toodud investeeringute kava korrigeeriti 2003. aasta detsembris. Kavas on ettepanekuid kasutatud kõrvuti muude lähtematerjalidega. Tallinna ÜVK arendamise kava oleks pidanud olema põhiliseks alusdokumendiks AS Tallina Vesi enamusaktsiate võõrandamisel. Sellega oleks välditud enamus AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud teenuslepingus sisalduvaid ja tänaseks teatud pingeid tekitanud probleemseid valdkondi. Tallinna linn on Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) 20. aprilli 2000. a otsusega nr 133 jagatud kaheteistkümneks vee-ettevõtluse tegevuspiirkonnaks, millele linn peab määrama vee-ettevõtjad, sõlmima nendega vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutamise lepingud ja teostama kontrolli ja järelevalvet vee-ettevõtjate tegevuse üle. Kavas on tehtud ettepanekud koos põhjendustega tegevuspiirkondade arvu vähendamiseks. Iseseisva tegevuspiirkonnana võiks kaotada tööstus- ja tootmispiirkonnad (piirkonnad, kus elanikkond praktiliselt puudub), ühitada oleks otstarbekas Mähe 1 ja Mähe 2 piirkond, Kakumäe tegevuspiirkonda tuleks muuta selliselt, et ühisveevärk- ja kanalisatsioon oleks tagatud ka elamutele, mis asuvad praeguse põhitegevuspiirkonna kaugemates osades. Mõigu ja Vana-Pääsküla piirkonnad oleks otstarbekas liita Tallinna põhitegevuspiirkonnaga. Raku-Raudalu võiks säilida iseseisva piirkonnana. Nende ettepanekute realiseerimine nõuab Tallinna linna ja vee-ettevõtjate vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid enne linnavolikogu otsuste tegemist. Tallinna ÜVK arendamise kava on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele koostatud kaheteistkümneks aastaks. See on dokument, mille kiidab heaks linnavolikogu ja mille alusel toimub edaspidi veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine Tallinnas. ÜVK arendamise kava on suundiandev dokument, mis peab olema kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja linna arengukavaga. Kuna ÜVVKS arendamise kava läbivaatamiseks korda ette ei näe, on soovitatud kava kinnitamisel näha ette selle läbivaatamise sagedus ja kord. Kui ei teki erakorralisi asjaolusid, võiks kava ajakohastada regulaarselt iga nelja-viie aasta tagant, mille käigus oleks otstarbekas pikendada visioone aastaks 2020, aastaks 2025 jne. Tallinna ja Tallinna lähivaldade veevarustuse ja kanalisatsiooni, sh sademevee ärajuhtimise süsteemide, ühendamiseks linna süsteemidega on vajalik läbi viia põhjalik analüüs, mis arvestaks majanduslikku otstarbekust, tehnilisi võimalusi ja keskkonnariske. Kui leitakse optimaalsed lahendused ja Tallinna linn ning naaberomavalitsused selliselt kokku lepivad, peab vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine toimuma vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (edaspidi KOKS). Tallinna ÜVK arendamise kavas on selle teema all käsitletud olemasolevat olukorda ja toodud välja võimalik perspektiiv lähipiirkondade ühendamiseks koos lahendamist vajavate institutsionaalsete ja tehniliste küsimustega. 1.3. TALLINNA LINNA PRIORITEEDID ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISEL Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine on Tallinna Linnavalitsuse prioriteet. Tallinnas on 98,2% elanikest liitunud ühisveevärgiga ja 95,1% ühiskanalisatsiooniga. Kava näeb ette, et tallinlaste joogivesi peab vastama 1. juuliks 2007. a EV Sotsiaalministri määrusega nr 82 (ühildatud Euroopa Liidu Joogivee raamdirektiivi nõuetega) kehtestatud kvaliteedinõuetele ning 1. aprilliks 2011. a peab Tallinna linn olema kaetud ühiskanalisatsiooniga vastavalt EV Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr 48 ja EÜ Nõukogu direktiivile 92/271/EMÜ «Asulate reovee puhastamine». Reoveepuhastitest väljutatava heitvee lämmastikukontsentratsiooni vähendamiseks tuleb täiustada lämmastikuärastust reoveepuhastites. Väljaehitatud ühiskanalisatsioon peab kaitsma looduslikult nõrgalt kaitstud põhjavett. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 22. detsembri 1999. a määrusega nr 47 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra. Vastavalt korrale kehtestab linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna Tallinna Linnavalitsus oma määrusega. Linna lähimaks peamiseks eesmärgiks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni valdkonnas on kvaliteetse ja linnaelanikele hästi kättesaadava vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine selleks määratud vee-ettevõtjate ja teiste vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavate ettevõtete poolt. Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise aluseks on käesolev Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2015. Kavas on ette nähtud pinnase-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemide väljaehitamine ning aastaks 2010 kõigile tallinlastele võimaluse loomine liituda ühiskanalisatsiooniga reoveekogumisalal. Kavas toodud eesmärkide saavutamiseks on ette nähtud rajada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata aladele vee- ja kanalisatsioonitorustikud, renoveerida igal aastal vajalikus mahus amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikke, kindlustada tarbijatele kvaliteetne joogivesi ja tarbijatelt heitvee ärajuhtimine ja nõuetekohane puhastamine. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimissüsteemide projekteerimisele ja ehitamisele peab eelnema kohalikest looduslikest tingimustest lähtuvate põhimõtteliste lahenduste koostamine. Sademe- ja pinnasevee puhtuse tagamiseks vajalikud meetmed on: tänavate regulaarne kuivpuhastus, loodussõbralike lumetõrjevahendite kasutamine, sademeveepuhastite rajamine, reoveekanalisatsiooni väljaehitamine lahkvoolsetes piirkondades ning olemasolevate reovee kogumiskaevude toimimise kontrolli tõhustamine. Sellega tagatakse põhjavee, pinnaveekogude ja rannikumere loodusliku seisundi säilimine ning vähendatakse kulutusi sademe- ja pinnasevee puhastamisele. Tallinna Linnavalitsuse ja vee-ettevõtjate koostöös tuleb välja töötada sademeveesüsteemide, sh kraavide ja ojade, hooldamise põhimõtteline kontseptsioon. Veeressursi kaitseks ning säästvaks kasutamiseks, samuti pinnase- ja sademevee ärajuhtimissüsteemide põhimõtteliste lahenduste koostamiseks tuleb läbi viia uuringud, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel. Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002. a määrusega nr 68 kinnitatud «Tallinna arengukava aastateks 2003–2009» kohaselt tuleb tagada linnaelanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuste parem kvaliteet. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrusega nr 3 kinnitatud Tallinna üldplaneeringus märgitakse, et veevarude piisavuse ning veevarustussüsteemi küllaldase arendatuse tõttu veevarustuse objektide arengu põhjalikumaks käsitluseks üldplaneeringus puudub vajadus. Kanalisatsiooni osas on nimetatud määruses Tallinna linn pidanud vajalikuks aastani 2010: – rajada olmereovee kanalisatsioon piirkondadesse, kus see puudub; – rajada sademevee kanalisatsioon lahkvoolsetel valgaladel, kus ta senini puudub ning vähendada ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitavaid sademevee koguseid; – üldplaneeringus ettenähtud uute elamuehituspiirkondade kanaliseerimist. Lähtudes Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast ning Liitumistasu hüvitamise juhendist Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel, samuti vee-ettevõtjatega sõlmitud lepingutest, sõltub Tallinna ÜVK arendamise maht kahel esimesel juhul eelkõige Tallinna linna finantseerimisvõimalustest. Viimasel juhul aga otseselt elamupiirkondade arendajatest ning see tegevus pole otseselt planeeritav. Omaette probleemiks on Tallinna linna olemasolevad ja perspektiivsed tööstuspiirkonnad, kus täna ei ole piisavalt välja arendatud veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemid. Arendamise kavas on tehtud ettepanek kustutada tööstuspiirkonnad vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade nimekirjast. Kuna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus ja sellest tulenev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamist, siis kavas investeeringuid otseselt tööstuspiirkondade veevarustuse- ja kanalisatsiooni arendamiseks ette ei ole nähtud. Küll aga peab hoolitsema nende piirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ja eelvoolude arendamise eest. Linn peab veeressursside ja reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel arvestama tööstuse vajadusega ja suunama süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. 1.4. TALLINNA ÜVK ARENDAMISE KAVA ELLUVIIMISEST PÕHITEGEVUSPIIRKONNAS Vastuolude vältimiseks Tallinna ÜVK kaheteistkümne aasta arendamise kava ning Tallinna linna ja AS-i Tallinna Vesi ja/või International Water UU (Tallinn) B.V. (edaspidi osapooled) vahel alla kirjutatud Projekti lepingutest tulenevate lepinguliste suhete ja kohustuste osas on soovitatav rakendada järgmiseid põhimõtteid, mille Tallinna Linnavolikogu peaks heaks kiitma: 1. Lepingulised teenuste kvaliteedi tasemed, mis on kohustuslikud AS-le Tallinna Vesi vastavalt 12. jaanuaril 2001. aastal osapoolte vahel alla kirjutatud teenuslepingule, mida muudeti 30. septembril 2003. aastal alla kirjutatud Projekti lepingute muutmise lepinguga, ei muutu sõltumata Tallinna ÜVK arendamise kavas ettenähtud investeeringutest. 2. AS Tallinna Vesi on Tallinna linnale esitanud prognoositavad investeeringute mahud, mida peetakse vajalikuks täitmaks lepingulisi teenuste kvaliteedi tasemeid kuni 2015. aastani. Nimetatud prognoositavad investeeringute mahud on kooskõlas finantsmudeliga ja 2010. aastani kokku lepitud tariifidega, millele Tallinna linn on oma nõusoleku andnud, kirjutades 30. septembril 2003. aastal alla Projekti lepingute muutmise lepingule. Samad investeeringute mahud on lisatud ka Tallinn ÜVK arendamise kavasse. Täiendavate investeeringute tegemise kohustust tulenevalt Tallinna ÜVK arendamise kavast, AS-l Tallinna Vesi ei ole, kui osapoolte vahel pole teisiti kokku lepitud. 3. Tallinna Vee-ettevõtete Järelevalve Sihtasutus, teostades järelevalvet ning teavitades tulemustest Tallinna linna, jälgib, et AS Tallinna Vesi täidab Projekti lepingutes sätestatud lepingutingimusi. 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI SEADUSES SÄTESTATUD NÕUDED ÜVK ARENDAMISE KAVALE (ÜVVKS § 4 lõige 2) 2.1. ÜVK ARENDAMISE KAVA ÕIGUSLIK ALUS Tallinna ÜVK arendamise kava käsitleb kõiki ÜVVKS § 4 sätestatud valdkondi. Käesolevas peatükis on välja toodud olulisemad aspektid seaduses määratud teemade osas. Lisaks siintoodule on teemasid käsitletud ka kõigi 12-e tegevuspiirkonna juures. ÜVVKS § 4 lg 2 p 2 on käsitletud investeeringuid käsitlevas peatükis. ÜVVKS § 4 lg 1–2 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12-aastase perioodi kohta. Arendamise kava peab sisaldama: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse piiritlemist; 2) hinnangut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta; 3) üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti; 4) sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelisi seoseid. Seadusega ei ole antud delegatsiooninormi alamalseisva õigusakti kehtestamiseks, seega ei ole spetsiifilisi kohustuslikke juhiseid arengukava koostamiseks. See aga ei välista teatavate üldiste nõuete kehtimist sedalaadi tööle. Samuti võib arengukava koostamisel kasutada soovituslikke juhendeid, näiteks Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu koostöös 1998. aastal valminud «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise juhend». Kuivõrd väljaspool ÜVK seaduse § 4 puuduvad üldkohustuslikud nõuded, siis on Tallinna ÜVK arendamise kava koostamisel arvestatud tellija lähteülesandega. 2.2. ÜVK ARENDAMISE KAVA JÄRGIMISE KOHUSTUS Arvestades ÜVK seaduse § 4 lõiget 1, ei tohi ÜVK süsteemi arendada arendamise kavast erinevalt. Erandite tegemise võimalus peab seega olema ÜVK arendamise kavas endas fikseeritud. Kuna Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahel sõlmitud Projekti lepingutega on sätestatud põhitegevuspiirkonna ÜVK arendamine erinevalt käesolevas kavas toodust, siis oleks otstarbekas juhinduda Projekti lepingus toodud investeeringutest ning vajadusel kavad edaspidi ühtlustada. 2.2.1. ÜVK arendamise kava muutmine ÜVVKS § 4 lõikest 1 tulenevalt ei ole ÜVK arendamise kava muutmine 12-aastase perioodi jooksul ilma eriliste asjaoludeta ette nähtud. Ent ei saa välistada ÜVK arendamise kava muutmise vajadust, kuna tegemist on märkimisväärselt pika ajavahemikuga. Arendamise kavas on tehtud ettepanek vaadata kava läbi perioodiliselt iga viie aasta tagant. KOKS § 2 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse võimuorganite õiguseks, võimeks ja kohustuseks seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOKS § 3 punkti 7 kohaselt on üheks kohaliku omavalitsuse põhimõtteks avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Kui seoses mis tahes arengutega osutub arendamise kava kas või osaliselt vastuolus olevaks KOKS § 3 punktis 7 toodud põhimõttega, siis võib sel põhjusel arengukava täiendamist lugeda põhjendatuks. Sealjuures tuleb arvestada, et täiendamine on linnavolikogu pädevuses. 2.3. TALLINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ULATUSE PIIRITLEMINE (ÜVVKS § 4 lõige 2 punkt 1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab ÜVK arendamise kavaga olema määratletud ÜVK-ga kaetud ala ulatuse piiritlemine, millel peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Tallinna ÜVK arendamise kavas on ÜVK ala piiritlemisel lähtutud Tallinna üldplaneeringust. Üldplaneeringu tööstuspiirkondadele on ette nähtud veeühenduse võimalus ja reovee eelvool. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse määratlus on toodud ÜVVKS-s, mille § 1 lõike 3 ja §-de 2 ja 3 kohaselt: – ainult tootmise vajaduseks rajatud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile ÜVK seaduse sätted ei laiene; – ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust ja põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse; – sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud; – ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatut. Praegu on Tallinna haldusterritoorium jagatud 12-ks vee-ettevõtluse teeninduspiirkonnaks. Arendamise kavas on tehtud ettepanek kustutada piirkonnad, kus ei ole praegu ja ei ole ka Tallinna üldplaneeringu kohaselt tulevikus ette nähtud elamuehitust, vee-ettevõtluse teeninduspiirkondade nimekirjast ja määratleda nende edaspidine staatus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse seisukohast. Praegu tuleb Tallinnas ÜVK-ga kaetavaks alaks (ulatuseks) tulenevalt ÜVK seadusest lugeda kõik teeninduspiirkonnad, kaasa arvatud üldplaneeringu kohased «rohelised» alad ehk metsad, pargid ja looduslikud haljasalad ning reservalad, kuna seal on toimivad või arendatavad sademeveesüsteemid, mis on ÜVK osa. Kui Tallinna Linnavolikogu otsustab toimida ÜVK arendamise kavas toodud ettepaneku kohaselt ja kustutab tootmispiirkonnad ÜVK teeninduspiirkondade nimekirjast, siis jääb ÜVK-ga kaetavaks alaks, ehk ulatuseks kogu ülejäänud Tallinna haldusterritoorium. ÜVK seaduse § 5 lg 1 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ÜVK seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Ehk, vaatamata sellele, et tootmispiirkonnad ei ole ÜVK seaduse mõjupiirkonnad, on neil õigus liituda ÜVK-ga kaetud alal olevate süsteemidega. Tallinnas tuleb ÜVK ulatuseks lugeda ka sademevee ja drenaaživee ärajuhtimise ehitised (torustikud, kraavid, sademeveepumplad), v.a looduslikud veekogud, olenemata nende liitumisest või mitteliitumisest ühiskanalisatsiooni süsteemiga. ÜVK seaduse § 3 lg 1 kohaselt: – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt; – liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Tallinnas peab ÜVK ulatuse määramisel arvestama korruselamuid (kinnistuid) läbivate magistraaltorustikega. Nimelt, enne ÜVK seaduse vastuvõtmist rajatud elamuid läbivad magistraaltorustikud tuleb lugeda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Kinnistu liitumispunkt on sellisel juhul kinnistuid (elamuid) läbival magistraaltorustikul. See on ainus mõistlik lahendus niikaua, kuni vee-ettevõtja ei ole välja ehitanud autonoomseid ühendustorustikke kõikidele kinnistutele. Selles küsimuses peab linnavolikogu langetama eraldi otsuse. Probleem on välja toodud ÜVK sõlmküsimusi käsitlevas osas ja vajalike uurimis- ja projekteerimistööde osas. Selleks tuleks sõlmida reaalservituudid (veejuhtimisservituut). Magistraaltoru hoolduskulude katmisel võib lasta teeniva kinnisasja omanikul osaleda, kui magistraaltoru kasutatakse ka teeniva kinnisasja huvides (AÕS § 179 lg 2); probleemiks võib olla sellise huvi rahaline hindamine ja vastavalt teeniva kinnisasja poolt kantavate hoolduskulude suuruse määramine. Probleemi kompleksseks lahendamiseks on vaja lisaks vee-ettevõtja poolt või linnavolikogu regulatsiooni kohaselt rajatavale torustikule määrata ka kinnistute piirid. Vastavalt ÜVVKS-e § 3 lg 3 määratakse avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ÜVK liitumise eeskirja alusel. Tallinna linna ÜVK liitumise eeskiri ei määratle sademe- ja drenaaživee liitumise punkti. Omaette küsimuse moodustab Tallinna ÜVK ulatuse määratlemisel asjaolu, et juba praegu võtab Tallinn vastu teatud lähivaldade reovett. Küsimust on käsitletud käesoleva töö järgmistes peatükkides. Kuna on tõenäoline, et lähitulevikus suureneb lähivaldadest linna suunatava reovee hulk, vajab küsimus kiireloomuliselt käsitlemist Tallinna ja lähivaldade vahel. Aluseks tuleb siinjuures võtta ÜVVKS. 2.3.1. Reovee kogumisala Reovee kogumisala määratlemisel on lähtutud veeseaduse § 2 punkti 22 käsitlusest, mille järgselt: Reovee kogumisala on ala, kus on piisavalt reostusallikaid reovee juhtimiseks kogumissüsteemide või kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusega nr 48 on kehtestatud reovee kogumisalade määramise kriteeriumid. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramisel kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50, ehk Tallinna puhul tuleb reovee kogumisalade määramise kriteeriumite juures lähtuda eelmainitud määrusest. Reovee kogumisalade piirid tuleb vastavalt veeseadusele määrata Tallinna üldplaneeringuga. Praegu kehtivas üldplaneeringus reovee kogumisalade piire ei ole määratud. Arendamise kavas on Tallinnas reovee kogumisalana käsitletud kogu linna haldusterritooriumi. Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisalal lubatud reovee juhtimine reoveepuhastisse nii kogumissüsteemide (milleks on kogumiskaevud või mahutid) kui kanalisatsioonitorustike kaudu. Keelatud on reovee immutamine pinnasesse. Konkreetse reovee ärajuhtimis- või kogumissüsteemi määravad üldplaneeringu alusel kehtestatud või kehtestatavad detailplaneeringud, kus on sätestatud linnaosadesse ühiskanalisatsiooni rajamise maht või lahendada reoveekäitlus kogumissüsteemide baasil. Tallinna linna ÜVK arendamise kavas on ette nähtud luua aastaks 2010 kõigile tallinlastele võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga reoveekogumisalal. Seega ei ole Tallinnas lubatud rajada reovee kogumiskaeve ja mahuteid. Erandid võivad kõne alla tulla vaid äärmisel juhul, kui üksikkinnistu liitmine ühiskanalisatsiooniga osutub põhjendamatult kalliks ja kogumiskaevu rajamine vastab seaduste ja normidega kehtestatud tingimustele. 2.3.2. Kliendi määratlus Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määrusega nr 25; edaspidi ÜVK kasutamise eeskiri) on kliendi ja tema õiguste sisu avatud järgmiselt. Punkt 1.2.9 määratleb klienti kui kinnistu omanikku, hoonestusõiguse alusel maakasutajat või ehitise kui vallasasja omanikku, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks. Punkt 1.2.12 annab määratluse kinnistu omanikule, kes eeskirja mõistes on kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; Punktis 1.3.4 sätestatakse klientide põhiõigused järgnevalt: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingule. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid kliendi poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Põhimõte, mille kohaselt teenusleping sõlmitakse ainult vahetult ÜVK-ga liitunud kinnistu omanikuga, on praktiline kortermajade suhtes, kuna kõigil korteriomanikel ei ole otseühendust ÜVK-ga. Samas annab ÜVK kasutamise eeskirja p.1.3.4 vee-ettevõtjale võimaluse selle sätte tõlgendamiseks kliendi õigusi kitsendavalt olukorras, kus teataval kinnistul ei ole vahetut ühendust ÜVK-ga. Kliendi määratluse ja õiguste analüüsimisel tuleb arvestada, et ÜVVKS-ga on antud vee-ettevõtja kliendi mõiste kinnistukeskselt. Kliendiks ÜVVKS-e § 8 lg 1 kohaselt on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. ÜVVKS § 4 lg 4 annab ÜVK süsteemi arendamise eesmärgi järgmiselt: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Samuti tuleb arvestada, millistel juhtudel võib vee-ettevõtja käsitleda klienti mittekliendina. ÜVVKS § 5 lg 1 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ÜVVKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Sama paragrahvi lg 4 annab ammendava loetelu juhtumitest, mil liitumise taotlust ei rahuldata. Taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. Loetelu ei sisalda olukorda, kus liituda soovijal, kelle kinnistu asub ÜVK-ga kaetud alal, ei ole otseühendust ÜVK süsteemiga. Samuti ei sisalda loetelu olukorda, kus ühe kinnistu mitmed omanikud soovivad vee- ja kanalisatsiooni teenust. Niisiis ei saa vee-ettevõtja sellisel juhul automaatselt keelduda teenuslepingu sõlmimisest ja VK-teenuse osutamisest. Ent olukord, kus üks kinnistu on mitme isiku kaasomandis, vajab eraldi käsitlemist. 2.3.3. Kaasomandis olev kinnistu Olukorras, kus kinnistu on kaasomandis, tuleb arvestada järgmiste asjaoludega. ÜVVKS § 5 lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 8 lg 2–3 kohaselt on kliendil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, kusjuures see toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Seega nii ÜVK-süsteemiga liitumisel kui ka vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel loetakse vee-ettevõtja oma kohustused täitnuks, kui ta sõlmib kummagi kohustuse täitmiseks ühe lepingu iga kinnistu kohta. Samas tuleb teenuslepingu sõlmimisel arvestada, et kaasomandis olevat asja vallatakse ja kasutatakse kaasomanike kokkuleppe alusel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa kaasomandis olevast asjast (AÕS § 72 lg 1). Niisiis võib sedalaadi kinnistu puhul sõlmida ühe teenuslepingu vaid juhul, kui selleks on kaasomanike kokkulepe või kui kaasomanike enamuse, kellele kuulub suurem osa ühises kinnisasjas, otsus (tüüpiliseks näiteks on korteriühistu). Ei saa sundida ühte omanikku olema sõltuv teisest, ja selline sund ei annaks ka häid tulemusi, kui kaasomanike läbisaamine ei ole küllalt hea. Kuid kaasomanike kokkuleppe/enamuse otsuse puudumisel võib vee-ettevõtja keelduda vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest, kuna puudub kinnistu omaniku nõuetekohane otsus; sealjuures kaasomanike vähemuse otsus on ebapiisav. Lahenduseks oleks kaasomanike kokkulepe või kaasomanike enamuse otsus, mille kohaselt iga kaasomanik sõlmib iseseisvalt vajalikud lepingud vee-ettevõtjaga. Sel juhul tuleb aga lahendada küsimus, kas saab vee-ettevõtjalt nõuda eraldi teenuslepingu sõlmimist iga kaasomanikuga. 2.3.4. Eraomandi kasutamine üldistes huvides Teatud juhtudel võib vee-ettevõtja piirata teenuste osutamist. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud kahjustuste või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal on vee-ettevõtjal õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras piirata või peatada klientidele ühisveevärgist vee andmist või heitvee juhtimist ühiskanalisatsiooni (ÜVVKS § 10 lg 3). Siit järeldub, et tähtis on tagada eeskirjaga teenuste osutamine tasemel, mis ka hädaolukorras oleks mõistlikult võimalik. Teatavas hädaolukorras, kus tavapärased veeallikad või seadmed nende ekspluateerimiseks on mingil põhjusel kasutuskõlbmatud, võib tekkida vajadus kasutada veevarustuseks mingeid muid teid. Siit tõusetub ka küsimus eraomandi kasutamisest üldistes huvides. Üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest on omavalitsusel õigus teostada sundvaldust või -võõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006; 2002, 47, 297; 61, 375) sätestatud alusel sellise ehitise kasutamiseks või omandamiseks, mis on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenguks (ÜVVKS § 12). Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 48 kohaselt kohaldatakse seda seadust ka ehitiste kui vallasasjade sundvõõrandamisel. Tasulisel sundvõõrandamisel tuleb lahendada küsimus võõrandatava asja väärtusest. TSÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). 2.3.5. Infrastruktuuride kui peremehetu vara hõivamine Kui infrastruktuuri osa omanik on teadmata ja teda ei ole võimalik tuvastada, on kohaliku omavalitsuse ülesandeks nn peremehetu vara hõivata. Vara hõivamine kohaliku omavalitsuse poolt on seotud selle valduse eelneva lõppemisega, mis toimub, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil, samuti reaalservituudi lõppemisega. Seda, kas isik on kaotanud tegeliku võimu asja üle, otsustatakse asjaolude alusel (AÕS § 39 lg 1). Kui isik kasutab vara, aga ei ole selle omanik ega ole tal ka muud õigustust kasutamisele, siis peaks ta ise olema huvitatud omandisuhte selgitamisest. Kui isik ei ole huvitatud tema poolt kasutatava vara omandisuhte selgitamisest, tuleb seda ikkagi teha omavalitsusel. Arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuste tähendust, pole samas otstarbekas omandisuhte selgitamise ajaks vee-ettevõtjalt vara kasutamisõigust ära võtta. Ehitise kui vallasasja puhul saab luua vallasomandi hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega (AÕS § 96 lg 1 ja 3). Sealjuures on peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus kohalikul omavalitsusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (AÕS RakS § 13 lg 2) ning lähtutakse Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996. a määrusega nr 211 kinnitatud «Peremehetu ehitise hõivamise korrast» (RT I 1996, 60/61, 1114) ja Tallinnas asuva ehitise puhul linnavolikogu 8. mai 1997 määrusega nr 19 (RTL 1997, 85, 500; KO 2001, 53, 1034) kinnitatud «Peremehetu ehitise hõivamise korrast», muudetud 31. mai 2001 määrusega nr 23 (KO 2001, 53, 1034) Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahelise Teenuslepingu muutmise lepingus on peremehetu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustiku hõivamise küsimusi käsitletud põhjalikult. 2.4. ÜLDISTES HUVIDES KASUTATAVAD JA TULEKUSTUTUSVEE VÕTMISE KOHAD NING MUUD AVALIKUD VEEVÕTUKOHAD (ÜVVKS § 4 lõige 2 punkt 3) 2.4.1. Üldist Tulekustutusvee kasutamise ja kättesaadavusega seonduv on reguleeritud siseministri 8. septembri 2000. a määrusega nr 55, «Tuleohutuse üldnõuded». Määrus on koostatud päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 116 ja 118; 23, 143) § 21 lõike 11 alusel. Siseministri 8. septembri 2000. a määrus nr 55, «Tuleohutuse üldnõuded» sätestab: – § 14. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud materjalile ning tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. – § 22. Pimedal ajal linnas või muus tiheasustusega paigas paikneva hoone number ja tuletõrjehüdrandi tähis valgustatakse. – § 23. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva objekti (suvila- ja aiandusühistu, töö-, spordi- või puhkelaager vms) territooriumil paigaldatakse: 1) sissesõidu juurde territooriumi skemaatiline plaan, millel on teede ja tuletõrje-veevõtukohtade tähistus; 2) nähtavale kohale teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha ning häirekeskuse telefoninumbriga. § 38. Ehitises on keelatud: 12) ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele, tuletõrje- ja päästevahendile ning tuletõrje-veevõtukohale või -hüdrandile, või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral. Samas määruses on esitatud rida nõudeid tuletõrje-veevõrgule, sh veehoidlatele. 2.4.2. Olukord ja perspektiivid Tallinnas tulekustutusvee- ja avalikest kohtadest võetava vee osas Tallinnas võetakse tulekustutusvett üldjuhul tuletõrjehüdrantidest. Ühisveevärgiga ühendatud tulekustutusvee spetsiaalseid mahuteid ja veehoidlaid teadaolevalt vee-ettevõtjate vastutusvaldkonnas ei ole. Tallinna veepuhastusjaamas, senini veel kasutuses olevate puurkaev-pumplate veemahutites ja Tõnismäe veetornis tuleb hoida normidekohast veevaru tulekustutusvee tarbeks. Tallinna ÜVK kasutamise eeskirjas on avalik veevõtukoht defineeritud järgmiselt: Avalik veevõtukoht on ühisveevärgil asuva veevõtu seadme (olmevesi, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega. Tallinnas on järk-järgult loobutud tänavavesikute kasutamisest vastavalt uute veetorustike väljaehitamisele. Käesoleval ajal on jäänud kasutusse vaid üksikud tänavavesikud, mis ühisveevarustuse seisukohast ei oma erilist tähtsust. Tulevikus uusi tänavavesikuid juurde ei ole vaja rajada. Tallinna kalmistutel on kastmisvee tarbeks rajatud kas veevõtukohad ühisveevärgist või salvkaevud/pumbakaevud. Tulekustutusvee võtmise kohtadeks Tallinnas on ühisveevärgil paiknevad tuletõrjehüdrandid. Tuletõrjehüdrantide hooldamiseks ja nendest vee võtmiseks, samuti avalikest veevõtukohtadest vee võtmiseks on Tallinna linn sõlminud AS-ga Tallinna Vesi lepingu «Ühisveevärgil asuvatest ja tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee ja avalikest veevõtukohtadest vee võtmise teenuse leping». Selline leping on sõlmitud tulenevalt ÜVVKS § 9 lõikest 1 ja koostatud vastavalt päästeseaduse § 6 lõikele 1. Vastavalt ÜVK kasutamise eeskirja punktile 1.5.3 tasutakse tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest linna ja AS Tallinna Vesi (lepingus Aktsiaselts) vahelisele lepingule. Vastavalt lepingule on AS Tallinna Vesi kohustatud: 1. osutama linnale teenuste osutamise piirkonna ulatuses tuletõrjehüdrantide ja veevõtmise teenust, mis koosneb alljärgnevatest osadest: – tuletõrjehüdrantide varustamine veega, veevõtukohtade varustamine joogiveega ning purskkaevude, mis asuvad teenuste piirkonna avalikes kohtades varustamine veega; – tuletõrjehüdrantide ja veevõtukohtade regulaarse kontrolli, hoolduse ja remondi teostamine, tagamaks nende pideva varustatuse veega; – kontrollima õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras veevõtukohtadest kättesaadava joogivee kvaliteeti; – aktsiaselts on kohustatud võimaldama Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametil kasutada tuletõrjehüdrante kahjutule tõrjumisel ja vajadusel ka teistel päästetöödel; – aktsiaselts kohustub paigaldama uued tuletõrjehüdrandid uutesse asukohtadesse linna kulul vastavalt linna taotlusele. Uute arendustegevuste puhul sisalduvad uute tuletõrjehüdrantide ja nende toimimiseks vajalike seadmete ehitamise ja paigaldamise kulud vastava arendaja poolt makstavas liitumistasus; – aktsiaselts kohustub paigaldama uued veevõtukohad linna kulul vastavalt linna taotlusele. Leping kehtib sama perioodi, kui kehtib poolte vahel sõlmitud Teenindusleping. Lepingu lisas on loetletud kõik AS Tallinna Vesi omandis olevad või tema õiguslikus kasutuses olevad tuletõrjehüdrandid, mis on AS Tallinna Vesi haldamisel, asuvad teenuste osutamise piirkonnas, on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Veevõtukohad on lepingus defineeritud kui ettevõtte omandis olevad või tema õiguslikus kasutuses olevad avalikud veevõtukohad (mis on mõeldud joomiseks ja koduseks tarvitamiseks vajaliku vee otseseks ammutamiseks), on ettevõtte haldamisel, asuvad teenuste osutamise piirkonnas, on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Loetelu sellistest veevõtukohtadest on lepingu lisas 1. Mõiste «Veevõtukohad» hõlmab samuti purskkaeve, mis olid lepingu sõlmimise hetkel olemas, on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, asuvad teenuste osutamise piirkonna avalikes kohtades. Seega on tulekustutusvee ja avalikest veevõtukohtadest võetava vee küsimused piisavalt detailselt Tallinna põhitegevuspiirkonnas reguleeritud. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt peaks linn sõlmima analoogsed lepingud ka teiste vee-ettevõtjatega. Uute veetorustike projekteerimisel peab torustiku läbimõõdu valima selliselt, et sinna oleks võimalik paigaldada tuletõrjehüdrante. Tuletõrjeveemahutite rajamine Tallinna ei ole vajalik, kui hoitakse korras olemasolevad hüdrandid ning uutesse piirkondadesse projekteeritakse torustikud, mis tagaksid ka tuletõrjevee vajadused. Ettevõttesiseste tuletõrjehüdrantide hoolduse ja korrasoleku eest vastutavad kinnistu omanikud. 2.5. SADEME- JA DRENAAŽIVEE NING MUU PINNASE- JA PINNAVEE ÄRAJUHTIMISE JA ÜHISKANALISATSIOONI VAHELISED SEOSED (ÜVVKS § 4 lõige 2 punkt 4) Sademevee äravoolutamist reguleerivad veeseadus ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1» (RT I 2001, 69, 424; 2003, 83, 565). Vastavalt veeseaduse määratlusele on kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademevesi heitvesi, millele on kehtestatud veekogusse juhtimise nõuded eespool nimetatud määrusega (määruse lisad nr 1 ja 2). Üle kahjustuspiiri rikutud heitvett (st ka kanalisatsiooni kaudu ärajuhitavat sademevett) ja saastunud sademevett tuleb käsitleda kui reovett, mis vajab puhastamist. Nõuded saastunud sademevee juhtimiseks veekogusse annab määruse § 7 ja neid rakendatakse alates 31. detsembrist 2009. a. Saastaja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sademeveega keskkonda viidud saasteainete eest arvutatakse saastetasu saastetasu seaduses, vastu võetud 10. veebruaril 1999. a (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52, 32, 228), jõustunud 21. märtsil 1999. a, §-s 9 sätestatud määrade järgi. Käesolevas töös on kasutatud sademevee reostusele ning selle puhastamisele hinnangu andmiseks Tallinna Keskkonnaameti poolt aastatel 1990–2000 võetud kvartaalsete proovide andmeid ning Tallinna Tehnikaülikooli poolt teostatud reostuskoormuste uuringuid. Mustjõe oja reostus 1995. aastast kuni 1999. aasta lõpuni võetud analüüsides ei ole reoainete kontsentratsioonid märkimisväärsed. Sama võib väita ka aastatel 1990–1994 võetud proovide kohta, kus BHT7 ületab taset 10 mg/l üksikutes proovides. Alates 1999. aastast on selgelt märgata BHT7 kontsentratsiooni suurenemine. Mitte üheski proovis ei ole BHT7 alla 25 mg/l. Koos BHT7 kontsentratsiooniga kasvasid ka teiste reoainete kontsentratsioonid. See viitab otseselt mingile suuremale «salaühendusele» või olmereoveekollektori lekkimisele sademeveesüsteemi. Piirkonna eramutest kraavidesse juhitava reoveega ei saa seletada sellist järsku muutust. Valgalale on ette nähtud rajada olmekanalisatsioon ja seejärel on oodata reovee sademeveesüsteemi juhtimise täielikku lakkamist väikeelamupiirkondadest. Mustjõe oja valgalal tuleb eelkõige tegeleda valgalaga. Parandamaks ärajuhitava vee kvaliteeti, tuleb leida reovee sisselasud sademeveesüsteemi ja need likvideerida. Mustjõe oja suudmesse on võimalik rajada puhastustiik. Puhastustiigi rajamiseks vajalik maa-ala tuleb reserveerida planeeringutega. Samuti tuleb valgalal tegelda teede ja tänavate hoolikama puhastamisega, kuna valgala haarab väga suure tänavate võrgu. Rocca al Mare väljalask Rocca al Mare väljalasu vee kvaliteeti uuris TTÜ 1996. aastal. Teostatud uuringute andmetel kaasneb vihmaga kollektoris märgatav hõljuvainete kontsentratsiooni kasv. Lühiajaliselt ületatakse mitmekordselt Vabariigi Valitsuse poolt sademeveele kehtestatud nõudeid. Samuti kaasneb vihmaga mõningane naftaproduktide sisalduse kasv. Samas ei kasva vee reostatud kergestilagunevate orgaaniliste ainetega (väljendatuna BHT7-na) samas suurusjärgus kui hõljuvainete kontsentratsioonid, mis viitab selgelt reostuse peamiselt mineraalsele päritolule. Oletada võib, et mineraalne reostus ei ohusta merd ja seega oleks ka kulutuste tegemine sellise vee puhastamiseks, millega kaasneb vajadus loodud tiike perioodiliselt puhastada, mõttetu. Teisalt, Tallinna SAPA poolt 2001–2002. aastatel tellitud uuringud näitavad naftaproduktide suurenenud kontsentratsiooni. Sellest tingituna tuleb kas leida võimalused õlireostusallikate avastamiseks või kui see ei ole võimalik, jääb ikkagi lahenduseks puhastusseadmete rajamine. Arendamise kava näeb selleks territooriumi ette. Ülemiste järve ülevoolukanal Lennujaama territooriumilt torustikku juhitav vesi läbib Mõigu poldri, kus toimub settimine ja kollektorist merre juhitav vesi on osaliselt puhastunud. Töö koostamise ajal olid kasutada kollektori suudmest aastatel 1996–2001 võetud veeanalüüsid. Mitte üheski võetud proovis ei ületanud naftaproduktide ja heljumi sisaldus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõudeid. Peetri küla sademeveekäitlus Töös «Peetri küla veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ning puurkaevpumplate ja ülepumpamisjaamade detailplaneering», OÜ V. ja R. Valk Arhitektuuribüroo, 2002 on nähtud ette juhtida Peetri küla territooriumilt kogutud sademevesi Mõigu poldri kaudu Tallinna sademeveekanalisatsiooni. Planeeringus on ette nähtud rajada alale kaks tiiki sademe- ja drenaaživee kogumiseks ja ära kasutada vana Pirita-Ülemiste kanalit sademevee kogumistiigina. Planeeritavatest tiikidest juhitakse ülevoolu teel liigvesi pumplate abil Tallinna linna piiril asuvasse Mõigu poldrisse. Nimetatud rajatis vajab eelnevalt rekonstrueerimist ja võimaliku vastuvõtu mahu suurendamist. Ka Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt on ette nähtud sademevee juhtimine Mõigu poldrisse, kasutades eelnevaid sademevee tiike. Vooluhulk jääb 0,5 m3/s piiresse. AS Tallinna Vesi poolt antud tingimustes on samuti soovitatud näha ette liigvee juhtimine poldrisse, mis on majanduslikult odavam kui planeeritava ala sademevee juhtimine otse läbi linna Tallinna lahte. AS Tallinna Vesi poolt antud tingimustes on keelatud kasutada suublana Ülemiste järve ja Pirita-Ülemiste valgala kraave. Sademevee lahendus piirkonnas vajab eraldi uuringut, mis selgitaks tegelikud võimalused Mõigu tiigi kasutamiseks ja lahendaks kogu piirkonnas sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise, sh Suur-Sõjamäe, Mõigu. Täiendav sademevee kogus ei tekita probleemi, arvestades poldri pindala ligikaudu 20 ha, kuid kahtlemata eeldab täiendav vooluhulk poldri rekonstrueerimist ja reguleeriva mahu suurendamist. Arvestama peab, et polder peab vajadusel vastu võtma ka Ülemiste järve liigvee (ligikaudu 0,8 m3/s), mis omakorda vajab täiendavat reguleerivat mahtu. Poldri praeguse sademeveepumpla võimsust 200 l/s (0,2 m3/h) suurendada ei saa, kuna Tartu mnt kaudu linna läbiv sademeeveekollektor (läbilaskevõime ligikaudu 0,5 m3/s) on koormatud ka tänavatelt kogutava sademeveega. Kokkuvõttes eeldab Peetri küla sademeveekäitluse lahendus täiendavat tööprojekti, mis arvestab Mõigu poldri vastuvõtuvõimet ja millega kaasneb Tartu mnt kollektori seisundi kontroll ja ülevaatus. Mõigu poldrisse on kavas lisaks Peetri küla sademeveele vastu võtta järgmiste valgalade vesi: 1. Ülemiste järve liigvesi ligikaudu 0,8 m3/s; 2. Pirita-Ülemiste kanali valgalasse jääv Rae raba vesi, mis on perspektiivis kavas juhtida eemale kanali valgalast ja suunata samuti Mõigu poldrisse. Nimetatud raba vesi põhjustab Pirita-Ülemiste kanali vee kvaliteedile halba mõju, mis väljendub humiinainete sisalduse kasvus. Peetri küla sademeveekäitluse lahendus eeldab kooskõlastust Tallinna linna poolt ning kahe omavalitsuse, Tallinna linna ja Rae valla vahelist lepingut. Praegusel kujul ei saa väljapakutud lahendusskeemi pidada piisavaks lõplikuks kooskõlastuseks. Tööde realiseerimisele peavad eelnema täiendavad arvutused Peetri küla alalt kogutava sademevee reaalsete vooluhulkade ja projekt Mõigu poldri rekonstrueerimise mahu määramiseks. Kuna nimetatud rajatise rekonstrueerimine on kolme osapoole: Tallina linna, Rae valla ja AS Tallinna Vesi huvides, on põhjendatud ka ühine rahastamine nimetatud töö projekteerimiseks ja realiseerimiseks. Lauluväljaku kollektor Kollektor kogub vee peamiselt Lasnamäe elurajoonidest ja seega võib oletada küllaltki suurt reostumist sademeveele tüüpiliste parameetritega. Reostuse andmed kollektori kohta Harjumaa Keskkonnateenistuses puudusid. 1990-ndate aastate keskel uuris Lasnamäe kollektorite reostust Tallinna Tehnikaülikool. Analüüsid olid seotud sademetega. Nii kuival kui ka märjal ajal oli biogeenide ja BHT sisaldus suhteliselt väike. Hõljuvaine ja õliproduktide sisaldus sõltus selgelt sademetest. Kui kuival ajal oli hõljuvaine ja õliproduktide keskmised sisaldused vastavalt 6,7 mg/l ja 0,03 mg/l, siis vihma korral vastavalt 22,1 mg/l ja 0,13 mg/l. Kollektori vee kvaliteeti valingvihma korral mõjutab samuti Lasnamäe ühisvoolse kollektori ülevoolu kaudu sademevee väljalasku suunatav vesi. Kollektori otsas puudub võimalus ekstensiivse puhastuse rajamiseks. Ainuke võimalus vett puhastada on selle juhtimine Paljassaarde. See eeldab kas uue tunnelkollektori või siis minitunneli ja täiendava sademeveepumpla rajamist. Saare tee kollektor Kollektoriga juhitakse ära Pirita keskuse ja osaliselt Pirita-Kose ning Maarjamäe veed. Üheski proovis ei ole ületatud naftaproduktidele esitatud nõudeid. Heljumi sisaldus ületab norme vaid ühes analüüsis. Samas proovis on olnud kõrgendatud ka BHT7 ning fosfori ja üldlämmastiku sisaldus. Ülejäänud proovides on reoainete (fosfori-lämmastikühendid) sisaldus mõnevõrra suurem kui looduslikes veekogudes, kuid ei ületa üheski proovis Vabariigi Valitsuse määrusega heitveele kehtestatut. Aastatel 1990–1991 tehtud analüüsid näitavad selgelt saastumist reoveega. Hilisemad analüüsid seda enam nii selgelt ei näita. Saare tee väljalasu juures on küll olemas vaba ruum puhastustiigi rajamiseks, kuid küsitav on selle paiknemine ühes Tallinna peamises jalutuskohas. Võimalik on rajada puhastustiik Maarjamäelt tulevale veele, kuid arvestades piirkonna omapära oleks selle rajamisest saadav kasu kaduvväike. Väikeelamupiirkondadest tulevad sademe- ja drenaaživee väljalasud Analüüside tulemused näitavad, et väikeelamute piirkonna kraavid kannavad mõningal määral ära ka reovett. Suurim määratud BHT7 kontsentratsioon kraavivees oli uuringute ajal Viimsi põigu väljalasust 41 mg/l , mis vastab juba lahjale reoveele. Sademevee limiteeritud komponentide (hõljuvained ja naftaproduktid) sisaldus jääb valdavas osas analüüsidest allapoole normatiivset taset. Lähiaastatel kanaliseeritakse täielikult väikeelamupiirkondade reoveed ja sellega peaks lakkama ka olmereovee juhtimine kraavidesse või sademeveekollektoritesse. Samaaegselt reoveekanalisatsiooniga tuleb välja ehitada sademevee- ja drenaažisüsteemid. Kokkuvõte Tallinna sademeveeväljalaskude kaudu ärajuhitav vesi sisaldab küll mõningal määral inimtekkelist reostust, kuid valdavalt on reoainete kontsentratsioonid vees nii väikesed, et intensiivse puhasti kasutamine ei ole vajalik. Täiendava sademevee juhtimine reoveepuhastile toob kaasa reovee temperatuuri tuntava languse, ning põhjustab häireid lämmastiku ärastusel. Ainukeseks mõeldavaks sademevee puhastamise meetodiks on ekstensiivsete puhastusseadmete nagu tehis- või looduslike märgalade või tiikide kasutamine. Selliste tiikide rajamine väikeelamupiirkondadest (Mähe, Merivälja, Veskimetsa jt) vett koguvatele süsteemidele on arvestades reostuskoormuse tunduvat langust pärast reoveekanalisatsiooni rajamist küsitav. Suurtest elamumassiividest äravoolava sademevee puhastamiseks on tehniliselt mõeldav tiigi või lodu rajamine Mustjõe ojale ja Rocca al Mare väljalasule. Lasnamäe kollektorite väljalaskudele puhastustiikide või lodu rajamine ei ole mõeldav, kuna kollektorid läbivad suure kultuurilise ja rekreatsioonilise väärtusega piirkonda, mille lõhkumine hävitaks ajaloolise miljöö. Kuna vesi on suhteliselt vähe reostunud, ei anna efekti ka kompaktse puhasti paigaldamine. Investeeringud sademevee mujale juhtimiseks (uue tunnelkollektori rajamine kuni Paljassaareni koos pumpla ehitamisega) ületaksid tunduvalt saadavat kasu. Oma piirangud sademevee juhtimisele loodusesse seavad kehtivad seadused, mis ei luba isegi puhastatud sademevee juhtimist merre supelranna läheduses, nt Pelgurannas või siis Seevaldi kollektorist. Selliste piirkondade sademeveed tuleb juhtida puhastamiseks ja merre laskmiseks supelrannast eemale. Seevaldi kollektori vee juhtimiseks supelrannast eemale tuleb rajada kas pumpla või isevoolne lai kanal piki mere randa (laius ca 3 m). Kuna piirkonda on plaanitud rajada väikeelamurajoon, jääb ainukeseks mõeldavaks variandiks pumpla ja survetorustiku rajamine. Pelguranna sademeveed tuleb (kui soovitakse lõpetada nende juhtimine reoveepuhastile) piki randa rajatava kollektoriga kokku koguda ja seejärel pumbata puhastamiseks üle Kopli poolsaare (vastavalt AS ENTEC 1996. aastal koostatud Tallinna sademevee skeemile). Kuna aga Pelguranna lahkvoolsete kollektorite valgala on suhteliselt väike ja seega ka ärajuhitava vee kogus suhteliselt väike, ei saa sellise investeeringu tegemist lähema 12 aasta jooksul õigustada. 3. VEE-ETTEVÕTJA MÄÄRAMINE JA HINNAKUJUNDUS Kohalik omavalitsus koostab vee-ettevõtja määramiseks avaliku konkursi tingimused ja jaotab teeninduspiirkonnad (ÜVVKS § 7 lg 2–3). Vee-ettevõtja määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2001, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168) § 14 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Samad põhimõtted kajastuvad konkurentsiseaduse 5. juuni 2001. a redaktsiooni § 14 lõikes 2, mis jõustus 1. oktoobril 2001. a (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2001, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168). Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrusest nr 303 (RT I 2001, 78, 469; 2002, 88, 510). ÜVVKS mõtte kohaselt osutab klientidele vee- ja kanalisatsiooni teenuseid vee-ettevõtja kui ettevõtja, kelle hinnapoliitikas on kindel koht põhjendatud tulukusel. Samas osutavad vee- ja kanalisatsiooni teenuseid mõnedel juhtudel mitte ettevõtjad, vaid mittetulundusühinguna loodud veeühistud või vee-erikasutusluba omavad isikud. Arvestades ÜVVKS skeemi, võib näha mittetulundusühingut vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutajana vaid juhul, kui see on loodud selle liikmetele. Vee-erikasutajate, kuid omavalitsuse poolt vee-ettevõtjaks mitte määratud isikute poolt teenuste osutamine tuleks reguleerida veeseaduse muudatusega. Praegu eksisteerib vastuolu, kus vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutamise ainuõigust omav ettevõte ei saa talle antud ainuõigust 100%-selt realiseerida puuduste tõttu seadustes. 3.1.1. Hinnakujundus Hinnakujunduse üldreeglid ÜVVKS §-des 6 ja 14 on antud regulatsioon ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni abil osutatavate teenuste hinnakujundusele, kuna teenuste olemuseks on nende osutamine nn loomuliku monopoli tingimustes. Kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitab hinna ülempiiri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kaudu osutatavate teenuste eest vastavalt järgnevatele põhimõtetele. Liitumistasu ÜVK omanik või valdaja võib ÜVK-ga liitujalt nõuda põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras ja tingimustel. Liitumistasu, mille ülempiiri võib kehtestada kohaliku omavalitsuse volikogu, komponendid on järgmised (ÜVVKS § 6 lg 2): 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. Eesti praktikas on mõnikord kohaldatud skeemi, kus liitumistasu sõltub veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste planeeritud ja tegelikust tarbimise mahust. Sealjuures makstakse liitumisel tasu, lähtudes kavandatud tarbimisest, ning teatava ajavahemiku (näiteks ühe aasta) möödudes kuulub see tasu revideerimisele, lähtudes tegelikust tarbimisest. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind, mis moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest ning mille reguleerimine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud korra kohaselt, peab vee-ettevõtjale tagama (ÜVVKS § 14 lg 1–3): 1) tootmiskulude katmise; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmise; 4) põhjendatud tulukuse. Tuleb arvestada, et teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv (ÜVVKS § 14 lg 4). Võib küsida, kuivõrd põhjendatud on hinnakujunduses vahetegemine näiteks juriidilistest ja füüsilistest isikutest klientide vahel, nagu praktikas üldiselt tehakse. See praktika ei ole seaduse mõttega kooskõlas, kui kliendigruppide erinev kohtlemine ei ole tingitud objektiivselt põhjendatavast asjaolust, näiteks vee-ettevõtja suuremad kulutused mingi kliendigrupi teenindamisel. Samas võib põhjendada vahetegemist majanduslikel kaalutlustel, arvestades, et erinevad kliendigrupid on seotud erinevate kulutustega vee-ettevõtja jaoks. Kuivõrd ÜVVKS ei anna keeldu majanduslikel alustel erineva hinna kasutamiseks, vaid vastupidi, annab vee-ettevõtjale õiguse nõuda põhjendatud hinna tasumist, siis tuleb majanduslikku põhjendust hinnaerisustele pidada lubatavaks. Selgitus abonenttasu ja investeeringute kohta ÜVVKS § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt veeteenuse hinda moodustav abonenttasu määratakse kohalike omavalitsuste poolt ÜVK tehnilisest seisundist ja mastaabist lähtudes igakuise püsiva suurusena, et tagada eelkõige ÜVK süsteemi töökindlus ja veekvaliteedi säilitamine minimaalse veevõtu puhul. Abonenttasu mõistet ei tohi kasutada vääralt, lisades seda olemasolevatele veehindadele, vaid see peab vee hinda ümberstruktureerides sinna ära mahtuma. Abonenttasu laekub vee-ettevõtjale ka siis, kui klient vett ei tarbi. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind ei tohi sisaldada investeeringuid, mida alles kavatsetakse teostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks. Hind võib sisaldada lõpetatud töödeks tehtud kulutusi (amortisatsiooni ehk kulumit nendelt), mida klient reaalselt veeteenusena kasutab. ÜVVKS § 14 lõike 3 punktis 4 ettenähtud põhjendatud tulukus peab võimaldama katta ÜVK töökindluse ja veekvaliteedi säilimise. Põhjendatud tulukus Üheks hinnakomponendiks nii ÜVK-ga liitumise tasus kui ka VK-teenuste eest makstavas tasus on põhjendatud tulukus. Kuna VK-teenuseid osutab vee-ettevõtja, ja kuivõrd ettevõtja eesmärgiks on tulu saada, siis pole muidugi õige eeldada, et ta toimiks nullkasumiga. Teiselt poolt tegutseb vee-ettevõtja loomuliku monopoli tingimustes. See tingib vajaduse selgitada põhjendatud tulukuse määratlust. Selles küsimuses esitatud teatav käsitlus arendamise kava osas, kus antakse soovitusi institutsionaalseks arenguks. Erinevad piirhinnad erinevatele klientidele / erinevatele vee-ettevõtjatele Arvestades ÜVVKS § 14 lg 2, on omavalitsusel õigus kehtestada vee- ja kanalisatsiooni teenuste hinna ülempiir. Arvestades ÜVVKS § 14 lg 4 toodud diskrimineerimiskeeluga, võib tekkida küsimus, kas on õigustatud mitme piirhinna määramine ühe omavalitsuse poolt, näiteks erinevate piirhindade kasutamine erinevate kliendikategooriate või erinevate vee-ettevõtjate puhul. Ühelt poolt poleks õige kohelda erinevalt kliente lihtsalt erineva asukoha pärast. Selle mõttekäigu puhul oleks nii-öelda õigustatud skeem selline, kus kehtib üks piirhind. Piirhinnast madalamad hinnad määrab vee-ettevõtja, arvestades lubatud hinnakomponente, tegelike asjaolude põhjal ning kehtiva hinnakujunduskorra alusel. Samas võib vee-ettevõtja, tuginedes ÜVVKS § 14 lg 3, nõuda just tema tegelikele kuludele vastava piirhinna kehtestamist, hoolimata sellest, et sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseb edukalt mõni teine vee-ettevõtja, kellele on täiesti jõukohane teenuste müümine kehtiva piirhinnaga. Olukorras, kus on raske saada vee-ettevõtjalt andmeid tema tegevuskulude kohta, oleks ühe piirhinna kasutamine tarbijale ilmselt koormav, kuna vee-ettevõtja võib piirhinna raames tõsta põhjendamatult tariife ja tarbijal on selle põhjendatust raske kontrollida. Lahenduseks oleks kas seaduse täpsustamine, andes omavalitsusele õiguse kehtestada kõik rakendatavad tariifid, või vee-ettevõtjalt andmete saamise tõhustamine. Mõlema soovituse osas on arendamise kavas antud täpsem käsitlus. 3.1.2. Kriisiplaan Kohaliku omavalitsuse vastutus veeteenuste osutamise eest ei lõpe vee-ettevõtja määramisega. Hädaolukorraks valmisoleku seaduse (edaspidi HOVS) kohaselt on valla- ja linnavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada hädaolukorras joogivee kättesaadavus elanikkonnale (HOVS § 20 lg 1 punkt 10). Hädaolukorraks valmistutakse aegsasti mitmesuguste tegevuste kaudu, muuhulgas tuleb omavalitsusüksusel moodustada kriisikomisjon, kui üksuse haldusterritooriumil on üle 50 000 elaniku. Samuti koostab omavalitsusüksus valla või linna riskianalüüsi siseministri kehtestatud korra kohaselt (siseministri 26. juuni 2001. a määrusega nr 78 kinnitatud «Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika» RTL 2001, 82, 1112; 2002, 78, 1203). Riskianalüüsi kooskõlastab maavanem (HOVS §-d 21–22). Ühtlasi tuleb koostada valla või linna kriisireguleerimisplaan, mille üks osa peab ette nägema joogivee kättesaadavuse korralduse (HOVS § 23 lõige 1 punkt 11). Ka teatud ettevõtjatele võib omavalitsusüksus panna hädaolukorraks valmistumise nimel kohustusi. Omavalitsusüksus määrab riskianalüüsi alusel ettevõtted, kes peavad koostama hädaolukorra lahendamise plaani. Ettevõtja peab omavalitsusüksuse nõudmisel esitama andmed ettevõtja ressursside kohta, mida on võimalik kasutada hädaolukorra lahendamiseks (HOVS § 26 lg 2–3). Arusaadavalt nõuab selliste ressursside haldamine kriisivalmiduse nimel omavalitsuselt mitte ainult tavapärast haldusaparaati ja sellega seotud kulutusi, vaid ka tehnilist oskusteavet ja materiaalseid ressursse, mida omavalitsusel alati ei ole ega ole ka otstarbekas soetada. Üks võimalik lahendus sellele probleemile oleks sõlmida leping vee-ettevõtjaga (või täiendada olemasolevat teeninduslepingut), mille kohaselt vee-ettevõtja ülesandeks oleks hooldada hädaolukorras kasutatavaid puurkaeve. Loomulikult tuleb siis ka näha ette sellega seotud kulutuste hüvitamise skeem. Selliste kulutuste hüvitamise ühe allikana võib käsitada riigieelarve vahenditest moodustatavat toetusfondi, mis on ette nähtud, finantseerimaks omavalitsuse seadusega ettenähtud kohustuste täitmist ja arengueelduste loomist. Kriisiplaani koostamisel tuleb arvestada ka teiste võimaliku kriisi lahendamisele või selleks valmistumisele kaasatavate isikutega. Soovitatav on silmas pidada, et Keskkonnaministeerium osaleb hädaolukorra lahendamisel keskkonnakaitse ja -seire korralduse osas ministeeriumi valitsemisalas ning hädaolukorras tegutsemise selgitustöö tegemises elanike seas. 4. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TEENUS 4.1. Veevajaduse prognoos Veevajaduse prognoosimisel on aluseks võetud viimaste aastate tegelikud veetarbimised, elanike arvu kasvu prognoos ja arvestamata vee osakaalu dünaamika. Arvestatud on ka tööstustarbimises, sh turismitööstuses, toimuvaid muutusi. Elanike veetarbimine on näidanud pidevat langustendentsi alates 1990. aastast. 2000. aastal oli see 46,4 tuh. m3/d. Alates 1999. aastast on elanike veetarbimise aastase mahu vähenemine aeglustunud. 2002. aasta veetarbimine moodustas 2001. aasta veetarbimisest ~98%. Alates 2003. aastast on prognoositud elanike veetarbimise pidevat kasvu tingituna Tallinna elanike arvu arvatavast kasvust ja veetarbimise erikulu suurenemisest. Juriidiliste isikute veetarbimise vähenemine on samuti aeglustunud. 2002. aastal oli juriidiliste isikute ööpäevane veetarbimine 18,9 tuh. m3, mis võrreldes 2001. aastaga on ~98%. 2003. aastast alates on prognoositud tööstusveetarbimise tõusu Tallinnasse ja selle lähiümbrusse rajatavate uute turismitööstuse ja tehnoloogiaparkide arvel. Siiski tuleb märkida, et tööstustarbimine on kõige raskemini prognoositav. Tallinna üldplaneeringus on Tallinna elanike arvu prognoositud aastani 2010 stabiilseks, s.o ~440 000. Arvestades seniseid tendentse tundub selline kasvuprognoos liialt optimistlik. Veevarustuse seisukohast oleks ebaõige lugeda elanikkonna juurdekasvuks seda osa, mis moodustub elanikest, kes elavad praegu Tallinnas, kuid ei ole kantud Tallinna elanike registrisse. Seetõttu on lähtutud mõnevõrra tagasihoidlikumast prognoosist. 1990-ndatel ning 2000-ndate esimestel aastatel näitas Tallinna rahvaarv kindlat langussuunda, mis oli tingitud madalast sündimusest ning kõrgest suremusest. Samuti ületas väljaränne sisserännet. Selline rahvastiku arvu kahanemine on olnud järjepidev alates 1990-ndate aastate algusest. Eesti Statistikaameti andmetel oli 2002. aasta 1. jaanuari seisuga Tallinna rahvaarv 398 400, millest on lähtutud ka arendamise kava koostamisel. Tallinna linna veevajaduse prognoos aastani 2015 Tabel 4.1 Aasta Elanike arv Vee erikulu l/d el Veevajadus tuh. m3/d Elanikkond Juriidilised isikud Arvestamata vesi Kokku sh TV % % % 2002 398400 108 43,3 47,8 18,9 20,9 28,3 31,3 90,5 83,9 2003 409 000 109 44,6 49,0 18,9 20,8 27,5 30,2 91,0 83,7 2004 409 500 110 45,0 49,3 19,2 21,0 27,1 29,7 91,3 83,5 2005 413 500 110 45,5 49,7 19,3 21,1 26,7 29,2 91,5 83,4 2006 414 500 111 46,0 50,3 19,5 21,3 26,0 28,4 91,5 83,2 2007 418 000 111 46,4 50,6 19,8 21,6 25,5 27,8 91,7 83,1 2008 419 000 112 46,9 51,0 20,0 21,7 25,1 27,3 92,0 82,9 2009 419 500 113 47,3 51,6 20,2 22,1 24,1 26,3 91,6 82,8 2010 420 000 114 47,8 52,2 20,4 22,3 23,3 25,5 91,5 82,6 2011 421 000 115 48,3 53,0 20,7 22,7 22,1 24,3 91,1 82,4 2012 421 500 116 48,8 54,3 20,9 23,2 20,2 22,5 89,9 82,2 2013 422 000 117 49,3 54,9 21,1 23,5 19,4 21,6 89,8 82,0 2014 423 000 118 49,8 55,4 21,3 23,7 18,8 20,9 89,9 81,8 2015 423000 120 50,3 56,0 21,6 24,0 18,0 20,0 89,9 81,7 Märkus: % – vastava tarbijakategooria veekulu kogu võrku pumbatud veest TV– AS Tallinna Vesi Järgnev tabel iseloomustab Tallinna elanike ja tööstuse veetarbimise dünaamikat aastani 2015. Prognoos on võetud aluseks põhitegevuspiirkonna vee-ettevõtja finantsanalüüsi koostamisel. Tallinna elanike ja juriidiliste isikute veetarbimise prognoos aastani 2015 Tabel 4.2 Aasta Veetarbimise prognoos (tuh. m3/d) Põhitegevuspiirkond Teised piirkonnad Kõik kokku Elanikud Juriidilised isikud Kokku Elanikud Juriidilised isikud Kokku 2002 42,1 13,4 55,5 1,2 5,5 6,7 62,2 2003 43,2 13,2 56,4 1,4 5,7 7,1 63,5 2004 43,6 13,4 57,0 1,4 5,8 7,2 64,2 2005 44,1 13,4 57,5 1,4 5,9 7,3 64,8 2006 44,5 13,6 58,1 1,5 5,9 7,4 65,5 2007 44,9 13,8 58,7 1,5 6,0 7,5 66,2 2008 45,4 13,9 59,3 1,5 6,1 7,6 66,9 2009 45,8 14,1 59,9 1,5 6,1 7,6 67,5 2010 46,3 14,2 60,5 1,5 6,2 7,7 68,2 2011 46,7 14,4 61,1 1,6 6,3 7,9 69,0 2012 47,2 14,5 61,7 1,6 6,4 8,0 69,7 2013 47,7 14,6 62,3 1,6 6,5 8,1 70,4 2014 48,1 14,8 62,9 1,7 6,5 8,2 71,1 2015 48,6 14,9 63,5 17 6,7 8,4 71,9 4.2. VEEVAJADUSE KATMINE Veevajaduse katmine on võimalik pinna- ja põhjaveeallikate baasil. Põhjavee kasutamisel tuleb arvestada Tallinna linnale kinnitatud põhjaveevaruga. Põhjavee kasutus peab jääma Tallinna põhitegevuspiirkonnas vähemalt 2002. aasta tasemele. Võimalik on intensiivistada põhjaveekasutust piirkondades, kus kvaliteetne põhjaveevaru on olemas kogu piirkonna veevajaduse katmiseks. Kombineeritud süsteemide (vee segamine veevõrgus) kasutamist tuleks tulevikus vältida. Põhjaveehaarete arendamine võimaldab varustada linna joogiveega hädaolukorras, s.o olukorras, kus Ülemiste järv, tema valgala või selle osa ei ole mingil põhjusel kasutatav. Pinnaveeosakaalu vähendamine põhjavee osakaalu suurendamise arvel vajab eraldi tehnilis-majanduslikke uuringuid. Uute elamuehituspiirkondade võimalikuks veevarustusallikaks on antud piirkonnale kõige lähemale jääv süsteem: • Lasnamäe ja Mustjõe uuselamurajoonid veepuhastusjaama baasil; • Ülejäänud uued piirkonnad – Pirita (Lepiku, Laiaküla, Mähe), Raku-Raudalu, Kakumäe, Pikaliiva põhjavee baasil, kusjuures veepuhastusjaama toitele oleks võimalik viia rajatav Pikaliiva II uuselamurajoon. 5. VEEALLIKAD 5.1. Pinnavesi Pinnavee osakaal moodustas 2002. aastal kogu Tallinna tarbeks ammutatud veest 84,2%. Võrreldes 1988. aastaga on veevõtt pinnaveeallikatest vähenenud kokku 3,3 korda. Tallinna pinnaveehaardeks on Ülemiste järv. Järve veevaru täiendatakse Pirita, Jägala ja Pärnu jõe valgalast moodustatud pinnaveehaardesüsteemist. Süsteemi kuuluvad nimetatud peajõed koos harujõgedega, jõgedele rajatud paisveehoidlad – Vaskjala ja Paunküla Pirita jõel, Kaunissaare Jägala jõel, Aavoja, Raudoja ja Soodla samanimelistel veejuhtmetel ning Purdi Pärnu jõe ülemjooksul. Jõed on kanalitega ühendatud ühtsesse süsteemi. 5.1.1. Veevaru ja veebilanss Bilansi aluseks on võetud Tallinna perspektiivne pinnaveevajadus ligikaudu 90 tuhat m3/d. Pirita-Ülemiste kanali kaudu on Tallinnale kasutamiseks reaalne veevaru 62,27 milj m3 aastas. Selle määrab Pirita-Ülemiste kanali läbilaskevõime aprillis ja mais suurveeajal, ülejäänud kuudel otse valgalalt saadav kasutamiseks vaba veevaru ning veerikastel kuudel Paunküla veehoidlasse kogutud veevaru 12,21 milj m3 kasutamine. Võttes arvesse pinnaveehaarde 5% filtratsioonikao ja Ülemiste järve valgala veevaru on koguveevaru 62,84 milj m3, mis annaks keskmiseks veetarbeks 172 000 m3/d. Arvestades Tallinna veevajadusega 32,85 milj m3/aastas (keskmisel veetarbel 90 000 m3/d) ja Ülemiste järve kogutud veevaru (reguleeriva mahu) jäägiga 13,48 milj m3 veemajandusaasta lõpus (märtsikuu lõpp) on süsteemi vaba veevaru 16,59 milj m3 aastas. 6. VEEPUHASTUSJAAM 6.1. Vee tootmine veepuhastusjaamas Seoses Tallinna linna veetarbimise vähenemisega on stabiilselt langenud ka joogivee tootmine Tallinna veepuhastusjaamas. Alates 1989. aastast on vee tootmine langenud ca 3 korda. Kui 1989. aasta toodang oli keskmiselt 240 323 m3/d, siis 2002. aastal toodeti joogivett keskmiselt 75 100 m3/d. Tallinna veepuhastusjaama toodang aastatel 1999–2002 on olnud järgmine: Tabel 6.1 Toodang m3/a 1999 2000 2001 2002 Kogutoodang 33 500 000 31 006 000 28 727 600 28 422 732 Ühisveevõrku pumbatud 31 940 000 30 110 000 27 821 574 27 411 030 6.2. VEEPUHASTUSJAAMA VEE KVALITEET Joogivee kvaliteeti kontrollib AS Tallinna Vesi veekvaliteedi laboratoorium. Vastavalt tehtud analüüsidele vastab veetorustiku antav vesi kontrollitavate näitajate osas EL direktiivi nõuetele, v.a vee agressiivsus. Sotsiaalministri määruses toodud vee kvaliteedinõuded, k.a agressiivsus on Tallinnas (määruses > 2000 el) ühisveevarustuse veele kohustuslikud aastast 2007. 7. PÕHJAVESI 7.1. TALLINNA PÕHJAVEEVARU JA SELLE KASUTAMINE Käesoleval ajal kehtib Tallinna linnale keskkonnaministri 8. märtsi 1999. a määrusega nr 15 (RTL 1999, 43, 564; 2000, 30, 383) kinnitatud kambrium-vendi (Cm-V) veekihist saadav põhjaveevaru 44 500 m3/d 30-aastase kasutusajaga. 2003. aastal oli Tallinna linna keskmine tarbimine 13 525 m3/d, seega vaba ressursivaru ca 19 000 m3/d. Tarbimisandmed erinevad tegelikust tarbimisest, kuna paljude puurkaevude omanikud ei oma vee-erikasutusluba ega esita ka aruandeid. Tallinnale kinnitatud põhjaveevarud ja veevõtt põhjavee allikatest 2002. aastal on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 7.1 Vee kompleks Kinnitatud varu Veevõtt aastal 2002 AS Tallinna Vesi Ettevõtted, mis varustavad ka elanikkonda Ülejäänud ettevõtted Kokku 2002 2000 2001 2002 Kesklinna piirkond Є-V 3700 420 362 95 171 1270 1536 Q 2000 Kokku 5700 420 362 95 171 1270 1536 Lasnamäe piirkond Є-V 1200 300 628 309 112 223 644 O-Є 1000* – – – 67 1338 1405 Kokku 2200 300 628 309 181 1561 2049 Mere piirkond Є-V 1500 457 371 211 – – 211 Kokku 1500 457 371 211 – – 211 Mustamäe piirkond Є-V 9000 2 – – – 20 20 O-Є – – – – – 40 40 Q – – – – – 100 100 Kokku 9000 2 – – – 160 160 Järve piirkond Є-V 3000 73 – – 23 1074 1097 Q 6400* – – – – – Kokku 3400 73 – – 23 1074 1097 Nõmme piirkond Є-V 14 000 4170 4254 4483 33 71 4587 O-Є 3500 1162 910 929 28 367 1322 Q (tarbe) 10 400 – – – – – – Q (tehn) 1000* – – – – – – Kokku 28 900 5332 5164 5412 61 438 5909 Kopli 1. piirkond Є-V 2800 – – – – 807 807 Kokku 2800 – – – – 807 807 Kopli 2. piirkond Є-V 1600 – – – – 5 5 Q – – – – – – Kokku 1600 – – – – 5 5 Pirita piirkond Є-V 2300 526 556 360 305 190 855 O-Є 250* – – – – – – Kokku 2550 526 556 360 305 190 855 Pirita 1. piirkond Є-V 3400 1330 1234 1457 – – 1457 Kokku 3400 1330 1234 1457 – – 1457 Rocca al Mare. piirkond Є-V 2000 150 172 280 117 95 492 Kokku 2000 150 172 280 117 95 492 Kogu linn Є-V 44 500 7428 7577 7195 761 3755 11 711 O-Є 4750 1162 910 929 95 1745 2769 Q 19 800 – – – – 100 100 Kokku 69 050 8590 8487 8124 856 5600 14 580 Märkus: * tehniline varu Nagu esitatud tabelist nähtub, kasutati kasutatavat põhjaveevaru Tallinnas 2002. aastal vaid umbes 1/4 osas, kusjuures põhjavee kasutamine Tallinna põhitegevuspiirkonnas on aasta-aastalt vähenenud. 7.1.1. Pinna- ja põhjaveekasutuse osakaal Tallinna veevarustuses Tallinnas kasutatakse joogivee kvaliteediga varudest (T1 varudest) vaid 26% kambrium-vendi, 58% ordoviitsium-kambriumi ning 5% kvaternaari veekompleksi varudest. Kambrium-vendi veeladustust veekasutuseks oli 2003. aasta seisuga välja antud vee-erikastuslubasid ca 20 000 m3/d, kusjuures Tallinnale kinnitatud varu sellest horisondist on 44 500 m3/d. 2003. aastal kasutati kambrium-vendi veehorisondi vett 13 520 m3/d. Käesoleval ajal on veepuhastusjaamast veevõrku antav vesi endiselt ebastabiilne, kuid märgatavad muutused veekvaliteedi paranemise suunas on toimunud tänu uute kemikaalide kasutuselevõtule. Kui endise Eesti Joogiveestandardi EVS 663:1995 järgi oli veekvaliteet veepuhastusjaamas hea või väga hea, siis tuleb arvestada, et 2002. aastal kehtivuse kaotanud standardis puudusid nõuded vee agressiivsuse suhtes. Tulenevalt veepuhastustehnoloogiast sisaldab veevõrku antav vesi sulfaate, mille sisaldus looduslikus järvevees enne puhastust on vaid 10–14 mg/l. Kuigi võrku antava vee sulfaatide kontsentratsioon ja pH on kehtiva standardi järgi nõuete piires, kuid 1. juunist 2002. aastal jõustunud sotsiaalministri määrus nr 82 arvestab ka vee tehnoloogilisi omadusi, mille järgselt vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid (§ 6, märkus 1). Märkus kehtib määruses sulfaatide, kloriidide sisalduse ja pH kohta. Sulfaadid on korrosiooniindeksi arvutamisel koos kloriididega vee agressiivsust ja happelisust kasvatavad komponendid. Samuti ei ole normaalne, et veevõrku antava vee pH väärtus on keskmiselt vaid 6,97, kuigi see jääb praegu kehtiva standardi järgi lubatava piiresse. 1998. aastal Tallinnale kinnitatud põhjaveevarude juures arvestati järgmiste uute rajatud ja planeeritavate veehaaretega: Astangu 1400 m3/d; Trummi 1400 m3/d; Sütiste 5000 m3/d (töötab osaliselt alates 1998. aastast); Ülemiste 2000 m3/d ja Piiri 1400 m3/d (töötab 1998. aastast). Nimetatud veehaarete rajamise vajadus sõltub Tallinna linna otsusest – kas viia Mustamäe-Õismäe üle põhjaveevarustusele või mitte. Esimesel juhul tuleks välja ehitada kõik veehaarded, teisel juhul puudub neist ühegi väljaehitamiseks otsene vajadus, sest pinnavee ja põhjavee segamine torustikus ei ole otstarbekas. Tallinna veepuhastusjaamast võrku antav vesi vajab kindlasti stabiliseerimist. 8. TEGEVUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUSSÜSTEEMID Tallinna olemasolevaid veevarustussüsteeme on käsitletud ÜVK arendamise kava koostamise ajaks kinnitatud vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade kaupa. Välja on toodud vajalikud renoveerimis- ja uusehituste mahud veevarustusteenuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks. 8.1. Tallinna põhitegevuspiirkond Tallinna põhitegevuspiirkonnas on Tallinna Linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtjaks 15-ks aastaks AS Tallinna Vesi. Lisaks AS-le Tallinna Vesi tegeleb põhitegevuspiirkonnas vee tootmisega veel rida teisi juriidilisi isikuid, kellest mõned pakuvad teenust ka teistele juriidilistele isikutele ja elanikkonnale. Selliste süsteemidega on ühendatud ca 0,15% kogu tegevuspiirkonna elanikkonnast. Põhitegevuspiirkonnas on nii pinna- kui põhjavee baasil töötavaid veevarustussüsteeme. Pinnaveega on varustatud Kesklinn, Põhja-Tallinn, Kristiine, Mustamäe, Lasnamäe linnaosad ja Väike-Õismäe. 2003. aastal on pinnaveetoitele üle viidud ka Pirita jõe vasakkalda piirkond. Ülejäänud piirkonnad – Pirita jõe paremkallas, Nõmme, Merivälja ja Kakumäe poolsaar on põhjavee toitel. Seega on Tallinnas olukord, kus suured paneelmajad on varustatud peamiselt pinnaveega ja väikeelamud põhjaveega. 8.1.1. Põhjavee kasutus põhitegevuspiirkonnas Nõmme Nõmme veevarustus on ajalooliselt väljaehitatud põhjaveetoitelisena ja baseerub hajali asuvatel puurkaevudel. Peamiseks veeallikaks on kambrium-vendi veekompleks, mida kasutatakse mitmete veehaarete puhul koos ordoviitsium-kambriumi veekompleksi veega. Võimalik on kasutada täiendavalt ka kvaternaari setetes lasuvat vett, mis aga Nõmme piirkonnas on reostunud biogeenidega ja ei ole olmeveeks kõlblik. Vett ammutatakse kokku umbes kahekümne viiest veehaardest. Kaheteistkümnes veehaardes paiknevad koos nii kambrium-ordoviitsiumi kui ka kambrium-vendi puurkaevud. Kaksteist veehaaret saab vee kambrium-vendi veekompleksist ja ühes veehaardes on kambrium-vendi ja kvaternaari kaev. Tallinna piires on kõige suurem põhjaveemaardla nr 7 Nõmmel toodanguga 14 000 m3/d. Eelistatult tuleks kasutada eelkõige selle maardla põhjavett. Nõmme puurkaev-pumplates on põhjavee filtreerimine lihtne võrreldes Piritaga, kus on Tallinna linna piires C-V veekihis suhteliselt kõrged üldraua, mangaani ja ammooniumi sisaldused. Pirita survefiltrites vähendatakse üldraua sisaldust 0,5–0,7 mg/l-lt kuni 0,03 mg/l (norm 3/d. Kinnitatud veevarud Nõmme piirkonnale on vastavalt 3500 m3/d ordoviitsium-kambriumi veekompleksist ja 14 000 m3/d kambrium-vendi veekompleksist. Kvaternaari veele on kinnitatud varu 10 400 m3/d (Männiku veehaare) ning 1000 m3/d tehnilist varu Külmallikul. Veehaarete koguvõimsus AS Tallinna Vesi poolt Nõmmel teenindatavas piirkonnas on ligikaudu 17 000 m3/d, mis ületab vee tarbimisvajaduse mitmekordselt. Tarbijatele suunatakse vesi üldjuhul läbi veereservuaari, kus vee omadused tänu pindmisele aeratsioonile paranevad. Otse pumbatakse veevõrku vaid Vabaduse pst puurkaevude (kaks kaevu, O-Cm ja Cm-V) ja Pargi tn puurkaev-pumpla vett. Vesi on agressiivne vaid üksikutes veehaaretes. Kuna veevõrku antav vesi ei vasta rauasisalduselt nõuetele (rauasisaldus on üle 0,2 mg/l), on tulevikus vajalik paigaldada kasutusse jäävatele puurkaevudele veetöötlusseadmed (rauaärastus). Kuna Tallinna piires on kõige suurem põhjaveemaardla nr 7 Nõmme toodanguga 14 000 m3/d, siis eelistatult tuleb kasutada eelkõige selle maardla põhjavett ja mitte kaaluda pinnavee kasutuselevõttu. Nõmme puurkaev-pumplates on põhjavee filtreerimine lihtne, kuna üldraua, mangaani ja ammooniumi kontsentratsioonid suhteliselt madalad (üldraud 0,18–0,3 mg/l, ammoonium valdavalt alla 0,5 mg/l ja mangaan pisut üle normi (0,05 mg/l) või enamasti alla sellegi). Et Nõmmel puurkaev-pumplatest veevõrku suunatav joogivesi vastaks täielikult kvaliteedinormidele ka raua ja mangaani suhtes, oleks vajalik survefiltrite paigaldamine, nii nagu Tallinna ÜVK arendamise kavas on ette nähtud. Filtrite töölerakendamisel väheneb vajadus torustiku perioodiliseks läbipesuks, mis kulutab veeressurssi ja häirib tarbijaid. Nõmme linnaosa peab ka tulevikus jääma kindlalt põhjavee toiteliseks, sest mingit vajadust heakvaliteetse põhjavee asendamiseks pinnaveega ei ole. Merivälja Meriväljal on ainukeseks arvestatavaks veeallikaks kambrium-vendi veekompleks. AS Tallinna Vesi ammutab piirkonnas vett kahest puurkaevust – Merivälja ja Jugapuu veehaaretest, mille võimsused on 65 m3/h ja keskmine toodang on kokku 935 m3/d. Puurkaevud võimaldavad käesoleval ajal täielikult katta piirkonna veetarbimise. Mõlemale veehaardele on 2001–2002. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed. Kinnitatud põhjaveevaru Pirita 1. piirkonnale on 3400 m3/d, millest tarbitakse käesoleval ajal koos Pirita puurkaevudega ligikaudu 1200 m3/d. Merivälja ja Jugapuu puurkaevud on varustatud veetöötlusseadmetega ja võrku antav vesi vastab kehtestatud nõuetele, v.a Merivälja puurkaevu ammooniumi ja mõlema puurkaevu vee mangaanisisaldus periooditi. Pirita jõe vasakkalda piirkond ja Maarjamäe Pirita jõe vasakkalda piirkonna ja Maarjamäe veevarustus on üle viidud täielikult pinnavee toiteliseks. Olemasolevad veehaarded Norma staadioni ja Velodroomi piirkonnas ning Jääraku tn ja Pirita-Kose piirkonnas tuleb säilitada eriolukorra veevarustuseks. Piirkonna süsteemile on loodud ühendus Lasnamäe III rõhutsooni kaudu, et varustada veega Kose piirkonda läbi Jääraku süsteemi. Jääraku puurkaev-pumpla piirkonda on paigaldatud rõhualandussõlm ja pumpla on aastast 2002 jäetud reservi ning omab tähtsust hädaolukorra veevarustuse korraldamisel. ÜVK arendamise kava kohaselt peab Pirita jõe paremkalda piirkond jääma põhjavee toiteliseks. Ühenduse rajamine pinnaveeallika süsteemiga võib toimuda süsteemi töökindluse tõstmiseks ning normaalolukorras peab eri süsteeme lahutav siiber olema suletud. 8.1.2. Tööstusettevõtete puurkaevud ja nende kasutamise võimalused ühisveevärgis Tallinna linnas asuvad ettevõtted omavad kokku ca 60 puurkaevu. Peamiselt on puurkaevud puuritud kambrium-vendi ja ordoviitsium-kambriumi veekompleksi. Vähesel määral (näiteks Tallinna Loomaaias) tarbitakse kvaternaari põhjavett. Ettevõtete puurkaev-pumplate seisukord on erinev. On olemas kõikidele nõuetele vastavaid veehaardeid, kuid ka täiesti laokil ning korrastamist või isegi tamponeerimist vajavaid puurkaeve. Nõuetekohase ja seadusest tuleneva hädaolukorra meetmete kava koostamisel tuleks valikuliselt ettevõtete puurkaevudega arvestada. Selleks tuleks täpsemalt välja selgitada puurkaevude seisukord, ühendustorustike olemasolu ja seisukord ning vajadusel neid juurde rajada. Piirkondade kaupa on ettevõtete puurkaevude võimsused, mida saaks kasutada ühisveevarustuses kriisiolukorras, alljärgnevad: Lasnamäe 4 600 m3/d Südalinn, Põhja-Tallinn ja Kristiine 13 450 m3/d Mustamäe-Õismäe 720 m3/d Kokku: 18 770 m3/d 8.1.3. Pinnavee tarbimise vähendamise ja põhjavee tarbimise suurendamise võimalused Tallinnale kinnitatud põhjaveevaru ei võimalda kogu linna veevarustuse üleviimist põhjaveetoiteliseks. Lisaks olemasolevatele põhjaveele baseeruvatele piirkondadele on uuritud võimalust viia perspektiivis Mustamäe-Õismäe üle põhjaveetoiteliseks. Mustamäe-Õismäe prognoositav veetarve on aastal 2015 ligikaudu 22 000 m3/d. Kinnitatud kambrium-vendi veekompleksi veevaru Mustamäele-Õismäele on 9000 m3/d. Lisaks on võimalus saada põhjavett alljärgnevatest väljaspool Mustamäed-Õismäed asuvaist veehaaretest: – Piiri veehaare (Nõmmel) 1400 m3/d (olemasolev) – Ülemiste veehaare (Ülemiste järve piirkonnas) 2000 m3/d (asukoha uuringud tehtud) Olemasolevate Mustamäe veehaarete (Sütiste grupiveehaare ja Mustamäe 3) jõudlus on 5600 m3/d. Planeeritud Astangu ja Trummi veehaarde tootlikkuseks kujuneks maksimaalselt 2800 m3/d (kumbki 1400 m3/d). Lisaks saab kasutada Suusa tn veehaarde vett (toodang ~700 m3/d). Kokku saaks järelikult pärast uute veehaarete rajamist anda Mustamäele-Õismäele olemasolevatest ja planeeritud kambrium-vendi veehaaretest 12 500 m3/d vett, mis ei ole aga piisav piirkonna täielikuks põhjaveetoiteliseks viimisel. Üheks võimalikuks variandiks puudujäägi katmiseks Mustamäe-Õismäe põhjaveega varustamisel on Männiku-Raku järvistu kaldaveehaarde ja veetöötluse rajamine ning vee juhtimine Mustamäe-Õismäe veemagistraalini. Männiku-Raku veehaarde tarbevaruks on kinnitatud 10 400 m3/d. Seega oleks võimalik olemasolevate varude ja planeeritud veehaarete paigutuste juures anda Mustamäele-Õismäele 22 900 m3/d, mis on ligilähedane aastaks 2015 kavandatud tarbimisele. Ühendused pinnaveetoitel oleva süsteemiga tuleks avariide ja muude eriolukordade puhuks säilitada. Männiku-Raku järvistu võimaliku kasutuselevõtu kohta kvaternaari veekompleksist koostati 1996.–1997. aastal AS Tallinna Vesi tellimusel OÜ Salveesia poolt põhjalik uuring. Uuringu lõpparuandes pakuti välja kaks põhivarianti: 1. infiltratsiooniline kaldaveeveehaare puurkaevude paiknemisega kahes reas; 2. infiltratsiooniline kaldaveehaare puurkaevude paiknemisega kahes reas koos kunstliku täiendusega ordoviitsiumi põhjaveekompleksist infiltratsioonibasseinidesse, ning kokku üheksa allvarianti. Allvariantide erinevused seisnesid peamiselt veehaarde asukoha valikus ja tehniliste lahenduste erinevuses (horisontaaldreeniga veehaare, puurkaevud ühes või kahes reas jms). Veeallika valiku otsuse Mustamäe-Õismäe perspektiivseks veevarustuseks peab tegema Tallinna linn. Võimalik on jätkata nii praeguse süsteemiga, kui üle minna põhjaveevarustusele. Arendamise kavas on välja toodud vajalikud investeeringud, mis põhjavee kasutusele võtuks peaks sellisel juhul tegema. Eelmises peatükis on kirjeldatud ühe või teise variandi eeliseid ja puudusi. Täielikult pinnavee toitele peaks jääma Kesklinn, Kopli ja Lasnamäe. AS Tallinna Vesi töötavatest põhjaveehaaretest on 30 täielikult rekonstrueeritud. Välja on vahetatud nii seadmestik kui ka remonditud hooned. Töös olevaist ja perspektiivis kasutatavaist veehaaretest vaid neli on rekonstrueerimata. Kõigi pumplate hooned on rahuldavas seisukorras. Kokkuvõttes võib öelda, et Tallinna põhitegevuspiirkonnas on kasutamata enamus Tallinnale kinnitatud põhjaveevarust. Kindlasti tuleks olemasolevad puurkaevud säilitada hädaolukorra veevarustuse tarbeks. See toob kaasa teatavaid kulutusi, mille katmine on linna ja AS Tallinna Vesi läbirääkimiste objekt. Kuna linnalähedastes piirkondades puudub alternatiiv põhjavee kasutusele, peab linn tegema otsuse, millisel määral põhjavett Tallinnas tulevikus kasutama hakatakse. Tallinna põhitegevuspiirkonnas ei ole täna vajadust põhjaveetoitelistel aladel rajada uusi veehaardeid tavaveevarustuse tarbeks, kuna olemasolevad puurkaev-pumplad on rajatud palju suurema veetarbimise jaoks ja seega on nende tootlikkus piisav. Perspektiivne täiendavate puurkaevude rajamise vajadus sõltub linna strateegilistest otsustest põhjaveekasutuse suhtes ja hädaolukorra veevarustuse lahendusest. Lisaks kambrium-vendi põhjaveele on uuritud alljärgnevaid kasutatavaid põhjaveevarusid: Kvaternaari veehaare Raku-Männiku piirkonnas 10 400 m3/d Ülemiste kaptaažveehaare 6400 m3/d Külmallika 1000 m3/d Kui linn otsustab suurendada põhjavee kasutust, tuleb reserveerida nimetatud veehaarete rajamiseks vajalik maa-ala koos sanitaarkaitse tsooniga. Samuti tuleb sellisel juhul reserveerida maa-ala võimaldamaks tulevikus Seevaldi piirkonda uue kvaternaari veehaarde rajamist või olemasoleva kasutamist hädaolukorras. 8.1.4. Põhitegevuspiirkonna veega varustamine hädaolukorras Hädaolukorrana on käesolevas töös käsitletud olukorda, kus osad Tallinna pinnaveeallikad on kahjustatud. Tallinna pinnaveehaardesüsteemi võib jagada tinglikult kaheks riskitsooniks: Ülemiste järveks ja selle toitealaks (looduslik ja kunstlik valgala). Toiteala reostumise korral, kui suudetakse vältida reostuse sattumist Tallinna veepuhastusjaama, oleks võimalik linna veega varustada minimaalselt kahe kuu jooksul, kasutades selleks vaid Ülemiste järve veevaru. Ülemiste järve reostumise korral ei ole võimalik linnaelanikke joogiveega varustada piirkondades, kus puuduvad puurkaevud (Lasnamäe, Kesklinn). Tallinna veega varustamist hädaolukorras on käsitletud järgmistes töödes: – «Tallinna elanikkonna veega varustamine eriolukorras», OÜ VEKA töö 96010, Tallinn, 1996. – «Tallinna eriolukorra veevarustuse arengusuunad», AS Eesti Projekt töö AS-857-98, Tallinn, 1998. OÜ VEKA on vaadelnud võimalust varustada linna eelkõige põhjaveega ja AS Eesti Projekt on käsitlenud võimalusi toorvee juhtimiseks veepuhastusjaama Ülemiste järve kasutamata. Üheks võimalikuks veeallikaks linna veega varustamisel kriisisituatsioonis oleks AS Eesti Projekt töö kohaselt Männiku-Raku järved, kust vesi juhitaks Tallinna veepuhastusjaama. AS Eesti projekt hinnangul on nimetatud allikast võimalik juhtida veepuhastusjaama vett kahe kuu jooksul. Juhtimaks vett veepuhastusjaama tuleb rajada uus torustik DN 800 mm L=4130 m kuni Mustamäe-Õismäe veemagistraalini. Veemagistraalile tuleb paigaldada DN 600 mm pöördklapid. Raku järve ääres asuvasse endisesse tehnoloogilise vee pumbajaama tuleb paigaldada uued pumbad jõudlusega ca 475 l/s. Veepuhastusjaama territooriumil tuleb rajada torustik kuni mikrofiltriteni (DN 800 mm L = 230 m). Teiseks linna veega varustamise tagamise võimaluseks on olemasoleva pinnaveesüsteemi töökindluse tõstmine. Võimaliku reostuse korral peab olema võimalik välja lülitada pinnaveesüsteemi eri elemente (Pirita jõe reostumise korral näiteks Vaskjala pais, sulgeda tuleb vee juhtimine Pirita-Ülemiste kanalisse või järve reostumise korral juhtida vesi otse veepuhastusjaama Ülemiste järve läbimata). AS Eesti Projekt hinnangul oleks Tallinna varustamiseks joogiveega järve reostumise korral vajalikud alljärgnevad investeeringud: – veehaarde rajamine Pirita-Ülemiste kanalile; – isevoolse kanali rajamine Tallinna veepuhastusjaamani. Kokkuvõttes, avarii korral Ülemiste järves ei ole käesoleval ajal kasutuseloleva veevarustuse tehnilise lahendusega võimalik linna vajalikus koguses ja rõhuga joogiveega varustada. OÜ VEKA töö eeldab lisaks olemasolevatele põhjaveehaaretele ka uute veehaarete väljaehitamist nii Trummi, Astangu, Ülemiste kui Männiku-Raku piirkonda. Kavakohaselt saaks kogu linn küll joogivee, kuid ainult veetarbimise tunduva vähenemise tingimustes. 8.1.5. Põhitegevuspiirkonna rõhutõstepumplad Tänu geodeetilisele kõrguste vahele piisas kuni 1970. aastani Tallinna veepuhastusjama veereservuaaride kõrgusest kesklinna veega varustamiseks. Seoses kõrgema hoonestuse tekkimisega ja veekulu suurenemisega ehitati 1970. aastail veepuhastusjaama rõhutõstepumplad. Madalama survega juhitakse vesi kesklinna (öösiti pumbad seisavad) ning kõrgema survega Lasnamäele. Kaugemate linnaosade ja kõrgema hoonestusega piirkondade jaoks on linnas rida täiendavaid rõhutõste pumplaid: • Lasnamäe süsteemis Punase tn ja Sinimäe III astme pumplad (viimane ei ole enam töös) • Mustamäe süstemis Tondi III • Õismäe süsteemis Õismäe III • Kesklinna süsteemis Tuvi tn pumpla • Kopli süsteemis Kopli III (ei ole enam töös) On veel rida väiksemaid rõhutõstepumplaid, mis on lokaalse tähtsusega ja töötavad vaid teatud majade grupi tarbeks: Keldrimäe, Karjamaa, Kolde, Sõle, Kirsi, Sütiste, Pihlaka, Tungla ja Pääsküla. Kokku on süsteemis 15 rõhutõstepumplat, millest kaks ei tööta, kuna selleks puudub vajadus. Rõhutõstepumplatest kaheksa (Punane, Tuvi, Kopli, Keldrimäe, Karjamaa, Kolde, Kirsi ja Sõle) on aastatel 1996–1998 täielikult rekonstrueeritud ja heas seisukorras. Ülejäänud rõhutõstepumplad on ENSV aegse sisustusega ja vajavad kõik suuremal või vähemal määral rekonstrueerimist. Kõige suuremat renoveerimismahtu vajavad Õismäe III ja Tondi III astme ning Sütiste IV astme pumplad. 8.1.6. Põhitegevuspiirkonna veetorustikud Andmed torustike kohta on saadud AS-is Tallinna Vesi juurutamisel olevast GIS süsteemist seisuga 2003. aasta september. AS Tallinna Vesi poolt hooldatava veevõrgu pikkuseks 836 674 m. Ettevõtte Tallinnas paikneval torustikul on kokku ca 4200 tuletõrjehüdranti. Kõige vanemad torustikud on Vanalinna, Kesklinna, ja Kopli piirkonnas (kokku ~222 km), kus torustiku vanus ulatub kohati kuni 150 aastani. Üle 100 aasta vanuseid torusid on antud piirkonnas 8%. Mustamäe, Õismäe veetorustiku (~72 km) keskmine vanus jääb vahemikku 20–40 aastat. Vee voolamise kiirused veevõrgus on tänu tarbimise olulisele vähenemisele väga väikesed ning survekaod ei muutu ööpäeva jooksul märkimisväärselt. «Isepuhastuva» kiiruse, mis hinnangute järgi peaks peatorudes olema vähemalt 0,5 m/s, rakendamisel suurenevad aga survekaod torudes oluliselt. Veevõrgu seisukorda iseloomustab ka arvestamata vee suur osakaal, mis moodustas 2002. aastal 31,7% kogu võrku juhitud veest. 8.1.7. Joogivee kvaliteedi kontrollimine põhitegevuspiirkonna veetorustikus Võrguvee kvaliteeti jälgitakse veeproovide kaudu, mida võetakse 105-st kindlaksmääratud punktist üle Tallinna kaks korda kuus. Kontrollpunktide hulka kuuluvad pumplad, puurkaevud, puurkaevudel paiknevad veepuhastid ja reservuaarid (30 tk). 2002. aastal võttis AS Tallinna Vesi kokku 2554 vee kvaliteediproovi. Kõikidest võetud proovidest vastas nõuetele 98,2% ning mikrobioloogiliste näitajate poolest vastas nõuetele 99,88%. Veekvaliteedi kaebuste korral võetakse täiendavaid proove ka vastavast veeühendusest. 8.1.8. Veetorustiku rekonstrueerimise vajadus, hinnang tuletõrjeveevarustusele Veevõrgu rekonstrueerimise ja optimaalse töö tagamise peamisteks eesmärkideks on tarbijatele häireteta veevarustuse kindlustamine ja veekvaliteedi parandamine. Veetorustike rekonstrueerimise optimaalse lahendi leidmine on mitmesihiline optimeerimisülesanne. Üheks tingimuseks on rekonstrueerimise kulutuste vähendamine, samas tuleb aga tagada veevõrgu töökindlus ja jõudlus. Veetorustikku tuleb ekspluateerida efektiivselt, arvestades samas rekonstrueerimise strateegiat. Optimeerima peab majanduslikku, hüdraulilist, töökindluse ja vee kvaliteedi kriteeriume arvestades. Mitmesihilise veevõrgu juhtimise mudeli loomisel lähtutakse veevõrgu tööea (ekspluatatsiooniea) põhimõttest (whole-life costing approach). Veevõrgu rekonstrueerimise strateegia väljatöötamisel tuleb alustada analüüsiga, millised on peamised veevõrgu probleemid ning leida optimaalsed lahendused olukorra parandamiseks. On ilmselge, et kogu veetorustikku ei saa välja vahetada. Selleks puudub ka vajadus. Tallinna veevõrgus on tänu veetarbimise olulisele vähenemisele peamiseks probleemiks väikesed voolukiirused. Tänu sellele viibib vesi enne tarbimist liiga kaua veevõrgus. Järelikult tuleb vähendada veevõrgu mahtu, milleks tuleks vähendada probleemsete peatorude läbimõõtusid. Erinevate maade praktika näitab, et tavaliselt rekonstrueeritakse aastas 0,5…1% veevõrgu eksisteerivast pikkusest, st. keskmiseks veevõrgu ekspluatatsioonieaks loetakse praegu 100…200 aastat. Vanimad eksisteerivad veevõrgud Tallinnas on kuni 150 aastat vanad, keskmine vanus sõltuvalt toru läbimõõdust ja materjalist on 30–50 aastat, ning majanduslikult ei ole kusagil võimalik kõiki vanu torusid lühiajalises perioodis vahetada. Tuleb leida võimalusi veevõrgu töö parandamiseks, nii vanade kui uute torude osas. Siinjuures enamus plasttorusid on liiga vähe aega tagasi paigaldatud, et saaks teha tõsiseid järeldusi nende pikaealisuse kohta, eriti võrreldes traditsiooniliste materjalidega. Sama võib öelda ka uute tehnikate kohta, mida kasutatakse torude renoveerimisel. Nimetada võib mitmesugused sisevooderduse (no-dig) tehnikaid ning toru sisepindade katmise meetodeid. Maailmas on kasutusel praegu ligikaudu 30 erinevat tehnikat. Puudub aga informatsioon nende pikemaajalise vastupidavuse osas. Üle 20 aasta ei ole ühegi uuema tehnikaga teostatud torude rekonstrueerimise vastupidavuse kohta andmeid. Kuna senini ei olnud ühtegi arvestatavat alust renoveerimisplaani tegemiseks, saab anda ainult ligikaudse renoveerimishinnangu sõltuvalt toru kasutuseast ja avariilisusest. Arvestades, et AS Tallinna Vesi veetorustiku kogupikkus on ~832,6 km, keskmine vanus 40 aastat ja keskmine veetorustiku ekspluatatsiooniiga 100 aastat, tuleks kõik torud välja vahetada või renoveerida lähema 60 aasta jooksul, mis teeb aastaseks veetoru renoveerimismahuks ~14 km. Lisaks torude seisukorrast tingitud renoveerimisvajadusele on veel kaks peamist aspekti, millega tuleb arvestada renoveerimistööde planeerimisel: 1. Mitut elamut või kinnistut läbivad majaühendustorustikud 2. Torustiku liiga väike diameeter tuletõrjevee vajaduste rahuldamiseks 1. Antud küsimuse lahendamiseks on elamuid läbivate torustike osas koostatud vastav uurimistöö, milles on toodud kõikide nende Tallinna elamute veetorustike paiknemise lahendus, mis ei saa vett otse tänavatorustikust vaid läbi teise elamu. Nimetatud elamud paiknevad põhiliselt Kristiine, Mustamäe, Lasnamäe ja Haabersti linnaosades, mille tarvis tuleks veetorustikku ümber ehitada 355 elamu jaoks kogupikkusega 14,8 km. Antud veetorustike renoveerimise juures on takistuseks kinnistu piiride puudumine, mille tõttu ei saa määrata torustiku täpset asukohta. Teine võimalik lahendus on vastavad torustikud kuulutada ametlikult ühisveevärgi osaks, kuni ei ole rajatud uued ühendused. 2. Tuletõrje veevajaduste rahuldamiseks liiga väikesed torustikud asuvad peamiselt väikeelamute piirkonnas (peamiselt Nõmmel). Probleemi lahendamiseks on vaja Tuletõrje- ja Päästeameti ja vee-ettevõtja vahel täpselt määratleda kõik vajalikud hüdrantide asukohad igal tänaval ja sellest tulenevalt tuleb määrata vajalikud torustiku diameetrid või alternatiivsed tuletõrjeveeallikad. 8.2. MÄHE 1 TEGEVUSPIIRKOND Mähe 1 tegevuspiirkond on enamuses varustatud ühisveevärgiga. Piirkonnas tegutseb üks vee-ettevõtja ja 2 veeühistut (v/ü): • AS Esmar Ehitus • V/Ü Arnika • V/Ü Jasmiini Veeühistud Arnika ja Jasmiini on suhteliselt väikesed veeühistud, mille teenindada on paarkümmend suvilat ja elamukrunti AS Esmar Ehituse tegevuspiirkonna sees. Kõlviku teest lõunasse jäävasse piirkonda on osaliselt veetorustikud rajanud OÜ Sompa ja Lepiku (skeem V-1, V-2). Torustikud läbivad olemasolevaid kinnistuid, millele ei ole seatud servituute. Samuti ei ole olemasoleva magistraaltorustiku läbimõõt piisav tagamaks tulekustutusvee vajadust. 8.2.1. Piirkonna veevõrkude kirjeldus AS Esmar Ehitus Ettevõttel on koos Energia Mähe a/ü-ga kokku ligikaudu 990 klienti, kellest enamik on varustatud veemõõtjatega. Tegevuspiirkonda kuulub ka üks äriettevõte, kes on samuti varustatud veemõõtjaga. Piirkonna veeallikateks on kolm puurkaevpumplat, neist kaks kuuluvad AS Esmar Ehitus omandisse ja kolmas on AS Tallinna Vesi omandis (skeemid V-1, V-2). OÜ Tondi Üks koostatud skeemlahenduses «Mähe 1 vee-ettevõtluspiirkonna vee, olmeheitvee kanalisatsiooni ja sajuveekanalisatsiooni üldskeem» (Tondi Üks, 2002) käsitleti täiendava veevarustusallikana esimeses alternatiivvariandis ka OÜ Sompa-Lepiku puurkaevpumplat, kuid ühistuga keeruliste läbirääkimiste ja mittevastuvõetavate puurkaevu müügitingimuste tulemusel on hetkel jõus arengukava teine lahendus, mis käsitleb kolme puurkaevu kasutamist ühisveevarustussüsteemis kombineeritult (Tondi Üks, 2002). Kõik nimetatud puurkaevud (Aianduse 64a, Pärnamäe tee 81 ja Pärnamäe tee 36a) tuleb varustada veetöötlusseadmetega ning lisaks arendada Aianduse ja Astla ristmikul paikneval puurkaevul välja kaheastmeline süsteem koos veereservuaariga. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2001. a otsusele nr 142 on Mähe 1 tegevuspiirkonnas määratud vee-ettevõtjaks AS Esmar Ehitus ja MTÜ Energia Mähe. Uus vee-ettevõtja võttis üle OÜ Mähe Vesi ca 700 klienti koos olemasolevate veetorustike kasutusvaldusega ~16 km, samuti Energia Mähe a/ü kliendid (ligikaudu 290) koos eelkõige suviseks veetarbimiseks mõeldud veetorustikega ca 5,5 km ulatuses. Veetorustik on enamuses rajatud 1970. aastate alguses. Torustiku kogupikkus on orienteeruvalt 16 km. Magistraaltorustik on malmist diameetritega DN150 ja DN100. Harutorustikud on põhiliselt tsingitud terasest DN50. Magistraaltorustikele on paigaldatud maa-aluse asetusega vene päritolu tuletõrjehüdrandid, mis praktiliselt ükski ei tööta. Ettevõttel on olemas avariibrigaad, mille ülesandeks on veevõrgu korrashoid ning avariide likvideerimine ja amortiseerinud armatuuri väljavahetamine. 8.2.2. Kokkuvõte Tegevuspiirkonnas tegutseb kolm erinevat juriidilist isikut, kellel kõigil on oma veeallikad ja sellega seotud veetorustikud. Veevõrgud on enamuses rajatud koos suvilakooperatiividega ja nende ehituskvaliteet, seisukord ja torude täpne paiknemine looduses ei ole täpselt teada. Piirkonnas on kaks peamist puurkaev-pumplat, mis kuuluvad OÜ-le Mähe Vesi (rajatud 1999. aastal) ja AÜ-le Energia Mähe (rajatud 1971 aastal). OÜ Mähe Vesi puurkaev-pumpla võimsus pärast reservuaari väljaehitamist on piisav kogu tegevuspiirkonna perspektiivse veevajaduse katmiseks. Piirkonna olemasolev veetorustik on kuni 30 aasta vanune. Torustike materjal on peamiselt malm ja tsingitud teras. Terastorude kasutusaeg on läbi ja seetõttu vajab torustik suuremas ulatuses renoveerimist. Torustike rajamissügavus on ebapiisav, st see on ülalpool külmumispiiri. Suured probleemid veevõrgus on majaühendustega. Piirkonnas puudub momendil tuletõrjevee võtmise võimalus. Kogu piirkonnale on koostatud AS Esmar Ehitus tellimisel OÜ Tondi Üks poolt veevarustuse perspektiivskeem, kus veeallikateks on OÜ Mähe Vesi, Energia Mähe ja AS Tallinna Vesi Pärnamäe puurkaevpumplad, mis tagavad ka piirkonna tuletõrjeveevarustuse ühisveevärgist. Uut tänavatorustikku ainult suvise ja mittepiisava läbimõõduga veetorustiku asendamiseks on vaja rajada ~22 km ja asendada amortiseerunud torustikku ~12,5 km. 8.3. MÄHE 2 TEGEVUSPIIRKOND Piirkonna hoonestamisega on alustatud. Ühisveevärki arendatakse vastavalt AS K-Projekt projektskeemile. Hetkel on hinnanguliselt välja ehitatud ligikaudu 80% veevõrgust (skeem V-1). Kuna tegevuspiirkond asub kahe teise tegevuspiirkonna (Mähe 1 ja põhitegevuspiirkond) vahel, siis võimalikeks veevarustusallikateks on: • OÜ Mähe Vesi puurkaevpumpla, mis asub Mähe 1 tegevuspiirkonnas • AS Tallinna Vesi veevõrk Merivälja või Mähe süsteemist • Uus puurkaev-pumpla Kuna piirkond on suhteliselt väike ja kompaktne, siis veeallika asukoht ei ole võrgu seisukohast oluline. Oluline on kolme üksteise kõrval oleva tegevuspiirkonna veevärkide võimalik koostöö, mis tagab süsteemide suurema töökindluse e. erinevad veevärgid peaksid olema ühendatud, et vajadusel kasutada ühe või teise piirkonna veeallika vett. Koostada tuleb kogu kolme tegevuspiirkonda hõlmav veevärgi skeem. Veetorustike ühenduskohad ja nende dimensioonid tuleb täpsustada erinevate vee-ettevõtjate vahel võrgu hüdraulilise arvutuse alusel. Veevõrgu praegune situatsioon ja perspektiivlahendus piirkonnas on antud üldisel skeemil V-1. 8.4. KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND Kakumäe tegevuspiirkonna vee-ettevõtja on OÜ Kakumäe Võrgud, määratud Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001. a otsusega nr 125 viieks aastaks. OÜ Kakumäe võrgud osutab antud piirkonnas tarbijatele veevarustusteenust ~70% ulatuses ja ühiskanalisatsiooniteenust 100% ulatuses. Ülejäänud 30% osas varustavad veega piirkonna tarbijaid aiandusühistud ja teised väikesed kohalikud veevarustussüsteemid. Peamised Kakumäe ühisveevarustussüsteemide puurkaev-pumplad on järgmised: • OÜ Kakumäe Võrgud uus puurkaev; • Vana-Rannamõisa tee 12F puurkaev; • OÜ Viileo puurkaev (ca 40 kinnistu veevarustus oma autonoomse veevõrguga); • A/Ü Soolahe puurkaev (Rand 1 kinnistute veevarustus); • A/Ü Kakumäe puurkaev (Rand 2 kinnistute veevarustus); • A/Ü Sooranna puurkaev (Rand 3 kinnistute veevarustus); • A/Ü Rand 4 puurkaev (Rand 4 kinnistute veevarustus). Tegevuspiirkonna veevarustuse arendamisel tuleb lähtuda ÜVK arendamise kavast ja aastatel 2000 ja 2001 valminud « Haabersti Linnaosa veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeemi korrektuur» Kakumäe osas (OÜ VEKA Inseneribüroo tööd nr 00046 ja nr 00137). Piirkonnale tuleb koostada skeem mittevajalike puurkaevude likvideerimiseks koos ühisveevärgiga liitumise võimaluse loomisega. 8.4.1. Piirkonna põhjaveevarud ja veekasutus Veevarude kasutamise arvestamisel Kakumäe piirkonnale tuleb lähtuda Rocca Al Mare põhjaveevarudest, mis kokku moodustavad kambrium-vendi veekompleksist (Cm-V) 2000 m3/d. Teiste veekomplekside põhjaveele Kakumäe tegevuspiirkonnas varusid kinnitatud ei ole. Arvestada tuleb veevarude kasutamisel nii AS Tallinna Vesi Tiskre ja Taela puurkaevude kui kõigi teiste Kakumäe tegevuspiirkonna, ka. hetkel teadmata erapuurkaevude veevõtuga. Kuigi koguveevõtt võrreldes 2000. ja 2001. aastaga on 2002. aastal kasvanud, jääb see siiski tunduvalt alla kehtestatud põhjaveevarudele 2000 m3/d. 8.4.2. Põhjavee omadused ja veetöötluse vajadus Kakumäe tegevuspiirkonna Cm-V põhjavesi on üldjoontes analoogne teiste Tallinna piirkondade Cm-V põhjavee omadustele. Sisuliselt tähendab see, et vesi vajab mõningat töötlust üldraua eraldamise, stabiliseerimise ja mõnel juhul mangaani eraldamise osas. Mõningat keerukust tekitab asjaolu, et Kakumäele hargneb loode-kagusuunaline Harku ürgorg, mistõttu on kambrium-vendi veekompleks mõnel juhul läbi lõigatud kvaternaari setetest. Kuna aga veekompleksid on omavahel hüdrodünaamiliselt seotud, siis on sarnane ka põhjavee keemiline koostis ning põhjaveevarusid eraldi arvestama ei pea. Kuna puurkaev nr 16209, paikneb kvaternaari veekompleksis (Harku ürgoru keskmes), vaatleme võrdluseks nii seda puurkaevu kui ka puurkaevu nr 15184 põhjavee koostist. Kokkuvõttes on veeallika kvaliteedilt mõlema puurkaevu vesi kõlblik ühisveevarustuse veeallikana kasutamiseks, kuid veevõrku juhtimisele peab eelnema veetöötlus nii üldraua kui mangaaniärastuse näol ning vee happe-leelistasakaalu parandamiseks. 8.4.3. Kakumäe ühisveevärgi arendamine Praegusel ajal on OÜ Kakumäe Võrgud kasutuses rohkem kui 15 km veetorustikku (skeem, V-3). Ühisveevärgiga on liitumislepingud sõlminud 650 kinnistut ning see tendents jätkub. Uued torustikud rajatakse vastavalt OÜ VEKA Inseneribüroo tööle, kus ette on nähtud ka vajalikus arvus tuletõrjehüdrantide paigaldamine. Hetkel takistab tuletõrjenõuete täitmist olemasolevate veehaarete baasil lisaks puudulikule torustikule ka vajaliku rõhu ja veemahutite puudumine. Seetõttu on vajalik II-astmelise süsteemi väljaehitamine puurkaev-pumplatele. Kõik paigaldatud tuletõrjehüdrandid on Tuletõrje- ja Päästeamet vastu võtnud. Perspektiivis on mõistlik Kakumäe piirkonnas paiknevate eraldi veevarustussüsteemide ühendamine Kakumäe tegevuspiirkonnaga. Vajalik on Kakumäe tegevuspiirkonnale korraliku, kõiki tehnilisi ja institutsionaalseid aspekte arvestava veevarustuse- ja kanalisatsiooni skeemi koostamine. 8.4.4. Kokkuvõte Vastavalt ÜVVKS-e § 7 lõikele 2 määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Kakumäe tegevuspiirkonna vee-ettevõtjaks on vastavalt Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001. a otsusele nr 125, OÜ Kakumäe Võrgud, mis omab seadusest tulenevalt ainuõigust osutada tegevuspiirkonnas veevarustus- ja kanalisatsiooniteenust. Samal ajal osutavad piirkonnas veevarustusteenust veel mitmed ettevõtted – OÜ Viileo, Merirahu Arenduse OÜ, aiandusühistud Rand 1, 2, 3, 4. Veeseaduse § 13 lõige 6 ütleb, et vee erikasutajal on õigus töödelda vett joogiveeks ja seda müüa. Seadustest tulenevalt on tegemist teatava määramatusega: ühelt poolt kehtestatakse tegevuspiirkonnale vee-ettevõtja, kes kannab vastavalt ÜVVKS § 7 lõikele 1 vastutust klientide nõuetekohasel veega varustamisel, samal ajal on vastavalt veeseadusele vee-erikasutusloa olemasolul õigus vett müüa kõigil vee erikasutajatel. Seetõttu on vajalik viia veeseadusesse sisse muudatus, mis kõrvaldaks vastuolu vee-ettevõtja ja üksnes vee erikasutusõiguse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust osutava juriidilise või füüsilise isiku huvide vahel. On vaja teha Kakumäe tegevuspiirkonna ja Tallinna põhitegevuspiirkonna piiride korrektuur, kuna käesolevaks ajaks on tekkinud Rannamõisa tee ja Tiskre oja vahele jääva maa-ala elanikel terav vajadus joogi- ja olmevee järele. Praegune administratiivne jaotus takistab veeprobleemide kompleksset lahendamist. Probleem on tõsine seda enam, et 2002. aasta kevadest on elanikele kuuluvad salvkaevud veest praktiliselt tühjad. 8.5. MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND Piirkonnas pakuvad veevarustusteenust Mõigu Ehituskoondis ja Eesti Elektrivõrkude Ehituse AS. Ühisveevarustusega on Tallinna linna territooriumil varustud ca 140 elanikku ja Rae valla poolel kõik korterelamud ca 650 elanikuga. Probleemiks on asjaolu, et Mõigu Tallinna poole elamutel (ca 120 maja) puudub ühisveevarustus ca 80 majal. Olemasolevate veetorustike paigalduse kvaliteet ja nende täpne paiknemine looduses ei ole teada. Otstarbekas on kogu Mõigu veevärk kujundada ühtseks veevärgiks, milleks oleks kaks võimalust: 1. Tallinna poole eramajadele tuleb rajada uus veetorustik, mille veeallikas on sama Rae valla poolega ehk praeguse seisuga Mõigu Ehituskoondise puurkaevpumpla, mille võimsuses on piisav piirkonna varustamiseks olmeveega ja samuti tuletõrjeveega hüdrantide baasil. Tallinna poolele jäävate elamute tarvis on vaja rajada uut tänavatorustikku ca 2,5 km ja ca 80 uut majaühendust. Olemasoleva veetorustiku seisukord ja majaühendused tuleb välja selgitada ja pärast uuringute teostamist tuleb otsustada, kas torustik vajadusel renoveerida või rajada täiesti uus torustik (ca 1 km). 2. Rajada uus veetorustik piki Tartu mnt Mõigu asulani Tallinna veepuhastusjaama vee baasil. 8.6. RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND Käsitletav Tallinna Raku-Raudalu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkond hõlmab kolme omavahel eraldiasetsevat kompaktset maa-ala. Suurim neist on Viljandi maanteest läände ja Valdeku tänavast lõunasse jääv endise Raku karusloomakasvatuse tootmis- ja elamuterritoorium, väiksemad eelmisest lõuna poole jääv Kaarla tänava elamukvartal Viljandi maanteest itta jääval alal ning sellest veelgi lõunapoolsem uus Raku-Raudalu pereelamute kvartal. Käesoleval ajal puudub tegevuspiirkonnal määratud vee-ettevõtja. Kõigis nimetatud piirkondades osutas varem veevarustusteenust erinev juriidiline isik: suurima elanike arvuga Valdeku tänava äärset korruselamute kompleksi teenindavad veevarustuse osas AS Balbiino ja kanalisatsiooni osas AS Servikol, Kaarla elamukvartalit AS Tallinna Vesi ning Raku-Raudalu pereelamute kvartalit AS Raudalu Väikemaja. Probleemseim ala oli Raku-Raudalu tegevuspiirkonnas Valdeku tn äärne korruselamute piirkond nii elanike suurima arvu kui keeruliste omandisuhete tõttu veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste osas. Peamised kommunikatsioonid: puurkaevud, reoveepumplad ja osaliselt vee- ja kanalisatsioonivõrgud kuuluvad kahele eraõiguslikule ettevõttele: ASle Balbiino ja ASle Servikol. Kanalisatsioonivõrgud AS Servikol territooriumil ja elamupiirkonnas kuuluvad samuti ametlikult AS-le Servikol ning anti tema omandisse karusloomakasvatuse erastamise käigus. Veevõrgud väljaspool ettevõtete territooriume ei kuulu ametlikult kellelegi ja on seega peremeheta vara. Raku-Raudalu tegevuspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaarendamiseks tellis Tallinna LV Kommunaalamet 2002. aastal töö «Tallinna Raku-Raudalu ühisveevarustuse tegevuspiirkonna ja sellega seotud ala veevarustuse skeemi koostamine» (AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, 2002), milles nähti ette kogu tegevuspiirkonna VK-süsteemide väljaarendamise lahendus. Kuna nimetatud töös käsitletakse põhjalikult tegevuspiirkonna probleeme ning arenguvõimalusi ja töö on hiljuti valminud, kirjeldame siinjuures vaid üldiselt töös vaadeldud aspekte. Praeguseks on välja ehitatud piki Valdeku tänavat ø 150 mm veetoru kuni Raku elamupiirkonnani ning piirkonna harutorud. Torustikud kuuluvad Tallinna Kommunaalametile, veevarustusteenust osutab selle torustiku kaudu AS Tallinna Vesi Nõmme veevarustussüsteemist. AS Balbiino puurkaevud varustavad veega vaid ettevõtet ennast. 8.6.1. Raku-Raudalu piirkonna veevõrgud Piirkonnas on kahele erinevale ettevõttele, AS-le Balbiino ja AS-le Servikol kuuluvaid ja nö peremeheta veevõrke (skeem V-1). Veetorustiku seisund on avariiline, veekaod moodustasid 2002. aasta realisatsiooniandmete põhjal ~60%. Edasistes arendusprojektides on töös ette nähtud veetorustiku rekonstrueerimine ja ümberehitamine. Kaarla elamukvartali olemasoleva veevõrgu pikkus on 354 m (skeem V-1). Veevarustussüsteemi variantlahenduse skeemi osas on ette nähtud veevõrgu laiendamine. Raudalu piirkonna vee- ja kanalisatsioonivõrgud arendati välja üheaegselt elamuehitusega ning need kuuluvad AS-le Raudalu Väikemaja. Veevõrgu pikkus on piirkonnas 1237 m. Torustikud ja teised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised on kantud ka veevarustus- ja kanalisatsiooniskeemile (skeem V-1). 8.6.2 Põhjavee kvaliteet Raku-Raudalu tegevuspiirkonna olemasoleva veekvaliteedi käsitlemisel ja võimaliku uue veehaarde puurkaevu veekvaliteedi prognoosimisel oli kasutada mõlema AS Balbiino ordoviitsium-kambriumi puurkaevu, AS Tallinna Vesi Kaarla puurkaevu ning AS Raudalu Väikemaja puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused. Kahjuks pärinevad Raudalu Väikemaja puurkaevu veekvaliteedi andmed puurkaevu passist, veeproovid analüüsiti proovipumpamiste järgselt 1997. aastal ja on seega mõnevõrra vananenud. Lisaks on kasutada piirkonnale lähima AS Tallinna Vesi veehaarde, Mahla tn kambrium-vendi puurkaevude ja mahuti veeanalüüsi tulemused. Puurkaevude veeproovid on analüüsitud Tervisekaitseinspektsiooni ja AS Tallinna Vesi laborites. Analüüsitud on nii indikaator-, mikrobioloogilisi näitajaid kui raskmetalle (Kaarla puurkaevus). Mikrobioloogilised näitajad vastavad nõuetele kõigi käsitletavate puurkaevude vees, raskmetalle on analüüsitud vaid AS Tallinna Vesi puurkaevudes. Analüüsides veekvaliteedi näitajaid, näeme küllaltki suuri erinevusi O-Cm puurkaevude osas piirkonna eri aladel. Teistest puurkaevudest märksa parema veekvaliteediga on AS Tallinna Vesi Kaarla puurkaev, kus lubatud piirsisaldustele (LPS) vastavad kõik mõõdetud komponendid. Kõige halvema kvaliteediga on AS Balbiino puurkaevu nr 4880 vesi, mis on tunduvalt halvem ka samal territooriumil paikneva AS Balbiino puurkaevu nr 1135 veest. Puurkaevu nr 4880 vees on ülenormatiivsed näitajad nii üldraud kui hägusus (hägususe näitajale esitatavad nõuded on määruses nr 82 täpsemalt määratlemata). Üldraua sisalduse poolest on kaevu veekvaliteet 22 korda halvem määruses nr 82 lubatust! Ülenormatiivse üldraua sisaldusega on ka AS Balbiino teise puurkaevu nr 1135 vesi. 8.6.3. Kokkuvõte Olemasolevad veetorustikud Valdeku tn korterelamute juures on halvas seisukorras ja puuduseks on ka kliendi täpse piiritlemise võimaluse puudumine. Süsteemid on ühendatud eraettevõtja veevärki, kes ei ole huvitatud vastava teenuse osutamisest. Sellest lähtuvalt on vaja rajada sellele majaderühmale uus veevärk. Tallinna Linna Kommunaalameti poolt tellitud töös «Tallinna Raku-Raudalu ühisveevarustuse tegevuspiirkonna ja sellega seotud ala veevarustuse skeemi koostamine» nähti ette lahendusskeem Raku-Raudalu tegevuspiirkonna edasiseks veega varustamiseks. 8.7. VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND Ühisveevarustus on lahendatud TREV-2 AS puurkaevude baasil, millega on ühendatud ümbruses olevad Külvi tn korterelamud ja ühepereelamud ning teisel pool Pärnu mnt-d olevad kõik majad (kokku ca 200 elanikku). Külvi tn-st lõunasse jäävad eramajad (ca 55 maja, ca 150 elanikku) on varustatud kas oma puurkaevu või salvkaevuga. Uut tänavatorustikku on ühisveevarustuseta majade tarvis vaja rajada ca 1,7 km ja majaühendusi ca 55 tk. Lisaks on vaja kaugemas perspektiivis rajada uued majaühendused kinnistutele, kus torustik kulgeb läbi mitme kinnistu (ca 0,3 km). Kuna olemasolevate veeallikate võimsused on piisavad (on olemas II astme pumplad), siis on mõistlik tuletõrjeveevarustus lahendada hüdrantide baasil. 8.8. KOPLI TEGEVUSPIIRKOND Piirkonda jäävad ainult tööstusettevõtted, kellest peamine on Balti Laevaremonditehas ja Dekoil, kelledel on autonoomne veevarustussüsteem. Seega ei saa piirkonda lugeda ÜVVKS mõistes ühisveevarustuse objektiks. Arendamise kava koostajad on seisukohal, et piirkond tuleks kustutada Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tegevuspiirkondade nimekirjast. Samas peab linnal säilima kontroll piirkonnas praegu kasutatava põhjavee ressursi kasutamise üle. Piirkond oleks mõistlik ühendada Tallinna põhitegevuspiirkonna veevõrguga. Tallinna linnal ei ole põhjust eraldi tegevuspiirkonnale vee- ja kanalisatsiooni arendamiseks investeeringuid ette näha, sest seal puudub elanikkond. 8.9. HAABERSTI TEGEVUSPIIRKOND Piirkonnas paiknevad põhiliselt tootmisettevõtted, kuid piirialale jääb ka elamuid, mille reovesi juhitakse AS Valser Vara torustikku. AS-le Valser Vara kuulub puurkaevpumpla ja veevõrgud, millega on ühendatud eelmainitud elamud. Vesi pumbatakse veevõrku läbi hüdrofoori. Pumpla on renoveeritud 1999. aastal. Veevõrgud on enamuses kinnistusisesed, lisaks on kõrvalasuvale kinnistule minev torustik. Torustikke on osaliselt uuendatud. Veemõõtjad on nii puurkaevul kui tarbijatel. Vastavalt Tallinna üldplaneeringule jääb tegevuspiirkond osaliselt ettevõtlusalaks ja osaliselt «roheliseks» alaks, ehk sellesse tegevuspiirkonda kehtiva üldplaneeringu kohaselt elamuid ei rajata ja puudub otsene vajadus olemasoleva ühisveevarustuse muutmiseks ja elanikkonna tarbeks arendamiseks. Kava koostajad soovitavad Tallinna linnal kaaluda piirkonna kustutamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tegevuspiirkondade nimekirjast ja liita see Tallinna põhitegevuspiirkonnaga. Tallinna linnal ei ole põhjust piirkonna vee- ja kanalisatsiooni arendamiseks investeeringuid ette näha, sest puudub elanikkond. 8.10. VÄO TEGEVUSPIIRKOND Piirkond jääb Paekivitoodete Tehas OÜ tootmismaa-alale. Ettevõttele kuulub kolm puurkaevu. Omatarbeks võetakse vett Peterburi tee 34 ja Väo karjääris olevaist puurkaevudest. Piirkonna elanikele müüakse vett Väo asula eraldi seisvast puurkaevust (PK. nr. A2640). Puurkaev-pumpla sügavusega 60 m on rajatud 1978. aastal ja remonditud 1998. aastal ning on heas seisukorras. Vesi antakse võrku läbi hüdrofoori. Puurkaevul on veemõõtja. Tuletõrjevett saab pumpla seinavesikust. Veevõrguhüdrandid puuduvad. Kuna Väo karjääris jätkub tootmistegevus ka lähema 12 aasta jooksul, siis antud arengukava raames ei ole muudatusi veevärgis ette näha. Kuna piirkonnas elab suhteliselt vähe elanikke ja Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole ette näha piirkonda ette elamuehitust, teevad arendamise kava koostajad ettepaneku kustutada piirkond Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni tegevuspiirkondade nimekirjast ja liita see Tallinna põhitegevuspiirkonnaga elamute veevarustust puudutavas osas. Tallinna linnal ei ole põhjust piirkonna vee- ja kanalisatsiooni arendamiseks investeeringuid ette näha, sest puudub elanikkond. Piirkonda pinnavee viimiseks on ette nähtud transiittorustik, mille peaks välja ehitama ettevõtluskruntidest huvitatud ettevõtjad koos AS-ga Tallinna Vesi. 8.11. Tähetorni tegevuspiirkond Piirkond on peamiselt ettevõtlusala, kus asuvad suhteliselt suurtel maa-aladel paiknevad ettevõtted (peamiselt laohooned). Piirkonnas on kaks tegutsevat puurkaev-pumplat, mis paiknevad endistel AS Norma ja AS Eesti Restauraatori territooriumil, mis osutavad veevarustusteenust ka naaberkinnistutele. Piirkonna peamiseks veevajaduseks on tuletõrjevee reservuaaride täitmine. Vähesel määral tarbitakse ka olmevett. Perspektiivis jääb tegevuspiirkond ka edaspidi põhiliselt ettevõtlusega seotuks. Kuna piirkonnas praktiliselt puudub elanikkond, on ettepanek kustutada Tähetorni Tallinna vee- ja kanalisatsiooni tegevuspiirkondade nimekirjast. Arendamise kava koostajate seisukoht on, et piirkonda võiks teenindada AS Tallinna Vesi. Arendamise kavas on jäetud veevarustusallikana kasutamiseks nii põhja- kui ka pinnavesi. Veeallika valikul tuleb lähtuda põhjaveeressursi edasise kasutamise tervikkontseptsioonist Tallinnas ja majanduslikust otstarbekusest. Sõltuvalt veevarustusallika valikust tuleb lahendada ka tuletõrjevee varustus kas veemahutite või tuletõrjehüdrantide baasil. 8.12. AEGNA SAARE TEGEVUSPIIRKOND Arengukava koostajatel oli tegevuspiirkonna käsitlemisel ainsaks alusmaterjaliks, mis õnnestus hankida «Aegna saare krundijaotuskava ning territooriumi kasutamist piiravate tegurite skeem» M1:2000, AS Eesti Projekt, Töö nr LV-169-99, Tallinn 1999. Skeemil on toodud olemasolev hoonestus, teed, elektriliinid, muinsuskaitseobjektid jmt. Saare perspektiivset arengut skeem ei käsitle. Vastavalt skeemile on Aegna saarele rajatud üks puurkaev. Olemasoleva puurkaevu baasil on puurkaevu lähipiirkonna hoonestuse tarbeks rajatud nn suvine veevarustussüsteem (paigaldatud veetorustik ca 0,45 m sügavusele maapinnast), mida skeemile ei ole märgitud ja seetõttu on torustiku täpne asukoht teadmata. Aegna saare veevarustuse kohta andmete hankimisel mainiti ka teise puurkaevu olemasolu, kuid arendamise kava autoritel ei õnnestunud selle informatsiooni paikapidavust ilma saart külastamata tuvastada, sest saarel paiknevad veevarustussüsteemid on viimastel aegadel korduvalt vahetanud omanikku. Praegu haldab olemasolevat veevarustuse süsteemi teadaolevalt AS Facio. Tuletõrjeveevarustus on lahendatud tuletõrjeveemahutite baasil. Väidetavalt toimib veevarustus 15. maist kuni 15. septembrini. Veetarbijateks on põhiliselt ettevõtete puhkekompleksid ning saare suvilaomanikud. Perspektiivse veevarustuse arendamise kava ei ole võimalik koostada enne, kui on olemas saare edasise arendamise kava ja planeering. Praeguse olukorra juures jääb olemasolev süsteem toimima sarnaselt ka edaspidi. Autorite arvates kiirendaks saart puudutavate arendusteemade, sh veevarustus ja kanalisatsioon, käsitlemist vee-ettevõtja määramine. 9. TEGEVUSPIIRKONDADE KANALISATSIOONISÜSTEEMID 9.1. ÜHISKANALISATSIOONIGA LIITUNUD ELANIKKOND Ühiskanalisatsioon on Tallinnas rajatud kõikides korruselamutega elamurajoonides ehk ühiskanalisatsiooni teenusega on praktiliselt täielikult kaetud Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinna, Kesklinna ja Väike-Õismäe elamurajoonid. Väikeelamute piirkonnas Nõmmel, Pirital, Lillekülas ja Kakumäel on ühiskanalisatsioon rajatud osaliselt ning Meriväljal, Mähel ja Kosel on ühiskanalisatsioon suures osas veel rajamata. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ca 95,1% Tallinna püsielanikkonnast. AS Tallinna Vesi kliendid piirkonna 373 206 elanikust olid 361 884 elanikku, ehk 97,54 %. Järgnevas tabelis on esitatud reovee teenuse mahu prognoos Tallinna põhitegevuspiirkonnas. Lisaks klientidelt vastuvõetavale reoveele suunatakse Paljassaare reoveepuhastile ka ühisvoolsest kanalisatsioonist saabuv sademevesi. Sademevee ja infiltratsioonivee koguseid tabel ei kajasta. Tabel on aluseks AS Tallinna Vesi finantsanalüüsi koostamisel. Tabel 9.1 Aasta Reovee teenuse mahu prognoos põhitegevuspiirkonnas (tuhat m3/d) Elanikkond Juriidilised isikud Kokku 2002 40,9 17.7 58.6 2003 40,8 18,1 58,9 2004 41,2 18,3 59,5 2005 41,6 18,5 60,1 2006 42,1 18,6 60,7 2007 42,5 18,8 61,3 2008 42,9 19,1 62,0 2009 43,3 19,3 62,6 2010 43,7 19,5 63,2 2011 44,2 19,6 63,8 2012 44,7 19,7 64,4 2013 45,1 20,0 65,1 2014 45,5 20,2 65,7 2015 460 20,4 66,4 Prognoositud on reovee koguste iga-aastast suurenemist nii elanikkonna kui juriidiliste isikute osas, mis viitab nii uute klientide liitumisele ühiskanalisatsiooniga, elanike arvu kasvule kui ka teatud tööstustarbimise suurenemisele. Prognoos on koostatud AS Tallinna Vesi poolt koostatud reovee teenuse tarbimise prognoosi alusel. Võrreldes 2015. aastaks prognoositud kogu linna veetarbimisele 71,9 tuhat m3/d jääb AS Tallinna Vesi poolt osutatav reoveepuhastuse teenus väiksemaks 5,5 tuhat m3/d võrra. See viitab asjaolule, et perioodi lõpuks ei jõuta Tallinnas koguda kokku mitte kogu reovett. Ühiskanalisatsioon on lisaks Tallinna põhitegevuspiirkonnale osaliselt rajatud veel Haabersti, Kopli ja Väo tegevuspiirkonnas ja osaliselt Kakumäe ning Raku-Raudalu tegevuspiirkonnas. Kõikidest tegevuspiirkondadest va. Väo juhitakse reovesi AS Tallinna Vesi kanalisatsioonitorustikku. Väos on omaette AS Väo Paekivitoodete Tehasele kuuluvad puhastusseadmed. Tallinna kanalisatsioonisüsteem on linna ajaloolises keskosas ühisvoolne. Reovesi suubub sealt linna keskosas asuvatesse ühisvoolukanalisatsiooni kollektoritesse. Linna uuemad piirkonnad (Mustamäe, Väike-Õismäe, Astangu, Lasnamäe jm) on lahkvoolsed. Sademevee ja drenaaživee eesvooluks on Mustjõe oja ja Tallinna laht. Täielik lahkvoolne kanalisatsioon on välja arendatud sadama-aladel, Veski-Möldre ja Tiskre elamupiirkondades ning käesoleval ajal rajatavas Kaasiku elamukvartalis. Lahkvoolsed süsteemid on rajatud veel Järvevana tee ja Pärnu mnt piirkonnas, kuid eesvooluks on mõlemal süsteemil Tihase tn tunnelkollektor. Olemasolevaid ühiskanalisatsioonisüsteeme on käsitletud tegevuspiirkondade kaupa. 9.2. TALLINNA PÕHITEGEVUSPIIRKOND Tallinn põhitegevuspiirkonnas on AS-le Tallinna Vesi kuuluvaid kanalisatsioonitorustikke alljärgnevalt: – Isevoolseid reoveekanalisatsiooni torustikke 345 330 m – Reoveekanalisatsiooni survetorustikke 88 224 m; – Ühisvoolseid kanalisatsioonitorustikke 244 542 m; – Reovee tunnelkollektoreid 6 758 m; – Ühisvoolseid tunnelkollektoreid 21 553 m. KOKKU: 706 407 m. Samas on põhitegevuspiirkonnas ca 200 km kanalisatsioonitorustikku, mille omanik on määratlemata ja mis seetõttu on nn. peremeheta vara. Lisaks nn. peremeheta torustikele on veel hulk torustikke, mille staatus on üldse määratlemata. 9.2.1. Ühiskanalisatsiooni süsteemi kirjeldus Kogu Tallinna heitvesi voolab kahe peamise tunnelkollektoriga (nr 1 ja nr 3) Paljassaarel asuvasse peapumplasse, mis on ühiskanalisatsiooni kogumissüsteemi lõpp-punktiks, kust heitveed pumbatakse kolme survetoruga 1x ø1200 mm ja 2 x ø1400mm reoveepuhastisse. Pumpla maa-alune osa on rajatud raudbetoonist läbimõõduga 32 m ja sügavusega üle 20 m. Lisaks nimetatud kolmele survetorule, on rajatud pumplast survetoru ø1200 mm otse merre, mis toimib valingvihmade ajal ülevoolutorustikuna. Reoveepuhastist juhitakse puhastatud reovesi kaheniidilise 2,8 km pikkuse ø1200 mm süvamerelasuga 26 m sügavusele Tallinna lahte. Tallinna keskosa Tunnelkollektor nr 1 on läbimõõduga ø2900 mm keskmise kaldega 0.0011…0.0012. Kollektori kokkuvoolu valgala suuruseks on üle 12 km2, kusjuures valgalasse jäävad linna tihedalt hoonestatud idaosa ja kesklinn. Tunnelisse voolab ka reovesi Lasnamäe, Pirita, Merivälja ja Kose lahkvoolukanalisatsioonist ning Mõigust. Kollektori trass algab Uus-Sadama tn-lt ja kulgeb piki Tallinna lahe kaldajoont jälgides kuni kanalisatsiooni peapumplani. Tunnelkollektori nr 3 läbimõõt on ø1800mm, kalle 0.0015. Selle kollektori valgala ühisvoolse osa suuruseks on ligi 4 km2, mis on suhteliselt hõredamalt hoonestatud. Kollektorisse voolab veel ka reovesi Nõmme, Mustamäe, Lilleküla ja Õismäe lahkvoolukanalisatsioonist ning väljaspool linna piire Sakult ja Sauelt. Kollektor on rajatud läbinduskilbiga piki Kopli lahe rannajoont olemasolevast Seevaldi kollektorist kuni peapumplani. Tunnelkollektor nr 4, mis on tunnelkollektori nr 1 haruühendus, on rajatud kilpläbindusega läbimõõduga 2560 mm ning mõeldud eelkõige Vanalinna kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks. Kollektori trass algab Mere pst ja Rannamäe tee ristumiskohast ja kulgeb piki Aia tänavat ning Pärnu mnt-d kuni Vabaduse väljakuni. Käesolevaks ajaks on tunnelkollektorite võrk linna keskosa territooriumil laienenud Viru, Tolli, Müürivahe põik ja Laiale tänavale. Haabersti linnaosa Haabersti linnaosas asub kolm vee-ettevõtja teeninduspiirkonda: 1. Tallinna põhitegevuspiirkond; 2. Kakumäe tegevuspiirkond; 3. Haabersti tegevuspiirkond. Kogu piirkonna kanalisatsiooni eelvooluks on Haabersti liiklusringilt algav kollektor ø1000 mm, mis suubub Pelgurannas tunnelkollektorisse nr 3. Mustamäe Mustamäe on varustatud lahkvoolse kanalisatsiooniga. Akadeemia teest läände jääv ala juhitakse Kadaka pst-l olevasse kollektorisse ø1000 mm, kust reoveed voolavad edasi Harku pumbajaama. Ülejäänud ja enamus osa Mustamäe reoveest voolab isevoolselt piki Mustamäe, Kännu, Nõmme tn kollektoreid pidi Tihase tn kollektorisse ø2300 mm. Lilleküla Lilleküla heitveed kogutakse kokku Mooni, Sõpruse pst, Kännu ja Nõmme tee magistraaltorudega ø300–1000 mm Tihase tn kollektorisse ø2300 mm. Suur osa harutänavaid on kanaliseerimata. Nõmme linnaosa Nõmme linnaosas asub kolme vee-ettevõtja teeninduspiirkonda: 1. Tallinna põhitegevuspiirkond; 2. Vana-Pääsküla tegevuspiirkond; 3. Raku-Raudalu tegevuspiirkond. Nõmme linnaosas on raudteest idapoolne osa kanaliseeritud ca 50% ulatuses. Piirkonda teenindab praegusel hetkel 2 reoveepumplat: Raba ja Nurme tn reoveepumplad. Raba reoveepumplasse voolab isevoolselt kokku enamus kanaliseeritud Nõmme territooriumist ning reoveed Nurme tn pumbajaamast. Süsteemi on juhitud ka Vana-Pääsküla tegevuspiirkonna AS Teede REV-2 heitveed. Raba tn reoveepumpla pumpab reoveed kahe malmist survetoruga ø400 mm Nõmme lääneossa Kalda tn-l olevasse kollektorisse ø1000 mm. Nurme reoveepumpla teeninduspiirkonda jääb Nurme tn-st kirdesse jääv ala, kus enamuses on kanalisatsioon rajamata ning Männiku rajooni heitveed. Samuti juhitakse Nurme reoveepumplasse Raku-Raudalu kanalisatsioon läbi AS Servikoli reoveepumpla, mis pumpab reovee Valdeku tn-le, kust reovesi suundub Männiku rajooni kanalisatsioonisüsteemi. Nurme reoveepumplast suunatakse reovesi kahe survetoruga Serva tn kollektorisse ø500 mm, kust see voolab Raba tn reoveepumplasse. Raudteest läände jääval osal on kanalisatsioon rajatud ainult Lehtpuu, Kastani ja Kalda tänavatel. Kalda tn kollektorisse pumbatakse heitveed läbi Laagri reoveepumpla kaheniidilise terasest survetoruga ø500mm Laagri, Saku ja Saue reoveed. Kollektor suubub piki Kalda tn-t, Kadaka pst-d läbi Väike-Õismäe Harku reoveepumplasse. Veski-Möldre elamurajooni kanalisatsioon on juhitud Laagri tn reoveepumplasse. Laagri asumist on kanaliseeritud ainult osa Männimetsa teest, Saarvahtra tee ja osa Pärnade ja Tammede pst-st. Reoveed kogutakse Laagri reoveepumplasse, kuhu on juhitud ka Vana-Pääsküla teeninduspiirkonnast Pärnu mnt-st läände jäävate majade kanalisatsioon. Pirita linnaosa Pirita linnaosas asub kolme vee-ettevõtja teeninduspiirkonda: 1. Tallinna põhitegevuspiirkond; 2. Mähe 1 tegevuspiirkond; 3. Mähe 2 tegevuspiirkond. Pirita linnaosa erinevate piirkondade heitveed kogutakse kokku Purjespordikeskuse naabruses olevasse piirkonna reovee peapumplasse Pirita-1, mis on rajatud kahekambrilisena eraldi olme- ja sademevee tarbeks. Reoveepumplast pumbatakse heitvesi kaheniidilise survetoruga ø400 mm Maarjamäel olevasse kollektorisse ø1000 mm, mille trass kulgeb piki Pirita teed, liitudes Lasnamäelt tuleva kollektoriga ning suubub tunnelkollektorisse nr. 1. Reoveepumplasse suubub reovesi kahest põhilisest suunast: Meriväljalt (Pirita, Merivälja, Viimsi) ja Pirita-Koselt (Teletorni, Kose-Lükati, Varsaallika, Maarjamäe) 9.2.2. Kanalisatsioonisüsteemi kitsaskohad ja hinnang rekonstrueerimisvajadusele Torustiku rekonstrueerimise peamiseks põhjusteks on see, et torumaterjal on ületanud tema kasutusea. Sellest tulenevalt tekivad ummistused, varingud, suureneb infiltratsiooni osakaal. Kuna praegusel hetkel puudub konkreetne statistiline alus renoveerimismahu määramiseks, saab selle anda ainult hinnanguliselt. Tallinna kanalisatsioonivõrkudes kasutusel olevate betoon- ja asbesttsementtorude kasutuseaks võib võtta hinnanguliselt keskmiselt kuni 30 aastat. Toru võib purunemata vastu pidada ka kauem, kuid toru tööshoidmine muutub oluliselt kulukamaks. Samas esineb torusid, mis on sõltuvalt reovee omadusest amortiseerunud juba 10 aastaga. Keraamiliste torude vastupidavus on materjali vastupidavusest tingitult ka suurem, kuid mitte rohkem kui 50 aastat. Plasttorude kasutuseaks on võetud 100 aastat. Eelnevaid hinnangulisi toru materjalist sõltuvaid kasutusigasid arvestades, on vaja renoveerida Tallinnas lähemas tulevikus ca 300 km betoon-, asbesttsement- ja keraamilist torustikku, mis teeb 12-aastase perioodi kohta ca 25 km torustikku aastas. Kõige rohkem on kriitilises vanuses torustikke Kesklinna ja Põhja-Tallinna piirkonnas. Olmekanalisatsiooni torustik on praktiliselt igal pool piisava läbimõõduga, kuna seoses veetarbimise vähenemisega on vähenenud ka olmereovee kogused ja torustikud on üldiselt dimensioneeritud piisava varuga. Probleeme esineb ühisvoolsetes kanalisatsioonitorustikes, mille diameetri määrab sademevee vooluhulk. Ühiskanalisatsioonitorustiku läbilaskevõime võib perspektiivis jääda ebapiisavaks järgmistes lõikudes: 1. Pärnu mnt ja Viljandi mnt ristilt kuni Tammsaare tee pikenduseni toru DN300 pikkusega ca 1,1 km. Torustiku keskmine läbilaske võime kalde 0.005 juures on ca 55,6 l/sek (200 m3/h). Täpsemat läbilaskevõimet saab hinnata pärast videouuringute tegemist. Pärast Nõmme kanaliseerimist moodustab torustikku kokkuvooluala: – ca 1700 kinnistut Nõmme linnaosas 750 m3/d – Männiku tööstusrajoon 100 m3/d – Raku-Raudalu tegevuspiirkond 250 m3/d – Perspektiivis Kiili valla põhjaosa 280 m3/d KOKKU 1380 m3/d Piirkonna tunni maksimumvooluhulk sõltub eelkõige piirkonna reoveepumplate töötamise režiimist ja infiltratsiooni vee osakaalust. Eeldades, et infiltratsioonivee osakaal on kuni 30 m3/h ja maksimumvooluhulk tarbijatelt ca 140 m3/h, peaks vastava lõigu läbilaskevõime olema vähemalt 47,2 l/sek. (170 m3/h), mis on väga lähedal keskmisele arvutuslikule väärtusele. 2. Lasnamäe tunnelkollektori (Idakollektori) lõpust Pirita teel kuni tunnelkollektorini toru DN1500 pikkusega 1,7 km. Arvestades toru keskmiseks kaldeks 0.0015, on toru läbilaskevõime kuni 2500 l/sek. (9000 m3/h). Lõigu kokkuvoolu ala moodustavad: – Lasnamäe linnaosa 20 000 m3/d – Pirita linnaosa 3000 m3/d – Teoreetiliselt võimalik vooluhulk pärast lähivaldade liitumist Tallinna kanalisatsioonisüsteemiga 48 000 m3/d – Lasnamäe ühisvoolne tööstusrajoon. Piirkonna arenemisel ja asfaltpindade olulisel lisandumisel võib sealt valingvihmaga korduvusega 2 aastat ära voolata kuni 11 250 m3 vett ehk maksimum tunnivooluhulk on 3125 l/sek. (11 250 m3/h), mis ületab ise juba Pirita kollektori läbilaskevõime. KOKKU: 64 250 m3/d Ilma Lasnamäe tööstusrajooni ühisvoolse kanalisatsioonita on kollektorit läbiv keskmine vooluhulk koos infiltratsiooniveega ca 35 000 m3/d ja maksimumvooluhulk ca 694,4 l/sek. (2500 m3/h). Koos lähivaldade võimaliku reoveega kuni 1388,9 l/sek. (5000 m3/h). Igal juhul ületab Suur-Sõjamäe võimalik sajuvee kogus Pirita kollektori läbilaskevõime. Probleemi lahendamisel ei ole lahendus Pirita kollektori läbilaskevõime suurendamine, kuna sellega ei vähendata sademevee vooluhulka reoveepuhastile. Probleemi lahendus tuleb leida sademeveekanalisatsiooni rajamisel, mida on käsitletud sademevee kanalisatsiooni osas. 9.2.3. Kanalisatsioonisüsteemi laiendamisvajadused olemasolevatele elamutele Ühiskanalisatsioon on vaja laiendada kõikide olemasolevate ja elamupiirkondadeni. Ühiskanalisatsiooni ei ole otstarbekas rajada ainult üksikute majade jaoks, mis asuvad eraldi ja suhteliselt kaugel teistest elamupiirkondadest, mille kanalisatsioon kogutakse kogumiskaevudesse, need võivad olla ainult erandid. Tallinna üldplaneeringu kohaselt selliseid piirkondi põhimõtteliselt ei ole. Piirkonnad, mis on praegusel ajal väga hõredalt asustatud (näit. Lepiku, Laiaküla), on ette nähtud asustada väikeelamutega ehk perspektiivis on ka need praegused üksikud elamud ette nähtud kanaliseerida. Tallinna põhitegevuspiirkonnas on ühiskanalisatsioon puudu hinnanguliselt 6500 kinnistul. 9.2.4. Põhitegevuspiirkonna uued kanaliseeritavad alad Lasnamäe piirkond Vastavalt üldplaneeringule on elamuehituseks kavandatud maa-ala Lasnamäe klindi ja Rahu tee vahel. Uute elamukvartalitega (Lasnamäe IXA, IXB, XA, XB, Kurepõllu ja Lahekalda) on planeeritud uusi korterelamuid kuni 16 tuhandele elanikule. IXA, IXB, XA ja Kurepõllu rajoonil on magistraaltorustikud rajatud. IXB mikrorajooni kanaliseerimiseks on vaja rajada isevoolset torustikku (DN200-400) ca 1,4 km. Lahekalda kanaliseerimiseks on vaja rajada: – reoveepumpla 13…14 l/s – survetorustik DN125–200 m – isevoolne torustik DN250–600 m Pirita piirkond Pirita linnaosa perspektiivseks elanike arvuks on võetud 18 000, kui praegune on ca 11 000. Uuselamuehituste piirkonnad jäävad peamiselt Lepiku-Laiakülla, Kasemetsa ja Mähele, kusjuures elanikkonna oluline juurdekasv on lisaks uute elamute rajamisele ka olemasolevate suvilapiirkondades 100%-lt püsielanikkonnaga asustamisel. Linnaossa jääb lisaks Tallinna põhitegevuspiirkonnale veel tegevuspiirkonnad Mähe 1 ja Mähe 2. Kui Mähe 1 ja 2 tegevuspiirkonnas on olemas põhimõtteline kanalisatsiooni skeem (OÜ Tondi Üks, 2002 ja AS K-Projekt), siis perspektiivsetes elamurajoonides on olukord keerulisem, kuna puudub piirkonna üldisem arenguskeem (tänavate paiknemine), ilma milleta on võimalik anda ainult hinnanguline kanaliseerimise lahendamise võimalus. Lepikule on koostatud 2001. aastal kanalisatsiooni ja drenaaži põhimõtteline skeem, mille kohaselt rajatakse Lepiku kanaliseerimiseks sõltuvalt valgaladest neli piirkondlikku reoveepumplat. Laiakülale vastavat skeemi koostatud ei ole. Piirkonna põhjapoolne osa on kanaliseeritav põhimõtteliselt Teletorni reoveepumplasse. Kuna maapind on kogu alal tasane (maapinna kõikumine kuni 2 m), siis Lepiku kesk- ja lõunapoolsema osa kanaliseerimise lahendus sõltub piirkonna üldisest arengust. Analoogia põhjal Laiaküla piirkonnaga võib öelda, et piirkonna kanaliseerimiseks on vaja ca 6 reoveepumplat. Arvestades Lepiku ja Laiaküla perspektiivseks elanike arvuks vastavalt 1400 ja 1300, on vajalikud reoveepumplad väikse võimsusega (kuni 5 l/s). 9.3. MÄHE 1 TEGEVUSPIIRKOND Tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsioon enamasti puudub. Reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, millest osa on tõenäoliselt ühendatud kraavidesse või drenaažisüsteemi. Piirkonna reovesi on ette nähtud juhtida Merivälja kollektorisse. Kogu piirkonna kanalisatsiooni vastuvõtmiseks on hetkel rekonstrueeritud ja rajatud kollektor ø315mm Randvere teeni (Kailu tee ja Randvere tee ristmik) Mähe asumis. Mähe süsteemi on võimalik juhtida ka linnapiiridest välja jääv Viimsi valla territooriumil olev Mähe aedlinna osa ja ka Äigrumäe elamukvartal. Piirkonna kanaliseerimiseks on vaja rajada kaks reoveepumplat: 1. MÄHE-1 Mähe aedlinna lõunaossa, kust heitvesi pumbatakse Tolmuka teele. Reoveepumpla kokkuvoolupiirkonnaks on Randvere teest lõunasse ja Pärnamäe teest läände jääv ala. 2. MÄHE-2 Mähe aedlinna idaossa, kust heitvesi pumbatakse teisele poole Pärnamäe teed. Reoveepumpla teeninduspiirkonnaks on Pärnamäe teest itta jääv ala. Reovesi on võimalik pumbata Randvere teele (L=980m) isevoolsesse kollektorisse või Kupra tn-le (L=500m), kust reovesi suunatakse läbi reoveepumpla Mähe-2 Randvere teele. Olemasolevate hoonete (ca 1400 kinnistut) kanaliseerimiseks on vaja isevoolset tänavatorustikku rajada ca 34,9 km ja survetorustikku ca 1,3 km. 9.4. MÄHE 2 TEGEVUSPIIRKOND Piirkonnas hetkel puudub hoonestus. Alale on veevarustuse ja kanalisatsiooniskeemi koostanud AS K-Projekt. Ühiskanalisatsioon on hetkel rajatud ca 85% ulatuses. Piirkonda on käsitletud põhitegevuspiirkonna perspektiivsete elamupiirkondade kanaliseerimise juures. 9.5. KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND 9.5.1. Kakumäe ühiskanalisatsioon Praeguseks on Kakumäe tegevuspiirkonna kanalisatsioonisüsteemiga ühinenud veevõrguga ligilähedane arv kinnistuid, s.o ligikaudu 500, liitumislepinguid on sõlmitud 650. Kanalisatsioonivõrgu pikkus on ligikaudu 20 km ning seda arendatakse pidevalt. Tööde aluseks on OÜ VEKA Inseneribüroo poolt koostatud «Haabersti LO kanalisatsiooni üldskeemi korrektuur Kakumäe osas», Tallinn 2001. Üheaegselt kanalisatsioonivõrgu rajamisega rajatakse ka vajalikud reoveepumplad ja survetorustikud. Praeguseks on enam-vähem valmis Merirahu piirkonna kanaliseerimine ja ühenduse loomine ülejäänud Kakumäe tegevuspiirkonna ühiskanalisatsiooniga. Välja ehitamata on momendil kaks reoveepumplat mereäärsete elamute reovee ülepumpamiseks loodud eelvoolu. Olemasolevate aiandusühistute piirkonnas (ca 325 kinnistut) puudub ühiskanalisatsioon ja reoveed kogutakse kogumiskaevudesse või juhitakse kraavide kaudu merre. Kakumäe tegevuspiirkonna perspektiivne ühiskanalisatsioon Piirkonda on ette nähtud aastaks 2015 ligi 1000 uue elamu rajamist, millele on osaliselt juba kanalisatsioon rajatud. Hinnanguliselt on vaja lisaks rajada. – Isevoolne torustik ø160…200 25,8 km – Survetorustik ø110 6 km – Reoveepumpla ca 30 tk 9.6. MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND Mõigu piirkonna kanalisatsioonitorustik kuulub AS Mõigu Ehituskoondisele, kuhu suubuvad ettevõtete ja korruselamute ning ka Tallinna poolelt seitsme väikeelamu reoveed. Ülejäänud väikeelamutel (ca 113 tk) on kogumiskaevud. Samuti suubub ehituskoondise kanalisatsioonitorustikku ka osa Lüli 1 asuva Eesti Elektrivõrkude Ehituse AS Tallinna Ettevõtte kanalisatsioonist. Kanalisatsioonitorustik on lahkvoolne, koosneb malmtorudest, ehitatud Nõukogude Liidu ajal, kuid on rahuldavas seisukorras. Piirkonna reoveekanalisatsioon suubub AS-le Tallinna Vesi kuuluvasse reoveepumplasse Kaabli tn-l. Tallinna linna piiresse jäävate kanaliseerimata eramutele (~113 tk) on vaja rajada orienteeruvalt 2,8 km isevoolset torustikku. Kanalisatsioon tuleb koguda Mõigu olemasolevasse reoveepumplasse. Piirkonna täpsema kanalisatsiooni mahu määramiseks tuleb koostada kogu tegevuspiirkonnale kanalisatsiooni skeem. Perspektiivse Peetri küla elamupiirkonna kanalisatsioon Rae valla tellimusel on teostatud töö «Peetri küla veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ning puurkaevpumplate ja ülepumpamisjaamade detailplaneering», OÜ V. ja R. Valk Arhitektuuribüroo, 2002. Töö koosnes kahest etapist: 1. Puurkaevpumplate ja reoveepumplate asukoha valik ja detailplaneeringu koostamine; 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni magistraaltorustike asukoha määramine ja plaani koostamine. Arendamise kavas on antud lühiülevaade piirkonna kanalisatsioonist ja Tallinna eelvoolude kasutamisest piirkonna reovee juhtimiseks Paljassaare reoveepuhastile. Olemasolev kanalisatsioon Peetri külas puudub käesoleval ajal ühtne kanalisatsioonisüsteem. Mõigu elamukvartalisse on ehitatud lokaalne kanalisatsioonivõrk reovee juhtimiseks Tallinna ühiskanalisatsiooni. Peetri küla ülejäänud territooriumil on valdavalt kogumiskaevud (imbkaevud). Planeeritav kanalisatsioon Rae Vallavalitsuse poolt antud lähtetingimuste ja AS Tallinna Vesi poolt tehniliste tingimuste kohaselt suunatakse Peetri küla reovesi Tallinna kanalisatsioonisüsteemi. Töös on välja toodud ka arvutuslikud vooluhulgad, milleks on maksimaalselt 2100 m3/d ja tunnimaksimumi järgselt 110,5 m3/h. Arvutustes lähtutakse ka infiltratsiooniveest. Kuna Peetri küla tarbijagrupid koosnevad elanikest ja teenindusettevõtetest, on tegemist olmereoveega ja reostuskoormus ei too kaasa probleeme Tallinna reoveepuhastile. 9.7. RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND Valdeku-Viljandi mnt. kvartali kanalisatsioon Nimetatud piirkond hõlmab eelpooltoodud endise Raku karusloomakasvatuse ja Valdeku tänava äärse elamute territooriumi, kokku ligikaudu 11 ha surust maa-ala. AS Balbiino territooriumi piires on kanalisatsioonivõrgud ning teised kommunikatsioonid ka tema omanduses. Seejuures kuulub ASle Balbiino kanalisatsioonivõrk ning reoveepumpla. Lisaks veevarustusteenuse osutamisele on AS Balbiino sunnitud tegelema ka reovee osalise ülepumpamisega – Valdeku tn kahe elamu, Raku Maja Klubi ehk AS Ragnastek, AS Tintoria ja AS Onistar reovesi kogutakse AS Balbiino reoveepumplasse ning pumbatakse edasi AS Servikol reoveepumplasse. Piirkonda varustab kanalisatsiooniteenusega põhiliselt AS Servikol, kelle omandis on ka reoveepumpla ning kanalisatsioonitorustikud. AS Servikol põhitegevuseks on soojusenergia tootmine ja müük. Kuna Raku karusloomakasvatuse erastamise käigus anti ettevõtte omandisse ka piirkonna kanalisatsioonivõrgud ning suurim ja olulisim reoveepumpla (pumpab kogu Raku-Raudalu tegevuspiirkonnast kogutud reovee edasi AS Tallinna Vesi süsteemi), tuleb ASl Servikol olude sunnil vahendada ka kanalisatsiooniteenust. Kaarla tänava kvartali kanalisatsioon Kokku paikneb piirkonnas 37 elamut, mille elanikud vajavad perspektiivis nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniteenust. Piirkonnas puudub täielikult ühiskanalisatsioon. Ette on nähtud kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine ja reovee ülepumpamine Raudalu elamukvartalist lähtuvasse survetorustikku. AS Raudalu Väikemaja kanalisatsioon AS Raudalu Väikemaja on moodustatud Viljandi mnt äärse Raudalu elamupiirkonna rajamiseks ning kuulub kontserni AS FKSM omandusse. Koos elamute rajamisega on ettevõte rajanud ka vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepumpla. Nimetatud rajatised on uued ja ei vaja renoveerimist. Ühiskanalisatsiooniteenusega on tänaseks ühendatud ka kaks ümbruses olevat ühepereelamut. Kokku kasutab piirkonnas kanalisatsiooniteenust ligikaudu 135 elanikku. Raudalu elamupiirkonna kõik ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniobjektid kuuluvad AS-le Raudalu Väikemaja, mis omakorda kuulub kontserni FKSM koosseisu. Piirkonna kanalisatsioonivõrgud arendati välja üheaegselt elamuehitusega ning need kuuluvad AS-le Raudalu Väikemaja. Raudalu Väikemaja elamukvartali reoveepumpla on rajatud piirkonnast kogutud reovee juhtimiseks olemasolevasse AS-le Servikol kuuluvasse kanalisatsioonisüsteemi ja sealt edasi AS Tallinna Vesi kanalisatsioonivõrku. Reoveepumpla paikneb elamute territooriumil Viljandi maanteest lääne poole jääva piirdeaia taga. Reoveepumpla on kahesektsiooniline klaasplast-pumpla. Pumpla koosneb kogumisreservuaarist ning pumba- ja kilbiruumist, kogusügavusega maapinnast 5,5 m. Pumpla annab Raudalu elamukvartali tarbijatelt kogutud reovee 1166 m pikkuse survetorustiku kaudu AS Servikol isevoolsesse kanalisatsioonivõrku. 2002. aastal pumbati Raudalu reoveepumplast kokku ca 4700 m3 ehk keskmiselt 13 m3/d reovett. Võrreldes puurkaevu toodanguga, ligikaudu 15 m3/d, on reoveepumpla pumbatud reoveekogus väiksem, mis osaliselt on tingitud veekadudest võrgus. Lähemalt on teemat käsitletud veekasutusbilansi osas. Kokkuvõte Analoogselt veevarustusteenusega osutatakse tegevuspiirkonnas kanalisatsiooniteenust suurel määral eraõiguslike ettevõtete (AS Servikol ja AS Balbiino) poolt, kes ei ole nimetatud teenuse osutamisest eriliselt huvitatud. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon töös «Tallinna Raku-Raudalu ühisveevarustuse tegevuspiirkonna ja sellega seotud ala veevarustuse skeem» (AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, 2002) nähti ette kogu tegevuspiirkonna kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ning täiendav väljaarendamine Kaarla elamukvartalisse. Kokku nähti ette kahe reoveepumpla rajamine, millest üks pumpab reovee Kaarla elamukvartalist Raudalu-Valdeku tn kvartali vahelisse survetorustikku ja teine asendab praegust AS Servikol reoveepumplat. Kokku on vaja rajada isevoolset kanalisatsioonitorustikku 2374 m ja survetorustikku 129 m. 9.8. VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND Kanalisatsiooniteenust osutab piirkonnas AS Tallinna Vesi. TREV-2 kui veevarustusteenuse osutaja on kanalisatsiooniteenuse vahendajaks ehk vastavalt veearvetele maksavad kliendid kanalisatsiooniteenuse eest TREV-2-le, kes omakorda maksab AS-le Tallinna Vesi. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud kõik korterelamud ja üheksa eramut (kokku ca 190 elanikku) Pärnu mnt-st läände jäävate majade kanalisatsioon (2 korterelamut ja 5 eramaja) voolab TREV-2 juures olevasse AS-i Tallinna Vesi torustikku ø300 mm. Enamus eramuid on aga kogumiskaevudega. Pärnu mnt-st itta jäävad elamud on kanaliseeritud isevoolselt Sakust ja Sauelt tuleva kollektori ø500 mm baasil. Probleemiks on jällegi torustiku omandi küsimused. Olemasolevate kanaliseerimata elamute (~56 tk) tarvis on vaja rajada ca 1,5 km isevoolset torustikku, üks reoveepumpla ja ca 0,3 km survetorustikku. Rajatava torustiku eesvooluks on Saku ja Saue poolt tulev kollektor ø500 mm. 9.9. KOPLI TEGEVUSPIIRKOND Balti Laevaremonditehase kanalisatsioon on juhitud AS-i Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni. AS Dekoil kanalisatsioon on juhitud Balti Laevaremonditehase süsteemi. Arendamise kavas on tehtud ettepanek piirkonna kustutamiseks Tallinna ÜVK tegevuspiirkondade nimekirjast. 9.10. HAABERSTI TEGEVUSPIIRKOND Piirkonnas tegeleb kanalisatsiooniteenusega AS Valser Vara. Kogutav reovesi on olmereovesi sanitaartehnilistest ruumidest. Kinnistu territooriumil on eraldi reovee- ja sademeveekanalisatsioon, mis suubuvad AS-leValser Vara kuuluvatesse tänava sajuvee- ja reovee kanalisatsioonitorustikesse. Tänavatorustikud kulgevad paralleelselt Rannamõisa tee ääres kuni Statoili tanklani Paldiski mnt ja Rannamõisa tee ristmikul, kus nad suubuvad ASi Tallinna Vesi torustikesse. Kanalisatsiooniteenust kasutavad kõik veetarbijad. Lisaks sellele suubub ettevõtte tänavakanalisatsiooni ka ilmselt Lõuka tänava elamuühistu majade heitveetoru, kuid lepingut selle kohta ei ole. Vastavalt üldplaneeringule jääb tegevuspiirkond osaliselt ettevõtlusalaks ja osaliselt «roheliseks» alaks ehk antud tegevuspiirkonda kehtiva üldplaneeringu kohaselt elamuid ei rajata ja puudub otsene vajadus olemasoleva ühiskanalisatsiooni muutmiseks ja arendamiseks. Kavas on tehtud ettepanek kustutada piirkond ÜVK tegevuspiirkondade nimekirjast. 9.11. TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Heitveed eemaldatakse kogumiskaevude kaudu. Keskmine vooluhulk on 12 m3/d. Perspektiivis reoveehulk oluliselt ei tõuse. Piirkonnale on koostatud OÜ VEKA Inseneribüroo poolt kanalisatsiooni skeem, mille kohaselt kogutakse piirkonna reoveed kokku ja suunatakse läbi kahe reoveepumpla AS-i Tallinna Vesi kanalisatsioonisüsteemi Harku järve ääres, milleks on vaja rajada lisaks kahele reoveepumplale ca 1,9 km isevoolset ja 1,2 km survetorustikku. Reoveepumplatest üks on planeeritud transiitpumplaks perspektiivis Harku vallast tulevale reoveele ehk süsteem on eelduseks Harku aleviku kanaliseerimiseks AS-i Tallinna Vesi süsteemi. Arendamise kavas on tehtud ettepanek kustutada piirkond Tallinna ÜVK tegevuspiirkondade nimekirjast. 9.12. VÄO TEGEVUSPIIRKOND Kõik veetarbijad suunavad oma reoveed kanalisatsioonitorustikku ja reoveepuhastisse, mis kuuluvad Paekivitoodete Tehasele. Lisaks Väo asula heitveele suubub samasse võrku ka tehase Väo karjääri tsehhi olmereovesi. Väo asula kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 265 m, sellest on kollektorit 190 m ja majaühendustorustikke 75 m. Asula kanalisatsioon uuendati 1993. aastal. Asula kanalisatsioon on ühisvoolne. Väo karjääri tsehhi olmereovesi kogutakse reoveepumplasse. Sealt pumbatakse reovesi Väo asulasse. Asulasse mineva torustiku pikkus on umbes 1,5 km ja see kulgeb piki Peterburi teed. Reoveepumpla ja magistraaltorustik on ehitatud 1993. aastal. Reoveepuhastit laiendati 1993. aastal, mil lisati olemasolevale BIO-25 tüüpi puhastile samasugune BIO-25 üksus. Puhasti koosneb kompressorihoonest ja kahest BIO-25st. Protsessis eralduv muda kogutakse kahele mudaväljakule pindalaga 74 m2. Puhastatud heitvesi suunatakse kraavide kaudu Pirita jõkke. Puhasti seisukord on tehase andmetel hea. Kanalisatsiooni laiendust ette näha ei ole. Piirkond tuleks ühendada Tallinna põhitegevuspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alaga. Kavas on tehtud ettepanek kustutada piirkond Tallinna ÜVK tegevuspiirkondade nimekirjast. 9.13. AEGNA SAARE TEGEVUSPIIRKOND Saarel ühiskanalisatsiooni ei ole. Igal hoonel on kuivkäimlad, mille sisu kompostitakse. WC on ainult sadamas, mille veed juhitakse kogumiskaevu. Kuna saare kohta puudub arengukava, ei ole ka antud arengukava raames lahendatud saare ühiskanalisatsiooni rajamist. 10. SADEMEVEESÜSTEEMID 10.1. TALLINNA SADEMEVEESÜSTEEMI KUJUNEMISE AJALOOST Tallinna põhitegevuspiirkonnas hooldab AS Tallinna Vesi sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteeme vastavalt linnaga 21. juunil 2001. a sõlmitud lepingule alljärgnevate torustike kaudu: – drenaaživee ärajuhtimise torustikud 559 m; – sademevee ärajuhtimise kollektorid 6 435 m; – sademevee ärajuhtimise torustikud 289 832 m. KOKKU: 296 826 m Tallinnas nagu enamikus teistes vanades linnades on vanemates rajoonides rajatud vaid ühisvoolne kanalisatsioon. Tingitud oli see vajadusest juhtida nii reo- kui ka sademevesi võimalikult odavalt lähimasse sobivasse suublasse. Sademevee ärajuhtimisel Tallinnast võib välja tuua alljärgnevad arenguetapid: vanalinn kui kompaktselt hoonestatud maa-ala muutus tõenäoliselt juba keskajal «mülkaks». Vee ärajuhtimiseks on erinevatel aegadel rajatud erineva suurusega peamiselt kivikanalid. Reoveed suunati lühimat teed pidi linnast välja. Käesoleval ajal juhitakse sademevesi ära tunnelkollektoritega, mille läbilaskevõime on piisav. Piirkondade hoonestus on rajatud pärast 19. sajandi keskpaika. Reovesi juhiti kuni 1930.-te aastateni analoogselt vanalinnaga lühimat teed pidi sobivasse eesvoolu (merre või Härjapea jõkke). 1930.-tel aastatel suleti kollektorisse reoveekanaliks muutunud Härjapea jõgi, rajati Seevaldi kollektor, mis on eesvooluks Tõnismäest Lilleküla poole jäävatele asumitele ja Tulika-Endla tn piirkonnale. 1940.-tel aastatel rajati Nõmme keskosa ühisvoolne kanalisatsioon, millesse juhiti tolleaegse ärikeskuse vesi. Ühisvoolseid torustikke rajati kuni 1950.-te aastateni. 1970.-tel aastatel juhiti reoveed kõigist ühisvoolsetest kollektoritest tunnelkollektoritesse. Vaid valingvihmade korral juhitakse Härjapea kollektorist vett Tallinna lahte. Kollektorite seisukord kirjeldatud aladel on väga erinev, kuid arvestades, et enamik kollektoreid on vanemad kui 70 aastat, on nende raudbetoonkonstruktsioonid arvatavasti kahjustatud. Lisaks eelmise sajandi keskpaigas rajatud piirkondadele on ühisvoolne Lasnamäe Peterburi mnt ja raudtee vahele jääv tööstusrajoon. Tööstusrajooni maa-ala looduslikeks eelvooludeks olid Rae raba ja Pirita jõgi. Hoonestuse rajamisega piirkonda rajati kokkuhoiu eesmärgil vaid olmereovee tunnelkollektor, kuhu juhiti ajutiselt sademevesi. Krundisisesed torustikud on piirkonnas rajatud lahkvoolsetena. Koos muutunud arusaamadega on praktiliselt kõik pärast 1960. aastat rajatud uued elamumassiivid (va väike osa Lasnamäest) varustatud lahkvoolse kanalisatsiooniga, kus sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse ära eraldi kollektoritega. Lahkvoolsete süsteemide suublaks on peaaegu eranditult meri. Nimetatud lahkvoolsed süsteemid töötavad üldjuhul häireteta. 10.2. SADEMEVEEKANALISATSIOONI VALGALADE JA EESVOOLUDE KIRJELDUS Suuremad sademeveekanalisatsiooni lahkvoolsed valgalad on järgnevad: Rocca al Mare sademevee väljalasu valgala Valgala kogub veed läänepoolselt Mustamäelt ning Väike-Õismäelt ja osaliselt Rocca al Marest. Mustamäe ja enamus Õismäe sademeveest juhitakse Harku sademeveepumplasse. Torustikud on rajatud pärast eelmise sajandi keskpaika kindla plaani järgi ja nende läbilaskevõime ning seisukord on rahuldav. Kollektoritega juhitakse ära praktiliselt kogu valgala sademe- ja liigveed (välja arvatud väike piirkond Külmallika tänava ümbruses ja Rocca al Mares) ja seega ei ole oodata ka läbi pumpla juhitava sademevee vooluhulga kasvu. Pumpla seisukord on hea. Häireid põhjustavad vaid kummikiilsiibrid sademeveepumpla survetorustikul. Mustjõe oja valgala Valgala hõlmab idapoolse Mustamäe, Silikaadi ja Järvevana tee vahelise Pärnu mnt lõigu, Järvevana tee raudteest põhja poole jääva osa ning suurema osa Lillekülast. Mustamäe kollektorid on rajatud kindla plaani järgi ja nende läbilakevõime on hea. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ning osaliselt endiste Tondi kasarmute maa-ala sademevesi juhitakse Tammsaare teel olevasse kollektorisse ø1000 mm, mille läbilaskevõime võib valingvihmade korral osutuda liiga väikeseks, mille tagajärjel võib tekkida lokaalne üleujutus Tammsaare teel Sõpruse pst ja Mustamäe tee vahelisel lõigul. Lillekülas juhitakse suurem osa sademeveest ära kuivenduskraavidega, mis suubuvad Mustjõe ojja. Samadesse kraavidesse on juhitud ka osa reoveest. Seevaldi kollektori valgala Kollektorisse juhitakse osa Paldiski maantee sademeveest. Kollektor on rajatud 1930.-te aastate lõpus ühisvoolsena. Käesoleval ajal juhitakse sellesse vähesel määral sademevett Paldiski mnt ja Mustamäe tee piirkonnast. Vesi kollektorist on juhitud Õismäe tunnelkollektorisse. Pelguranna lahkvoolne kanalisatsioon Sademeveekollektorid on rajatud 20. sajandi keskpaigas. Ehituskvaliteet on äärmiselt madal. Kollektorite mereväljalasud ummistusid kergesti liivaga. Lisaks sellele asusid väljalasud Pelguranna supelranna piirkonnas. Käesoleval ajal on sademevesi juhitud Õismäe tunnelkollektorisse. Kopli poolsaare sademevee väljalasud Tegemist on suhteliselt väikestelt aladelt sademevett koguvate torustikega ja vooluhulgad neis on tagasihoidlikud. Vesi juhitakse poolsaarel tegutsevate sadamate akvatooriumitesse. Ülemiste järve ülevoolukanal Kanal kogub vee lennujaamast, Mõigust, Tartu mnt klindi peal olevast osast, osaliselt Laagna teelt ja Suur-Sõjamäe piirkonna tööstusrajoonist. Kanalisatsioonisüsteemi nimi tuleneb asjaolust, et algselt oli see mõeldud Ülemiste järve veepinna alandamiseks. Sademevesi lennujaamast ja lennujaama äärsetelt tööstusmaa-aladelt juhitakse esmalt lennujaama ümbritsevasse kraavi ja sealt Pirita-Ülemiste kanalit läbiva düükri kaudu Mõigu poldrisse. Mõigu poldrist pumbatakse veed Tartu mnt olevasse kollektorisse. Poldri sademeveepumplas on uued pumbad ja selle seisukord on hea. Mõigu sademevesi juhitakse niinimetatud Mõigu sademeveepumplasse, kust see pumbatakse samuti poldrisse. Mõigu sademeveepumpla on täielikult amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Ülemiste järve ülevoolukanali kriitiliseks osaks on Kadriorus asuvad väikese languga kollektorid, mille läbilaskevõime võib osutuda valingvihmade korral liiga väikeseks (läbilaskevõime kriitilises lõigus ca 1 m3/s). Arvestades aga, et üleujutused toimuvad harva ja veed valguvad peamiselt pargialale, ei ole vajadust ka süsteemi läbilaskevõime suurendamiseks. Ülemiste järve suure reguleeriva mahu tõttu tekib veepinna alandamise vajadus piisava ajalise viivitusega pärast valingu- ja kestvusvihmasid ning lumesulamisperioodil. Hinnatud maksimaalse vooluhulga 0,8 m3/d äravooluks on kanali läbimõõt küllaldane. Peetri küla sademevesi Vastavalt «Peetri küla veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ning puurkaevpumplate ja ülepumpamisjaamade detailplaneering, OÜ V. ja R. Valk Arhitektuuribüroo, 2002», juhitakse kavandatava Peetri elamu- ja ärikvartali sademevesi ülepumpamisjaamade (2 tk) ja magistraaltorustike kaudu Mõigu perspektiivis rekonstrueeritavasse poldrisse. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb kahe omavalitsuse, Tallinna linna ja Rae valla vahel sõlmida leping Peetri külast kogutava reo- ja sademevee juhtimiseks Tallinna linna kommunikatsioonidesse. Lasnamäe sademevee tunnelkollektor Sademevesi Lasnamäe mikrorajoonidest juhitakse tunnelkollektorisse, kust veed omakorda juhitakse merre Lauluväljaku piirkonnas. Kollektorid on rajatud kindla plaani järgi, on piisava läbilaskevõimega ja suhteliselt uued. Valingvihma korral valgub üle külgülevoolu Lasnamäe sademeveekollektorisse ka vesi Lasnamäe tunnelkollektorist (Idakollektorist) (ülevoolu põhjustab tõenäoliselt Vesse-Betooni tn ühisvoolselt valgalalt ärajuhitav vesi), mis mõjutab Tallinna lahe vee kvaliteeti. Saare tee väljalasu valgala Valgalasse kuulub Pirita keskosa ja osaliselt Pirita-Kose. Veed Pirita keskosast juhitakse rannahoone juures olevasse sademeveepumplasse Pirita 2 ja sealt üle Pirita jõe Pirita 1 sademeveepumbajaama. Pirita keskosas on toimiv lahkvoolne kanalisatsioon, Pirita-Kosel kasutakse sademevee ärajuhtimiseks osaliselt lahtisi kraave. Nii Pirita 1 kui ka Pirita 2 sademeveepumplad on täielikult amortiseerunud. Väljavahetamist vajavad pumbad, torustikud, elektri- ja automaatikasüsteemid. Sademeveepumplate reservuaarid on terasest, korrodeerunud ja halvas seisukorras. Mähe oja Oja valgala on suuremas osas looduslikus seisundis. Lisaks looduslikule veele juhitakse kraavidega ojja ka Mähe piirkonna sademe- ja kuivendusvesi ning osaliselt ka olmereovesi. Oja vesi on nõrgalt reostunud inimtekkeliste reoainetega. Härjapea ja Lootsi tn. sademeveepumpla valgalad Lootsi tn. sademeveepumpla teenindab 1990. aastatel rajatud teid, on uus ja heas seisukorras. Pumplasse juhitakse Lootsi tn äärsete piirkondade sademeveed. Härjapea sademeveepumpla on rajatud algselt ühisvoolse kanalisatsiooni vee merre pumpamiseks. Pärast ida tunnelkollektori valmimist juhitakse pumplasse vabanenud Härjapea kollektori lõigu kaudu nõrgemate sadude perioodil kogutavad veed Ahtri tn piirkonnast ja osaliselt rajatavast Põhjaväilast. Valingvihmade korral lisandub pumplasse tunnelkollektori ülekoormuse vältimiseks ühisvoolse Härjapea kollektori ülevoolu kaudu kõrvalejuhitav vesi. Männiku tee sademeveekanalisatsioon Männiku tee sademeveekanalisatsioon kogub vee Männiku teelt Vabaduse pst ja Valdeku tn ristmiku piirkonnast, osaliselt Männiku tööstusrajoonist ja Kerese tänavalt. Vesi juhitakse isevoolselt Männiku rappa. Pärast Vabaduse pst Valdeku tn ja Männiku tee vahelise lõigu rekonstrueerimist 2001. aasta suvel, juhitakse rekonstrueeritava lõigu sademevesi Männiku kollektorisse. 10.3. SAMEVEESÜSTEEMI KITSASKOHAD JA PROBLEEMID Probleemsetena võib Tallinnas välja tuua alljärgnevad kollektorid ja piirkonnad: Tartu maantee ühisvoolne kollektor Tartu maantee ja Liivalaia tn ristmiku läheduses asuvad kollektorid on rajatud perioodil, kui kaetud pindade osatähtsus ja sellega seoses ka ärajuhitava vee kogused olid väikesed. Tartu mnt kollektor on küllaltki halvas seisukorras ja vajab renoveerimist. Juba suhteliselt tagasihoidlike valingvihmade korral (paar korda aastas) esineb piirkonnas üleujutusi. Mustjõe oja Probleemiks valgalal on eesvoolu – Mustjõe oja – väike läbilaskevõime ja vilets hooldus. Valingvihmad põhjustavad Mustjõe ojas perioodiliselt ulatuslikke üleujutusi. Koos valgala sademevete plaanitud juhtimisega torustikesse, on oodata ka valingvihmade korral äravoolutippude kasvu. Tõsiseks Mustjõe ojaga seotud probleemiks on oja voolusängi täissettimine. Selle vältimiseks on tehtud mitmesuguseid ettepanekuid. Kõige radikaalsemaks variandiks on oja sulgemine kollektorisse. Selle variandi puuduseks on suurte kapitaalmahutuste vajadus, kuna minimaalne aktsepteeritav kollektori diameeter oleks 2,5 m. Variandi rakendamine välistaks ka pinnavete loomuliku äravoolu ja oja kuivendava efekti. Teiseks alternatiiviks oleks Mustjõe oja muutmine kanaliks, mille madalam ja pidevalt töötav osa oleks läbilaskevõimega kuni 2 m3/s. Praegused oja nõlvad mätastataks ja neid niidetaks korrapäraselt. Pelguranna suurpaneelelamute rajooni sademeveekollektorid Kollektorite peamiseks puuduseks on torustike äärmiselt madal ehituskvaliteet ja sobiva eesvoolu puudumine. Algselt juhiti vesi piirkonnast otse merre. Probleemiks osutus seejuures kollektorite sage ummistumine liivaga (mere mõjul). Käesoleval ajal juhitakse sademeveed Õismäe tunnelkollektorisse. Ühelt poolt välistab sademevee otse merre juhtimise Stroomi supelrand, kuid samas ei ole küllaldaselt põhjendatud ka peapumpla võimsuse ja reoveepuhasti hüdraulilise koormuse suurendamine tinglikult puhta sademevee neisse suunamisega. Reovee juhtimine liigvee ärajuhtimise kraavidesse kanaliseerimata piirkondades Üheks probleemiks käesoleval ajal võib pidada kanaliseerimata individuaalelamurajoonides nagu Merivälja, Kakumäe, Mähe, Lilleküla, Veskimetsa jt, olmereovee juhtimist sademe- ja liigveesüsteemidesse. Siiski võib väita, et sademe- ja liigveesüsteemidesse juhitavad reovee kogused ei ole suured ja häirivad eelkõige nende samade piirkondade elanikke haisuga. Probleem leiab lahenduse, kui piirkonnad varustatakse hästitoimiva reoveekanalisatsiooniga. Olme- või tööstusreovee juhtimine sademevee kollektoritesse Tallinnas praktiliselt puuduvad kollektorid, kuhu juhitaks elurajoonidest ainult sademevett. Erinevatel aegadel teostatud uuringud näitavad fekaalse reostuse olemasolu kõikides sademeveesüsteemides, kaasa arvatud Õismäe sademevee väljalasus ja Lasnamäe tunnelkollektoris. Kuna lähiaastatel on kavas lõpetada olmereovee juhtimine sademeveesüsteemidesse linna väikeelamupiirkondadest, siis tuleks hakata kiiresti tegelema lahkvoolsete sademeveesüsteemide inventeerimisega, et kindlaks teha reovee sissevoolud süsteemidesse ja lõpetada igasugune puhastamata reovee juhtimine suublatesse. Sademeveepuhastite puudumine Sademeveed reostuvad linnas peamiselt naftaproduktide, hõljuvainete ning vähesel määral ka kergestilagunevate orgaaniliste ainetega. Enim reostust hakkab seejuures tulevikus esinema suurtest elamumassiividest, liiklussoontelt ja tööstusrajoonidest ärajuhitavas vees. Seega oleks esmajoones vaja puhastada nende piirkondade vett. Käesoleval ajal puudub Tallinnas lahkvoolsete süsteemide kaudu merre juhitava sademevee puhastamise võimalus. Teoreetiliselt on võimalik rajada tiike suuremate väljalaskude (Mustjõe oja, Õismäe väljalasu ja Seevaldi kollektori) otstesse. Lasnamäe sademeveekanalisatsiooni ja Ülemiste järve ülevoolukanali väljalaskude juurde puhastustiikide rajamine ei ole võimalik sobiva maa-ala puudumise tõttu. Samuti ei ole reserveeritud maa-ala kompaktse puhasti rajamiseks. Valesti rajatud tänavatorustikud ja kommunikatsioonide rajamisega seotud kuivendusvee eesvoolude kahjustamine Tõsiseks probleemiks liigniisketel aladel on sademeveetorustikud tänavatel, mis arvestavad vaid vajadusega juhtida ära teelt kogutav sademevesi ja tee muldkeha drenaaživesi. Kuna osa torustikke paiknevad liiga kõrgel ja nende rajamisega on tihti likvideeritud kuivendamiskraavid, on sellistel aladel kuivendusvee ärajuhtimine kinnistutelt takistatud. Sademevee perspektiivseks käitlemiseks on arendamise kavas ette nähtud vastavad investeeringud. Mitmed probleemid nõuavad aga täiendavaid uuringuid (kirjeldatud vajalike uurimis-projekteerimistööde peatükis). 10.4. SADEMEVEE TEHISVEEKOGUDE JA LOODUSLIKE VEEKOGUDE NING NENDE VÄLJALASKUDE MÄÄRATLEMINE Tallinna piires võib lugeda looduslikeks vooluveekogudeks Mähe oja, Mustoja Paldiski mnt-st mereni, Kloostrimetsa oja, Pirita jõgi, Varsallika oja kuni suubumiseni Pirita sademeveesüsteemi, Harku oja (kogub vee väljastpoolt Tallinna), Tiskre oja ja Järvotsa oja. Samuti on looduslähedases seisundis merre laskuv Veskimetsa kraav. Kuna nimetatud ojad on looduslikud või looduslähedases seisundis ei saa lugeda nende suubumiskohti merre või Harku järve sademevee väljalaskudeks. Sademevee väljalaskudeks nende veekogude valgaladel on soovitatav lugeda elu- ja tööstusrajoonidest vett koguvate kraavide või kollektorite suubumisi eespoolnimetatud veekogudesse. Mustjõe oja on olnud aastaid eesvooluks reo- ja sademeveele. Oja on korduvalt õgvendatud ja süvendatud. Oja on sisuliselt Marja tn kollektori ja Laki tn kollektori pikenduseks. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku algatada Mustjõe oja väljaarvamise vooluveekogude nimekirjast. Alternatiivse variandina tuleks kaaluda puhastusseadmete täiendamist Marja tn otsas. Selleks on vajalik teostada eraldi tehnilis-majanduslikud kaalutlused arvestades, et võidelda ei tule mitte reostunud sademevee puhastamisega vaid sademevee reostajatega. 10.5. SADEMEVEE SÜSTEEMIDE KONTROLLARVUTUSED JA ARENDAMISE ETTEPANEKUD Mustjõe oja valgala peakollektorite kontrollarvutus Mustjõe oja valgala kontrollarvutuseks kasutatud statistilise vihma korduvus ja parameetrid määrati lähtuvalt Ühiskanalisatsioonivõrgu projekteerimisnormi eelnõust (TTÜ Keskkonnatehnika Instituut, Tallinn 2000). Mustjõe oja valgala kollektorite kontrollarvutus teostati valingvihmale korduvusega kaks aastat (tunniajalise vihma intensiivsus 15 mm) kasutades selleks AS Eesti Projekt poolt koostatud skeemi, mille kohaselt samaaegselt olmekanalisatsiooni rajamisega rajatakse ka sademeveekanalisatsioon. Kontrollarvutus tehti 1996. aastal koostatud mudeli baasil. Võrreldes varasema mudeliga suurendati valgalade kaetuse protsenti vastavalt kujunenud olukorrale. Mudelit korrigeeriti Tammsaare tee pikendamisega lisandunud valgalade, Tondi kasarmute maa-ala, Ehitajate-Kadaka tee ristmiku, Kadaka turu kvartali jm osas.

Joonis 10.1 Arvutuse tulemuste põhjal võib oletada, et pakutud skeemis ettenähtud torustike puhul on võimalik, et kord kahe aasta järel võib esineda valgalal lokaalseid üleujutusi. Kuna kollektorite läbilaskevõime on enamasti puudulik eelkõige valgala ülemjooksudel, ei too see endaga kaasa ulatuslikke omandi kahjustamisi. Arvutuste põhjal osutus samuti kriitiliseks Linnu teele rajatud ø 600 mm kollektor, mille lõik enne Sõpruse pst tuleb vahetada välja ø 800 mm kollektori vastu. Alternatiiviks kollektori väljavahetamisele oleks endisesse kasarmute piirkonda ühtlustustiigi rajamine Eelistatavam oleks seejuures ühtlustustiigi rajamine, kuna sellega kaasneks ka äravoolu tipu langus Linnu teest allavoolu. Arvutuse alusel võib oletada, et olukorras, kus Lillekülas likvideeritakse tänavakraavid, suureneb vee kokkuvoolu kiirus tunduvalt ja sellega ka maksimaalne hetkeline äravool Mustjõe ojja. Vältimaks tõsiseid kahjustusi Mustjõe oja vahetus läheduses, tuleb Mustjõe oja läbilaskevõimet tõsta minimaalselt vooluhulgani 7 m3/s. Hinnang täiendava sademe- ja drenaaživee juhtimise võimalusele Seevaldi kollektorisse Kunagise ühisvoolse kanalisatsiooni Seevaldi kollektori kaudu on võimalik juhtida merre alljärgnevate piirkondade sademevett: 1. Kristiine heinamaale rajatud jalgpallistaadioni piirkonnast (juhitakse käesoleval ajal Endla tn ühisvoolsesse kollektorisse); 2. Veerenni tn lahkvoolsest sademeveetorustikust (juhitakse käesoleval ajal Endla tn ühisvoolsesse kollektorisse); 3. Pärnu maanteelt Tondi ja viadukti vaheliselt alalt (juhitakse käesoleval ajal Endla tn ühisvoolsesse kollektorisse); 4. Pärnu maanteelt piimakombinaadi ja Tondi vaheliselt alalt (eeldusel, et lõpetatakse reovee juhtimine sademeveekanalisatsiooni); 5. Lillekülast Tedre ja Tihase tn vaheliselt alalt (AS Eesti Projekt skeemi kohaselt juhitaks Tihase tn tunnelkollektorisse). Lisaks eespoolnimetatud valgalade veele saaks Seevaldi kollektori kaudu merre juhtida planeeritud liiklusmagistraalidelt, Põhjaväila sademevett Sõle tn ja Paldiski mnt vaheliselt lõigult ning Lõunaväilast kogutud vett. Kokku saaks käesoleval ajal juhtida Seevaldi kollektori kaudu merre sademevee ligikaudu 220 hektarilt. Hinnanguliselt oleks ärajuhitava vee kogus arvestades, et piirkonnas vesi ei imendu ning osaliselt on tegu survelise põhjaveega alaga, ligikaudu 1,2 miljonit m3 aastas. Valingvihma korral kestusega ca 1 h ja korduvusega kaks aastat on võimalik vältida ligikaudu 10 000 m3 vee juhtimist reovee tunnelkollektoritesse ja sellega ka peapumplasse. Vee juhtimiseks Seevaldi kollektorisse on kaks erinevat varianti: 1. Esimese variandi kohaselt rajatakse uus olmekanalisatsioon piki Endla ja Koskla tänavat ja vana kollektor jäetakse sademeveele. Variandi heaks küljeks on võimalus rajada uus olmeveekollektor piki sisehoove ja kõrvaltänavaid vältides sellega liiklusmagistraalidel kaevamist, puuduseks aga vajadus lisaks hoonete välistorustikele ringi ehitada ka hoonesisesed torustikud (vesi suunatakse teisele poole hoonet). 2. Teise variandi kohaselt rajatakse Seevaldi kollektorist Tihase tänavat pidi Kristiine heinamaani uus ca ø 1000 mm kollektor (osaliselt võib rajada mikrotunnelina), millega juhitakse isevoolselt vesi loodusesse. Eelistatavam on seejuures teine variant, mille teostamine on tehniliselt lihtsam. Samuti on võimalik teise variandi korral juhtida ära Tihase tunnelkollektori piirkonna sademe- ja kuivendusvett. Koos Tihase tn tunnelkollektori valgala lahkvoolseks muutmisega tuleb koostada piirkonnale uus sademe- ja liigvee ärajuhtimise skeem. Kuna Seevaldi kollektor suubub merre Pelguranna supelranna vahetus läheduses ning arvestades, et kehtivate seaduste kohaselt on keelatud sademevee merre juhtimine lähemal kui 250 m supelranna piirist, siis mõlema variandi korral lisandub vajadus juhtida kollektori vesi eemale Pelguranna supelrannast. Arvestades, et maa-alale kollektorist läänepoole (supelrannast eemale) on planeeritud rajada elurajoon tuleb Seevaldi kollektori otsa rajada pumpla ning vesi juhtida survekollektoriga supelrannast eemale. Lahkvoolsete kollektorite rajamine Vesse-Betooni tn tööstuspiirkonda Piirkonnas asuvail tööstus- ja teenindusmaa-aladel on krundisisesed torustikud rajatud lahkvoolsetena. Looduslikest eesvooludest (Pirita jõest ja Rae rabast) on piirkond ära lõigatud raudteega ja Väo karjääriga. Sademeveed juhitakse käesoleval ajal olmereovee tunnelkollektorisse. Valingvihma korral on valgalalt ärajuhitav vesi peamiseks põhjuseks, miks hakkab tööle Lasnamäe olmereovee tunnelkollektori ülevool sademevee tunnelkollektorisse. Hinnanguliselt võidakse tulevikus, kui piirkonna hoonestatuse tase tõuseb veelgi, sealt valingvihma korral (korduvusega kaks aastat) ära juhtida ligikaudu 11 250 m3 vett. Aastas juhitakse valgalalt ära ligikaudu 850 000 m3 vett. Kuna Betooni ja Paneeli tn vahelise ala kollektorid on arvestatud eelkõige vajadusega juhtida ära sademevesi, siis muutmaks piirkonda lahkvoolseks, tuleks rajada tänavatele uued olmereovee kollektorid. Lisaks olmereovee kollektoritele tuleb rajada kinnisel meetodil kollektor kuni Lasnamäe sademevee tunnelkollektorini (läbimõõduga ca 1,5 m). Alternatiiviks sellele on tunnelkollektorisse vaheseina ehitamine. Vesse tn piirkonda ehitatakse uus sademeveepumpla koos survetoruga. Piirkonnas formeeruva vee kvaliteeti võib tugevasti mõjutada seal kunagi asunud Sõjamäe rappa rajatud prügilatesse ladestatud jäätmed. Ka piirkonnas asuvad vedelkütuste laod on võinud põhjustada ulatuslikku pinnase reostumist. Siit tulenevalt oleks vajalik Gaasi ja Vesse tn vahelisel alal teostada põhjalik ärajuhitava vee kvaliteedi uuring. Olemasolevad kollektorid tuleb muuta veetihedateks, et vältida reostunud vee lekkimist lahkvoolseteks muudetavaisse torustikesse. 10.6. ÜLDISED KONTSEPTSIOONID PERSPEKTIIVSEKS SADEMEVEEKÄITLUSEKS Järgnevalt on esitatud kontseptsioon Tallinna sademeveesüsteemide terviklikuks arendamiseks. Põhikontseptsiooni aluseks on vajadus koostada sademeveesüsteemide arendamise kava, mis eeldab järgnevate tööde läbiviimist: 1. Teostada sademevee vooluhulkade mõõtmised kollektorites ja väljalaskudes, sealhulgas sademete intensiivsuse mõõtmine. 2. Koos vooluhulga mõõtmisega võtta sademeveeproovid koostise määramiseks, mis on aluseks sademevee puhastusvajaduse ettenägemisel. 3. Järgneb sademeveesüsteemi hüdraulilise mudeli koostamine, mille aluseks on eespoolkirjeldatud mõõdetud vooluhulgad ja sademeveevõrkude kohta olemasolev info. 4. Hüdraulilise mudeliga arvutatakse sademevee vooluhulgad võrgus eri valgalade lõikes koos infiltratsiooni ja valingvihmade mõju analüüsiga. 5. Saadud tulemuste ja seniste kogemuste põhjal koostatakse sademeveesüsteemi arendamise kava koos täiendavate väljalaskude ja puhastusseadmete ette nägemise vajadusega. Sademeveesüsteemide arendamise kava väljatöötamisel ja realiseerimisel tuleb arvestada lisaks järgnevaid põhimõtteid: 1. Tallinna eramupiirkondades: Pirita, Merivälja, Mähe, Nõmme, Kakumäe rakendada võimalusel sademevee lokaalset käitlemist, mis põhineb selle juhtimisel kohalikesse veekogudesse (kraavid, ojad, Pääsküla raba). Eelnevalt näha vajadusel ette sademevee puhastus settetiikide ja õlipüüdurite abil. 2. Ühisvoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel muuta kanalisatsioon maksimaalselt lahkvoolseks, samuti toimida uute kanalisatsioonivõrkude rajamisel ja laiendamisel. 3. Sademevee- ja drenaažisüsteemide rajamisel kasutada perspektiivis torustike väljaehitamist, välja arvatud juhtudel, mil liigvee ärajuhtimiseks on võimalik kasutada olemasolevaid süsteeme. Võimaluste piires asendada torustikega ka olemasolevad drenaažsüsteemid Lillekülas, Veskimetsas, Meriväljal jm. 4. Torustikega asendatud drenaažkraavide maa-ala kasutatakse täiendavate tehnovõrkude ja kõnniteede rajamiseks. 10.6.1. Lahkvoolse kanalisatsiooni eelised ja puudused Eelised: 1. Puuduvad ühisvoolsele kanalisatsioonile omased sademevee ülevoolud. 2. Puhastusseadmete maksumus on väiksem kuna puudub vajadus sademevee mahutite ja käitlemissüsteemi järele. 3. Väiksem vooluhulkade ja koormuste ebaühtlus tagab parema puhastuse. 4. Väiksem liiva sattumine ja väljasettimine kanalisatsioonisüsteemides. 5. Veekogude vooluhulkade suurenemine sademevee arvel. 6. Punktreostuse mõju vähenemine veekogudele suurema arvu sisselaskude tõttu. Löökkoormuste vähenemine orgaanilise aine ja toksikantide osas võrreldes ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude olemasoluga. Puudused: 1. Kahe paralleelse kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise vajadus, mis muudab süsteemide ehitamise kallimaks. 2. Oht valeühenduste tekkimiseks, mille tulemusena osa reoveest satub ilma puhastamata otse veekogusse. 3. Kontrollimatute ühenduste olemasolu kanalisatsioonisüsteemide ja veekogude vahel võib põhjustada puhastusseadmete hüdraulilise ülekoormuse valingvihmade korral. 4. Sademeveekanalisatsiooni väljavoolud võivad olla väga reostunud naftasaaduste, detergentide, liiva, orgaanika ja raskmetallidega. 5. Sademeveesüsteemid võivad toimida ka avariilise reostuse ärajuhtimissüsteemina. 10.6.2. Soovituslikud meetmed sademevee kanalisatsiooni rajamiseks Sademeid ei ole võimalik reguleerida, küll on aga võimalik vältida sademekanalisatsiooni ülekoormamist. Sademevee reostus oleneb suuresti katuste, teede, autorehvide jms materjalist. Sademevee heljumisisalduse vältimiseks võib rakendada filtrimist või sadestamist. Reoveepuhastitesse tuleks sademevett juhtida võimalikult vähe. Ühisvoolukollektoreid ja sademevett reoveekanalisatsiooni juhtivaid ülevoole ei tohiks olla palju, sest sõltumata vee reostusest, halvendab suur vooluhulk reoveepuhastite toimet ning suublasse juhitakse reoaineid rohkem. Kui vähegi võimalik, tuleb sademevett käidelda kohapeal. Igalt maatükilt, eraldi võetuna, ei voola sademevett palju ning tiike ja immutusalasid saab sobitada nii kohalikesse geograafilistesse kui geoloogilistesse oludesse. Lahendusvariante võib olla palju, üks võimalus on juhtida katustelt ja tänavatelt voolav sademevesi rohukattega immutusaladele ja madalatesse imbtiikidesse, mida saab teha isegi tiheasustusaladel. Negatiivsete kaasnähtude (näit keldrite üleujutamine ja maa soostumine) vältimiseks on asukoha valik väga oluline. Sademevee puhastamine kohapeal vähendab suubla koormust. Kohalikud lahendused võivad olla väga lihtsad, näiteks lastakse vesi enne kogumist või maasseimmutamist valguda üle rohukamara või liiva, mida saab teha isegi linnakeskustes. Skeem sademevee kohapealse immutamise kohta võiks olla järgmine: – haljasalad rajatakse piki tänavaid ja hoonestust. Katustelt, teedelt ja tänavatelt voolavad sademed lastakse valguda üle rohumaa madalatesse imbkaevudesse või kausjatesse imblohkudesse. Kraavide ja lohkude alla võib panna pöördfiltri ja vett ärajuhtiva dreeni. Reoained-õli, asfladiosakesed, plii-jäävad rohtu pidama ja lagunevad, taimejuured võtavad veest lämmastiku ja fosfori. Maasse imbunud sademevee, mis ei valgu põhjavette, võib koguda sademekanalisatsiooni ja juhtida suublasse; – linnadesse (isegi tiheasustuskvartalitesse) saab rajada kõvakattega aladelt voolavale veele imbtiike. Tiikidel on sademeveekanalisatsiooniga ühendatud ülevoolukaevud. Tugevad vihmasajud võivad tekitada avavett, mis imbub aeglaselt; – imbalade parim taimkate on kõrge rohi, mida niidetakse kord või kaks aastas. Aurumine on sellistelt aladelt suur. Juurestik imeb palju vett ja kaitseb mulda erosiooni eest. 10.6.3. Kokkuvõte Kuna sademeveepuhastussüsteemid puuduvad, tuleb lähtuda eeskätt Euroopa Liidu arenenud riikide kogemustest, kus sellealane tegevus on teataval määral juba välja kujunenud. Vee- ja kanalisatsioonisüsteeme (sh sademevee- ja drenaažisüsteeme) tuleb arendada ja hooldada kompleksselt. Tallinna linn tasub vee-ettevõtjatele vastavalt sõlmitud lepingutele nii sademevee süsteemide arendamise- kui hoolduskulud, sh sademevee puhastus vastavalt AS-le Tallinna Vesi väljastatud vee erikasutusloas toodud tingimustele. Samas, vastavalt Saastetasu seadusele: Saastaja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sademeveega keskkonda viidud saasteainete eest arvutatakse saastetasu «Saastetasu seaduses», vastu võetud 10. veebruaril 1999. a (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 32, 228) jõustunud 21. märtsil 1999. a., §-s 9 sätestatud määrade järgi. AS-i Tallinna Vesi ei saa lugeda otseselt saastajaks, kuid seaduse mõistes on saasteainete keskkonda viijaks, ehk saastajaks siiski AS Tallinna Vesi. Seadustest ja linnaga sõlmitud lepingutest tulenevalt esitatakse sanktsioonid AS-le Tallinna Vesi, kuid kuna linn on kohustatud rahastama sademevee rajatiste ehitamist (mida tõenäoliselt vajalikus mahus aastaks 2009 ei suudeta teha), tekib probleem võimalike sanktsioonide hüvitamisest. Teine probleem, mis põhjustab vee-ettevõtjate vähest huvi sademeveega tegelemiseks on asjaolu, et kinnistutelt ärajuhitava sademevee eest eraldi tasu praegu ei võeta. Eelnevat arvestades peaks Tallinna linn ümber vaatama sademevee arendamiseks ja hoolduseks sõlmitud lepingutes sisalduvad põhimõtted. 11. AS TALLINNA VESI REOVEEPUHASTUSSEKTOR 11.1. Reovee peapumbajaam Reovee peapumbajaam asukohaga Paljassaare tee 1 on kasutusele võetud 1978. aastal. Peapumbajaama maa-aluse kaevu osa siseläbimõõt on 32 m. Poole pindalast moodustab vastuvõtureservuaar, mille kasulikuks kõrguseks on ca 7,5 m. Vastuvõtu reservuaari kasulikuks mahuks on ca 3000 m3. 11.2. REOVEEPUHASTI Tallinna linna ja selle lähiümbruse reoveed puhastatakse Tallinna reoveepuhastusjaamas. Reoveepuhasti territoorium on ligikaudu 100 hektarit. Linnas on säilinud vaid mõned üksikud kohtreoveepuhastid. Tallinna reoveepuhasti iseloomustus ja tõhusus 2002. aastal Tabel 11.1 Näitaja Sisenev reovesi Väljuv reovesi Puhasti tõhusus Projekteeritud võimsus 350 000 m3/d Tegelik võimsus 127 870 m3/d BHT7, mg/l 201 97,8 97,8 BHT7, kg/d; t/a 24 616; 8 985 558; 204 Heljum, mg/l 289 8 97,1 Heljum, kg/d; t/a 36 013; 13 145 1 056; 385 Nüld, mg/l 374 15,5 57,1 Nüld, kg/d; t/a 4 569; 1 668 1 979; 722 Püld,, mg/l 635 0,97 83,9 Püld, kg/d; t/a 771; 281 124; 45 Reoveepuhastusjaama projekteerimisel on lähtutud heitvee kvaliteedinäitajate osas HELCOM-i soovitustest, mille kohaselt tuleb lämmastiku eraldamiseks mõeldud seadmed välja ehitada aastaks 2010, et viia lämmastiku sisaldus heitvees alla 10 mg/l. Reoveepuhasti on eelkõige dimensioneeritud BHT7 ja fosfori eemaldamiseks. Raskmetallide esinemiskogused nii reoveepuhastusjaama sisenevas kui sealt väljuvas puhastatud reovees on väga väikesed ja ei mõjuta reovee puhastusprotsesse ega ka protsessist eralduvast mudast valmistatava toote kvaliteeti. Hüdraulilise koormuse ühtlustamine Paljassaare lahe lõunasoppi reoveepuhastusjaama vahetusse naabrusse on kaalutud puhverveehoidla (ühtlustusbasseini) rajamist, mis oleks ette nähtud suure intensiivsusega sadude ajal kanalisatsioonis voolava liigvee ajutiseks akumuleerumiseks. Paljassaare sademevete puhverveehoidla eelprojekti kohaselt on puhverveehoidla normaalmaht 350 000 m3 ja veesügavus 3,60 m, siit tulenevalt on üldpinnaks ca 10 ha. Vallide tõstmisega 0,40 m võrra on võimalik mahtu suurendada kuni 403 000 m3. Kuna puhverveehoidlas reovee viibimisaeg on 3–5 ööpäeva, toimib see suuremahulise settebasseinina. Reguleeriv puhverveehoidla võimaldab selle kavandajate arvates: ühtlustada puhastusjaama koormust, suurendada sajuvee vastuvõttu kanalisatsioonitorustikku ja puhastusjaama, vähendada Tallinna lahe reostust puhastusjaama suurenenud töökindluse ja vähenenud vee möödalaskude tulemusena (lisaks võimaldab mahuti juhusliku avariilise õlireostuse lokaliseerimist ja vee ajutist akumuleerumist 1…2 päeva vältel puhastusjaama mõne dubleerimata sõlme nt juurdevoolukanali remondi puhul), loobuda äravoolu ööpäevasisesest reguleerimisest tunnelkollektoris peapumbajaama ees. Siiski võib tekkida teatud probleeme puhverveehoidla kasutamisel talvel suurte külmade ajal, mil kogutud heitvee temperatuur langeb (negatiivne mõju biopuhastusele ja lämmastikuärastusele) ja tekib jääkate. Samuti vajab täiendavat lahendamist õli ja sette eemaldamisega seonduv. Ebaselged on samuti ekspluatatsioonikulud. Kavandatav reservuaar eeldab suuri investeeringuid, mida oleks mõistlikum kasutada eelkõige kanalisatsioonivõrgu korrastamiseks ja arendamiseks ning meetmete rakendamiseks, et vähendada sademevete osakaalu puhastile juhitavas reovees. Realistlikum oleks kaaluda maksimaalselt 50 000 m3 mahuga basseini rajamist. Tuleks teostada tasuvusuuring selgitamaks puhverveehoidla rajamise otstarbekust ning optimaalset mahtu. Puhverveehoidla ümber tuleb reserveerida sanitaarkaitse tsoon. Koormuse suurendamise mõju reoveepuhastile Koormuse suurenemine Tallinna linna siseste perspektiivsete klientide arvelt Perspektiivsed Tallinna linna sisesed reoveekoormused tulenevad eelkõige käesoleval ajal olemasolevate, kuid veel kanaliseerimata piirkondade ja uute linnäärsete elamurajoonide lülitamisega ühiskanalisatsiooni ning elanikkonna kasvust. Järgnevas tabelis on esitatud Tallinna territooriumilt formeeruvad perspektiivsed vooluhulgad kuni aastani 2015: Tabel 11.2 Perspektiivsed reostuskoormused puhastile Tallinnast Nr Reovee allikas Vooluhulk m3/d BHT7 kg/d Nüld kg/d 1 Kanalisatsioonisüsteemiga liitumata elanikud – 19 704 6000 1 200 222 2 Elanikkonna kasv ja uued elamupiirkonnad – 32 850 10400 1 900 384 KOKKU 16400 3 100 606 Summaarne lisanduv koormus Tallinna linna piirest olulisi lisainvesteeringuid reoveepuhastile kaasa ei too. Investeeringutega lämmastiku täiendavaks ärastamiseks alustati 2003. aastal. Uuringuetapis on idee juhtida Harju maakonna ida- ja lõunapiirkonna reoveed Tallinna ühiskanalisatsiooni. Reovee suunamine Tallinna lähiümbrusest Paljassaare reoveepuhastile avaldab puhastusprotsessile mõju olenevalt tööstusest tuleva reovee osakaalust. Juhul, kui soovitakse kanaliseerida kogu piirkond vastavalt järgnevas tabelis esitatud koormustele, tuleb arvestada puhasti laiendamisvajadusega. Määrava tähtsusega seejuures on Salutaguse Pärmitehas, AS Horizon Kehra ning ca 10–15 aasta pärast täiskoormusel töötav Jõelähtme prügila. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pärmitehase eriti suurele BHT ja lämmastikukoormusele. Salutaguse pärmitehase üldlämmastiku kontsentratsioon on sageli ületanud 2000 mg/l ning reoveed sisaldavad muuhulgas ka raskesti lagunevat ja -töödeldavat betaiini, mille arvelt lämmastikusisaldus veel täiendavalt tõuseb. Seepärast on teadlikult suurendatud pärmitehasest tulevat lämmastikukoormust. Jõelähtme prügilast tulenevat koormust on esitatud erinevates allikates erinevalt. Käesolevas töös on lähtutud kogemustest, mis baseeruvad nn europrügilas formeeruvale veele praktikas. Tallinna linnas formeeruvate reovete puhastamine Paljassaare reoveepuhastil on linna seisukohast prioriteetsem kui väljastpoolt tulevate reovete puhastamine. Seepärast on vaadeldud väljastpoolt tulevaid koormusi kui täiendavaid lisaks linnasisestele perspektiivsetele koormustele. Kuna Jõelähtme prügila nõrgvee kollektor dimensioneeriti ja ehitati välja vaid prügila ja lähipiirkonna (Jõelähtme, Loo, osaliselt Maardu) teenindamiseks, siis on ebatõenäoline, et Estonian Cell ja Horizon Kehra reovett kunagi Tallinna hakatakse juhtima. Seega võib nende ettevõtete reoveest tuleva koormuse Tallinna reoveepuhasti perspektiivsest koormusest arvutustes välja jätta. Kuna teoreetiline võimalus kõnesoleva reovee Tallinna juhtimiseks pikas perspektiivis on siiski olemas, on Tallinna linna riskide maandamise huvides nende reoveekogustega arvestatud. Tallinna reoveepuhasti perspektiivsed eeldatavad koormused lähtudes 2002. aasta ja viie viimase aasta keskmistest koormustest Tabel 11.3 Keskmine vooluhulk Keskmine BHT7 Keskmine heljum Keskmine PTOT Keskmine NTOT m3/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d Reoveepuhasti projektkoormused 350 000 137 48 000 151 53 000 3 1 200 21 7 300 Väljundi reostusastmed projektis 15 15 1,50 15 2002. a koormused 127 700 201 25 668 289 36 905 6,35 810,9 37,4 4 776 2002. a koormuste % projekteeritust 36,5 53,5 69,6 66,7 65,4 Täiendavailt liitujailt Tallinna piires 16 400 189 3 100 250 4 100 5,50 90,2 33 541,2 % 2002. a koormusest 12,8 12,1 11,1 11,1 11,3 % projekteeritust 4,7 6,5 7,7 7,5 7,4 Täiendavailt liitujailt väljaspool Tallinna 68 000 353 24 000 530 36 040 8,50 578 51 3 500 % 2002. a koormusest 53,2 93,5 97,7 71,3 73,3 % projekteeritust 19,4 50 68 48 48 Täiendavailt liitujailt kokku 84 400 314 26 500 471 39 752 8 675 48 4 051 % 2002. a koormusest 66,1 99 108 83,2 84,1 % projekteeritust 241 55,2 75 56,3 55,5 Perspektiivsed koormused kokku arvestades 2002. aastat 212 100 222 47 086 333 70 629 6 1 273 37 7 848 % 2002. a koormusest 166 183 191 157 164 Perspektiivne projekteeritust % 60,6 98 133 106 108 Viie viimase aasta keskmised 148 800 150 22 320 215 31 992 6 893 27 4 018 5 aastata keskmised projekteeritust % 42,5 87 86,7 110 84 Perspektiivsed koormused kokku arvestades viit viimast aastat 233 200 208 48 506 305 70 821 6,66 1 553 34 7 929 Perspektiivne projekteeritust % 66,6 101 134 129 107 Summaarsete perspektiivsete koormuste vastuvõtmiseks on vaja rakendada teatud investeeringuid. Arvestades seda, et Tallinna linna piires kasvab puhastile juhitav reostuskoormus seni kanaliseerimata ja uute arenevate piirkondade arvelt, tuleb väljastpoolt tulevatesse koormustesse suhtuda ettevaatlikult iga üksikut kontsentreeritud liitujat eraldi analüüsides. Eriti puudutab see tööstusreovee suunamist reoveepuhastile. Juhul kui soovitakse siiski kogu lähipiirkondade reoveed juhtida Tallinna reoveepuhastile, tuleb koostada põhjalik tasuvusuuring reoveepuhasti koormustaluvuse täpseks hindamiseks koos puhasti laiendamiskavaga, milles antakse abinõud puhasti erinevate sõlmede efektiivsemaks muutmiseks ja täiendavate rajamiseks. Üheks abinõuks oleks täna reoveepuhastile suunatava sademevee koguste vähendamine. 11.3. MUDATÖÖTLUSJAAM Tallinn reoveepuhastil tekib setet ca 33 000 tonni aastas. EL direktiivi 86/278/EMÜ kohaselt on reoveesette utiliseerimise peamine moodus selle kasutamine põllumajanduses, mille eelduseks on reoveesette «kahjutuks» tegemine ehk stabiliseerimine ja patogeenide ning haigusttekitavate mikroobide hävitamine. Kõige lihtsam viis seda teha on sette komposteerimine. 1998. aastal alustatud Tallinna reoveepuhastusjaama puhastusprotsessis tekkiva toormuda ja aktiivmuda stabiliseerimisprotsess metaanitankides saavutas kavandatud tulemuse. Uue tsentrifugaalpressi hange ja kasutuselevõtt võimaldas tõsta tsentrifuugitud jääkmuda kuivaine sisaldust 17–18%-lt 25–30%-ni. Selle tulemusel vähenesid kuivatatud jääkmuda kogused ning lihtsustus jääkmuda edasine käitlemine. 11.3.1. Muda töötlemist reguleeriv seadusandlus Jäätmeseaduse § 1 lõike 3 kohaselt kuuluvad reovee käitlemisel tekkinud jäätmed jäätmeseaduse reguleerimisalasse, st reoveesetet käsitletakse jäätmena. Reoveepuhastite sette töötlemist ja kasutamist Eestis reguleerivad jäätmeseadus (1998), veeseadus (1994), väetiseseadus (1997), põllumajandusministri 20. aprilli 1999. a määrus nr 13 «Tootmiseks, töötlemiseks ja importimiseks lubatud väetise ja väetiste toorainete kvaliteedinõuded» ning keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded1». Riigi tasandil vastutavad reoveepuhastuse sette töötlemise, utiliseerimise või edasise kasutamise eest Keskkonnaministeerium ja Põllumajandusministeerium. Sotsiaalministeerium vastutab jääkmuda kasutamisega seotud terviseriskide eest (Rahvaterviseseadus, 1995). Maakondade tasandil kinnitavad kohalikud omavalitsused setteladestuspiirkonnad, annavad välja jäätmelubasid, teostavad kontrolli hajureostuse vältimiseks ning koguvad andmeid tekkivate jääkmudakoguste kohta. Reoveetöötlejad/puhastite valdajad vastutavad otseselt sette töötlemise, korduvkasutusse võtmise või utiliseerimise eest. Jäätmeseaduse § 30 lõige 3 esitab tegevused, milliste puhul on nõutav jäätmeloa olemasolu. Sama seaduse § 31 kirjeldab jäätmeloa sisu. Laagerdatud või muul viisil töödeldud muda kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel toimub kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 86/278/EÜ ja Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. aasta määruse nr 78 «Reoveesette põllumajanduses haljasustuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri» nõuetega. Mainitud eeskiri reguleerib reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomadele ja inimestele. Sette kasutamine selle määruse mõistes on sette laotamine maapinnale või igasugune muu sette viimine mulda või pinnasele. 11.3.2. Reoveesette realiseerimise võimalused Senini valmistatud reoveesettesegusid ladustatakse järelkompostimise platsidel ning müüakse vastavalt vajaduse tekkimisele kasvumulla nime all umbkaudu 15% ulatuses kogu jääkmuda hulgast. Uurimistulemustest järeldub, et AS Tallinna Vesi Mudatöötlusjaamas reovee setetest valmistatud kasvumuld vastab agronoomiliselt väetiseks sobivatele toodetele püstitatud kvaliteedinõuetele. Selline kompost osutub väärtuslikuks orgaaniliseks väetiseks, millega väetamine parandab oluliselt mulla füüsikalisi omadusi, tõstab väetatavate kultuuride saaki, ei reosta mulda ja põhjavett ega halvenda saagi kvaliteeti. Tuleks pöörata senisest suuremat tähelepanu reoveesettesegude müügi tarbeks turu loomisele. Tuleks tekitada olukord, kus oleks ühelt poolt huvi reoveesetet müüa ja teiselt poolt osta. Tallinna reoveepuhastusjaamale on võit juba see, kui jääkmudast valmistatu ei jääks kompostimisväljakutel ruumi võtma. Seega ostuhuvi tekitamiseks tuleks kaaluda reoveesettesegu müüki sisuliselt «nullhinnaga», st reoveesettesegud ise ei maksa midagi, kuid ostja korraldab äraveo omal kulul. Lootus on, et reoveepuhastile kogunenud kasvumulda õnnestub kasutada Pääsküla prügila sulgemistöödel. AS Tallinna Jäätmekeskus info põhjal sobib Tallinna reoveepuhastusjaamas valmistatud kompost lisatingmusi esitamata koostiselt ja omadustelt prügilat kasvukihina katma. Katmiseks vajalik komposti kogus on 300 000 m3. Kui prügila sulgemist teostav ettevõte kasutab prügila katmisel reoveepuhastil valmistatud kasvumulda, siis leiab ajutise lahenduse järelvalmimise platsidel üha suurenevate jääkmuda koguste kuhjumise probleem. Arutatud on reoveesette kasutusvõimalusi Jõelähtme prügila ladustuskihtide vahekihina paksusega umbes 3–5 cm. Sõltuvalt kihi paksusest on vajatav vahekihi kogus päevas ligikaudu 20 m3 ja aastas ca 600 m3. On mõeldav, et ca 20% (4 m3 päevas) nõutavast vahekihi hulgast moodustaks reoveepuhasti reoveesettest valmistatud kasvumuld. Siiski tuleb enne läbi viia jääkmuda kasvumulla analüüs, et kindlaks teha aunades seisva komposti niiskuse, lagunemata orgaanika ja normeeritud raskemetallide sisaldused. Teadaolevalt ei ole prügila vahekihile konkreetseid piiravaid tingimusi esitatud. Kui analüüside järgselt selgub, et reoveesette realiseerimine vahekihina tuleb reaalselt kõne alla, oleks selline reoveesette rakenduse leidmine siiski väga väikesele osale kogu tekkiva reoveesette kogusest. AS-l Tallinna Vesi on pikemas perspektiivis kavas rakendada kuluefektiivseid meetodeid jääkmudast vabanemiseks. Plaanis on läbi viia asjakohane uuring, mis annaks eeldatavalt vastuseid jääkmudast kuivtoote (graanulite) kasutamisvõimaluste kohta mittefossiilkütuse aseainena ja tekitaks sellekohast huvi Tallinna elektritootjates. Paigaldatud mudakuivati suudaks vähendada seniseid mudakoguseid 40 000 t/a kuni 10 000 t/a. 12. FINANTS-MAJANDUSLIK ANALÜÜS 12.1. LINNA KULUTUSED JA INVESTEERINGUD VEE- JA KANALISATSIOONI INFRASTRUKTUURI ARENDAMISEKS Tallinna linn on sõlminud nii erinevaid lepinguid vee- ja kanalisatsioonirajatiste omanikega ja teenuse pakkujatega kui ka võtnud vastu õigusakte millega linn kohustub Tallinna linna elanikele hüvitama vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumise kulutusi. Lähtudes nendest kokkulepetest ja seaduste nõuetest lasuvad Tallinna linnal järgmised olulisemad vee-ja kanalisatsioonivõrgu arendamise kohustused: 1. AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud leping linna sademevee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks AS Tallinna Veele kuuluvas reoveepuhastusjaamas. Aastane tasu teenuse eest on Tallinna linna 2004. aasta eelarves 51,5 miljonit krooni. 2. Lähtudes AS Tallinna Vesi ja Tallinna linna vahel sõlmitud kokkulepetest finantseerib Tallinna linn 2004. aastal sademevee kanalisatsiooni ehitust 41,0 miljoni krooni ulatuses. 3. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrusele nr 25 kompenseerib Tallinna linn ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud elanike liitumistasud. Tallinna linn on 2004. aasta eelarves planeerinud kompensatsiooni summaks 51,2 miljonit krooni. 4. Vastavalt kokkuleppele tasub Tallinna linn AS-le Tallinna Vesi tuletõrjevee tarbimise eest. Tallinna linna 2004. aasta eelarves on planeeritud selleks summaks 2,3 miljonit krooni. Lähtudes nendest andmetest on Tallinna linna kulutused vee- ja kanalisatsioonimajandusele 2004. aastal orienteeruvalt 146,0 miljonit krooni. Linna tuluks vee- ja kanalisatsioonimajandusest on AS Tallinna Vesi aktsiatelt saadav dividenditulu, mis on ÜVK arendamise kava finantsprojektsioonide alusel 2004. aastal orienteeruvalt 36,7 miljonit krooni (summast on maha arvestatud dividendide tulumaks). Seega moodustaksid Tallinna linna netokulutused (st tulud miinus kulud) vee- ja kanalisatsioonimajandusele orienteeruvalt 109,3 miljonit krooni (2004. aastal). Siintoodud investeeringud ei sisalda neid summasid, mida tuleb investeerida lähtuvalt Tallinna ÜVK arendamise kavas toodud investeeringute mahust. AS Tallinna Vesi ÜVK arendamise kava koostamiseks materjali, milles on toodud AS Tallinna Vesi poolne investeeringute prognoos, mis sisaldab ka Tallinna linna investeeringuid. Juuresolev tabel annab ülevaate linna investeeringutest (lähtuvalt AS Tallinna Vesi prognoosist). Tallinna linna investeeringud põhitegevuspiirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatistesse (Allikas: AS Tallinna Vesi) Tabel 12.1 Milj krooni 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Tallinna linna investeeringud 74,3 63,4 54,6 57,0 60,9 49,5 46,4 12.2. VEE-ETTEVÕTJATE INVESTEERINGUD JA INVESTEERIMISVÕIME ÜVK arendamise kava koostamiseks esitasid planeeritavad vee- ja kanalisatsioonivõrgu investeeringute mahud AS Tallinna Vesi, AS Esmar Ehitus ja OÜ Kakumäe Võrgud. AS Tallinna Vesi investeeringud sisaldavad ka planeeritavaid linna poolt finantseeritavaid investeeringuid. Lähtudes linna ja äriühingu vahel sõlmitud teenuslepingust on Tallinna Vesi toonud välja eeldatavad investeeringud kuni 2015. aastani. Teised ettevõtted on esitanud investeeringute kava kuni 2006. aastani. Juuresolevas tabelis on toodud AS Tallinna Vesi poolsed investeeringud. ÜVK arendamise kava koostajad juhivad tähelepanu asjaolule, et tabelis on toodud ka Tallinna linna investeeringud. AS Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsioonimajandusse tehtavad investeeringud (Allikas: AS Tallinna Vesi) Tabel 12.2 Milj krooni 2004 2005 2006 2007 2008 2009 AS Tallinna Vesi investeeringud 116,6 120,2 147,6 104,8 99,6 94,2 AS Tallinna Vesi tegevus- ja finantskulude kapitaliseerimine 40,0 40,0 40,0 40,0 40,0 40,0 Tallinna linna investeeringud 74,3 63,4 54,6 57,0 60,9 49,5 Kokku investeeringud 230,9 223,6 242,2 201,8 200,5 183,7 2010 2011 2012 2013 2014 2015 AS Tallinna Vesi investeeringud 94,0 95,6 95,0 92,7 94,5 93,2 AS Tallinna Vesi tegevus- ja finantskulude kapitaliseerimine 40,0 40,0 40,0 40,0 40,0 40,0 Tallinna linna investeeringud 46,4 0 0 0 0 0 Kokku investeeringud 180,4 135,6 135,0 132,7 134,5 133,2 OÜ Kakumäe Võrgud planeeritavad investeeringud on toodud juuresolevas tabelis. Summad sisaldavad nii ettevõtte omafinantseeringut kui liitumistasude hüvitist Tallinna linnalt. OÜ Kakumäe Võrgud investeeringud Kakumäe tegevuspiirkonna vee- ja kanalisatsioonimajandusse Tabel 12.3 Milj krooni 2004 2005 2006 Kokku OÜ Kakumäe Võrgud investeeringud 37,0 29,0 24,0 90 AS Esmar Ehitus planeeritavad investeeringud on toodud juuresolevas tabelis. AS Esmar Ehitus investeeringud Mähe 1 piirkonna vee- ja kanalisatsioonimajandusse Tabel 12.4 Milj krooni 2004 2005 2006 Kokku AS Esmar Ehitus investeeringud 44,8 46,0 49,8 140,6 Märkus: AS Esmar Ehituse poolt esitatud andmetest ei selgu, kas aastateks 2004–2006 planeeritud investeeringutes sisalduvad ka ettevõtte omainvesteeringud või on planeeritud investeerida ainult liitumistasu hüvitiste arvelt. Arendamise kava lühiajalises investeeringute plaanis Mähe 1 piirkonnas on ettevõtte poolt kavandatud mahtudele lisatud harutorustike ehitusmahud, mis mõnevõrra suurendavad füüsilist mahtu ja maksumust. ÜVK arendamise kava koostajate hinnangul on analüüsitud ettevõtted võimelised tagama investeeringute eduka tegemise piirkondadesse, seda eeldusel, et olemasolev klientuur säilib, vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise maht kasvab piirkonnas vastavalt prognoosidele ja Tallinna linn leiab võimaluse liitumistasude hüvitamiseks kavandatud suuruses. 12.3. ELANIKKONNA KULUTUSED VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSELE Hetkel on Tallinna põhitegevuspiirkonnas elanikkonna veetarbimine ca 104 liitrit vett ööpäevas, mis moodustab aastas kokku ca 38 kuupmeetrit. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kombineeritud maksumus (koos käibemaksuga) on 2004. aastast alates 18,23 krooni ja keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta ca 37 763 krooni aastas (2002. a), millest tulenevalt vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu moodustab aastatel 2003 kuni 2015 keskmiselt 2,19% leibkonnaliikme sissetulekust. ÜVK arendamise kavas on eeldatud, et elanike netosissetulekud kasvavad reaalselt 3% aastas kuni 2011. aastani ning samuti suurenevad sissetulekud ka tarbijahindade kasvu võrra. Lisaks on eeldatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise mahu muutust lähtudes eespool toodud andmetest. Elanikkonna kulutuste dünaamika prognoos vee- ja kanalisatsiooniteenustele Tallinnas aastatel 2003 kuni 2015 Tabel 12.5 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Sissetulek leibkonna liikme kohta krooni aastas 37 763 40 335 41 753 44 081 46 538 49 133 51 872 Vee- ja kanalisatsiooni tarbimine aastas m3 37,96 38,34 38,72 39,11 39,50 39,90 40,30 Vee- ja kanalisatsiooni tariif krooni 16,00 18,23 20,75 22,82 24,88 27,11 28,33 Vee- ja kanalisatsiooni kulu krooni 607,39 698,97 803,38 892,56 982,62 1081,76 1141,75 % netosissetulekust liikme kohta 1,61% 1,73% 1,92% 2,02% 2,11% 2,20% 2,20% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Sissetulek leibkonna liikme kohta krooni aastas 54 764 57 817 59 262 60 744 62 262 63 819 Vee- ja kanalisatsiooni tarbimine aastas m3 40,70 41,11 41,52 41,93 42,35 42,77 Vee- ja kanalisatsiooni tariif krooni 29,61 30,35 31,11 31,89 32,68 33,50 Vee- ja kanalisatsiooni kulu krooni 105,05 147,53 191,51 137,03 184,16 132,96 % netosissetulekust liikme kohta 2,20% 2,16% 2,18% 2,20% 2,22% 2,25% Tuginedes nendele andmetele kasvavad leibkonna kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele maksimaalselt 2,25% (2015. aastal). Tagamaks Tallinna linna poolt soovitavat vee- ja kanalisatsioonikulutuste püsimist allpool 3% netosissetulekust leibkonnaliikme kohta prognoositud tariifide juures, peab säilima netosissetulekute praegune kasvutempo (aastatel 1996 kuni 2002 keskmiselt 10,7% aastas). 13. INVESTEERINGUPROGRAMM AASTATEKS 2004–2015 13.1. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduse määratlemise alused Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on arvestatud tehniliste ja majanduslike kriteeriumitega ning keskkonnamõjuga. Investeeringute kavandamisel on lähtutud Eesti seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmisega seadustes ja direktiivides määratud tähtaegadeks. AS Tallinna Vesi on kavandanud investeerida omavahendeid põhitegevuspiirkonnas esimese viie erastamisjärgse aasta (aastad 2001–2006) jooksul ca 1,0 miljard krooni, ehk keskmiselt 166,7 miljonit krooni aastas. Põhitegevuspiirkonna investeeringute kava on koostatud kahes lõikes: AS Tallinna Vesi investeeringute plaan aastani 2015, ja ülejäänud vajalikud investeeringud, mille rahastamiseks peab linn leidma täiendavaid võimalusi. Üldises investeeringute programmis kajastuvad põhitegevuspiirkonna osas ainult need investeeringud, mis ÜVK arendamise kava seisukohast on vajalikud, kuid ei kajastu AS Tallinna Vesi investeeringute kavas. Investeeringute vajaduse tehnilised kriteeriumid Tehnilisest aspektist tingivad investeeringute vajaduse olemasolevatesse ja uutesse ÜVK rajatistesse järgmised asjaolud: Tallina põhjaveevaru otstarbekam kasutamine, joogiveekvaliteedi parandamine, veekadude vähendamine, hädaolukorra veevarustuse korraldamine, karmistunud nõuded reoveepuhastusele, vee- ja kanalisatsiooniga katmata aladele torustike ehitamine, sademe- ja drenaažisüsteemide, sh puhastus, rajamine, vee- ja kanalisatsioonitorustike amortiseeritus, torustike üledimensioneeritus, mitmete uurimis- ja projekteerimistööde teostamise vajadus. Investeeringute vajaduse majanduslikud kriteeriumid Süsteemi ökonoomsuse ja optimaalsemate tariifide saavutamiseks on investeeringute kavandamisel arvestatud järgmiste faktoritega: vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb ehitada üheaegselt (ehituskulud väiksemad ca 30%), tiheda liiklusega piirkondades eelistada nn kaevamiseta tehnoloogiaid (No-Dig), rajada tuleb sademevee puhastid, et vältida saastekahju hüvitise maksmist (Tallinna linna kohustus), tegevuspiirkondade piiride ja arvu ümbervaatamine, liitumis- ja abonenttasude mõju. Investeeringute keskkonnamõju kriteeriumid Tallinna pinnaveeallikate süsteemi haavatavus, keskkonnariskid ja pinnaveeallikate vähene kaitstus reostuse eest, vanade kasutusest välja jäetud või amortiseerunud ning seejuures tamponeerimata puurkaevude reostuse oht, veepuhastusjaamas kasutatavad ohtlikud kemikaalid (osoon, vedelkloor), lennujaama ja suurte magistraalteede vahetu lähedus Ülemiste järvele, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kohatine puudumine, torustike vanusest tingitud filtratsioon ja infiltratsioon, reovee purgimiskohad ei vasta nõuetele, reoveesette lõppkasutuseks puudub perspektiivne lahendus, valingvihmade ajal võivad tööle hakata kollektorite ülevoolud merre, puuduvad sademevee puhastid. 13.2. EL DIREKTIIVIDEST JA EESTI SEADUSTEST TULENEVAD NÕUDED 13.2.1. Kanalisatsiooni valdkond Tallinn kuulub EL direktiivides toodud klassifikatsiooni järgi asulate gruppi, mille reostuskoormus on suurem kui 100 000 inimekvivalenti. NÕUKOGU DIREKTIIV 91/271/EMÜ, 21. mai 1991. a, asulareovee puhastamise kohta Direktiiv käsitleb asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning teatavate tööstusvaldkondade reovee puhastamist ja ärajuhtimist. Direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda nimetatud reovee ärajuhtimisest tuleneva kahju eest. Olulisemad artiklid, mis mõjutavad Tallinna kanalisatsiooni investeeringuid: Artikkel 3 1. Liikmesriigid tagavad, et kõik linnastud varustatakse asulareovee kogumissüsteemidega: – hiljemalt 31. detsembriks 2000 nende linnastute puhul, mille inimekvivalent (ie) on üle 15 000, ning – hiljemalt 31. detsembriks 2005 nende linnastute puhul, mille inimekvivalent on 2000 kuni 15 000. Asulareovee puhul, mis juhitakse artikli 5 alusel määratletud tundlikeks aladeks loetavatesse veekogudesse, tagavad liikmesriigid, et linnastud inimekvivalendiga üle 10 000 varustatakse kogumissüsteemidega hiljemalt 31. detsembriks 1998. a. Kui kogumissüsteemi rajamine on põhjendamatu, kuna sellest ei oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas, kasutatakse individuaalseid või muid asjakohaseid süsteeme, mis tagavad keskkonnale sama kaitstuse taseme. Artikkel 4 1. Liikmesriigid tagavad, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist biopuhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse järgmiselt: – hiljemalt 31. detsembriks 2000 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga üle 15 000; – hiljemalt 31. detsembriks 2005 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 10 000 kuni 15 000; – hiljemalt 31. detsembriks 2005 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 2000 kuni 10 000, mille reovett juhitakse magevette ja suudmealadele. Artikkel 7 Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2005 puhastatakse kogumissüsteemidesse sisenevat asulareovett enne ärajuhtimist artikli 2 lõikes 9 määratletud viisil järgmistel juhtudel: – reovee juhtimise korral vähem kui 2000 inimekvivalendiga linnastutest magevette ja suudmealadele, – reovee juhtimise korral vähem kui 10 000 inimekvivalendiga linnastutest rannikuvetesse. Artikkel 14 1. Reovee puhastamisel tekkivaid setteid võetakse võimaluse korral alati taaskasutusse. Reoveesetete taaskasutamine toimub viisil, mis kahjustab keskkonda kõige vähem. NÕUDED ASULAREOVEELE: Parameetrid Kontsentratsioon Väikseim vähendusprotsent1 Biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) 20 °C juures ilma nitrifikatsioonita 25 mg/l O2 70–90 40 artikli 4 lõike 2 alusel Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l O2 75 Hõljuvaineid kokku 35 mg/l3 35 artikli 4 lõike 2 alusel (ie üle 10 000) 60 artikli 4 lõike 2 alusel (ie 2000–10 000) 903 90 artikli 4 lõike 2 alusel (ie üle 10 000) 70 artikli 4 lõike 2 alusel (ie 2000–10 000) EL KOMISJONI DIREKTIIV 98/15/EÜ, 27. veebruar 1998 Direktiiviga muudetakse teatavaid nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ I lisas kehtestatud nõudeid. LISA Direktiivi 91/271/EMÜ I lisa tabel 2 asendatakse järgmisega: Nõuded heitveele, mis juhitakse asulareovee puhastitest tundlikele aladele, mis vastavad II lisa punkti A alapunkti a kriteeriumidele ja kus esineb eutrofeerumist. Olenevalt kohapealsest olukorrast võib kohaldada üksnes üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused. Parameetrid Kontsentratsioon Väikseim vähendusprotsent1 Üldfosfor 2 mg/l P (ie 10 000–100 000) 1 mg/l P (ie üle 100 000) 80 Üldlämmastik2 15 mg/l N (ie 10 000–100 000) 10 mg/l N (ie üle 100 000)3 70–80 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1 Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 (RT I 2001, 69, 424) 1EÜ Nõukogu direktiiv 92/271/EMÜ «Asulate reovee puhastamine» (EÜT L 135, 30.05.1991; EÜT L 226; 07.09.1993). HEITVEE VEEKOGUSSE JUHTIMISE NÕUDED § 7. Saastatud sademevee veekogusse juhtimise nõuded (1) Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama. (2) Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. (3) Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, v. a lähemale kui 200 m supelranna välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljumi ehk hõljuvaine ehk heljuvainesisaldust (edaspidi heljuvainesisaldus) 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l. (4) Ühisvoolukanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. (5) Vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhitava sademevee suhtes lisades 1 ja 2 esitatud nõudeid ei kohaldata. § 20. Määruse lisades esitatud piirväärtuste rakendamine (1) Lisades 1 ja 3 esitatud piirväärtusi rakendatakse tööstusheitvee osas alates 1. aprillist 2002. a. (2) Lisades 1 ja 3 ning § 7 lõikes 3 esitatud heljuvainesisalduse piirväärtusi rakendatakse saastatud sademevee osas alates 31. detsembrist 2009. a. Reostusnäitaja (heitvee pH või ohtlikud ained) CAS nr1 Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees (pHmin) pH-ühik 6,0 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmin) pH-ühik 9,0 Elavhõbeda sisaldus mg/l 0,05 Hõbeda sisaldus mg/l 0,2 Kaadmiumi sisaldus mg/l 0,2 Üldkroomi sisaldus mg/l 0,5 Kroomiühendite, Cr (VI) sisaldus mg/l 0,1 Vase sisaldus mg/l 2,0 Plii sisaldus mg/l 0,5 Nikli sisaldus mg/l 1,0 Tsingi sisaldus mg/l 2,0 Tina sisaldus mg/l 0,5 Antimoni sisaldud mg/l 0,5 Fluori sisaldus mg/l 3,0 Tsüaniidide sisaldus mg/l 0,2 Arseeni sisaldus mg/l 0,2 Adsorbeerivate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) sisaldus mg/l 1,0 Süsiniktetrakloriidi sisaldus 56-23-5 mg/l 1,5 DDT ja selle derivaatide sisaldus 50-29-3 μg/l 0,05 Pentakloorfenooli sisaldus 87-86-5 μg/l 0,2 Driinid, sh: Aldriini sisaldus Dieldriini sisaldus Endriini sisaldus 309-00-2 60-57-1 72-20-8 μg/l μg/l mg/l 0,05 0,05 0,05 Isodriini sisaldus 465-73-6 mg/l 0,002 Heksakloorbenseeni sisaldus 118-74-1 μg/l 5 Heksakloorbutadieeni sisaldus 87-68-3 mg/l 1 Trikloormetaani (kloroformi) sisaldus 67-66-3 mg/l 1 1,2-diklooretaani sisaldus 107-06-2 μg/l 3 Trikloroetüleeni sisaldus 79-01-6 mg/l 0,1 Tetrakloroetüleeni (perkloroetüleeni) sisaldus 127-18-4 mg/l 0,1 Triklorobenseeni sisaldus (isomeeride summa) 1,2,3-TCB sisaldus 1,2,4-TCB sisaldus 1,2,5-TCB sisaldus 87-61-6 120-82-1 108-70-3 mg/l 0,05 Heksaklorotsükloheksaani sisaldus Lindaani sisaldus 608-73-1 58-89-9 μg/l mg/l 1 2,0 Polükloreeritud bifenüülide, PCB sisaldus μg/l 0,05 Polükloreeritud terfenüülide, PCT sisaldus µg/l 0,05 Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus kokku mg/l 0,01 (3) 1. jaanuarist 2002. a käikuantavad uued või renoveeritud reoveepuhastid peavad vastama lisas 2 esitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. Lisa 1 VEEKOGUSSE JUHITAVA HEITVEE pH VÕI OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED 1 CAS number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number Lisa 2 HEITVEE REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED JA REOVEE PUHASTUSASTMED Reostusnäitaja Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (ie) ja reostusnäitaja piirväärtuse või reovee puhastusastme jõustumise aeg 2 000 kuni 100 000 ie Üle 100 000 ie 15 000– 100 000 ie 10 000– 14 999 ie 2 000– 9999 ie 31.12.2001 31.12.2001 31.12.2002 31.12.2003 31.12.2004 Piir- väär- tus Puhas- tus- aste Piir- väär- tus Puhas- tus- aste Piir- väär- tus Puhas- tus- aste Piir- väär- tus Puhas- tus- aste Piir- väär- tus Puhas- tus- aste mg/l % mg/l % mg/l % mg/l % mg/l % Biokeemiline hapnikutarve, BHT71 25,0 ≥80 15,0 ≥90 15,0 ≥90 15,0 ≥90 15,0 ≥90 Keemiline hapnikutarve, (KHT)2 125,0 ≥75 125,0 ≥75 125,0 ≥75 125,0 ≥75 125,0 ≥75 Tekstiilitööstusettevõtte heitvee KHT 3 160,0 ≥75 160,0 ≥75 160,0 ≥75 160,0 ≥75 160,0 ≥75 Keemia-, tselluloosi-, puidu- või toiduaine-tööstuse heitvee KHT3 250,0 ≥75 250,0 ≥75 250,0 ≥75 250,0 ≥75 250,0 ≥75 Heljuvainesisaldus1 35,0 ≥75 15,0 ≥90 15,0 ≥90 15,0 ≥90 25,0 ≥80 Üldfosforisisaldus2 2,0 ≥70 1,0 ≥80 1,0 ≥80 1,0 ≥80 1,5 ≥80 Keemia-, tselluloosi- või toiduainetööstuse või prügila heitvee üldfosforisisaldus3 2,0 ≥70 2,0 ≥80 2,0 ≥80 2 ≥80 2,0 ≥80 Ühealuseliste fenoolide sisaldus1 1,0 ≥75 0,1 ≥75 0,1 ≥75 0,1 ≥75 0.1 ≥75 Kahealuseliste fenoolide sisaldus1 15,0 ≥70 15,0 ≥70 15,0 ≥70 15,0 ≥70 15,0 ≥70 Naftatööstuse heitvee naftasaadustesisaldus3 5,0 ≥75 5,0 ≥75 5,0 ≥75 5,0 ≥75 5,0 ≥75 Naftasaadused2 1,0 ≥75 1,0 ≥75 1,0 ≥75 1 ≥75 1 ≥75 Üldlämmastik2 -5 -5 75,04 70–804 15,0 70–80 15,0 70–80 -5 -5 Keemiatööstuse või prügila heitvee üld-lämmastikusisaldus3 -5 -5 75,04 ≥75,04 75,0 ≥75 75 ≥75 -5 -5 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste 3 Reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste käib ainult asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitvee kohta 4 Jõustumisaeg 31.12.2002. a. 5 Ei reguleerita käesolevas määruses. Lisa 3 PINNASESSE JUHITAVA HEITVEE pH VÕI OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED Reostusnäitaja Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees (pHmin) pH-ühik 6,0 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmax) pH-ühik 9,0 Hõbeda sisaldus mg/l 0,2 Üldkroomi sisaldus mg/l 0,5 Kroomiühendite sisaldus Cr (VI) mg/l 0,1 Vase sisaldus mg/l 2,0 Plii sisaldus mg/l 0,5 Nikli sisaldus mg/l 1,0 Tsingi sisaldus mg/l 2,0 Tina sisaldus mg/l 0,5 Antimoni sisaldus mg/l 0,5 Fluori sisaldus mg/l 3,0 Arseeni sisaldus mg/l 0,2 Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus kokku μg/l 1 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1 Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 (RT I 2001, 47, 261) 1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ (EÜT L 135, 30.05.91, lk 1; EÜT L 226, 07.09.93; EÜT L 001, 03.01.94, lk 494; EÜT 067, 07.03.98, lk 29) § 11. Reoveepuhasti ümberehitamise nõue Reoveepuhasti tuleb ümber ehitada, kui reovee koostis või kogus on muutunud ning vee erikasutusloa nõudeid ei ole enam võimalik täita. § 12. Kanalisatsiooniehitise projekteerimise, lekkekindluse ja pideva elektritoite nõuded (1) Kanalisatsiooniehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et see tagaks vee erikasutusloa nõuete täitmise. (2) Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad. (3) Uutel suurpuhastitel peab olema pidev elektritoide. § 13. Seadmed suurpuhasti töö jälgimiseks Suurpuhastil peab olema vooluhulgamõõtur ja muud puhastusprotsessi jälgimiseks ja juhtimiseks vajalikud mõõteriistad ning automaatse proovivõtu võimalus. § 15. Reoveepuhastite toimimisaeg Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimimisaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning pinnaspuhastil, tehismärgalal, taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 aastat. § 16. Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded (1) Reoveepuhasti veealused metallosad tuleb valmistada happekindlast terasest või muust korrosioonikindlast materjalist. Veepealsed mustmetallosad tuleb kuumtsinkida või katta korrosioonikindla värv-, plast- või muu kattega. (2) Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada. (3) Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid vooderdada geomembraaniga. (4) Suurpuhastil peavad olema reoveesette käitlusseadmed. (5) Reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning settekompostimisväljakutel kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis. (6) Reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks otstarbeks paigaldatavate seadmetega. § 19. Suurpuhastite puhastusprotsessi kontrollimine Suurpuhastitel jõudlusega üle 10 000 ie peab puhastusprotsessi kontrollimiseks ja juhtimiseks olema laboratoorium või peab igapäevane laboratoorne kontroll olema tagatud mingil muul moel. § 20. Avariisignalisatsiooni nõue Suurpuhastitel peab tehnoloogilise põhiseadmestiku avariist teavitamiseks olema avariisignalisatsioon. § 21. Puhastusportsessi lakkamisest teatamine Kui väike- või suurpuhasti puhastusprotsess lakkab, peab sellest kohe, ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatama vee erikasutusloa väljaandjale ja keskkonnajärelevalve asutusele. § 25. Määruse jõustumine (1) Määruses esitatud kanalisatsiooniehitiste ekspluatatsiooni- ning uute kanalisatsiooniehitiste planeerimis- ja ehitusnõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2002. a. (2) Määruses esitatud kanalisatsiooniehitiste ehitusnõuded olemasolevatele kanalisatsiooniehitistele jõustuvad 1. jaanuaril 2005. a. Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta1 Keskkonnaministri 16. oktoobri 2003. a määrus nr 75 Määrus kehtestatakse «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 10 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees olevate ohtlike ainete kohta. § 2. Piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees olevate ohtlike ainete kohta Ohtlike ainete piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees on järgmised: Ohtliku aine nimetus CAS nr2 Mõõtühik Piirväärtus Anorgaanilised ained Elavhõbe mg/l 0,05 Hõbe mg/l 0,2 Kaadmium mg/l 0,2 Üldkroom mg/l 0,5 Kroomiühendid, Cr (VI) mg/l 0,1 Vask mg/l 2,0 Plii mg/l 0,5 Nikkel mg/l 1,0 Tsink mg/l 2,0 Tina mg/l 0,5 Antimon mg/l 0,5 Fluor mg/l 3,0 Tsüaniidid mg/l 0,2 Arseen mg/l 0,2 Orgaanilised ained Absorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) sisaldus mg/l 1,0 Süsiniktetrakloriid 56-23-5 mg/l 1,5 DDT ja selle derivaadid DDE ja DDD 50-29-3 µg/l 0,05 Pentaklorofenool 87-86-5 µg/l 0,2 Driinid: sh Aldriin 309-00-2 µg/l 0,05 Dieldriin 60-57-1 µg/l 0,05 Endriin 72-20-8 µg/l 0,05 Isodriin 465-73-6 mg/l 0,002 Heksaklorobenseen 118-74-1 µg/l 5,0 Heksaklorobutadieen 87-68-3 mg/l 1,0 Triklorometaan (kloroform) 67-66-3 mg/l 1,0 1,2-dikloroetaan 107-06-2 µg/l 3,0 Trikloroetüleen 79-01-6 mg/l 0,1 Triklorobenseen (isomeeride summa) mg/l 0,05 1,2,3-TCB 87-61-6 mg/l 0,05 1,2,4-TCB 120-82-1 mg/l 0,05 1,3,5-TCB 108-70-3 mg/l 0,05 Heksaklorotsükloheksaan 608-73-1 µg/l 1,0 Lindaan 58-89-9 mg/l 2,0 Polükloreeritud bifenüülid, PCB µg/l 0,05 Polükloreeritud terfenüülid, PCT µg/l 0,05 Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus kokku mg/l 0,01 § 3. Määruse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 4. juuni 1999. a määrus nr 55 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 1999, 98, 1199) tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Nõukogu direktiivid: 76/464/EMÜ (EÜT L 194, 25.07.1976, lk 26); 80/68/EMÜ (EÜT L 20, 26.01.1980, lk 43); 82/176/EMÜ (EÜT L 81, 27.03.1982, lk 29); 84/156/EMÜ (EÜT L 74, 17.03.1984, lk 49); 83/513/EMÜ (EÜT L 291, 24.10.1983, lk 1); 86/280/EMÜ (EÜT L 181, 04.07.1986, lk 16); 88/347/EMÜ (EÜT L 158, 25.06.1988, lk 35); 90/415/EMÜ (EÜT L 219, 14.08.1990, lk 49); 84/491/EMÜ (EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11); 2000/60/EÜ (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 2) ning selle lisa 10 (otsus 2455/2001/EÜ) (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1). 2 CAS number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number. Määruse redaktsioon jõustus 27. oktoobril 2003. a. 13.2.2. Veevarustuse valdkond NÕUKOGU DIREKTIIV 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta Eesmärk 1. Käesolev direktiiv käsitleb olmevett. 2. Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mis tahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades selle tervislikkuse ja puhtuse. Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. VEESEADUS Vastu võetud 11. mai 1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655; 1196, 13, 241; 1998, 2, 47 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 2004, 28, 190; 38, 258), jõustunud 16. juunil 1994. a. § 1. Seaduse ülesanne (1) Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. (2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. (3) Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. § 14. Vee kasutamine tootmises (1) Tootmisvesi on tootmiseks vajalikele tingimustele vastav vesi. (2) Tootmise vajaduseks on igal isikul õigus vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett. (3) Joogivee kvaliteediga vett, sealhulgas põhjavett, võib kasutada tootmise vajaduseks, kui seda nõuab tootmistehnoloogia või kui muu vee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. (4) Veekasutajal on õigus töödelda vett tootmisveeks ja seda müüa. (6) Kohalikul omavalitsusel on õigus elanike olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude (loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee kvaliteediga vee kasutamist tootmises. § 24. Põhjavee kaitsmine heitveega reostamise eest (1) Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. (2) Heitvett tohib pinnasesse juhtida Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kui see lubamatult ei halvenda põhjavee looduslikke omadusi. Nimetatud kord peab sisaldama heitvee pinnasesse juhtimise nõudeid ja nende täitmise kontrollimise meetmeid. (3) Heitvett pinnasesse juhtiv vee erikasutaja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmeid oma kulul. (4) Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. (5) Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab keskkonnaminister oma määrusega, arvestades pinnase looduslikke tingimusi. Reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga. § 388. Joogivee müümine vastava loata (1) Käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümise eest vastava loata – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21. 03. 2003] § 401. Seaduse rakendamine (1) Tunnustamistunnistust omavad katselaborid tuleb akrediteerida hiljemalt 2004. aasta 1. aprilliks. (2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud nõue tuleb täita hiljemalt 2011. aasta 1. aprilliks. (3) Käesoleva seaduse § 263 lõikes 7 sätestatud nõue tuleb täita alates 2002. aasta 1. aprillist. (4) Käesoleva seaduse § 38 lõike 1 kohased veemajanduskavad tuleb koostada hiljemalt 2008. aasta 1. aprilliks. (5) Käesoleva seaduse §-d 91, 131 ja 265 jõustuvad 2002. aasta 1. aprillil. (6) Vee erikasutuslubade andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel võib kuni 2002. aasta 1. aprillini lähtuda enne 2001. aasta 1. aprilli kehtinud § 9 sätetest. (7) Enne käesoleva sätte jõustumist antud vee erikasutusload kehtivad nendes sätestatud kehtivusajani, kui seadusest tulenevalt ei ole alust tunnistada luba kehtetuks varem, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul. (8) Vee erikasutusloa andjal on õigus muuta loa kehtivusajal enne 2002. aasta 1. aprilli antud vee erikasutusluba, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-des 15 ja 24 sätestatud nõuete rakendamiseks üle 2000 inimekvivalendilise reostuskoormusega reostusallikate suhtes. Kokkuvõte ühisveevärgialastest õigusaktidest ja nende jõustumisaegadest 1. Kõigi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonialaste tööde ja tegevuste juures on viidatud EL Veepoliitika Raamdirektiivile 2000/60 EÜ, millega Eesti ühines 2001. aastal. 2. Eesti sisene veealane raamseadus on veeseadus, vastu võetud 11. mai 1994. aasta seadusega (RT I 1994, 40, 655), jõustunud 16.06.1994. 3. Kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused on sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega, vastu võetud 10. veebruari 1999. aasta seadusega (RT I 1999, 25, 363), jõustunud 22.03.1999. 4. Joogivee kvaliteedinõuded on Euroopa Liidus sätestatud Asula Joogivee direktiiviga, Council Directive 98/83. 5. Veeseaduse § 13 lg 2 alusel on sotsiaalministri 31. juuli 2001. aasta määrusega nr 82 vastu võetud joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid. Määrus nr 82 on sisuliselt täielikult ühilduv EL asulajoogivee direktiiviga 98/83. 6. Eestile kehtib direktiivi 98/83 EC täitmiseks ajapikendus kuni aastani 2013. Ülemineku kriteeriumid ja sisemised tähtajad on ette nähtud sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määruses nr 82. Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrus nr 82 rakendub järgmiselt: § 13. Määruse rakendamine (1) Käesoleva määruse nõudeid rakendatakse kõigile joogivee käitlejatele. (2) Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. (3) Määruse paragrahvis 5 toodud radioloogiliste näitajate vastavuse nõue jõustub 1. jaanuaril 2003. a. (4) Määruse paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatud nõue kehtib kuni 1. jaanuarini 2003. a ka tunnustatud laboritele. (5) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue boori ja fluoriidi piirsisalduse kohta jõustub 31. detsembril 2003. a. (6) Kuni 1. jaanuarini 2007. a on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab rohkem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) paragrahvis 131 sätestatud nõuetele. (7) Kuni 1. jaanuarini 2013. a on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) paragrahvis 131 sätestatud nõuetele. Kuna direktiiv 98/83 nõuded on Eestile kohustuslikud aastaks 2013 ilma veetarbijate arvu määratlemata, on Eesti võtnud endale mõnevõrra rangemad kohustused, kuna aastaks 2007 peavad sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 kõik nõuded olema täidetud asulates veetarbijate arvuga üle 2000 inimese. 7. Veeseaduse § 131 lg 7 alusel on sotsiaalministri 21. detsembri 2001. aasta määrusega nr 152 kehtestatud «Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord», mille üldosas on sätestatud järgmist: § 1. Üldsätted (3) Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogiveena käsitletakse joogivett, mis osaliselt ei vasta sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100, 1369) §-s 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas. Tulenevalt määruse nr 82 viienda peatüki «Rakendussätted» § 13, lõigetest 6 ja 7 on määrus nr 152 kehtiv vastavalt aastani 2007 (veekasutajate arv üle 2000 inimese) ning aastani 2013 (veekasutajate arv alla 2000 inimese). Määrus nr 82 on muudetud sotsiaalministri 28. juuni 2002. a määrusega nr 94 «Määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» muutmine». 8. Veeseaduse § 13 lg 4 alusel on kehtestatud sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. aasta määrus nr 1 «Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded». Määrus sätestab nõuded joogiveeks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedile. 13.3. INVESTEERINGUTE ELLUVIIMISE AJAKAVA KOOSTAMISE ALUSED ÜVK arendamise kavas on esitatud vajalike investeeringute programm aastateks 2004–2006 (lühiajaline programm) ja edasi kuni aastani 2015 (pikaajaline programm). Kõigepealt on antud ülevaade kõikidest vajalikest investeeringutest, sh uurimis- ja projekteerimistööd ja seejärel on lühiajalisse programmi koondatud kõige prioriteetsemad ja möödapääsmatud investeeringud. Investeeringud, mis on küll vajalikud, kuid mille tegemist ei nõua otseselt ükski praegu kehtiv seadus või Euroopa Liidu direktiiv ja mida ei tingi süsteemi avariieelne seisund, on lükatud tulevastesse perioodidesse. Alljärgnevalt on esitatud tähtsamad investeeringute planeerimist mõjutavad faktorid: 1. Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahelised vee- ja kanalisatsioonialased lepingud (nn Projekti lepingud); 2. Euroopa Liidu direktiivid ja Eesti Vabariigi seadused, nendega määratud tähtajad vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi tõstmiseks ja keskkonnanõuete täitmiseks; 3. Vee- ja kanalisatsioonirajatiste tehniline seisund ja töötamise efektiivsus; 4. Sotsiaal-majanduslikud aspektid (tarbija heaolu ja tariifipoliitika); 5. Tallinna linna eelarve võimalused. Tegevusalternatiivide (investeeringuprojektide) formuleerimiseks ja hindamiseks on formuleeritud praegused ja tulevased eesmärgid vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks. Seejuures eeldatakse, et vee-ettevõtete opereerimiskulud peaksid vähenema ja töö efektiivsus tõusma. 1. Kõik tegevusalternatiivid vee- ja kanalisatsiooniteenuse parandamiseks on kooskõlas kehtivate standardite, normide, õigusaktide ja hea tavaga ning arvestavad kaasnevate keskkonnamõjudega. 2. Arvesse on võetud kehtivad ja teadaolevad tulevikus kehtima hakkavad nõuded teenuste osutamise taseme osas. 3. Arvestatud on süsteemi töökindluse ja jätkusuutlikkuse tõstmise vajadusega ning hädaolukorra veevarustuseks vajalike investeeringutega. 4. Otstarbeikama alternatiivi väljavalimisel on aluseks võetud investeeringuprojekti üldmaksumus, mis arvestab nii algseid investeerimiskulusid (kapitalikulusid) kui tulevasi opereerimiskulusid. 14. KAVANDATUD INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS JA MAKSUMUSED (ÜVVKS § 4 lg 2 p 2) 14.1. ÜLEVAADE AS TALLINNA VESI INVESTEERINGUTE PLAANIST AASTATEKS 2004–2015 Projekti lepingutega määratud teenuste kvaliteeditasemete saavutamiseks on AS Tallinna Vesi kavandanud järgmised investeeringud: Projekt A. Pinnaveehaarde investeeringud Projekt A1. Biomanipulatsioon pinnaveehaardes; Projekt A2. Sanitaartsoonidega seotud investeeringud; Projekt A3. Toorvee mõõtejaamad; Projekt A4. Muud remondid. Aastateks 2004 kuni 2015 on pinnaveehaarde süsteemi kavandatud teha investeeringuid 60 180 tuhat krooni. Projekt B. Veetootmise investeeringud Projekt B1. Puhtavee reservuaaride renoveerimine; Projekt B2. Vee filtratsiooni täiustamine; Projekt B3. Varade renoveerimine. Aastateks 2004 kuni 2015 on veetootmisse kavandatud investeeringuid 79 900 tuhat krooni. Projekt C. Reoveepuhastus Projekt C1. Lämmastiku eraldamine; Projekt C2. Muda töötlemine; Projekt C3. Varade renoveerimine. Aastateks 2004 kuni 2015 on reoveepuhastusse kavandatud investeeringuid 104 430 tuhat krooni. Projekt D. Veevõrk Projekt D1. Veevõrgu renoveerimine; Projekt D1-1. Veevõrgu remont; Projekt D1-2. Siibrite asendamine; Projekt D1-3. Varjatud lekete avastamine; Projekt D1-4. Veevõrgu modelleerimine; Projekt D1-5. Tuletõrjehüdrantide asendamine; Projekt D1-6. Veearvestite hankimine ja paigaldamine; Projekt D1-7. Geoinfosüsteemi arendamine. Aastateks 2004 kuni 2015 on veevõrku kavandatud investeeringuid 352 500 tuhat krooni. Projekt E. Kanalisatsioonivõrk Projekt E1. Kanalisatsioonitorustike remont ja renoveerimine; Projekt E1-1. Kanalisatsioonivõrgu remont ja renoveerimine; Projekt E1-2. Kanalisatsioonivõrgu modelleerimine; Projekt E1-3. Geoinfosüsteemi arendamine. Aastateks 2004 kuni 2015 on kanalisatsioonivõrku kavandatud investeeringuid 235 100 tuhat krooni. Projekt F. Muud investeeringuprojektid Projekt F1. Varade renoveerimine; Projekt F2. Infotehnoloogia arendamine; Projekt F3. Laborite investeeringud. Aastateks 2004 kuni 2015 on muudele projektidele kavandatud investeeringuid 415 900 tuhat krooni. 14.2. ÜLEVAADE AS TALLINNA VESI INVESTEERINGUTE PLAANIS SISALDUVATEST TALLINNA LINNA INVESTEERINGUTEST AASTATEKS 2004–2010 Projekt D2. Veevõrgu uusehitused Aastateks 2004 kuni 2010 on veevõrgu uusehituseks kavandatud investeeringuid 15 791 tuhat krooni. Projekt E2. Kanalisatsioonivõrgu uusehitused Aastateks 2004 kuni 2010 on kanalisatsioonivõrgu uusehituseks kavandatud investeeringuid 304 210 tuhat krooni. Projekt: Sademevee kanalisatsiooni uusehitused Aastateks 2004 kuni 2010 on sademevee kanalisatsiooni uusehituseks kavandatud investeeringuid 86 062 tuhat krooni. 14.3. AS TALLINNA VESI KAVANDATUD INVESTEERINGUTE KOONDTABEL AASTATEKS 2004–2015 Alljärgnevas tabelis on toodud AS Tallinna Vesi poolt kavandatud investeeringud, sh Tallinna linna poolt rahastatavad investeeringud. Tabel 14.1 AS Tallinna Vesi 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kokku 2004– 2015 Projekt A. Pinnaveehaarde investeeringud (tuhat krooni) 3 080 9 300 9 800 14 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 60 180 Projekt B. Veetootmise investeeringud (tuhat krooni) 2 800 6 000 8 600 5 000 8 100 8 600 5 000 8 500 8 600 5 000 8 700 5 000 79 900 Projekt C. Reoveepuhastus (tuhat krooni) 18 530 26 500 7 600 5 000 8 200 5 000 5 000 5 000 8 600 5 000 5 000 5 000 104 430 Projekt D. Veevõrk (tuhast krooni); D1. Veetorustike renoveerimine 37 500 25 000 65 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 352 500 Projekt E. Kanalisatsioonivõrk (tuhat krooni); E1. Kanalisatsioonitorustike remont ja renoveerimine 15 100 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 235 100 Projekt F. Muud investeeringuprojektid (tuhat krooni) 39 600 33 400 36 600 35 800 35 800 32 600 36 000 34 100 29 800 34 700 32 800 35 200 415 900 KOKKU: 116 609 120 201 147 600 104 799 99 599 94 200 94 000 95 600 95 000 92 700 94 500 93 200 1 248 010 Tallinna linn 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kokku 2004- 2015 Projekt D. Veevõrk (tuhat krooni); D2. Veevõrgu uusehitused 4 871 1 820 1 820 1 820 1 820 1 820 1 820 – – – – – 15 791 Projekt E. Kanalisatsioonivõrk (tuhat krooni); E2. Kanalisatsioonivõrgu uusehitused 44 474 47 505 43 507 44 590 51 726 37 525 34 883 – – – – – 304 210 Projekt: Sademevee kanalisatsiooni uusehitused 24 950 14 097 9 253 10 545 7 410 10 071 9 735 – – – – – 86 062 KOKKU: 74 296 63 422 54 580 56 955 60 956 49 416 46 438 – – – – – 406 063 KÕIK KOKKU: 190 905 183 623 202 180 161 754 160 555 143 616 140 438 95 600 95 000 92 700 94 500 93 200 1 654 072 14.4. PÕHITEGEVUSPIIRKONNA VAJALIKUD INVESTEERINGUD AASTATEKS 2004–2015 KOOS AS TALLINNA VESI INVESTEERINGUTEGA 14.4.1. Projekt A. Pinnaveehaarde investeeringud Pinnaveehaarde investeeringute vajadus ei ole otseselt seotud Eesti Vabariigi seaduste ja Euroopa Liidu direktiivide nõuetega. Investeeringud on vajalikud seoses süsteemi töökindluse ja turvalisuse loomisega, Ülemiste järve reostusohu vähendamisega, järve «tervise parandamisega» ja hädaolukorra veevarustuse korraldamisega. Projekt A4. Pirita–Ülemiste kanali ümbervoolutorustiku rajamine veepuhastusjaama kanalisuudme sulgemisvõimaluse loomisega Ülemiste järve reostuse korral või kõige intensiivsema vetikate vohamise perioodi ajaks järves tuleb ette näha möödaviigutorustiku rajamine Pirita–Ülemiste kanalist otse veepuhastusjaama. Vajalik on luua võimalus nii Pirita–Ülemiste kanali suudme sulgemiseks kui vee vooluhulga vähendamiseks kanalist järve. Selleks tuleb ehitada kanali suudmesse veejaotusregulaator, mis koosneks mööda (otse-)viigutorustiku sulgemissiibrist ning veevoolu sulgemiseks rajatavast lüüsist. Kui reostus on Ülemiste järves, võetakse vett otse Pirita–Ülemiste kanalist. Selleks tuleks ehitada kanalisuudme veejaotusregulaatorist veepuhastusjaama veehaardeni isevoolne toruveejuhe kas piki kallast või järve põhja mööda. Pirita–Ülemiste kanali reostumise puhul tuleb sulgeda kanali suue, milleks kasutatakse veejaotusregulaatori lüüsi ning suletakse samas torustiku siiber. Veevõtt toimub Ülemiste järvest, kusjuures kuuveetarbel 2,5 milj. m3 alaneb järve veetase ca 0,3 m võrra. Planeeritav torustik kulgeks mööda järve põhja väljundiga veepuhastusjaama juurdevoolukanalisse vahetult propellerpumpade eelsele alale. Isevoolne torustik tuleb järve põhja ankurdada. Toru siseläbimõõt 1000 mm, pikkus ligikaudu 1600 m. Pirita–Ülemiste kanali möödaviigutorustiku rajamisel puudub vajadus survetõstepumpla järele, kuna propellerpumpade poolt tekitatav hõrendus juurdevoolukanali suudmes tagab veevoolu torustikus kiirusega ligikaudu 1–1,2 m/s. Pirita–Ülemiste kanali otseühenduse loomiseks ilma järve akvatooriumit läbimata tuleb kanali suudmesse rajada pais ning veejaotusregulaator. Veejaotusregulaatoriga saab reguleerida järve ja torustikku juhitava vee vooluhulki, vajadusel saab kogu veekoguse juhtida möödaviigutorustikku. Projekt A5. Pirita–Ülemiste kanali suudmelõigu kinnikatmine (varjestamine) Projekti eesmärgiks on Pirita–Ülemiste kanali Mõigu tiigiga külgneva suudmelõigu ehitamine tunneliks. Tiik on eesvooluks Tallinna lennuvälja drenaaži- ja sademevee ning Suur-Sõjamäe sademevee kogumiskraavile, millest vesi suunatakse düükriga kanali alt läbi. Düüker võib lekkida. Reostust võib põhjustada ka Mõigu piirkonna, Vana kanali ja Rae peakraavi valgala. Seal toimub aktiivne inimtegevus. Kanali looduslik vooluhulk on veevaesel perioodil kanalisse sattunud reovee lahjendamiseks väike, võrreldes Vaskjalast suunatava vooluhulgaga ning seetõttu reostusnäitajad suurenevad. Ehitise otstarbekuse kohta tuleks teostada eelnev põhjalik uuring. Pirita–Ülemiste kanali suudme varjestamine tuleb ette näha tunnelina ristlõikega 2,5 m x 2,5 m ja pikkusega ca 700 m. Projekt A. Investeeringuprojektide maksumused Tabel 14.2 A. PINNAVEEHAARE Projekti kirjeldus Maksumus, mln. krooni A5. Pirita–Ülemiste kanali ümbervoolutorustiku rajamine veepuhastusjaama kanalisuudme sulgemisvõimaluse loomisega Kokku A5: 12,0 A6. Pirita–Ülemiste kanali suudmelõigu kinnikatmine (varjestamine) Kokku A6: 13,0 Ülemiste järve kompleksuuring põhjamuda eemaldamiseks ja järve loodusliku seisundi taastamiseks Kokku : 1,0 TASUVUSUURING PIRITA KANALI SUUDME KINNIEHITAMISEKS Kokku : 0,3 KOKKU A: 26,3 Projekt A. Lühiajaline investeeringuprogramm 2004–2006 Tabel 14.3 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 A1, A2, A3, A4: AS Tallinna Vesi investeeringud 3,080 9,300 9,800 22,180 A4. Pirita–Ülemiste kanali ümbervoolutorustiku rajamine veepuhastusjaama kanalisuudme sulgemisvõimaluse loomisega – 4,0 8,0 12,0 Ülemiste järve kompleksuuring põhjamuda eemaldamiseks ja järve loodusliku seisundi taastamiseks – 1,0 – 1,0 Tasuvusuuring Pirita kanali suudme kinniehitamiseks 0,3 – – 0,3 Kokku 3,380 14,3 17,8 35,48 14.4.2. Projekt B. Veetootmise (VPJ) ja põhjaveehaarete investeeringud Põhjaveehaarete investeeringute vajadus tuleneb Eesti ja Euroopa Liidu karmistunud nõuetest joogivee kvaliteedile, uute elamupiirkondade põhjaveega varustamisest, põhjavee osakaalu võimalikust suurendamisest, linna veega varustamise vajadusest hädaolukorras ja põhjavee reostumise kaitsmise vajadusest. Projekt B4. Veetöötlusseadmete paigaldamine põhjaveehaaretele Veetöötlusseadmed tuleb paigaldada kõigile perspektiivis tööle jäävatele puurkaevudele, mille vees ületab üldraua sisaldus 0,2 mg/l. Ette ei ole nähtud veetöötlust reservpumplates ja hädaolukorra tarbeks reserveeritavates pumplates. Projekt B5. Uute veehaarete rajamine Projekt B.5-1. Puurkaev Laiaküla piirkonda Ette on nähtud uue kambrium-vendi (Cm-V) puurkaevu rajamine Lepiku Laiaküla piirkonda, Pärnamäe tee äärde. Lepiku-Laiaküla puurkaevpumpla on mõeldud uue perspektiivse elamurajooni elanike varustamiseks joogiveega ja vahetab järk-järgult (vastavalt võrkude väljaehitamisele) välja olemasoleva amortiseerunud ja väikese toodanguga AS-le Tallinna Vesi kuuluva Pärnamäe puurkaev-pumpla. Projekt B.5-2. Kambrium-vendi veehaarded: Ülemiste, Trummi, Astangu Uute puurkaevude asukohad on ligikaudsed. Arvestatud on puurkaevude vahekaugusega 150 m, täpsem asukoht selgub pärast uuringute teostamist. Kolmes veehaardes kokku tuleks rajamisele 7 puurkaevu, sh Ülemistel 3, Trummis 2 ja Astangul 2. Projekt B.5-3. Kvaternaari kaldaveehaare Raku järve piirkonda Projekt näeb ette kaldaveehaarde rajamise Raku järve piirkonda. Veehaarde täpsem asukoht, puurkaevude arv ja asukohad täpsustuvad edasiste uuringute käigus. Projekt B. Investeeringuprojektide maksumused Tabel 14.4 B. PÕHJAVEEHAARDED Projektide kirjeldus Maksumus, mln krooni B4. Veetöötlusseadmete paigaldamine puurkaev-pumplatele koos uhtevee kanalisatsiooni rajamisega Kokku B4: 14,0 B5. Uute veehaarete rajamine B5-1. Puurkaevu rajamine Laiaküla piirkonda Kokku B5-1: 2,0 B5-2. Rajatavad kambrium-vendi veehaarded Kokku B5-2: 12,0 B5-3. Rajatav kvaternaari kaldaveehaare Raku järve piirkonda Kokku B5-3: 33,0 Kokku B5: 47,0 Kokku B: 61,0 Projekt B. Lühiajaline investeeringuprogramm 2004–2006 Prioriteetse programmi koostamisel on arvestatud AS Tallinna Vesi äriplaaniga, elanikkonna veekvaliteedi parandamise vajadusega ning sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100, 1369) jõustumisega 1. juunist aastal 2002. Määrus jõustub kõigi komponentide osas, ka üldraua sisaldus ja stabiilsus Tallinnas (elanikke üle 2000) küll aastast 2007, kuid investeeringutega nõuetekohase kvaliteedi saavutamiseks tuleb alustada varem. Tabel 14.5 Märkus: Investeeringuid uute põhjaveehaarete kasutuselevõtuks lühiajaliste investeeringute programmis ei ole ette nähtud. Põhjavee ulatuslikumaks kasutuselevõtuks peab eelnema Tallinna linna vastav otsus. 14.4.3. Projekt C. Reoveepuhastussektor Investeeringute kavandamisel on arvestatud Eesti ja Euroopa Liidu karmistunud nõuetele reovee puhastamisel, eriti lämmastikuärastuse osas. Samuti on arvestatud olemasolevaid ja perspektiivseid reovee koguseid ja koormusi. Heitveepuhastusjaama projekteerimisel on lähtutud heitvee kvaliteedinäitajate osas HELCOM-i soovitustest, mille kohaselt tuleb lämmastiku eraldamiseks mõeldud seadmed välja ehitada aastaks 2010, et viia üldlämmastiku sisaldus heitvees alla 10 mg/l ja üldfosfori sisaldus alla 1,5 mg/l. Reoveepuhasti on eelkõige dimensioneeritud BHT, heljumi ja osaliselt fosfori eemaldamiseks mehaanilis-bioloogilis-keemilisel meetodil. Toetudes olemasolevatele andmetele võib väita, et reoveepuhastusjaam on käesoleval ajal alakoormatud ja võimeline vastu võtma suuremaid reostuskoormusi. Samas tuleb tähelepanu pöörata fosfori ärastamise efektiivsuse tõstmisele ja lämmastikuärastuse täiendamisele. Võttes aluseks teostatud ligikaudseid arvutusi on Tallinna reovee puhastusjaama eeldatavaks koormustaluvuseks, kui on rakendatud olemasoleval puhastikompleksil täiendavad lämmastikuärastuse meetmed, et oleks tagatud lämmastiku piirkontsentratsioon väljuvas heitvees 10 mg/l, järgmine: Qkeskmine kuni 200 000 m3/d BHT7 38…40 000 kg/d Heljum 45…50 000 kg/d Nüld ca 5 500 kg/d Projekt C. Investeeringuprojektide maksumused Tabel 14.6 C. REOVEEPUHASTUSSEKTOR Projekti kirjeldus Maksumus, mln krooni Projekt C1. Lämmastiku eraldamine Projekt C2. Muda töötlemine Projekt C3. Varade renoveerimine Kokku C1-C3: 104,430 Projekt C. Lühiajaline investeeringuprogramm 2004–2006 Tabel 14.7 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 C1. Lämmastiku eraldamine C2. Muda töötlemine C3. Varade renoveerimine 18,530 26,500 7,600 52,63 Kokku C: 18,53 26,500 7,600 52,63 14.4.4. Projekt D. Veetorustikud Investeeringud on vajalikud veekvaliteedi parandamiseks torustikus, et saavutada sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 kehtestatud kvaliteeditasemed aastaks 2007, veekadude ja avariilisuse vähendamiseks, uute tarbijate (piirkondade) liitmiseks ühisveevärgiga. Projektide maksumuse hindamise aluseks on võetud 2002.–2003. a hinnatase Eestis ilma käibemaksuta. Projekteerimise, uuringute, projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulude ning võimalike hinnakõikumiste ja ettenägematute kulutuste katteks on lisatud igale projektile 25% selle kogumaksumusest. Torustike ehitusmaksumuse sisse kuulub ka asfalteerimistööde maksumus. Tallinna piires tuleb arvestada torustike rajamisega keskmisest raskemates tingimustes, kuna suur osa uutest torustikest tuleb ehitada paekivikihtidesse. Ühikhindasid linna piires ei ole diferentseeritud, st piirkonniti võivad tegelikud ühikmaksumused kõikuda. Alljärgnevas tabelis on toodud arvutuste aluseks olevad ühikhinnad. Tabel 14.8 Toru materjal Läbimõõt Ühik Materjal* Töö Asfalteerimine Kokku x 1,25** plasttoru Dn 25–40 m 500 850 1000 2350 2938 plasttoru Dn 50–63 m 538 850 1000 2388 2985 plasttoru Dn 90–110 m 565 860 1000 2425 3031 plasttoru Dn 160… m 750 900 1000 2650 3313 majaühendus*** tk 6100 13 060 19 160 23 950 hüdrant tk 16800 400 17 200 21 500 Märkused: 1)*materjali hind sisaldab toru ja toruarmatuuri maksumust; 2)**sisaldab: 3% uuringud 7% projekteerimine 10% ettenägematud kulud, hinna kõikumised 5% projektijuhtimine, ehitusjärelevalve; 3)***majaühenduse all on arvestatud keskmiselt 7 m torustikku ja maakraan spindlipikendusega. Piirkondades, kus oli tehtud eelprojekt ja majaühenduste arv ja jooksvad meetrid välja toodud, erinevad ühikhinnad vähesel määral; 4) perspektiivsetes elamurajoonides (sh Mähe II) ja Kakumäe tegevuspiirkonnas ei ole torustiku ehitamisel arvestatud asfalteerimistöödega. Projekt D1. Veetorustike renoveerimine Projekt D1-8. Veetorustike renoveerimine Lisaks AS Tallinna Vesi investeeringute kavale tuleb veekvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning veetorustike taastootmiseks teha investeeringuid ÜVK arendamise kava perioodil kokku 164,5 mln. krooni. Koos AS Tallinna Vesi investeeringutega moodustab renoveerimise kogumaht aastatel 2004–2015 kokku 517,0 mln krooni. Projekt D2. Veetorustike rajamine Veetorustike ehitusmahtude määramisel on kasutatud olemasolevaid skeemlahendusi: Lilleküla, Veskimetsa, Mähe 1 ja 2, Kakumäe, Kose ja Merivälja (koostanud OÜ VEKA Inseneribüroo, OÜ Tondi Üks ja AS K-Projekt), Nõmme (koostanud AS Eesti Projekt). Mõigu, Raku-Raudalu, Vana-Pääsküla ja Tähetorni tegevuspiirkondadele ja Maarjamäe piirkonnale on torustike skeemlahenduse koostamine ÜVK arendamise kavas ette nähtud. Mähe skeemlahendust on täiendatud. Kesklinn: Tallinna Kesklinnas pole vajadust laiendada veetorustikku. Tagatud on piisava survega joogiveega varustatus piirkonna kõigile tarbijatele. Põhja-Tallinna linnaosa: Piirkonnas on tagatud praeguse veevõrgu ulatuse juures piisava mahu ja survega joogiveega varustatus ca 100%-le piirkonna veetarbijaist. Veevõrgu laiendamiseks piirkonnas puudub vajadus. Kristiine linnaosa: Ühisveevarustust ei ole osal Lilleküla ja Veskimetsa elanikkonnast. Vastavad skeemlahendused on koostatud AS Tallinna Vesi tellimusel OÜ VEKA Inseneribüroo poolt 2001. aastal. Mustamäe linnaosas on olemas veetorustik ja tagatud tarbijatele joogivee kättesaadavus ühisveevärgist. Torustiku laiendamiseks puudub antud linnaosas vajadus. Haabersti linnaosas on tagatud joogivee kättesaadavus ühisveevärgist. Nõmme linnaosas on osa elanikkonnast ühisveevarustuse teenusega kindlustamata. Vastavad skeemlahendused ühisveevarustuse rajamiseks on koostatud AS Eesti Projekt poolt. Pirita linnaosa: Osaliselt rajatakse Pirita (Kose, Mähe asum jt) piirkonda lähiaastatel uus veetorustik. Lasnamäe linnaosa: Lasnamäe elamurajoonis ei ole vaja olemasolevat veetorustikku laiendada. Võimalik, et osa veetorustikku tuleks välja vahetada, kuid käesolevaks ajaks pole vajalikke uuringuid olemasoleva olukorra selgitamiseks läbi viidud. Perspektiivsed elamupiirkonnad: Detailplaneeringuid pole kõikidele uutele piirkondadele veel tehtud, seega on investeeringute maksumuste tabelis toodud hinnad ligikaudsed. Lasnamäe (Lasnamäe IXA, IXB, XA, XB, Kurepõllu ja Lahekalda) Pirita (Lepiku, Laiaküla, Kasemetsa) Projekt D. Investeeringuprojektide maksumused Tabel 14.9 D. VEETORUSTIKUD Tööde kirjeldused Maksumus, mln krooni D1-8. Veetorustike renoveerimine Kokku D1-8: 164,5 D2. Veetorustike rajamine LILLEKÜLA 46,0 VESKIMETSA 32,0 NÕMME LINNAOSA 278,0 PIRITA LINNAOSA 43,0 UUED PIIRKONNAD, sh: LASNAMÄE (Lasnamäe IXA, IXB, XA, XB, Kurepõllu ja Lahekalda) 10,0 PIRITA (Lepiku, Laiaküla, Kasemetsa) 47,0 D2 Tallinna põhitegevuspiirkond kokku: 456,0 AS Tallinna Vesi investeeringute kavas 2004–2010 (linna investeering) 15,791 Katmata vajadus D2: 440,209 KOKKU D: 604,709 Projekt D. Lühiajaline investeeringuprogramm 2004–2006 Programmi koostamisel on kasutatud teeninduspiirkondadele varemkoostatud esialgseid skeemlahendusi veevõrkude arendamiseks. Programmi koostamisel on arvestatud kinnitatud vee-ettevõtja olemasolu. Aluseks on siinkohal võetud Tallinna veetorustiku keskmine vanus, kasutatud torumaterjalid, vähenenud veetarbimine, veekaod ja veepuhastusjaama ebastabiilsest veest põhjustatud korrosiooni mõju. Tabel 14.10 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 D1. Veevõrgu renoveerimine D1-1, D1-2, D1-3, D1-4, D1-5, D1-6, D1-7. AS Tallinna Vesi investeeringud 37,50 25,0 65,0 127,5 D1-8. Täiendav vajadus veetorustike renoveerimiseks 68,1 83,8 26,3 178,2 KOKKU VEETORUSTIKE RENOVEERIMINE: 105,6 108,8 91,3 305,7 D2. Veetorustike ehitamine, sh: Kavandatud AS Tallinna Vesi investeeringute kavas 4,871 1,820 1,820 8,511 Täiendav vajadus uute veetorustike ehitamiseks 50,929 56,08 48,28 155,289 KOKKU VEETORUSTIKU EHITAMINE: 55,8 57,9 50,1 163,8 Veetorustiku renoveerimine linnaosade lõikes Tabel 14.11 Renoveeritav maht 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Nõmme linnaosa Rekonstrueeritava torustiku pikkus (m) 22 435 16 560 15 938 54 933 Rekonstrueerimistööde maksumus (mln krooni) 78,5 58,0 55,8 192,3 Lilleküla ja Veskimetsa piirkond Rekonstrueeritav torustiku pikkus (m) 4 705 8 160 4 705 17 570 Rekonstrueerimistööde maksumus (mln. krooni) 16,5 28,6 16,5 61,6 Pirita-Kose piirkond Rekonstrueeritav torustiku pikkus (m) 3 036 6 357 5 442 14 835 Rekonstrueerimistööde maksumus (mln krooni) 10,6 22,2 19,0 51,8 Kokku (m): 30 176 31 077 26 085 87 338 Kokku maksumus (mln krooni): 105,6 108,8 91,3 305,7 Veetorustiku ehitamine linnaosade lõikes Tabel 14.12 Ehitusmaht 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Nõmme linnaosa Ehitatav torustiku pikkus (m) 5 117 7 070 4 690 16 877 Maksumus (mln krooni) 18,0 24,7 16,4 59,1 Kose piirkond Ehitatava torustiku pikkus (m) 325 362 528 1 215 Maksumus (mln krooni) 1,2 1,3 1,8 4,3 Pirita, Mähe asum Perspektiivsed elamurajoonid (Lepiku, Laiaküla, Kasemetsa) Ehitatava torustiku pikkus (m) 9 262 4 631 4 632 18 525 Maksumus (mln krooni) 23,1 11,6 11,6 46,3 Perspektiivsed elamurajoonid (Haabersti Tiskre, Pikaliiva, Tanuma, Mustjõe piirkond) Ehitatava torustiku pikkus (m) 5 000 7 500 7 500 20 000 Maksumus (mln krooni) 13,5 20,3 20,3 54,1 KOKKU (m): 19 704 19 563 17 350 56 617 KOKKU maksumus (mln krooni): 55,8 57,9 50,1 163.8 14.4.5. Projekt E. Kanalisatsioonitorustikud Projektide maksumuse hindamise aluseks on võetud 2002. aasta toruehitustööde keskmine hinnatase Eestis koos asfalteerimistöödega ilma käibemaksuta. Projekteerimise, uuringute, projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulude ning võimalike hinnakõikumiste ja ettenägematute kulutuste katteks on lisatud igale projektile 25% selle kogumaksumusest. Tabel 14.13 Toru materjal Läbimõõt Ühik Materjal Töö Asfalteerimine Kokku x 1,25* plasttoru Dn 110–250 m 540 848 1000 2388 2985 plasttoru Dn 300–315 m 730 920 1000 2650 3313 plasttoru Dn 400-630 m 1275 1200 1000 3475 4344 Majaühenduskaev** tk 3500 1100 4600 5750 Märkused: 1) *1,25 sisaldab: 3% uuringud 7% projekteerimine 10% ettenägematud kulud, hinna kõikumised 5% projektijuhtimine, ehitusjärelevalve **Majaühenduskaevu all on arvestatud keskmiselt 7 m torustikku ja kanalisatsioonikaev. Piirkondades, kus oli tehtud eelprojekt ja majaühenduste arv ja jooksvad meetrid välja toodud, erinevad ühikhinnad vähesel määral; 2) perspektiivsetes elamurajoonides (sh Mähe II) ja Kakumäe tegevuspiirkonnas ei ole torustiku ehitamisel arvestatud asfalterimitöödega. Projekt E1. Kanalisatsioonitorustike remont ja renoveerimine Torustike renoveerimisplaani koostamisel on põhieesmärgiks vähendada kanalisatsioonivõrgust pinnasesse sattuva reovee hulka, vähendada pinnasest kanalisatsioonisüsteemi infiltratsiooni teel sattuva vee hulka, ennetada torustike ummistusi, tagada tarbijaile kvaliteetne kanalisatsiooniteenus. Orienteeruv investeeringuprojektide maksumuste tabel on koostatud analoogselt veetorustike renoveerimise maksumuste tabeliga. Projekt E1-4. Kanalisatsioonitorustike renoveerimine Lisaks AS Tallinna Vesi investeeringute kavale tuleb kanalisatsioonisüsteemi töökindluse tõstmiseks ja torustike taastootmiseks teha investeeringuid ÜVK arendamise kava perioodil kokku 660,9 mln krooni. Koos AS Tallinna Vesi investeeringutega moodustab renoveerimise kogumaht aastatel 2004–2015 kokku 896,0 mln krooni. Projekt E2. Kanalisatsioonitorustike uusehitused Kanalisatsioonitorustike ehitusmahtude määramisel on kasutatud olemasolevaid skeemlahendusi: Lilleküla, Veskimetsa (koostanud AS K-Projekt ja OÜ Tondi Üks), Kose ja Merivälja (koostanud OÜ VEKA Inseneribüroo ja K-Projekt), Nõmme (koostanud AS Eesti Projekt). Maarjamäe piirkonnale on torustike skeemlahendus koosatud arendamise kava raames. Mähe skeemlahendust on täiendatud. Kanalisatsioonisüsteemi laiendamiskava koostamisel on põhieesmärgiks seatud nõuetele vastava ühiskanalisatsiooniteenuse tagamine seni teeninduspiirkonnast välja jäänud Tallinna linna elanikele ja asutustele. Kesklinn: Tallinna Kesklinna ja Vanalinna piirkond on täielikult kanaliseeritud. Kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks puudub vajadus. Põhja-Tallinna linnaosa on samuti kui Kesklinna piirkond täielikult kanaliseeritud ja kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks lähitulevikus puudub vajadus. Kristiine linnaosa on osaliselt kanaliseerimata (Lilleküla ja Veskimetsa elamurajoon). Mustamäe linnaosa on peaaegu täielikult kanaliseeritud. Torustiku laiendamiseks puudub linnaosas vajadus. Haabersti linnaosa: Tallinna põhitegevuspiirkonda jääv Haabersti linnaosa on suures osas kanaliseeritud. Kanalisatsioonitorustikku tuleb laiendada peamiselt Tanuma piirkonnas. Nõmme linnaosa: Käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon enamikel Nõmme kinnistutel. Elanikud koguvad tekkiva reovee sette- ja kogumiskaevudesse. AS Eesti Projekt poolt on koostatud skeemlahendus Nõmme kanalisatsioonile. Eesmärgiks on seatud tagada aastaks 2006 kõigile Nõmme piirkonna elanikele ühiskanalisatsiooniteenus. Pirita linnaosas on vähesel määral olemas ühiskanalisatsioon. AS Tallinna Vesi tellimusel on OÜ VEKA Inseneribüroo koostanud skeemlahenduse Merivälja piirkonna kanaliseerimiseks. Detailsem projekt on koostatud 2003. aastal AS K&H poolt. Lasnamäe linnaosa Lasnamäe elamurajoonis ei ole vaja kanalisatsioonitorustikku lähitulevikus laiendada. Projekti E. Investeeringuprojektide maksumused Tabel 14.14 E. KANALISATSIOONITORUSTIKUD Tööde kirjeldus Maksumus, mln krooni E1-4. Kanalisatsioonitorustike renoveerimine Kokku E1-4: 660,9 E2. Kanalisatsioonitorustike uusehitus LILLEKÜLA 58,0 VESKIMETSA 38,0 HAABERSTI 41,0 NÕMME LINNAOSA 350,0 MERIVÄLJA 39,0 MAARJAMÄE 28,0 PIRITA JA MÄHE ASUM 23,0 KOSE 82,0 PERSPEKTIIVSED ELAMUPIIRKONNAD, sh: LASNAMÄE (Lasnamäe IXA, IXB, XA, XB, Kurepõllu ja Lahekalda) 8,0 PIRITA (Lepiku, Laiaküla, Kasemetsa) 89,0 HAABERSTI (Tiskre, Pikaliiva I, Pikaliiva II) 82,0 Tallinna põhitegevuspiirkond kokku: 659,0 AS Tallinna Vesi investeeringute kavas 2004–2010 (linna investeering) 304,21 Katmata vajadus E2: 357,79 KOKKU E: 1 018,690 Projekt E. Lühiajaline investeeringuprogramm 2004–2006 Programmi koostamisel on arvestatud, et AS Tallinna Vesi teeninduspiirkonda jäävatele aladele on suuremas osas tehtud esialgsed skeemlahendused kanalisatsioonivõrkude arendamiseks (v.a Maarjamäe ja veel mõned väiksemad piirkonnad). Arvestatud on Eesti ja Euroopa Liidu nõuete, Tallinna kanalisatsioonitorustike keskmise vanuse ja torumaterjali elueaga. Ühiskanalisatsiooniga on perioodi lõpuks püütud varustada olemasolevad elurajoonid. Uute elamupiirkondade rajamisel toimub nende kanaliseerimine paralleelselt muu ehitustegevusega. Halvas seisukorras on Kesklinna, Kopli ja Lasnamäe piirkonna kanalisatsioonitorud, olles otseseks ohuks põhjaveele. Kanalisatsioonitorustike täpsem renoveerimisplaan tuleb koostada vastavalt GIS andmebaasile ja teostatavatele uuringutele. Tabel 14.15 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 E1. Kanalisatsioonitorustike renoveerimine E1-1, E1-2, E1-3. AS Tallinna Vesi investeeringud 15,1 20,0 20,0 55,1 E1-4. Täiendav vajadus kanalitorude renoveerimiseks 57,9 54,0 55,0 166,9 KOKKU KANALISATSIOONITORUSTIKE RENOVEERIMINE: 73,0 74,0 75,0 222,0 D2. Kanalisatsioonitorustike ehitamine, sh: Kavandatud AS Tallinna Vesi investeeringute kavas 44,474 47,505 43,507 135,486 Täiendav vajadus uute kanalitorustike ehitamiseks 221,726 181,495 145,293 548,514 KOKKU KANALISATSIOONITORUSTIKU EHITAMINE: 266,2 229,0 188,8 684,0 Kanalitorustiku renoveerimise kogumaht Tabel 14.16 Renoveerimise maht 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Rekonstrueeritav torustiku pikkus (m) 25,0 25,0 25,0 75,0 Rekonstrueerimise maksumus (mln krooni) 73,0 74,0 75,0 222,0 Kanalitorustiku ehitamine linnaosade lõikes Tabel 14.17 Ehitusmaht 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Nõmme linnaosa Ehitatava torustiku pikkus (m) 34 255 32 275 22 690 89 220 Maksumus (mln krooni) 134,3 126,5 89,0 349,8 Lilleküla-Veskimetsa piirkond Ehitatava torustiku pikkus (m) 11 570 7 120 2 910 21 600 Maksumus (mln krooni) 46,3 28,5 11,6 86,4 Pirita-Kose piirkond Ehitatava torustiku pikkus (m) 2 690 2 690 4 564 9 944 Maksumus (mln krooni) 22,6 13,7 18,3 54,6 Merivälja piirkond Ehitatava torustiku pikkus (m) 5 380 2 935 4 990 8 805 Maksumus (mln krooni) 20,4 11,2 19,0 50,6 Pirita, Mähe asum Ehitatava torustiku pikkus (m) – 2 209 – 2 209 Maksumus (mln krooni) – 6,5 – 6,5 Maarjamäe piirkond Ehitatava torustiku pikkus (m) – – 1 681 4 940 Maksumus (mln krooni) – – 8,2 8,2 Perspektiivsed elamurajoonid (Lepiku, Laiaküla, Kasemetsa) Ehitatava torustiku pikkus (m) 5 947 5 948 5 948 17 843 Maksumus (mln krooni) 22,1 22,1 22,2 66,4 Perspektiivsed elamurajoonid (Haabersti, Tiskre, Pikaliiva, Tanuma, Mustjõe piirkond) Ehitatava torustiku pikkus (m) 5 750 5 750 5 750 17 250 Maksumus (mln krooni) 20,5 20,5 20,5 61,5 Kokku (m): 65 592 58 927 48 533 173 052 Kokku maksumus (mln krooni): 266,2 229,0 188,8 684 14.4.6. Projekt H. Sademeveekanalisatsiooni uusehitused Projekt H1. Sademeveekollektorid, pumplad ja puhastid Liig- ja pinnavee ärajuhtimise põhimõtted valgalade või linna piirkondade kaupa Sademeveekanalisatsiooni- ja kuivendustorustikud rajatakse Tallinnas kas kinnisvara arenduse käigus, koos uute teede rajamise (vanade rekonstrueerimisega) või kompleksselt teiste kommunikatsioonide rajamisega. Seejuures samaaegselt sademeveekollektorite rajamisega lahendatakse ka liigvee ärajuhtimine nii teede alt kui ka kruntidelt. Lilleküla (Mustjõe oja valgala) Lilleküla asub looduslikult liigeniiskel alal ja koos elurajooni ehitamisega rajati sinna ka ulatuslik kuivenduskraavide võrk. Lillekülla rajatud torustikud olid algselt mõeldud eelkõige ülevalpool asuvaist rajoonidest (Mustamäe, Silikaadi jt) tuleva vee juhtimiseks läbi piirkonna. Kristiine linnaosa liigniiskuse põhjused on esmalt tingitud kuivenduskraavide parameetrite mittevastavusest kuivendajaks ja ka nende halvast seisukorrast. Suures osas täidavad kraavid ainult pinnavee ärajuhtimise otstarvet. Piirkonna geoloogilisest ehitusest ja reljeefist tingituna on siin tegemist liikuva pinnaseveega (põhjaveega) ja sellistes tingimustes kuivendusnormi tagamiseks on vajalik kasutada filtreeruva täidisega drenaaži. Kristiine linnaosa sademeeveekanalisatsiooni põhimõtteline lahendus on koostatud 2003. aastal Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS poolt. Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahelise lepingu kohaselt peavad piirkonna sademeveesüsteemid saama välja ehitatud 2006. aastaks. Rahaliste vahendite puudumise tõttu on tähtaeg edasi lükatud aastani 2010. Sademeveekanalisatsioon ehitatakse välja AS Eesti Projekt poolt 1999. aastal koostatud Lilleküla reo- ja sademeveekanalisatsiooni skeemi kohaselt. Töö ei sisalda linna arengukavas ette nähtud ühisvoolse kanalisatsiooniga piirkonna vähendamiseks vajalikke töid. Seetõttu on AS Maa ja Vesi töös välja toodud järgmised etapid: 1. Lilleküla liigniiskele piirkonnale sademeveekanalisatsiooni eesvoolude rajamine, sellega koos lahendatakse ka kuivendusrajatiste eesvoolude küsimus. 2. Löwenruh piirkonna veevarustuse tagamine, tiigi korrastustööd toimusid 2003. aastal, millega koos tehti vahetusvee saamiseks vajalikke töid. Põhiliseks Lilleküla piirkonna lahkvoolse kanalisatsiooni eesvooluks on ehitamisel olev Mustamäe tee, Räägu, Varese ja Linnu tee sademeveekollektor. Ehitustööde lõppemisel suunatakse praegu ühisvoolsesse süsteemi juhitav Linnu tee sademeveekollektori vesi lahkvoolsesse Räägu tn süsteemi. Peale kuivendusrajatiste lahendustele on Maa ja Vesi AS töös antud skeem ka Löwenruh ja Liimi tiikide veevarustuse parandamiseks. Töö peaks olema abimaterjaliks Kristiine linnaosas projekteerimistingimuste väljaandmisel kuivendussüsteemide väljaehitamise tingimuste koostamisel. Veskimetsa Erinevalt Lillekülast ei juhita läbi Veskimetsa teiste elurajoonide sademe- või kuivendusvett. Samuti ei läbi piirkonda suured liiklusmagistraalid, mis tingiksid torustike rajamise. Sellest tulenevalt ei nähta käesolevas töös ette Veskimetsa piirkonda sademeveekanalisatsiooni rajamist lähema 12 aasta jooksul. Piirkonna sademevee ärajuhtimiseks on skeemlahenduse koostanud OÜ VEKA Inseneribüroo (töö nr 00188, Tallinn 2001). Humala-Marja-Mustamäe tee ja Paldiski maantee vaheline ala Koostatud on tehniline projekt piirkonna muutmiseks ühisvoolseks. Eesvooluna töötaks Humala tn kollektor. (OÜ VEKA Inseneribüroo töö nr 00188, Tallinn 2001). Alternatiivse variandina tuleb siiski kaaluda vähemalt osaliselt vee juhtimist Mustjõe oja süsteemi, mis on piirkonna looduslikuks eelvooluks. Piirkonnast juhitakse aastas ära ca 120 000 m3 sademevett. Valingvihma korral korduvusega 2 aastat juhitakse ära ca 3000 m3 vett, mis ühisvoolse arenguvariandi korral koormab asjatult reoveepuhastit. Vaatamata sellele et ühisvoolse torustiku rajamine on odavam kui lahkvoolse kanalisatsiooni rajamine ja aastas ärajuhitava vee kogus väike, tuleb eelistada siiski lahkvoolset varianti. Nõmme Nõmmel rajatakse sademeveekollektorid vaid liiklusmagistraalidele. Ülejäänud aladel sademevesi ulatuslikke üleujutusi ei tekita ja seega ei saa ka õigustada kulutusi sademeveekanalisatsiooni rajamiseks. Vabaduse puiestee sademevesi juhitakse Männiku ja Pääsküla rappa. Kollektorid on rajatud samaaegselt tee rekonstrueerimisega. Päikese puiestee piirkonna ning Pärnu mnt Hiiu ja Kadaka pst vahelise lõigu sademevesi juhitakse Harku rappa. Kollektorite otstesse rajatakse sademevee puhastamiseks tiigid. Kakumäe Kakumäe olemasolevate ja rajatavate elurajoonide liigvee põhimõtteliseks lahenduseks oleks kasutada lühimat teed liigvee loodusesse juhtimiseks järgides olemasolevat kuivendusvõrku. Piirkonna liigvee ärajuhtimiseks on koostatud uuring ning Tallinna SAPA-l on kavas tellida veel üks uuring, mille alusel koostatakse juba konkreetne skeem-lahendus liigvee ärajuhtimiseks. Arvestades asjaoluga, et valgala on hoonestatud väikeelamutega ja piirkonda rajatakse reoveekanalisatsioon, ei ole sademeveepuhasti rajamine tõenäoliselt vajalik. Pikaliiva Pikaliiva piirkonda rajatakse kinnisvara arenduse käigus sademe- ja drenaaživee torustik, millega juhitakse lisaks tänavatelt kogutavale veele ära ka kruntide liigvesi. Seejuures pööratakse peamine tähelepanu just kuivendusvee ärajuhtimisele. Eelvooludeks on Tiskre oja ja Paldiski mnt asuv isevoolne kollektor. Erandjuhtumil võib drenaaživett juhtida Harku järve. Lasnamäe tööstusrajoon Vesse ja Paneeli tn vahele jääva piirkonna sademevee ärajuhtimiseks rajatakse kinnisel meetodil vähemalt 1,5 m diameetriga torustik kuni Lasnamäe sademevee tunnelkollektorini. Valgalal olemasolevad kollektorid rekonstrueeritakse ja jäetakse sademeveele. Olme- ja tööstureovee jaoks rajatakse uus tänavatorustik. Vesse tn piirkonda rajatakse sademeveepumpla. Pirita-Kose ja Maarjamäe Piirkonnast juhitakse sademe- ja drenaaživesi ära kasutades nii kraave kui ka kollektoreid. Piirkonnale on vajalik koostada sademe- ja kuivendusvee ärajuhtimise skeem. Piirkonna eesvooludeks on Varsaallika oja ja Pirita jõgi. Merivälja Meriväljale rajatakse kuivendustorustik. Maapinnale kogunev vesi juhitakse kuivendustorustikku harvalt paiknevate kuppelrestide abil. Sademevesi juhitakse olemasolevate Merivälja tee alt läbiminevate kollektoritega merre. Arvestades piirkonna eripära ei ole vajalik sademeveepuhastite rajamine. Mähe Mähe sademe- ja liigvee suublaks jääb Mähe oja, Muuga lahte suubuvad ojad ja Pirita jõkke laskuv kraav. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS on 2002. aastal koostanud põhimõttelised soovitused edasiseks projekteerimiseks. Arendustegevuse käigus antakse konkreetsed lahendused vastavalt eelmainitud firma koostatud soovitustele. Vältimaks mere reostumist mingi erakorralise sündmuse tagajärjel valgalal, oleks otstarbekas rajada Mähe ojale puhvertiik. Luite tänava piirkond Luite tn piirkonnas on alustatud lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamist. Piirkonnas väljub arvukalt allikaid, mis toituvad läbi luidete filtreeruvast Ülemiste järve veest. Liig- ja sademevesi juhitakse Veerenni tn asuvasse sademeveekollektorisse. Lepiku-Laiaküla Lepikul ja Laiakülas juhitakse tänavatelt ja kruntidelt liigvesi ära torustikega. Vesi kogutakse piirkonda läbivasse kraavi. Kraavile rajatakse vee isepuhastumisvõime tõstmiseks tiigid. Rajatavate uute liiklusmagistraalide sademevee ärajuhtimine Rajatavate uute liiklusmagistraalide sademeveesüsteemide rajamist finantseeritakse läbi tee-ehituse eelarvete kaudu ja neid käesolevas töös investeeringute vajadusse ei ole arvestatud. Samuti planeeritakse vajalikud kollektorid koos teede projektide koostamisega. Käesolevas punktis hinnatakse vaid võimalike eesvoolusid ja nende suutlikkust juhtida ära täiendavat vett. Lasnamäe idaossa rajatavate uute teede sademevesi juhitakse Lasnamäe sademevee tunnelkollektorisse. Läänepoolsete uute magistraalide sademevee merre juhtimiseks tuleb rajada uued kollektorid vältimaks täiendava vee juhtimist ühisvoolsetesse kollektoritesse või piiratud läbilaskevõimega Ülemiste järve ülevoolukanalisse. Põhjaväila sademevesi lõikudel Suurtüki tn–Sitsimäe tn ja Jõe tn–Russalka liiklussõlm tuleb juhtida lühimat teed kaudu merre, rajades vajadusel selleks uued väljalasud. Lõigul Paldiski mnt – Ristiku tn juhitakse sademevesi Seevaldi kollektorisse. Lilleküla ja Mustamäed läbiva Via Baltica magistraalilt juhitakse vesi Mustjõe ojja ja kasutades olemasolevaid kollektoreid Harku sademeveepumplasse. Harku rabaga piirnevalt teeosalt juhitakse vesi otse rappa. Tulevaste liiklusmagistraalide vee ärajuhtimise optimaalse lahenduse leidmiseks tuleb koostada eelprojektid. Projekt H2. Sademevee muud investeeringud Ühisvoolse kanalisatsiooni varustamine reaalajas toimiva kontrollsüsteemiga Vähendamaks ühisvoolsete kollektorite ülevoolude kaudu merre juhitava vee kogust, rajatakse reaalajas toimiv kontrollsüsteem. Süsteem koosneb nivooanduritest suuremates kollektorites ja tunnelkollektorites ning kaugjuhitavatest ülevoolusid avavatest varjadest või siibritest. Rajatava süsteemi eesmärgiks on valingvihma korral maksimaalselt ära kasutada tunnelkollektorite reguleerivaid mahtusid. 14.4.7. Projekt H. Investeeringuprojektide maksumused Tabel 14.18 H. SADEMEVESI Tööde kirjeldused Maksumus, mln krooni H1. Sademeveekollektorid, -pumplad ja -puhastid Pumplad: MÕIGU 2,0 SEEVALDI 7,0 VESSE TN 2,0 Kokku pumplad: 11,0 Sademeveekollektorid ja -torustikud: LILLEKÜLA MUSTJÕE OJA VALGALA MIN. VARIANT (osa tänavakraave säilitatakse) Kokku: 110,0 MAX. VARIANT (kõik kraavid suletakse, rajatakse kuivendusvõrk, Tedre tn valgala muudetakse ühisvoolseks) Kokku: 150,0 SEEVALDI KOLLEKTORI VALGALA (NB! Mõlema variandi puhul rajatakse väljalasu eemaldamiseks supelrannast kollektori merepoolsele otsale sademeveepumpla. Maksumus on antud sademeveepumplate juures.) VARIANT 1 (Tedre tn sademevesi juhitakse tunnelkollektorisse ja Endla tn rajatakse uus reoveekollektor nii, et vana jääks Kristiine heinamaalt kogutavale sademeveele) Kokku: 16,0 VARIANT 2 (rajatakse uus kollektor Tihase tänavale) Kokku: 59,0 PELGURANNA Kokku: 0,1 NÕMME Kokku: 35,0 HAABERSTI (KAKUMÄE) Kokku: 20,0 PIKALIIVA Kokku: 9,0 LASNAMÄE TÖÖSTUSRAJOON (NB! Vesse tn sademeveepumpla ehituse maksumus on antud sademeveepumplate juures) Kokku: 79,0 MERIVÄLJA Kokku: 8,0 MÄHE VARIANT 1 Kokku: 8,0 VARIANT 2 Kokku: 3,0 LEPIKU-LAIAKÜLA Kokku: 7,0 PIRITA-KOSE Kokku: 8,0 (Summas on arvestatud variantide maksimum maksumustega) Kokku kollektorid ja torustikud: 383,1 Sademevee puhastid: Vabaduse pst, Männiku tee ja Valdeku tn kokku 4 tiiki Kokku: 1,2 Pärnu mnt rajatavale süsteemile 1 tiik Kokku: 0,3 Rocca al Mare väljalasule puhastustiigi rajamine ca 2000 m2 Kokku: 0,4 Mustjõe oja läbilaskevõime suurendamine (kuni 7 m3/s), nõlvade korrastamine ja puhastustiigi rajamine ca 2000 m2 Kokku: 1,0 Ärasuunatud Seevaldi kollektorile puhastustiigi rajamine ca 1000 mw koos väljalasuga Kokku: 0,8 Puhastusseadmete rajamine kokku: 3,7 Kokku H1: 397,8 H2. Sademevee muud investeeringud REAALAJAS TOIMIVA KONTROLLSÜSTEEMI RAJAMINE ÜHISVOOLSETELE KOLLEKTORITELE Kokku: 0,5 MUSTJÕE OJA LÄBILASKEVÕIME Kokku: 2,0 Kokku H2: 2,5 KOKKU H: 398,5 AS Tallinna Vesi investeeringute kavas 2004–2010 (linna investeering): 86,062 Katmata aastani 2015: 312,438 AS Tallinna Vesi investeeringute kavas on linna sademevee investeeringuteks aastatel 2004-2010 kavandatud 86,062 mln krooni. Seega on aastani 2015 investeeringutega katmata 312,438 mln krooni. Piirkondadele, kus täna puuduvad sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise skeemid, tuleb skeemid koostada. Tulevaste liiklusmagistraalide vee ärajuhtimise optimaalse lahenduse leidmiseks tuleb koostada eelprojektid. Vajalike skeemide loetelu ja orienteeruv maksumus on toodud eraldi peatükis. Projekt H. Lühiajaline investeeringuprogramm 2004–2006 Lühiajalisse programmi on lülitatud väga halvas seisukorras olev Mõigu sademeveepumpla, mis vajab kohest renoveerimist. Lühiajalisse programmi on tehtud valik arvestades linna prioriteete ning reo- ja sademevee kanalisatsioonivõrkude ehituse ühitamist tänavatel ja arenduspiirkondades. Tabel 14.19 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 H1. Sademeveekollektorid, -pumplad ja -puhastid Pumplad: MÕIGU – 2,0 – 2 SEEVALDI – 7,0 – 7,0 VESSE TN – – 2,0 2,0 KOKKU PUMPLAD: – 9,0 2,0 11 Sademevee kollektorid ja -torustikud: 47 54,0 48,0 149,0 Sademevee puhastustiigid: 0,3 2,2 1,2 3,7 H2. Sademevee muud investeeringud: – 0,5 2,0 2,5 KOKKU H: SADEMEVEE INVESTEERINGUD 47,3 65,7 55,2 166,2 AS Tallinna Vesi investeeringute plaanis 24,95 14,097 9,253 48,3 Katmata investeeringute vajadus 22,35 51,603 45,947 117,9 Sademeveekollektorid ja -torustikud linnaosade lõikes Tabel 14.20 Ehitusmaht 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Lilleküla-Veskimetsa piirkond Ehitatava torustiku pikkus (m) Maksumus (mln krooni) 30,0 30,0 30,0 90,0 Nõmme linnaosa Ehitatava torustiku pikkus (m) Maksumus (mln krooni) 11,0 12,0 12,0 35,0 Merivälja piirkond Ehitatava torustiku pikkus (m) Maksumus (mln krooni) 2,0 4,0 2,0 8,0 Pirita, Mähe asum Ehitatava torustiku pikkus (m) Maksumus (mln krooni) 2,0 4,0 2,0 8,0 Pirita-Kose piirkond Ehitatava torustiku pikkus (m) Maksumus (mln krooni) 2,0 4,0 2,0 8,0 Kokku pikkus (m): Kokku maksumus (mln krooni): 47,0 54,0 48,0 149,0 Sademevee puhastustiigid Tabel 14.21 Ehitustööd 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Puhastustiikide rajamine Vabaduse pst, Männiku tee, Valdeku tn 1 1 2 4 Ehitusmaksumus (mln krooni) 0,3 0,4 0,5 1,2 Pärnu mnt sademeveesüsteem – – 1 1 Ehitusmaksumus (mln krooni) – – 0,3 0,3 Rocca al Mare väljalask – – 1 1 Ehitusmaksumus (mln krooni) – – 0,4 0,4 Mustjõe oja sadeveepuhasti – 1 – 1 Ehitusmaksumus (mln krooni) – 1,0 – 1,0 Seevaldi kollektori puhastustiik – 1 – 1 Ehitusmaksumus (mln krooni) – 0,8 – 0,8 Kokku (mln krooni) 0,3 2,2 1,2 3,7 Sademevee muud investeeringud Tabel 14.22 Ehitustööd 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Mõõtepunktide rajamine ühisvoolsele süsteemile Maksumus (mln krooni) – 0,25 0,25 0,5 Mustjõe oja läbilaskevõime suurendamine Rekonstrueerimistööde maksumus (mln krooni) 1,0 1,0 – 2,0 14.4.8. Projekt F. Muud projektid Projekt F. Investeeringute maksumused Tabel 14.23 F. MUUD PROJEKTID Tööde kirjeldused Maksumus, mln krooni F: Muud projektid: F1. Varade renoveerimine F2. Infotehnoloogia arendamine F3. Laborite arendamine 415,900 KOKKU F1-F3: 415,900 Projekt F. Lühiajaline investeeringuprogramm 2004–2006 Tabel 14.24 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 F1. Varade renoveerimine F2. Infotehnoloogia arendamine F3. Laborite arendamine 39,600 33,400 36,600 112,800 KOKKU F: 39,600 33,400 36,600 112,800 14.5. TALLINNA ÜVK ARENDAMISEKS KAVANDATUD INVESTEERINGUD PÕHITEGEVUSPIIRKONNAS AASTATEL 2004–2006. MAKSUMUSTE KOONDTABEL Tabel 14.25 INVESTEERINGU OTSTARVE Maksumus mln krooni Kokku AS Tallinna Vesi kava, sh linna investeering Täiendav vajadus 2004 2005 2006 Kokku 2004 2005 2006 Kokku A. PINNAVEEHAARE 3,080 9,300 9,8 22,180 0,3 5,0 8,0 13,3 35,48 B. VEETOOTMINE, sh: VEEPUHASTUSJAAM 2,800 6,000 8,600 17,400 – – – – 17,400 PÕHJAVESI – – – – 6,0 5,0 4,0 15,0 15,000 KOKKU: 2,800 6,000 8,600 17,400 6,0 5,0 4,0 15,0 32,400 C. REOVEEPUHASTUSJAAM 18,530 26,500 7,600 52,630 – – – – 52,630 D. VEEVÕRGUD: VEEVÕRKUDE RENOVEERIMINE 37,500 25,000 65,000 127,500 68,1 83,8 26,3 178,2 305,700 VEEVÕRKUDE UUSEHITUS 4,871 1,820 1,820 8,511 50,929 56,08 48,28 155,289 163,800 KOKKU: 42,371 26,820 66,820 136,011 119,029 139,88 74,58 333,5 469,500 E. KANALISATSIOONIVÕRGUD: KANALISATSIOONIVÕRGU RENOVEERIMINE 15,100 20,000 20,000 55,100 57,9 54,0 55,0 166,9 222,000 KANALISATSIOONIVÕRGU UUSEHITUS 44,474 47,505 43,507 135,486 221,726 181,495 145,293 548,514 684,000 KOKKU: 59,574 67,505 63,07 190,149 279,626 235,495 200,293 715,414 905,6 H. SADEMEVESI 24,950 14,097 9,253 48,3 22,35 51,603 45,947 117,9 166,2 F. MUUD PROJEKTID 39,600 33,400 36,600 109,600 – – – – 109,600 KÕIK KOKKU: 190,905 183,623 202,180 576,708 427,305 436,978 332,82 1 195,103 1777,811 14.6. TALLINNA ÜVK ARENDAMISEKS KAVANDATUD INVESTEERINGUD PÕHITEGEVUSPIIRKONNAS AASTATEL 2004–2015. MAKSUMUSTE KOONDTABEL Tabel 14.26 Märkus: * Kavandatud investeeringuid ainult aastani 2010 14.7. MÄHE 1 TEGEVUSPIIRKOND 14.7.1. Põhjaveehaarete investeeringute kirjeldus Tabel 14.27 Mähe I tegevuspiirkond Reservuaari ehitus puurkaevule nr 14928, 200 m3 II-astme pumpla ehitus Survefiltrite paigaldamine koos eelõhustuskompressori, uhtepumba ja -seadmetega puurkaevule nr 14928 Survefiltrite paigaldamine koos eelõhustuskompressori, uhtepumba ja -seadmetega puurkaevule nr 122 Kanalisatsioonitorustiku rajamine uhtevee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni 14.7.2. Põhjaveehaarete investeeringute maksumused Tabel 14.28 PÕHJAVEEHAARDED Tööde mahud Maksumus, mln kr MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND 3,0 KOKKU: 3,0 14.7.3. Veetorustike rajamine Aluseks on võetud Mähe I tegevuspiirkonna veevõrgu laiendamiseks koostatud OÜ Tondi Üks skeemlahendus. Skeemlahenduse kohaselt tuleb Mähe I piirkonda rajada uusi veetorustikke järgmiselt. Plasttoru ø150 5000 m Plasttoru ø110 12 000 m Plasttoru ø50…32 5000 m Tuletõrjehüdrandid 39 tk Majaühendused 950 kmpl 14.7.3. Veetorustike ehitusmaksumused Tabel 14.29 VEETORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln. kr MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 92,0 14.7.5. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate rajamine Mähe I tegevuspiirkond on käesoleval ajal täielikult kanaliseerimata. ÜVK arendamise kava koostamisel on aluseks võetud Mähe I tegevuspiirkonna kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks koostatud OÜ VEKA Inseneribüroo skeemlahendus. Oluline on, et kanalisatsiooniteenusega oleksid varustatud kõik piirkonna elanikud ja reovesi juhitakse Tallinna reoveepuhastusjaama. Rajatavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud: Plasttoru ø 160 14 420 m Plasttoru ø 200 2200 m Plasttoru ø 315 1510 m Majaühendused rajatavatele isevoolsetele kanalisatsioonitorustikele: Majaühenduskaev ø 315 1573 kmpl Rajatavad survekanalisatsioonitorustikud: Plasttoru ø 110 1270 m 14.7.6. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate ehitusmaksumused Tabel 14.30 KANALISATSIOONITORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND Torustikud 97,0 Pumplad, 2 tk 0,5 KOKKU: 97,5 14.7.7. Sademevee ärajuhtimise süsteem Mähe sademe- ja liigvee suublaks jääb Mähe oja, Muuga lahte suubuvad ojad ja Pirita jõkke laskuv kraav. Vältimaks mere reostumist mingi erakorralise sündmuse tagajärjel valgalal, rajatakse Mähe ojale tiik. Mähe sademevee ärajuhtimiseks on võimalikud kolm varianti: Esimese puhul varustatakse kõik Mähe tänavad sademeveekollektoritega ja sellega paralleelselt mõlemal pool teed kulgeva kuivendustorustikuga. Variant on küllaltki kulukas. Selle heaks omaduseks on ühtse ja hästi kontrollitava süsteemi loomine, halvaks aga valingvihma korral kokkuvooluaja vähenemine ning vältimatud lokaalsed uputused lumesulamisperioodil. Samuti võib selle variandi elluviimisel kasvada hetkeline äravoolutipp Mähe ojas. Teine variant erineb esimesest selle poolest, et kraavid piki suhteliselt laiu Astla, Mugula, Randvere, Tolmuka ja Aianduse teed jäetakse alles. Variant on eelmisest suurema puhveredusvõimega ja odavama maksumusega. Säilivad asumis olevad veesilmad. Kolmanda variandi kohaselt loobutakse sademeveekanalisatsiooni rajamisest üldse. Variandi eeliseks on hästi funktsioneeriva kuivendussüsteemi säilimine. Puuduseks suhteliselt töömahukas, kulukas ja tülikas kraavide korrashoid. Samuti võib lugeda puuduseks niigi kitsaste tänavate ääres teed veelgi ahendavaid kraave. Mähe liig- ja sademevee ärajuhtimisel tuleb eelistada teist varianti, mille korral kasutatakse vee ärajuhtimiseks kitsastel tänavatel torustikke ja laiadel tänavatel kraave. 14.7.8. Sademevee ärajuhtimise investeeringute maksumused SADEMEVESI Tööde mahud Maksumus, mln kr MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND VARIANT 1 KOKKU: 8,0 VARIANT 2 KOKKU: 3,0 14.7.9. Piirkonna ehitusmaht aastatel 2004–2006 Tabel 14.31 Tööde maht ja iseloom 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Mähe I tegevuspiirkond Ehitatava veetorustiku pikkus (m) 5750 5270 4250 15 270 Ehitatav kanalitorustik (m) 5500 5300 5200 16,0 Reoveepumplad (tk) 2 – – 2 Sademeveesüsteemid (m) Piirkonna investeeringuprogramm aastatel 2004–2006 Tabel 14.32 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 PÕHJAVEEHAARDED 0,7 1,0 2,0 3,7 VEETORUSTIKUD 16,0 17,0 18,0 51,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 16,8 16,0 17,8 50,6 KANALISATSIOONIPUMPLAD 0,5 – – 0,5 SADEMEVESI 14,0 15,0 16,0 45,0 Kokku 48,0 49,0 53,8 150,8 14.8. MÄHE 2 TEGEVUSPIIRKOND Tegevuspiirkonda linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtjal puuduvad oma puurkaevud, rajamine ei ole otstarbekas. 14.8.1. Veetorustike rajamine Veetorustike ehitusmahtude määramisel on kasutatud AS K-Projekt poolt koostatud skeemlahendust. Mähe II tegevuspiirkonda jääb perspektiivne elamurajoon praegusel Merivälja ja Mähe aedlinna vahele jääval alal. Mähe II tegevuspiirkonnale on veevõrgu laiendamiseks koostatud AS K-Projekt poolt skeemlahendus. Skeemlahenduse kohaselt tuleb Mähe II piirkonda rajada uusi torustikke järgmiselt: Rajatavad torustikud: Plasttoru ø110 3580 m Plasttoru ø50…32 1740 m Tuletõrjehüdrandid 15 tk Majaühendused 276 kmpl 14.8.2. Veetorustike ehitusmaksumused Tabel 14.33 VEETORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 18,0 14.8.3. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate rajamine Mähe II tegevuspiirkond on perspektiivne elamurajoon Merivälja ja Mähe vahele jääval alal. Piirkonnale on koostatud OÜ VEKA Inseneribüroo ja arendamise kava koostajate poolt kanalisatsiooni skeemlahendus. Rajatavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud: Plasttoru ø160 4280 m Plasttoru ø315 460 m Majaühendused rajatavatele isevoolse kanalisatsiooni torustikele: Majaühenduskaev ø315 276 kmpl 14.8.4. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate ehitusmaksumused Tabel 14.34 KANALISATSIOONITORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND Torustikud 21,0 Pumplate rajamist pole ette nähtud 0 KOKKU: 21,0 14.8.5. Piirkonna ehitusmaht aastatel 2004–2006 Tabel 14.35 Tööde maht ja iseloom 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Mähe II tegevuspiirkond Ehitatava veetorustiku pikkus (m) 1 800 1 570 1 570 4 940 Ehitatav kanalitorustik (m) 1 500 1 400 1 840 4 740 Sademeveesüsteemid (m) Piirkonna investeeringuprogramm aastatel 2004–2006 Tabel 14.36 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 VEETORUSTIKUD 5,8 5,2 5,3 16,3 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 4 5,0 6,0 15,0 SADEMEVESI 2 2,0 2,0 6,0 Kokku 11,8 12,2 13,3 37,3 14.9. KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND 14.9.1. Põhjaveehaarete investeeringute kirjeldus Tabel 14.37 Kakumäe tegevuspiirkond Reservuaari ehitus OÜ Kakumäe Võrgud puurkaevpumplale Teise astme pumpla ehitus OÜ Kakumäe Võrgud puurkaevpumplale Survefiltrite paigaldamine koos eelõhustuskompressori, uhtepumba ja -seadmetega OÜ Kakumäe Võrgud puurkaevpumplale Kanalisatsioonitorustiku rajamine uhtevee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni 50 m 14.9.2. Põhjaveehaarete investeeringute maksumused Tabel 14.38 PÕHJAVEEHAARDED Tööde mahud Maksumus, mln kr KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 9,0 14.9.3. Veetorustike rajamine Veetorustike ehitusmahtude määramisel on kasutatud OÜ VEKA Inseneribüroo koostatud skeemlahendust. Vastavalt skeemlahendusele tuleb piirkonda rajada uusi veetorustikke alljärgnevas koguses. Rajatavad torustikud: Plasttoru ø160 2360 m Plasttoru ø 100 5350 m Plasttoru ø 25–63 1095 m Tuletõrjehüdrandid 48 tk 14.9.4. Veetorustike ehitusmaksumused Tabel 14.39 VEETORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 28,0 14.9.5. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate rajamine Kanalisatsioonitorustike ehitusmahtude määramisel on kasutatud OÜ VEKA Inseneribüroo koostatud skeemlahendust. Projektide maksumuse hindamise aluseks on võetud 2002. aasta toruehitustööde keskmine hinnatase Eestis koos asfalteerimistöödega ilma käibemaksuta. Projekteerimise, uuringute, projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulude ning võimalike hinnakõikumiste ja ettenägematute kulutuste katteks on lisatud igale projektile 25% selle kogumaksumusest. Kakumäe tegevuspiirkonnas on hetkel juba välja ehitatud ligikaudu 15 km kanalisatsioonitorustikku vastavalt OÜ VEKA Inseneribüroo koostatud skeemlahendusele «Haabersti LO kanalisatsiooni üldskeemi korrektuur Kakumäe osas», Tallinn 2001. Aastatel 2003–2005 rajatakse isevoolseid kanalisatsioonitorustikke järgmiselt: Majaühendused rajatavatele isevoolsetele kanalisatsioonitorustikele: Majaühendused 448 kmpl Rajatavad survekanalisatsioonitorustikud: Plasttoru ø110 3630 m 14.9.6. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate ehitusmaksumused Tabel 14.40 KANALISATSIOONITORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND Torustikud 36,0 Pumplate rajamine, 6 tk 2,0 KOKKU: 38,0 14.9.7. Sademevee ärajuhtimise süsteem Kakumäe olemasolevate ja rajatavate elurajoonide liigveed juhitakse lühimat teed pidi loodusesse kasutades olemasolevat kuivendusvõrku. Kui planeering seda tingib, võib rajada väikese diameetriga sademeveetorustikke, tagades samaaegselt kuivenduse toimimise. Arvestades asjaoluga, et valgala on hoonestatud väikeelamutega ja piirkonda rajatakse reoveekanalisatsioon, ei ole sademeveepuhasti rajamine vajalik. 14.9.8. Sademevee ärajuhtimise investeeringute maksumused SADEMEVESI Tööde mahud Maksumus, mln kr KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 20,0 14.9.9. Piirkonna ehitusmaht aastatel 2004–2006 Tabel 14.41 Tööde maht ja iseloom 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Kakumäe tegevuspiirkond Ehitatava veetorustiku pikkus (m) 2935 2 935 2 935 8805 Ehitatav kanalitorustik (m) 5532 5 531 4 314 15 377 Reoveepumplad (tk) 6 4 4 14 Sademeveesüsteemid (m) Piirkonna investeeringuprogramm aastatel 2004–2006 Tabel 14.42 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 PÕHJAVEEHAARDED 2,0 2,0 3,0 7,0 VEETORUSTIKUD 9,1 9,1 10,2 28,4 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 12,7 12,7 10,5 35,9 KANALISATSIOONIPUMPLAD 2,1 1,4 1,4 4,9 SADEMEVESI 5,0 6,0 9,0 20,0 Kokku 30,9 31,2 34,1 96,2 14.10. MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND Põhjaveehaaretesse investeerida ei ole otstarbekas, perspektiivis oleks õige viia piirkond üle pinnaveevarustusele. 14.10.1. Veetorustike rajamine Mõigu piirkonnal puudub kompleksne veevarustuse skeemlahendus. Seetõttu on ÜVK arendamise kavas skeemlahendus ette nähtud. Mõigu tegevuspiirkonnas on vaja olemasolevat veetorustikku laiendada. Käesoleval ajal ei kasuta ühisveevärgi teenust ca 80 eramu elanikud. Ühe variandina on võimalik pinnaveetorustiku pikendamine Mõiguni. Vastavalt piirkonna ühisveevärgi skeemlahendusele tuleb Mõigu piirkonnas rajada uusi torustikke alljärgnevas koguses. Rajatavad torustikud: Plasttoru ø110…25 2500 m Tuletõrjehüdrandid 10 tk Majaühendused 80 kmpl 14.10.2. Veetorustike ehitusmaksumused Tabel 14.43 VEETORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 9,0 14.10.3. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate rajamine Mõigu piirkonnal puudub kompleksne veevarustuse skeemlahendus. Seetõttu on ÜVK arendamise kavas skeemlahendus ette nähtud. Mõigu tegevuspiirkonnast on suurem osa kanaliseerimata. Käesoleval ajal koguvad eramajade elanikud reovee isiklikesse settekaevudesse. Arendamise kava koostajad on koostanud kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks Mõigu tegevuspiirkonnas skeemlahenduse. Rajatavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud: Plasttoru ø 160 2800 m Majaühendused rajatavatele isevoolsetele kanalisatsioonitorustikele: Majaühenduskaev ø 315 101 kmpl Rajatavad survekanalisatsioonitorustikud: Plasttoru ø 110 100 m 14.10.4. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate ehitusmaksumused Tabel 14.44 KANALISATSIOONITORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND Torustikud 11,0 Pumplate rajamine 2 tk 0,5 KOKKU: 11,5 14.10.5. Sademevee ärajuhtimise süsteem Mõigu sademevee ärajuhtimine on lahendatud põhitegevuspiirkonna mahus. Kohaliku tähtsusega sademeveetorustik ehitatakse välja koos ühiskanalisatsiooni rajamisega. 14.10.6. Piirkonna ehitusmaht aastatel 2004–2006 Tabel 14.45 Tööde maht ja iseloom 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Mõigu tegevuspiirkond Ehitatava veetorustiku pikkus (m) 500 500 500 1 500 Ehitatav kanalitorustik (m) 1800 1 800 1 800 5 400 Reoveepumplad (tk) 1 1 – 2 Piirkonna investeeringuprogramm aastatel 2004–2006 Tabel 14.46 Investeeringud (mln. krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 VEETORUSTIKUD 1,5 1,5 1,5 4,5 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 3,8 4,0 4,0 11,8 KANALISATSIOONIPUMPLAD 0,4 0,4 – 0,8 Kokku 5,7 5,9 5,5 17,1 14.11. RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND 14.11.1. Veetorustike rajamine Raku-Raudalu piirkonna elanikke varustavad joogiveega kolm ettevõtet. Käesoleval ajal AS Tallinna Vesi tegevuspiirkonda jääval alal puudub osaliselt elanikel ühisveevarustusteenus. Ühisveevärk puudub osaliselt ka Raku Väikemaja AS piirkonda jäävatel Eesti Gaasi korterelamute ümbruses paiknevatel ühepereelamutel. Piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on tehtud töö Tallinna Raku-Raudalu ühisveevarustuse tegevuspiirkonna ja sellega seotud ala veevarustuse skeemi koostamine (AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, 2002), milles nähti ette kogu tegevuspiirkonna VK-süsteemide väljaarendamiseks optimaalseim lahendus. Vastavalt lahendusskeemile ühendatakse Raku-Raudalu tegevuspiirkonna ühisveevärgi torustikud AS Tallinna Vesi süsteemi Valdeku ja Silikaltsiidi tn torustikuni ühenduse rajamisega. Edasises perspektiivis ühendatakse ühtsesse süsteemi ka Valdeku-Viljandi mnt (end karusloomakasvatuse piirkond), Kaarla elamukvartal ja Raudalu Väikemaja elamukvartal. Kuna tõenäoliselt suureneb piirkonna elanike arv lähiaastatel, siis on üks võimalus torustiku pikendamine Kiili valda, et tagada ka suurema tarbimise korral piisava surve ja kvaliteediga joogivesi praegustele ja perspektiivsetele tarbijatele. Rajatavad torustikud: Plasttoru ø110 894 m Plasttoru ø 90 2547 m Plasttoru ø75 24 m Plasttoru ø 63 32 m Plasttoru ø 50 188 m Plasttoru ø 40 192 m Plasttoru ø 25 349 m Tuletõrjehüdrandid 4 tk Majaühendused 1 40 kmpl 14.11.2. Veetorustike ehitusmaksumused Tabel 14.47 VEETORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 7,0 14.11.3. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate rajamine Piirkonnal puudub kompleksne kanalisatsiooni skeemlahendus. Seetõttu on ÜVK arendamise kavas skeemlahendus ette nähtud. Raku-Raudalu tegevuspiirkond on kanaliseeritud Valdeku-Viljandi mnt piirkonna ja Raudalu uue elamukvartali osas. Kanalisatsioon puudub täielikult Kaarla elamukvartali alal. Rajatavad isevoolse kanalisatsiooni torustikud on skeemlahenduse alusel järgmised: Plasttoru ø160 2374 m Majaühendused rajatavatele isevoolse kanalisatsiooni torustikele: Majaühenduskaev ø 315 40 kmpl Rajatava survekanalisatsiooni torustikud: Plasttoru ø 90 129 m Raku-Raudalu piirkonnas on kolm reoveepumplat. Reoveepumplaid haldavad piirkonnas AS Balbiino, AS Servikol ja Raudalu Väikemaja AS. AS Balbiino haldusesse kuuluv reoveepumpla pumpab ettevõtte ja osaliselt elanike reovett edasi AS Servikol reoveepumplasse. AS Raudalu Väikemaja haldusesse kuuluv reoveepumpla investeeringuid ei vaja. Piirkonna peapumpla – AS-i Servikol reoveepumpla on soovitatav asendada piirkonna vee-ettevõtja pumplaga. Uut täiendavat reoveepumplat vajab Kaarla elamukvartal sealse kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel. Raku-Raudalu tegevuspiirkond on kanaliseeritud Valdeku-Viljandi mnt piirkonna ja Raudalu uue elamukvartali osas. Kanalisatsioon puudub täielikult Kaarla elamukvartali alal. Kanalisatsioonivõrgu rajamise käigus Kaarla elamukvartalisse on vajalik rajada ka uus reoveepumpla. Reoveepumpla pumpaks Kaarla piirkonnast kogutud reovee Raudalust lähtuvasse survetorustikku. Ette on nähtud AS-i Serviko reoveepumpla asendamine linnale (määratud vee-ettevõtjale) kuuluva pumplaga. 14.11.4. Kanalisatsioonitorustike ja -pumplate ehitusmaksumused Tabel 14.48 KANALISATSIOONITORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND Torustikud 6,0 Pumplate rajamine, 2 tk 0,5 KOKKU: 6,5 14.11.5. Piirkonna ehitusmaht aastatel 2004–2006 Tabel 14.49 Tööde maht ja iseloom 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Raku-Raudalu tegevuspiirkond Ehitatava veetorustiku pikkus (m) 1534 1 346 1 346 4 226 Ehitatav kanalitorustik (m) 861 821 821 2 503 Reoveepumplad (tk) – 2 – 2 Piirkonna investeeringuprogramm aastatel 2004–2006 Tabel 14.50 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 VEETORUSTIKUD 4,5 4,2 4,3 13,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 2,0 2,0 2,0 6,0 KANALISATSIOONIPUMPLAD – 0,8 – 0,8 Kokku 6,5 7,0 6,3 19,8 14.12. VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND 14.12.1. Veetorustike rajamine Piirkonnal puudub kompleksne veevarustuse skeemlahendus. Seetõttu on ÜVK arendamise kavas skeemlahendus ette nähtud. Käesoleval ajal tegeleb Vana-Pääskülas vee-ettevõtlusega TREV-2 AS. Ühisveevärgi teenust ei kasuta käesoleval ajal piirkonnas Külvi tänavast lõunasse jäävad ca 60 eramut. Vastavalt piirkonna ühisveevärgi skeemlahendusele tuleb piirkonnas veetorustikku arendada selliselt, et oleks kõigile piirkonna elanikele tagatud kvaliteetse joogivee kättesaadavus ühisveevärgist. Ühe variandina on võimalik piirkonna ühendamine põhitegevuspiirkonna Nõmme põhjaveevarustuse süsteemiga. Rajatavad torustikud: Plasttoru ø110 290 m Plasttoru ø63…32 1570 m Tuletõrjehüdrandid 2 tk Majaühendused 60 kmpl 14.12.2. Veetorustike ehitusmaksumused Tabel 14.51 VEETORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr VANA-PÄÄSKÜLA KOKKU: 8,0 14.12.3. Kanalisatsioonitorustike ja pumplate rajamine Piirkonnal puudub kompleksne kanalisatsiooni skeemlahendus. Seetõttu on ÜVK arendamise kavas skeemlahendus ette nähtud. Vana-Pääsküla tegevuspiirkonnas on osaliselt olemas ühiskanalisatsioon. Koostatud on lahendusskeem piirkonna kanaliseerimiseks selliselt, et vähemalt 95%-l piirkonna tarbijatest oleks võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Rajatavad isevoolse kanalisatsiooni torustikud: Plasttoru ø160 1360 m Plasttoru ø200 450 m Majaühendused rajatavatele isevoolse kanalisatsiooni torustikele: Majaühenduskaev ø315 60 kmpl Rajatava survekanalisatsiooni torustikud: Plasttoru ø110 300 m Kanalisatsioonivõrgu rajamise käigus tuleb rajada ka kaks reoveepumplat. 14.12.4. Kanalisatsioonitorustike ja pumplate ehitusmaksumused Tabel 14.52 KANALISATSIOONITORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND Torustikud 8,0 Pumplate rajamine 2 tk 0,5 KOKKU: 8,5 14.12.5. Piirkonna ehitusmaht aastatel 2004–2006 Tabel 14.53 Tööde maht ja iseloom 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Vana-Pääsküla tegevuspiirkond Ehitatav veetorustik pikkus (m) – 500 500 1000 Ehitatav kanalisatsioonitorustik (m) 1800 900 800 3500 Piirkonna investeeringuprogramm aastatel 2004–2006 Tabel 14.54 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 PÕHJAVEEHAARDED 0,2 0,1 – 0,3 VEETORUSTIKUD – 1,2 1,3 2,5 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 4 2,0 2,0 8,0 Kokku 4,2 3,3 3,3 10,8 14.13. KOPLI TEGEVUSPIIRKOND Tegemist on tööstuspiirkonnaga, mille veevarustuse- ja kanalisatsiooni arendamiseks ÜVK arendamise kavas investeeringuid ette ei ole nähtud. Olemasolevat olukorda kirjeldavas osas on tehtud ettepanek kustutada piirkonnad tegevuspiirkondade nimekirjast. Põhjavee säästlikumaks kasutamiseks oleks otstarbekas viia piirkond üle pinnavee kasutusele, kuid tänases õigusruumis puuduvad selleks sunnimehhanismid. Seetõttu peavad piirkonna tööstusettevõtted ja AS Tallinna Vesi jõudma kokkuleppele läbirääkimiste teel. Piirkonna kanalisatsioon on lahendatud, eesvooluks on AS Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni süsteem ja Paljassaare reoveepuhasti. 14.14. HAABERSTI TEGEVUSPIIRKOND Haabersti tegevuspiirkond on peamiselt tootmisrajoon. Vee-ettevõtlusega tegelevad piirkonnas asuvad ettevõtted ise. Veetorustike laiendamist Haaberstisse on käsitletud perspektiivsete elamurajoonide peatükis. Samuti ei näe ÜVK arendamise kava ette vahendeid olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi laiendamiseks, sest need on kohaliku iseloomuga ja neid peavad rahastama piirkonna ettevõtted ise. Piirkond võiks tulevikus liituda kas Kakumäe või Tallinna põhitegevuspiirkonnaga. Ettepanek on kustutada piirkond tegevuspiirkondade nimekirjast. 14.14. TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND 14.51.1. Olemasolev veevarustussüsteem Tegemist on põhiliselt tootmis-tööstuspiirkonnaga. Piirkonna veevarustust korraldavad kinnisvarafirmad, kellele kuulub endine AS Eesti Restauraator puurkaev. Veevõrgu ulatus on piisav, 95%-le piirkonna veetarbijatest on tagatud ühisveevärgi teenus. Kuna piirkonnas on piisavalt tööstuskliente, kavandab AS Tallinna Vesi piirkonna ühendamist põhitegevuspiirkonna pinnaveetorustikuga. Arendamise kava selleks investeeringuid ette ei näe, kuna piirkonnas on olemas toimiv veevarustussüsteem. 14.15.2. Kanalisatsioonitorustike ja pumplate rajamine Tähetorni piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Koostatud on skeemlahendus ühiskanalisatsiooni rajamiseks piirkonda. Rajatavad isevoolse kanalisatsiooni torustikud: Majaühendused rajatavatele isevoolse kanalisatsiooni torustikele: Majaühendus kaev ø 315 8 kmpl Rajatava survekanalisatsiooni torustikud: Plasttoru ø 110 1200 m 14.15.3. Kanalisatsioonitorustike ja pumplate ehitusmaksumused Tabel 14.55 KANALISATSIOONITORUSTIKUD Tööde mahud Maksumus, mln kr TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND Torustikud 10,0 Pumplate rajamine 2 tk 0,5 KOKKU: 10,5 Põhimõtteliselt oleks otstarbekas piirkonna kustutamine tegevuspiirkondade nimekirjast. 14.15.4. Piirkonna ehitusmaht aastatel 2004–2006 Tabel 14.56 Tööde maht ja iseloom 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 Tähetorni tegevuspiirkond Ehitatav kanalitorustik (m) – 2000 2000 4000 Reoveepumplad (tk) – – 2 2 Piirkonna investeeringuprogramm aastatel 2004–2006 Tabel 14.57 Investeeringud (mln krooni) 2004 2005 2006 Kokku 2004–2006 KANALISATSIOONITORUSTIKUD – 5,0 5,1 10,1 KANALISATSIOONIPUMPLAD – – 0,8 0,8 KOKKU: – 5,0 5,9 10,9 14.16. VÄO TEGEVUSPIIRKOND Tegemist on peamiselt tööstusrajooniga. Võimalik on tulevikus piirkonna ühendamine Tallinna pinnaveesüsteemiga. ÜVK arendamise kava raames olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi laiendamist ei ole kavandatud. Süsteeme hooldab Väo karjääre haldav ettevõte. Ettepanek on kustutada piirkond tegevuspiirkondade nimekirjast ja liita see Tallinna põhitegevuspiirkonnaga. 14.17. AEGNA TEGEVUSPIIRKOND Siiani on saarel tegemist hooajalise veekasutusega. Puuduvad andmed veekasutusest ja veekvaliteedist. Pikemalt on vee- ja kanalisatsiooni olukorda analüüsitud ÜVK arendamise kava eelnevates osades. Kuna saare edasise tuleviku kohta puudub arendamise kava, ei ole käesoleva töö raames vee- ja kanalisatsiooni investeeringuid ette nähtud. Otstarbekas oleks saare ÜVK arendamise kava koostada eraldi tööna kas paralleelselt või peale saare perspektiivi selgumist. 14.18. HÄDAOLUKORRA VEEVARUSTUSEKS VAJALIKUD TEGEVUSED Vajalikud tegevused ja orienteeruv maksumus on toodud uurimis-konsultatsioonitööde peatükis. 14.19. TALLINNA ÜVK ARENDAMISEKS KAVANDATUD INVESTEERINGUD 2004–2015. MAKSUMUSTE KOONDTABEL Tabel 14.58 INVESTEERINGU OTSTARVE MAKSUMUS MLN KROONI TALLINNA PÕHITEGEVUSPIIRKOND A. PINNAVEEHAARE 86,48 B. VEETOOTMINE, sh: VEEPUHASTUSJAAM 79,9 PÕHJAVESI 61,0 KOKKU: 79,9 C. REOVEEPUHASTUSJAAM 104,43 D. VEEVÕRGUD VEEVÕRKUDE RENOVEERIMINE 517,0 VEEVÕRKUDE UUSEHITUS 456,0 KOKKU: 973,0 E. KANALISATSIOONIVÕRK KANALISATSIOONIVÕRGU RENOVEERIMINE 896,0 KANALISATSIOONIVÕRGU UUSEHITUS 662,0 KOKKU: 1558,0 H. SADEMEVESI 398,5 F. MUUD PROJEKTID 415,9 TALLINNA PÕHITEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 3677,21 MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEE HAARDED 3,0 VEETORUSTIKUD 92,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 97,5 SADEMEVESI 8,0 MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 200,5 MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 18,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 21,0 SADEMEVESI 6,0 MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 45,0 KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEE HAARDED 9,0 VEETORUSTIKUD 28,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 38,0 SADEMEVESI 20,0 KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 95,0 MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 9,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 11,5 MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 20,5 RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 8,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 6,5 RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 13,5 VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 8,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 8,5 VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 16,5 TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 10,5 TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 20,5 TALLINNA TEGEVUSPIIRKONNAD KOKKU 4088,71 14.20. TALLINNA ÜVK ARENDAMISEKS KAVANDATUD INVESTEERINGUD AASTATEL 2004–2006 MAKSUMUSTE KOONDTABEL Investeeringute lühiajaline programm arvestab esmavajalike investeeringutega tulenevalt Tallinna ÜVK arendamise kava koostamise ajal kehtivatest Eesti seadustest ning Euroopa Liidu direktiividest, Tallinna kompleksse arendamise vajadusest ja veemajanduse jätkusuutlikkuse tagamisest. Kõigi tegevuste maksumustele on juurde lisatud 25% projekteerimise, ettenägematute kulutuste, projektijuhtimiste ja ehitusjärelevalve tarbeks. Prioriteetse programmi koostamisel on arvestatud AS Tallinna Vesi äriplaaniga, elanikkonna veekvaliteedi parandamise vajadusega ning Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100, 1369) jõustumisega 1. juunist aastast 2002. Määrus jõustub kõigi komponentide osas, ka üldraua sisaldus ja stabiilsus Tallinnas (elanikke üle 2000) küll aastast 2007, kuid investeeringutega nõuetekohase kvaliteedi saavutamiseks tuleb alustada varem. Tabel 14.59 INVESTEERINGU OTSTARVE 2004 2005 2006 Kokku TALLINNA PÕHITEGEVUSPIIRKOND A. PINNAVEEHAARE 3,38 14,3 17,8 35,48 B. VEETOOTMINE, sh: VEEPUHASTUSJAAM 2,8 6,0 8,6 17,4 PÕHJAVESI – – – – KOKKU: 8,8 11 12,6 32,4 C. REOVEEPUHASTUSJAAM 18,53 26,5 7,6 52,63 D. VEEVÕRGUD: VEEVÕRKUDE RENOVEERIMINE 105,6 108,8 91,3 305,7 VEEVÕRKUDE UUSEHITUS 55,8 58,62 50,1 163,8 KOKKU: 161,4 166,7 141,4 469,5 E. KANALISATSIOONIVÕRGUD: KANALISATSIOONIVÕRGU RENOVEERIMINE 73,0 74,0 75,0 222,0 KANALISATSIOONIVÕRGU UUSEHITUS 266,2 229,0 188,8 548,514 KOKKU: 339,2 303,0 263,363 905,563 H. SADEMEVESI 45,3 65,7 55,2 166,2 F. MUUD PROJEKTID 39,6 33,4 36,6 109,6 TALLINNA PÕHITEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 616,21 620,6 534,563 1771,373 MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEEHAARDED 0,7 1,0 2,0 3,7 VEETORUSTIKUD 16,0 17,0 18,0 51,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 16,8 16,0 17,8 50,6 KANALISATSIOONIPUMPLAD 0,5 – – 0,5 SADEMEVESI 14,0 15,0 16,0 45,0 MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 48,0 49,0 53,8 150,8 MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 5,8 5,2 5,3 16,3 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 4,0 5,0 6,0 15,0 SADEMEVESI 2,0 2,0 2,0 6,0 MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 11,8 12,2 13,3 37,3 KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEEHAARDED 2,0 2,0 3,0 7,0 VEETORUSTIKUD 9,1 9,1 10,2 28,4 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 12,7 12,7 10,5 35,9 KANALISATSIOONIPUMPLAD 2,1 1,4 1,4 4,9 SADEMEVESI 5,0 6,0 9,0 20,0 KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 30,9 31,2 34,1 96,2 MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 1,5 1,5 1,5 4,5 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 3,8 4,0 4,0 11,8 KANALISATSIOONIPUMPLAD 0,4 0,4 – 0,8 MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 5,7 5,9 5,5 17,1 RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 4,5 4,2 4,3 13,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 2,0 2,0 2,0 6,0 KANALISATSIOONIPUMPLAD – 0,8 – 0,8 RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 6,5 7,0 6,3 19,8 VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEEHAARDED 0,2 0,1 – 0,3 VEETORUSTIKUD – 1,2 1,3 2,5 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 4,0 2,0 2,0 8,0 VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 4,2 3,3 3,3 10,8 TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND KANALISATSIOONITORUSTIKUD – 5,0 5,1 10,1 KANALISATSIOONIPUMPLAD – – 0,8 0,8 TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: – 5,0 5,9 10,9 TALLINNA TEGEVUSPIIRKONNAD KOKKU 723,31 734,2 656,763 2 114,273 14.21. TALLINNA ÜVK ARENDAMISEKS VAJALIKUD UURIMIS-KONSULTATSIOONITÖÖD 14.21.1. Käimasolevad tööd 1. Uurimistöö Tallinna linna liigniiskete piirkondade andmestiku ja lahendatavate probleemide eelistuste koostamine. Töö on tellitud Tallinna SAPA poolt. Töö täitmist alustati 2003. a ja töö jätkub 2004. a. Töö on vajalik liigniiskete piirkondade väljaselgitamiseks ja edasiseks aluseks kohustuste määramisel nendes piirkondades liigvee ärajuhtimiseks koos teiste võrkude projekteerimise ja ehitamisega. 2. Uurimistöö Kakumäe piirkonna Kakumäe tee, Vabaõhumuuseumi tee, Õismäe raba ja Vana-Rannamõisa tee vahelise ala liigniiskuse kõrvaldamise meetmete kohta. 3. Raku-Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamine alternatiivseks ja hädaolukorra veevarustuseks. Uurimistöö valmimisel tuleb koheselt alustada töös ettenähtavate tegevustega. 14.21.2. Aastatel 2004–2006 teostamist vajavad uurimis-projekteerimistööd 1. Suur-Sõjamäe sademe- ja liigvee ärajuhtimise skeem-uurimistöö. Töö vajadus on olnud mitmeid kordi arutusel seoses Suur-Sõjamäe piirkonnaga, Mõigu poldri läbilaskevõimega ja seisundi hindamisega ning sademe- ja liigvee ärajuhtimisega Rae valla Peetri külast. Skeemi vajadust tingib samuti Smuuli tee pikenduse projekt, mida käesoleval ajal koostatakse ja mille ehitus on arengukava järgi aastatel 2004–2005. Projekti ei ole võimalik realiseerida ilma piirkonna sademevee lahenduse skeemita. Smuuli tee projekteerimise tingimuseks on esitatud ka keskkonnanõue teostada eelnevalt pinnase reostusuuringud. Ka need mõjutavad sademevee ärajuhtimise skeemi ning nendeks on vaja täiendavaid ressursse. 2. Mustjõe piirkonna kompleksne sademe- ja liigvee ärajuhtimise ja puhastamise skeem, mis peab sisaldama ka puhastite tehnoloogilist lahendust ning maa-ala valikut ja selle suuruse määrangut (vajalik planeeringute koostamiseks). Skeemi puudumise tõttu on peatatud Mustjõe asumi detailplaneeringu menetlemine. 3. Tähetorni-Paldiski mnt kompleksne sademe- ja liigvee ärajuhtimise skeem, mis haaraks ka vesikonda Harku valla territooriumil. Skeemi puudumine takistab detailplaneeringute koostamist ja kinnitamist Astangul. Linna seisukohast peaks Harku vald juhtima sademe- ja liigveed oma territooriumilt otse veekogudesse (Harku järve) ja lahendama ka ise sademevee puhastamise. Lahendused linna ja valla territooriumil peaksid teineteisega arvestama. 4. Sademevee ärajuhtimise ja puhastamise skeemlahendus Paljassaare ja Russalka vahelisel alal. Töö on kiireloomuliselt vajalik maa-alade reserveerimiseks sademevee väljalaskudele ja puhastusseadmetele. 5. Sademe- ja liigvee skeemide koostamine Väo, Vana-Pääsküla, Raku-Raudalu, Mõigu ja põhipiirkonna liigniisketes piirkondades vastavalt eelnevale uurimistööle. 6. Põhjaveevarustusega piirkondade komplekssed veevarustuse skeemid, mis määraksid lõpliku veeallika valiku ja annaksid aluse veevõrgu perspektiivseks dimensioneerimiseks. 7. Raku-Männiku piirkonna arendusprojekt veeressursi kaitseks koos puhkeala väljaarendamisega. Koostöö lähivaldade, Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja ettevõtetega. Võimalus kaasata Euroopa Liidu struktuurifonde. 8. Kakumäe Jõeküla piirkonna sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise skeemi koostamine. Töö tulemusel valmib konkreetne skeem terve piirkonna kohta, mis korrigeeriks ja võtaks kokku olemasolevad üksiklahendused ja annaks aluse edaspidiseks projekteerimiseks ja ehitamiseks. 9. Vee- ja kanalisatsiooniskeemide koostamine Mõigu, Vana-Pääsküla ja Raku-Raudalu piirkondades. Skeemid oleks aluseks piirkonna vee-ettevõtjatele edasiseks vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks. 10. Põhjaveevarustusel toimiva veevarustussüsteemi põhimõtete ja kriteeriumide väljatöötamine lähtuvalt Tallinna linnale kinnitatud põhjaveevarudest. 10.1. Maa-alade reserveerimine uutele põhjaveehaaretele Mustamäe-Õismäe võimalikuks üleviimiseks põhjaveevarustusele. 10.2. Tallinna põhjaveehaarete analüüs ja vanade mahajäetud ning omanikuta puurkaevude kui potentsiaalsete reostusallikate likvideerimine. 11. Tallinna linna veevarustuse hädaolukorra kriteeriumite määratlemine ja sellest lähtuvate tegevuste kavandamine. 11.1. Põhjaveel baseeruva veevarustussüsteemi arendamine ja töös hoidmine. Arvestada tuleb seejuures kõigi hädaolukorra võimalike lahenduste, olemasolevate AS-i Tallinna Vesi puurkaevude ning teiste ettevõtete ja eraisikute kaevude kasutusvõimalustega. Töö peab käsitlema ka kõigi reservkaevude kasutusvõimalusi hädaolukorras ning maksumusi nende töökorras hoidmiseks ja hooldamiseks. Sellele peavad edaspidi tuginema nii Tallinna veevarustuse komplekskava kui puurkaevude sulgemiskava. 11.2. Täiendavate ressursside taotlemine riigilt vastavalt Hädaolukorraks valmisoleku seadusele. 12. Amortiseerunud ja mittevajalike puurkaevude sulgemiskava. Kava saab koostada üksnes pärast hädaolukorra kriteeriumide väljatöötamist ja hädaolukorra kava kinnitamist. Puurkaevude sulgemiskava peab käsitlema kasutusest väljasolevate, amortiseerunud, tehniliselt mittekorras ning ebakvaliteetse veega kaevude likvideerimist. 13. Tallinna veevarustuse kompleksse arengukava, mis määraks veepuhastusjaama edasise arendamise kõiki aspekte arvestavalt, koostamine. 14. Ülemiste järve kompleksuuring põhjamuda eemaldamiseks ja järve loodusliku seisundi taastamiseks koos pilootkatsetega. Vajalik, et luua baas Ülemiste järve joogiveeallikana säilitamiseks vajalike tegevuste kavandamiseks. 15. Tasuvusuuring Pirita kanali suudme kinniehitamiseks. Tallinna ÜVK arendamise kava pikaajalises investeeringuprogrammis ettenähtud Pirita-Ülemiste kanali suudmeala varjestamine eeldab eelneva uuringu läbiviimist ja eskiisiprojekti koostamist. 16. Teostada ekspertiis olemasolevale olukorrale ning vastavalt ekspertiisi tulemustele võtta vastu seisukohad kinnistuid ja korruselamuid läbivate torustike määratlemiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes koos sellest tulenevate tegevuste ja vastutusalade piiritlemisega. 17. Koostada kriteeriumid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata alade määratlemiseks varemasustatud piirkondades arvestades olemasolevate süsteemide tehnilist seisukorda ja territooriumite iseärasusi (endised sõjaväe ja tehaste territooriumid, ametkondlikud elamupiirkonnad, kus veetorustikud läbivad mitmeid kinnistuid). 15. VEEMAJANDUSE INSTITUTSIONAALSE OLUKORRA ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD 15.1. VEEMAJANDUST PUUDUTAVAD OLULISEMAD EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID JA EESTI VABARIIGI NING TALLINNA ÕIGUSAKTID 15.1.1. EL direktiivid 1. Joogiveedirektiiv (98/83 EC) 2. Linnaheitvee puhastamise direktiiv (91/271EMÜ) 3. Asula reoveepuhastamise direktiiv (92/271EMÜ) 15.1.2. Seadused 1. Veeseadus 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus 4. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni ratifitseerimise seadus 5. Ranna ja kalda kaitse seadus 6. Saastetasu seadus 7. Ehitusseadus 8. Planeerimisseadus 9. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus 10. Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seadus 11. Konkurentsiseadus 12. Asjaõigusseadus 13. Tarbijakaitseseadus 15.1.3. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused Vabariigi Valitsuse määrused: 1. Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrus nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord» (RT I 2001, 78, 469); 2. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määrus nr 160 «Vee erikasutuse tasu määrad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist» (RTI 2001, 45, 250); 3. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» (RT I 2001, 69, 424); 4. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrus nr 191 «Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine» (RT I 1996, 58, 1090, RT I 2000, 80, 513, RT I 1997, 73, 1205); 5. Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1995. a määrus nr 169 «Vooluveekogu tõkestamise nõuete kehtestamine». Keskkonnaministri määrused: 1. Keskkonnaministri 16. oktoobri 2003. a määrus nr 75 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 2003, 110, 1736); 2. Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrus nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» (RTL 2002, 48, 664); 3. Keskkonnaministri 9. veebruari 2001. a määrus nr 9 «Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja kinnitamine» (RTL 2001, 22, 309); 4. Keskkonnaministri 31. jaanuari 2001. a määrus nr 4 «Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded» (RTL 2001, 20, 274); 5. Keskkonnaministri 6. detsembri 1999. a määrus nr 99 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» (RTL 1998, 346/347, 1432; 1999, 167, 2446); 6. Keskkonnaministri 8. märtsi 1999. a määrus nr 15 «Tallinna linna veehaardel kambriumi-vendi, Pärnu linna Reiu veehaardel kesk-alamdevoni-siluri ja Paide linna veehaardel siluri põhjaveekihist põhjaveevaru kinnitamine» (RTL 1999, 43, 564; 2000, 30, 383); 7. Keskkonnaministri 23. detsembri 1998. a määrus nr 72 «Harjumaa Jõelähtme valla Loo aleviku veehaardel ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi põhjaveekihist põhjaveevaru kinnitamine» (RTL 1999, 2, 22); 8. Keskkonnaministri 11. novembri 1997. a määrus nr 83 «Vee erikasutuse tasu arvutamise ja tasumise korra kehtestamine» (RTL 1997, 196/197, 1037; 1999, 30, 374; 124, 1732; 2000, 43, 611) 9. Keskkonnaministri 22. oktoobri 1997. a määrus nr 72 «Arkna veehaardel Lasnamäe-Kunda veekihist põhjaveevaru kinnitamine» (RTL 1997, 192/193, 1006); 10. Keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a määrus nr 8 «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine» (RTL 1997, 25, 145); 11. Keskkonnaministri 24. detsembri 1996. a määrus nr 64 «Veekaitsenõuete kehtestamine maaparandussüsteemide väljavalikul, ehitamisel ja ekspluateerimisel» (RTL 1997, 14, 87, RTL 1999, 34, 415); 12. Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrus nr 61 «Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine» (RTL 1997, 3, 8); 13. Keskkonnaministri 9. oktoobri 1996. a määrus nr 48 «Vee erikasutuse tasu jaotamise kehtestamine veevõtul Ülemiste järve pinnaveesüsteemi kuuluvatest veekogudest»( RTL 1996, 116, 621; 2000, 15, 192); 14. Keskkonnaministri 5. aprilli 1995. a määrus nr 21 «Järve- ja meremuda kaitse korra kehtestamine» (RTL 1995, 31, lk 1079). Sotsiaalministri määrused: 1. Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100, 1369). 15.1.4. Tallinna linna õigusaktid Otsused: 1. Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2001. a otsus nr 142 «Vee-ettevõtja määramine Mähe 1 ja Mähe 2 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondades»; 2. Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001. a otsus nr 125 «Vee-ettevõtja määramine Kakumäe ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnas»; 3. Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000. a otsus nr 396 «Vee-ettevõtja määramine Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas»; 4. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a otsus nr 214 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondade ja nende piiride kirjelduste kehtestamine». Määrused: 1. Tallinna Linnavolikogu 1. oktoobri 2003. a määrus nr 90 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad» 2. Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2000. a määrus nr 37 «Heitvee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine» 3. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrus nr 25 «Liitumistasu hüvitamise juhend Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel»; 4. Tallinna Linnavolikogu 10. jaanuari 2002. a määrus nr 2 «Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määruse nr 25 «Liitumistasu hüvitamise juhend Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel» muutmine» 5. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrus nr 24 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine» 6. Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2002. a määrus nr 7 «Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000 määruse nr 24 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine» muutmine» 7. Tallinna Linnavolikogu 16. mai 2002. a määrus nr 29 «Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 1999 määrusega nr 25 kinnitatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja muutmine» 8. Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2000. a määrus nr 18 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja muutmine» 9. Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määrus nr 25 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine» 10. Tallinna Linnavolikogu 6. aprilli 2000. a määrus nr 12 «Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1999. a määruse nr 47 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord» muutmine» 11. Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1999. a määrus nr 47 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitamine» 12. Tallinna Linnavolikogu 22. jaanuari 1998. a määrus nr 5 «Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010» 15.1.5. Tallinna linna ülesanded ÜVK teenuse osutamise korraldamisel Üldist Veevarustus on kohaliku omavalitsuse ülesanne. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kuna need ülesanded on ÜVVKS § 7 lg 1 pandud vee-ettevõtjale, siis võib lugeda kohalikku omavalitsust sellest kohustusest vabanenuks niivõrd, kuivõrd kohaselt määratud vee-ettevõtja peab neid täitma. Omavalitsusel on aga selle valdkonna korraldamisel järgmised mõjutamisevahendid ning tuleb arvestada järgmiste asjaoludega, mida allpool täpsemalt kirjeldatakse: ÜVK arendamise kava, ÜVK eeskirjad, tariifid, infrastruktuuri omand, tegevuspiirkonnad, vee-ettevõtja määramine, hädaolukorraks valmistumise tegevused, sh kriisiplaanid, tarbijakaitseline roll, sh elanikkonna teavitamine, ÜVK infrastruktuuri omandi küsimused. ÜVVK-st tulenevad lepingud ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid Linnavolikogu poolt kehtestatavad õigusaktid: 1. ÜVK arendamise kava; 2. ÜVK-ga liitumise eeskiri; 3. ÜVK kasutamise eeskiri; 4. Liitumistasu arvestamise ja maksmise kord; 5. Liitumistasu ülempiir; 6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise kord; 7. Vee-ettevõtja tegevuspiirkondade määramine; 8. Vee-ettevõtja määramine. Linnavalitsuse poolt kehtestatavad õigusaktid: 1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna kehtestamine. Lepingud omavalitsusüksuste vahel: 1. Leping mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ÜVK ulatuse ja kasutamistingimuste määramiseks. Lepingud omavalitsusüksuse ja vee-ettevõtja (ÜVK omaniku või valdaja) vahel: 1. Leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu tagamiseks (nn. teenusleping); 2. Leping ÜVK-st tulekustutusvee võtmiseks; 3. Leping ÜVK avalikest veevõtukohtadest vee võtmiseks; 4. Leping avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks ja puhastamiseks. Lepingud vee-ettevõtja (ÜVK omaniku või valdaja) ja kliendi vahel: 1. Kinnistu ÜVK-ga liitumise leping; 2. Ühisveevärgi kaudu osutatava veevarustuse teenuse leping; 3. Ühiskanalisatsiooni kaudu heitvee ärajuhtimise teenuse leping. Tallinna linna poolt ÜVVKS alusel kehtestatud õigusaktid Tallinna linna poolt kehtestatud dokumendid: ÜVK tegevuspiirkonnad 1. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a otsus nr 214 «Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondade ja nende piiride kirjelduste kehtestamine» 2. Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2000. a otsus nr 133 «Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arenduspiirkondade ja nende piiride kirjelduste kinnitamine» ÜVK eeskirjad ja hinnakujundus 1. Tallinna Linnavolikogu 16. mai 2002. a määrus nr 29 «Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 1999 määrusega nr 25 kinnitatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja muutmine» 2. Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2002. a määrus nr 7 «Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000 määruse nr 24 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine» muutmine» 3. Tallinna Linnavolikogu 10. jaanuari 2002. a määrus nr 2 «Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000 määruse nr 25 «Liitumistasu hüvitamise juhend Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel» muutmine» 4. Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001. a määrus nr 21 «Volitatud isikute määramine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete täitmise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimiseks» * KO 2001, 49, 927 5. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrus nr 25 «Liitumistasu hüvitamise juhend Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel» * KO 2000, 62, 937 6. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrus nr 24 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine» * KO 2000, 62, 936 7. Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2000. a määrus nr 18 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja muutmine» * KO 2000, 56, 858 8. Tallinna Linnavolikogu 6. aprilli 2000. a määrus nr 12 «Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1999. a määruse nr 47 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord» muutmine» * KO 2000, 39, 609 9. Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1999. a määrus nr 47 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord» * KO 2000, 1, 26 10. Tallinna Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määrus nr 25 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine» * KO 1999, 27, 335 Vee-ettevõtjate määramised Tallinnas Tallinna põhitegevuspiirkonnas, Mähe 1, Mähe 2 ja Kakumäe ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondades on määratud järgmised vee-ettevõtjad: AS Tallinna Vesi, AS Esmar Ehitus, OÜ Mähe Vesi ja OÜ Kakumäe Võrgud. Vee-ettevõtjad on määratud järgmiste Linnavolikogu otsustega: 1. Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000. a otsus nr 396 «Vee-ettevõtja määramine Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas». 2. Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2001. a otsus nr 142 «Vee-ettevõtja määramine Mähe 1 ja Mähe 2 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondades». 3. Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001. a otsus nr 125 «Vee-ettevõtja määramine Kakumäe ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnas». 15.1.6. Vee-ettevõtja ülesanded Üldist Veevarustus on omavalitsuse ülesanne (KOKS § 6 lg 1). Vee-ettevõtja tagab selle ülesande nõuetekohase täitmise (ÜVVKS § 7 lg 1). Sealjuures vee-ettevõtja osutab vee- ja kanalisatsiooni teenuseid, korraldab kinnistute liitumist ÜVK-süsteemiga ja tegutseb ÜVK arendajana ja hooldajana. Vee-ettevõtja ülesanded infrastruktuuri väljaarendajana Vee-ettevõtja ei vastuta ainult veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise, vaid ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest. ÜVVKS kohaselt vee-ettevõtjale pandud roll mingi piirkonna ühisveevärgi ja .kanalisatsiooni väljaarendamisel võib sattuda vastuollu piirkonnas tegutseva kinnisvaraarendaja huvidega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas sisalduv pikaajaliste investeeringute plaan ei pruugi ühtida kinnisvaraarendajate plaanidega piirkonna väljaarendamisel. Teatud juhtudel võib kinnisvaraarendaja soovida piirkonda ise ja omaenda ajagraafiku kohaselt välja arendada. Seevastu vee-ettevõtja huvides oleks piirkonna väljaarendamine sedavõrd, kuivõrd see tagab talle mõistliku tulukuse, mis ÜVVKS kohaselt sisaldub liitumistasus. Ka ei arvesta kinnisvaraarendaja tempo alati omavalitsusüksuse rahaliste võimalustega, kuna viimane peaks väljaehitatud infrastruktuuri tasu eest munitsipaliseerima. Samas võib see olla soodsam tulevaste klientide seisukohalt, kellele kinnistu soetamisel on tähtis kohese infrastruktuuriga liitumise võimalus. Riigihangete seaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt peab vee-ettevõtja teenuste ja asjade ostmisel kasutama, kus kohane, riigihankemenetlust. Varade kuulumine kolmandale isikule Teenuste osutamiseks vajalike rajatiste ja seadmete omand võib põhimõtteliselt olla omavalitsusel, kelle haldusalal teenuseid osutatakse, vee-ettevõtjal ja ka kolmandal isikul. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis (ÜVVKS § 2 lg 3). Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse § 158 sätestatut. Ehitusseaduse § 14 kohaselt peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Seaduses sätestatut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. Konkurentsiseaduse §-des 16–18 on sätestatud vee ettevõtja turuseisund ja varade kasutamine vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel järgnevalt: § 16. Turguvalitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine Keelatud on turguvalitseva ettevõtja poolt oma seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas: 1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine; 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; 3) võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda; 4) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi; 5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks; 6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest; 7) eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmine. § 17. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja tegevuse piirangud (1) Eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale võib talle selle õiguse andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents. (2) Olulist vahendit omavale ettevõtjale võib seadusega määratud riigiasutus, Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalituse territooriumi piires teenust osutava olulist vahendit omava ettevõtja korral kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents. (3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada teatud liiki eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada kohaliku omavalitsuse territooriumil teenuseid osutavatele eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole või kui see kord neile ettevõtjatele ei laiene. § 18. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustused (1) Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud: 1) lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil; 2) hoidma raamatupidamises selget vahet erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel (näiteks tootmine, edastamine, turustamine ja ettevõtja muud tegevusalad), tagades sellega majandusarvestuste läbipaistvuse. (2) Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja võib keelduda lubamast teistele ettevõtjatele juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile, kui keeldumiseks on objektiivsed alused, sealhulgas: 1) on ohustatud antud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga ühendatud seadmete ohutus ja turvalisus ning võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi töö efektiivsus ja turvalisus; 2) on ohustatud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi terviklikkuse hoidmine või vastastikuses seoses toimimine; 3) seadmed, mida soovitakse ühendada võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga, ei vasta kehtivatele tehnilistele standarditele või reeglitele; 4) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puuduvad tehnilised ja finantsilised võimalused ning vahendid, et vajalikul määral efektiivselt ja turvaliselt teenindada vastava võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi kaudu või abil; 5) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puudub seadusega ettenähtud luba vastavaks tegevuseks; 6) juurdepääsu tagajärjel ei ole tagatud seadusega ettenähtud andmete kaitse. Lepingud klientidega Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel (ÜVVKS § 8 lg 3 ja § 13). Ka liitumine toimub lepingu alusel. TSÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Lepingupõhja või lepingu osaks olevate tüüptingimuste koostamisel on soovitav arvestada võlaõigusseadusega, vältimaks olukorda, kus lepingus kasutatav tüüptingimus on eelduslikult kliendi õigusi ebamõistlikult kahjustav ja seega kehtetu (VÕS § 36-39). 15.1.7. Vee-ettevõtja ja kinnisvaraarendaja koostöö ÜVK arendamisel ÜVK arendamise kavas sisalduv investeeringute plaan võib mingi piirkonna väljaarendamisel osutuda mitterahuldavaks, arvestades kinnisvaraarendaja ning klientide soovitud tempot. Kinnisvaraarendaja võib soovida piirkonda ise ja omaenda ajagraafiku kohaselt välja arendada, kuid vee-ettevõtja võib soovida piirkonda ise välja arendada, pidades silmas liitumistasus sisalduvat mõistlikku tulukust. ÜVVKS § 4 lg 4 kohaselt peab ÜVK-ga kaetaval alal ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Niisiis annab küsimusele, kes peaks saama infrastruktuuri arendamise õiguse, vastuse ÜVVKS § 4 lg 4. Kui vee-ettevõtja on nõuetekohaselt määratud, siis tuleb arvestada, et koos kohustusega vastava infrastruktuuri väljaarendamiseks, on talle antud ka õigus seda teha. Vee-ettevõtjaga sõlmitav leping peaks aga sellegipoolest sisaldama nii vastavat kohustust kui ka selle mittetäitmise tagajärgi. Eriline olukord on aga juhul, kui kinnisvaraarendaja soovitud aeg ÜVK väljaarendamiseks on oluliselt lühem ÜVK omaniku või valdaja kavandatud ajast. Lahendades seda vastuolu, tuleb lähtuda ühelt poolt vee-ettevõtja õigusest ja kohustusest ÜVK väljaehitamisel, aga teiselt poolt klientide õigusest saada vee- ja kanalisatsiooni teenuseid. Kui ÜVK arendamise kava ja seal sisalduv investeeringute plaan ei taga klientidele nende õiguste realiseerimist mõistliku aja jooksul, siis tuleb leida alternatiivne tee nõuetekohase infrastruktuuri ehitamiseks ja huvide ühitamiseks. Kuna kohalikul omavalitsusel on teatavad ülesanded, õigused ja kohustused detailplaneeringute ja ehituslubade osas, on võimalik korraldada vajalike ÜVK infrastruktuuride ehitamist üldsusele vajalikul viisil. Planeerimisseaduse ja ehitusseaduse kohaselt kuulub planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse, kes tagab kõigi huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja kooskõlastamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kindlasti kuulub kinnisvaraarendaja huvitatud isikute ringi, kuid seal on ka vee-ettevõtja, kelle hallatava ÜVK struktuuriga tahetakse loodavat struktuuri liita, ning tulevased vee-ettevõtja kliendid, kes ise oma huve ei saa kaitsta, kui nad ei ole veel krunte omandanud, ning kelle huve peab seega kaitsma omavalitsus. Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Ehitusluba ei anta enne, kui ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele. Seega on detailplaneering ja väljaehitamine omavahel seotud ning mõistlik on mitte väljastada ehitusluba enne, kui on tagatud detailplaneeringus ettenähtud tehnovõrkude ehitamine. Ülaltoodu põhjal ja erinevuse korral ÜVK arendamiseks kavandatud tempos võib kohaldada skeemi, kus detailplaneeringu tingimustega kohustatakse kinnisvaraarendajat saavutama vee-ettevõtjaga kokkulepe vajalike eesvoolude arendamise ja liitumise kohta, mis oleks detailplaneeringu kehtestamise üheks eeltingimuseks. Selline leping peab katma ka ÜVK tulevase staatuse, kusjuures loodav struktuur tuleb liita olemasolevaga, andes selle omandi ÜVK omanikule. Siin võib näha ette infrastruktuuri väljaehitamise kinnisvaraarendaja poolt järgmiste põhimõtete alusel. Kinnisvaraarendajal peab olema teada, millist eesvoolu reoveele kasutades integreeritakse loodav süsteem olemasolevasse. See eeldab lepingu sõlmimist eesvoolu omaniku/valdajaga. Infrastruktuuri väljaarendamisel tuleb lähtuda nõudest, et kinnisvaraarendaja kooskõlastaks projekti vee-ettevõtjaga. Ka detailplaneeringu koostamisel tuleb tingimuseks seada vee- ja kanalisatsiooni küsimuste skeemi kooskõlastamine vee-ettevõtjaga. Sellise korra puhul võib ette näha kahte skeemi: 1. Kinnisvaraarendaja ehitab infrastruktuuri välja, lisab vastavad kulud müüdava kinnistu hinnale ja annab infrastruktuuri üle ÜVK omanikule tasuta. 2. Infrastruktuur antakse üle ÜVK omanikule tasu eest, mis makstakse kinnisvaraarendajale pärast liitumistasu laekumist klientidelt. Kuivõrd praegune ÜVVKS annab selles küsimuses põhjendamatult lakoonilise regulatsiooni, siis võib siin näha vajadust seaduse täpsustamiseks tulukuse osas. Sealjuures tuleb, arvestades vee-ettevõtja ja kinnisvaraarendaja huvide võimalikku konflikti, kirjeldada alused, mis annavad kinnisvaraarendajale õiguse ÜVK väljaarendamiseks, ja selliselt väljaarendatud struktuuri integreerimise teed üldisesse ÜVK süsteemi, kinnisvaraarendajale kulutuste hüvitamise kord ja selliste kulutuste suhe liitumistasuga. Arvestades ÜVK tausta, ja vee-ettevõtja kohustust kasutada riigihanget, tuleks samasugune kohustus panna ka kinnisvaraarendajale. Siin võib näha vajadust seaduse täiendamiseks. Kirjeldatud lahendus (esimene või teine skeem) eeldaks vastava lepingu sõlmimist kinnisvaraarendaja, vee-ettevõtja ning omavalitsuse vahel. Sel juhul seatakse ehitusloa väljastamine sõltuvusse ülalmainitud lepingust, kusjuures sellise lepingu sõlmimise vajadusega ning vajadusega loodava ÜVK struktuuri integreerimiseks tuleb arvestada juba detailplaneeringu tegemisel. Kehtiv ehitusseadus ei anna hetkel võimalust sellisel alusel keelduda ehitusloa väljastamisest, kuid samas võivad linn ja kinnisvaraarendaja selliselt kokku leppida. Lahendus tagab klientidele kiire liitumisvõimaluse ning võib vähendada koormust omavalitsuse eelarvele. Loomulikult tuleb alati arvestada sellega, kuidas ehitatav infrastruktuur on seotud olemasolevaga ja kui on seotud, siis kuidas on lahendatud omandiküsimused ehk kas olemasolev infrastruktuur on vee-ettevõtja omandis ja kui ei ole, siis kuivõrd on soovitav see talle anda, võimalik kaasomandi tekkimine jne. Ent muud lahendused tõstavad klientide jaoks liitumise hinda või lükkavad liitumisvõimaluse ajaliselt edasi. Sama teema haakub ka küsimusega alternatiivsest veevarustusest, milles ei kasutata ÜVK poolt pakutavaid võimalusi, näiteks isiklik veevarustus puurkaevu abil. Kui isik soovib kasutada vett otstarbel ja hulgas, mis ei tingi vee erikasutusloa taotlemist, pole põhjust keelduda ehitusloa andmisest kinnistuomanikule, kes soovib ehitada puurkaevu enda tarbeks (veeseaduse §-d 5–8). Seega alternatiivset veevarustussüsteemi ei saa välistada ka ÜVK teeninduspiirkonnas, kuid otstarbekas oleks jätta selline võimalus siiski väljapoole teeninduspiirkonda. Selleks tuleb taotleda, et kliendi seisukohalt oleks ÜVK-ga liitumine ja selle kasutamine soodsam, võrreldes isikliku veevarustussüsteemiga. 15.1.8. Võimalus omada ja hooldada võõral kinnistul asuvat torustikku Kliendi, kellel puudub otseühendus ÜVK süsteemiga, kinnistu liitumine on tehtud läbi teise kliendi kinnistu, siis tekib küsimus vee-ettevõtja võimalusest omada ja hooldada võõral kinnistul asuvat infrastruktuuri. Probleemiks võivad olla maju ja krunte läbivad, ebamäärase staatusega torustikud, mida vee-ettevõtja võib ÜVK osana mitte käsitleda, kuigi osutab selliste torustike kaudu vee- ja kanalisatsiooni teenuseid klientidele, kellel puudub muu ühendus ÜVK süsteemiga. See teema puudutab ka selliseid arendamise kavas käsitletud teemasid nagu ÜVK eeskirjad ja varade omand. Tuleb arvestada ÜVVKS § 2 lg 1 antud ÜVK määratlusega, mis määratleb ÜVK selle otstarbe kaudu järgmiselt: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. ÜVVKS § 3 lg 2 kohaselt asub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelist piiri määrav liitumispunkt kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. Problemaatiliseks võib jääda olukord, kus kinnistu omanik ja vee-ettevõtja ei lepi kokku liitumispunkti asukohas. Samas ei saa võõral kinnistul asuvat torustikku käsitleda ka kinnistu veevärgi ja kanalisatsioonina, kui sellel on ilmselt ÜVK tunnused, nagu selle torustiku funktsioon ka teistele klientidele vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutamisel. Sellist torustikku tuleb käsitleda ÜVK osana. Küsimuse ÜVK ehitamisest võõrale kinnisasjale ning selle hooldamisest võib lahendada järgmiselt. ÜVVKS § 2 lg 3 kohaselt kohaldatakse ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile asjaõigusseaduse § 158 sätestatut. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus, vastu võetud 27. oktoobri 1993. a seadusega (RT I 1993, 72/73, 1021), jõustunud 1. detsembril 1993. a, sätestab: § 152. Tehnovõrgu ja -rajatise talumine Omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjale või veel kinnistusraamatusse kandmata maale enne 1999. aasta 1. aprilli püstitatud tehnovõrku või -rajatist (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) sõltumata sellest, kas kinnisasi on vastava asjaõigusega koormatud või mitte. Omanik peab muuhulgas võimaldama tehnovõrgu või -rajatise (edaspidi tehnorajatis) teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. Omanik võib nõuda tehnorajatise kõrvaldamist, kui see ei ole enam eesmärgipärasel kasutusel. (2) Alates 1999. aasta 1. aprillist on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel kandmata maale või riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga. [RT I 2002, 99, 579 – jõust.1.01.2003] § 153. Kinnisasja omaniku õigus keelduda reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisest (1) Tehnorajatise omanikul, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel pärast 1999. aasta 1. aprilli, on õigus nõuda 10 aasta jooksul, alates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks. (11) Kinnisasja omanik võib reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisest keelduda, kui tehnorajatise edasine asumine kinnisasjal selle kasutamist oluliselt takistab ja omaniku kahju tehnorajatisest on suurem kui tehnorajatise teise kohta ümberpaigutamise kulud, samuti juhul, kui omanik kannab kõik tehnorajatise ümberpaigutamise kulud ja annab selleks tehnorajatise omanikule eelnevalt piisava tagatise. (2) Kui omanik keeldub alusetult käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud alustel reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisest ega ole nõus kandma tehnorajatiste ümberpaigutamise kulusid, võib tehnorajatise omanik: 1) nõuda lepingu sõlmimist kohtu kaudu; 2) taotleda maatüki andmist sundvaldusse vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006); 3) esitada ühepoolse avalduse kinnistusametile reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kinnistamiseks, milles sisalduvad kõik reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse sisu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 nimetatud hagi rahuldamisel määratakse kohtuotsuses reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse tingimused ja kohtuotsus on aluseks kande tegemisele kinnistusraamatusse. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 nimetatud avalduse saamisel teatab kinnistusamet sellest kirjalikult koormatava kinnisasja omanikule ja annab talle kolmekuulise tähtaja vastuväidete esitamiseks. Kui nimetatud tähtaja jooksul kirjalikult vastuväiteid ei esitata, saadetakse kinnisasja omanikule täiendav teade, millega antakse ühekuuline tähtaeg vastuväidete esitamiseks. Kui vastuväiteid ei esitata, rahuldab kinnistusamet avalduse. Kui kinnisasja omanik esitab vastuväiteid, jätab kinnistusamet avalduse rahuldamata. [RT I 2002, 99, 579 – jõust. 1.01.2003] § 154. Tasu tehnorajatise talumise eest (1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu tema kinnisasjale püstitatud tehnorajatise talumise eest, sõltumata sellest, kas talumise kohustus tuleneb seadusest või kinnisasja koormamisest servituudi või isikliku kasutusõigusega. Tasu suurus võrdub tehnorajatise kaitsevööndi pindalale vastava maamaksuga, mis korrutatakse läbi maa sihtotstarbe koefitsiendiga. Tasu maksmise perioodi, korra ja maa sihtotstarbe koefitsiendid kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Tehnorajatise omanik, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale enne 1999. aasta 1. aprilli, on vabastatud tasu maksmisest tehnorajatise talumise kohustuse eest kuni 2009. aasta 1. jaanuarini. (3) Tehnorajatise omanik, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale kinnisasjale seaduslikul alusel pärast 1999. aasta 1. aprilli, on vabastatud tasu maksmisest tehnorajatise talumise kohustuse eest kuni 2009. aasta 1. jaanuarini.» [RT I 2002, 99, 579 – jõust. 1.01.2003] 15.2. VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTE LAIENDAMINE TALLINNA LÄHIVALDADESSE Tallinna ÜVK arendamise kava koostamisel lähtuti Tallinna lähiümbruse valdade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni olemasolevast olukorrast ja võimalikest arengusuundadest. Eesmärgiks oli välja selgitada, millised Tallinna lähiümbruse vallad on huvitatud joogi- ja tarbevee ostmisest Tallinna linnast ja millised vallad on huvitatud reovee juhtimisest Tallinna reoveepuhastile. Siinkohal on aluseks võetud selline kaugus Tallinnast, kus joogivee toomine ja reovee ärajuhtimine oleks veel tehniliselt võimalik ja majanduslikult ning keskkonnaaspektist põhjendatud. Arvestatud on perspektiivse veetarbimisega lähiümbruse valdades. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas on välja toodud vajalikud investeeringud Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamiseks selliselt, et kõik lähivallad saaksid huvitatuse korral ja kokkuleppel Tallinna linnaga ühineda Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemiga. Arendamise kava ei näe ette investeeringuid lähiümbruse valdades. Samuti ei kohusta ÜVK arendamise kava Tallinna lähipiirkondi Tallinna süsteemidega liituma, sest see on tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest omavalitsuste vahelise kokkuleppe küsimus. Samas arvestab ÜVK arendamise kava kõigi lähiümbruse valdadest tulevate võimalike reoveekoormustega ning sinna võimaliku joogivee suunamisega. Tallinn kuulub Harju alamvesikonna piiridesse. Kuna Tallinna pinnaveehaarde süsteem paikneb suures osas väljaspool linna teistes alamvesikondades, oleks otstarbekas teha koostööd veeressursside kasutamisel ja reoveekäitlusel naabervaldadega. Alljärgneval kaardil on toodud Harju alamvesikond.

Tallinna ÜVK arendamise kavas (institutsionaalne osa) on käsitletud seadustest tulenevalt vajalikud tegevused, mis tuleb läbida omavalitsuste poolt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ühitamisel. ÜVK arendamise kavas on soovitatud Tallinna linnal korrastada esimese sammuna juba praegu toimuv ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste osutamine Tallinna vee-ettevõtjate poolt väljaspool Tallinna linna ning järgmiste sammudena leida koos naaberomavalitsustega ühised huvid veemajanduse edasiseks arendamiseks. Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskava sisaldab endas veemajandamise eesmärke alamvesikonnas, ülevaadet veekogude ning põhjaveekihtide seisundist, informatsiooni vee kasutamise kohta, inimtegevusest tuleneva mõju hinnangut veekogudele ja põhjaveekihtidele, veekasutuse majanduslikku analüüsi, jms. Veemajanduskava sisaldab lisaks eelpoolnimetatud ülevaadetele ka tegevusprogrammi ning meetmete kirjeldust veekogude või põhjaveekihtide seisundi säilitamiseks või parandamiseks. Arendatavate projektide raames tuleb lahendada perspektiivselt nii joogivee kui kanalisatsiooni küsimused, sh. kus tehniliselt võimalik ja omavalitsuste vahelise vastastikuse huvi olemasolul võiks arvestada ka Tallinna linna vee- ja kanalisatsiooni süsteemi teenustega. 15.3. LÜHIKOKKUVÕTE LÄHIÜMBRUSE VALDADE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI SÜSTEEMIDEST Käesoleval hetkel on Tallinna ühiskanalisatsiooniga ühendatud Saue linn, Saue valla Laagri alevik, Saku alevik, Tabasalu ning Viimsi vald ja Viimsi alevik, Haabneeme keskus, Kelvingi elurajoon ja Püünsi tööstuspiirkond. Tallinna lähivaldadele veevarustuse laiendamine Tallinna veepuhastusjaamast toituvast süsteemist on reaalne eelkõige Maardu piirkonnale – Muuga sadam, Kallavere ja Muuga aedlinn. Kõne alla võib tulevikus tulla pinnavee viimine Rae, Harku ja Kiili valla territooriumile. Töös on aluseks võetud Ida-Harju regiooni asulate reo- ja heitvee ärajuhtimise põhiskeem ning teised lähivaldade olemasolevad arengukavad. 15.3.1. Harku vald Harku valla reovee eelvooludeks on Tiskre ülepumpamissüsteem, Harku järve tagune ülepumpamissüsteem ja Õismäe kanalisatsioonisüsteem Tiskre ülepumpamissüsteemi rajamisel on arvestatud reovee kanaliseerimise võimalusega kuni Murasteni (ka). Tabasalu alevik ning Harku järve tagune osa on praegu kanaliseeritud nn Harku järve taguse reoveetorustiku baasil. Harku asula kanaliseerimiseks on koostatud skeem, mis näeb ette Õismäe kanalisatsioonitorustiku pikendamist kuni Harku asulani. Toruläbimõõdu dimensioneerimisel on arvestatud kanaliseerimisega Tallinna reoveesüsteemi piirkonnast, mis ulatub Hüüruni (jõeni). Harku valla üldplaneering näeb ette kanalisatsioonitrassi ehitust Murastest kuni Tabasaluni, mille tulemusena saavad kanaliseeritud Klooga-Rannamõisa teest mere poole jäävad alad. AS Tallinna Vesi poolt tellitud töö kohaselt on piirkonna veevarustus ettenähtud ka edaspidi puurkaevude baasil. Olmekanalisatsiooni eelvooluks on Tiskre ülepumpamisjaam ning Harku järve ülepumpamisjaam. Kanalisatsioonisüsteemi dimensioonimisel on arvestatud perspektiivselt Muraste ja Suurupi aladelt tuleva reoveega. Tabasalu piirkonna kanaliseerimine hõlmab ka Harku järve ja Tiskre oja äärset maa-ala, Harkujärve küla, Tiskre küla ning Rannamõisa küla. Mõlemad eelvoolud on võimelised vastu võtma formeeruvaid vooluhulki. Tiskre süsteemi juhitakse 1430 m3/d ning Harku-Õismäe süsteemi 150 m3/d heitvett. Olemasoleva eelvoolu võimsus on piisav. Harku alevikust formeerub 2010. aastaks 300 m3/d, mille eelvooluks on Harku–Õismäe süsteem. 15.3.2. Saue vald, Saue linn, Saku vald ja Laagri alevik Reovete eelvooluks on Laagri pumpla. Tallinna linna piires on piisav eelvool vastu võtmaks piirkonnast perspektiivseid reovee koguseid. Probleemiks võib saada olemasolevate Saku ja Saue survetorustike olukord. Kuna täna puudub piirkonnas ühtne vee- ja kanalisatsiooni skeem, siis on Pärnu mnt ümbruse uue hoonestuse reovesi pumbatud suhteliselt kaootiliselt peasurvetorustikku. Saue linna veevarustuse ja kanalisatsiooni skeemi korrektuur on koostatud AS Tallinna Vesi tellimusel. Skeem ei näe ette Saue linna veevarustuse liitmist Tallinna joogiveevõrguga. Reovee ärajuhtimiseks on rajatud kanalisatsiooni survetrass, mis Laagri aleviku juures läheb üle isevoolseks Ø500mm toruks, kuhu juhitakse ka Saku aleviku reoveed. Tallinna ja Laagri aleviku piiril asub AS-le Tallinna Vesi kuuluv reovee pumpla, mis pumpab Saue linna - 1300 m3/d, Saku aleviku – 740 m3/d ning Laagri aleviku – 700 m3/d reoveed Harku - Õismäe süsteemi. Saue valla teistest piirkondadest omab uut reoveepuhastit Ääsmäe. Sarnaselt Saue linnaga on Laagri aleviku veevarustus puurkaevude baasil. 15.3.3. Kohila vald Salutaguse pärmitehase kavatsus laiendada perspektiivselt tootmist praeguse mahuga võrreldes kuni 5-kordseks, andis idee ühendada Kohila alevik, Prillimäe, Kurtna ning Salutaguse pärmitehas läbi Saku valla Tallinna süsteemiga, kaasates ka Kiisa suvilate piirkonna. Piirkonna reoveega on arvestatud Tallinna reoveepuhasti ja torustike võimsusvaru kontrollarvutustes. Ilma Kiisa suvilate piirkonnata on Kohilast formeeruv reovee hulk järgmine: Kohila alev 620 m3/d Prillimäe ja Salutaguse 100 m3/d Salutaguse pärmitehase perspektiivne vooluhulk ja reostus: Q= 1150 m3/d BHT7 1100 mg/l KHT 1600 mg/l H/a 400 mg/l Püld 55 mg/l Nüld 800 mg/l 15.3.4. Kiili valla põhjaosa Vastavalt Kiili valla arengukavale näeb Kiili vald põhilist arengut Tallinna ringteest põhja poole jääval alal. Hetkel koostatud ja koostatavate detailplaneeringute järgi võib prognoosida 280 m3/d tekkivat reovett. Lähim liitumise punkt asub Raudalu väikeelamute piirkonnas. Reoveekäitlus on Kiili valla Kangru külas esialgu lahendatud kinnistutevaheliste kogumiskaevudega, kuid selline lahendus ei ole Ülemiste järve kaitse seisukohalt otstarbekas. Kuna Kangru ja Luige küla vahel toimub aktiivne kinnisvaraarendus, kasvab Kangru küla ilmselt lähitulevikus Luige külaga kokku. Seetõttu ei ole otstarbekas Kangru külla rajada lokaalset reoveepuhastit, vaid ehitada Luige külaga ühendav reovee survetoru või juhtida kogu Luige-Kangru piirkonna reoveed Tallinna reoveepuhastile. Lähim võimaliku liitumise punkt asub Raudalu väikeelamute piirkonnas, kuid olemasolev Ø110 survetrass ei ole piisav Luige ja Kangru piirkonna reovee vooluhulga vastuvõtmiseks. Raudalu väikeelamud on ühendatud läbi Raku Nurme pumplasse ja sealt edasi Pääsküla süsteemi ning sealt edasi Õismäe süsteemi. Arvestades Luige ja Kangru piirkonna perspektiivseid vajadusi, on vajalik rajada Kangru külla reoveepumpla ja uus piisava läbimõõduga survetorustik. Arvestatav eelvool on Pärnu mnt/Mahla tn Ø600 mm kollektor. Kollektor ning sealt edasi Tallinna reoveepuhastini on piisav võimsus. Ringi ehitamist vajab nii Viljandi mnt pumpla, kui survetorustikud. Samuti ei saa olulisel määral arvestada olemasoleva Raku reoveepumpla ja survetorustikuga. 15.3.5. Rae vald Reovee eelvooluks on olemasolev Tartu mnt torustik ja Lasnamäe tunnelkollektor. Tartu mnt torustik on piisav vastu võtmaks reovett piki Tartu mnt-d kuni Assakuni, ka. juhul kui ehitatakse uus Mõigu pumpla ning uued survetorustikud. Ülejäänud Rae valla (Lagedi, Jüri, Vaida jt) reovee eelvooluks on Lasnamäe tunnelkollektor. Kanaliseerimine on võimalik läbi Loo pumpla, kusjuures Loo pumpla ja survetorustike ehitamisel on arvestatud perspektiivsete kogustega Rae valla territooriumilt. Rae valla poolt tellitud töö näeb ette suuremate asumite nagu Vaida, Jüri, Assaku, Lagedi kanaliseerimist Tallinna süsteemi. Seejuures hõlmates survetrassi lähedusse jäävaid väiksemaid asumeid. Rae vald on jaotatud kaheks reovee valgalaks, mille eelvooluks oleksid Lennujaama pumpla ning Peterburi mnt ääres nn Iru pumpla. Lennujaama pumplasse oleksid kanaliseeritud Assaku, Mõigu, Peetri ja Järveküla piirkonnad, kust on hinnanguline formeeruva heitvee vooluhulk 1260 m3/d. Iru pumplasse suubuks Jüri, Lagedi ja Loo reoveed 3010 m3/d. Sademevee 0,5 m3/s eelvooluks on Mõigu tiik. 15.3.6. Jõelähtme vald Jõelähtme valla reovee eelvooluks on Jõelähtme prügila nõrgvee kanalisatsiooni ülepumpamissüsteem ja Lasnamäe tunnelkollektor. Eelvoolu rajamisel on arvestatud valla territooriumil asuvate asulate reovee kogustega. Jõelähtme vallast on seoses Jõelähtme uue prügila rajamisega ehitatud survetrass prügilast piki Peterburi mnt-d kuni Lasnamäe tunnelkollektorini Ø2400 mm. Survetrassi dimensioonimisel oli arvestatud võimaliku Rae valla liitumisega. Survetrassiga on ühendatud Jõelähtme uus prügila, Maardu järve ümbrus, Maardu tööstusrajoon ja Iru küla. Survetrassi eelvool asub Lasnamäe V-s mikrorajoonis Pirita jõe ääres. 15.3.7. Maardu Kallavere ja Muuga linnaosad Maardu linna reovee eelvooluks on Jõelähtme prügila nõrgvee ülepumpamissüsteem ja Lasnamäe tunnelkollektor. Koos Jõelähtme prügilaga rajatud ülepumpamissüsteem võimaldaks põhimõtteliselt Maardu linna lõunaosa kanaliseerimise Tallinna heitvetesüsteemi, suuremate koguste kanaliseerimisel oleks vajalik ümber ehitada koos Jõelähtme ülepumpamissüsteemiga ehitatud nn Maardu pumpla. Kallavere ja Muuga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavade põhjal oleks survekanalisatsiooni juhitavad vooluhulgad vastavalt 3100 m3/d ja 1800 m3/d. 15.3.8. Viimsi vald Viimsi valla reovee eelvooluks on Merivälja kanalisatsiooni kollektor, mille võimsusest piisab vastu võtmaks kogu Viimsi asula reovett. Ülevaatamist vajaks vaid reoveepumplate järjestikusel töötamisel nende töötsüklid. Viimsi vald on jaotatud kaheks valgalaks: läänerannik ja idarannik. Lääneranniku reoveed pumbatakse käesoleval ajal Pirita pumplasse. Idaranniku reoveed on võimalik tulevikus pumbata läbi Muuga aedlinna prügila survekollektorisse. Lääneranniku perspektiivsed reoveed moodustavad 3510 m3/d, idarannikul vastavalt 740 m3/d. Äigrumäe piirkond on ettenähtud kanaliseerida läbi Mähe –170 m3/d. 15.3.9. Harjumaa idaregiooni probleemid Harjumaa idaregiooni vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise kava koostamise raames on arutatud, et Tallinna süsteemiga liitumisest võiksid huvitatud olla Jõelähtme vallas Kostivere –100 m3/d, Raasiku vallas Raasiku – 250 m3/d ja Aruküla – 1280 m3/d. Anija vallas võiks teoreetiliselt ühendada Tallinna süsteemi AS-i Horizon Kehra (tselluloosivabrik), mille Tallinna suunatav heitveekogus oleks 29850 m3/d, reostuskoormused on 3642 kgBHT7/d, 8925 kg KHT/d. Kehra linna osas oli 2000–2001 aastal päevakorras olnud detailplaneeringu koostamine seoses puidutöötlemisfirma Estonian Cell AS võimaliku rajamisega Kehrasse. Tehase ehitamisega kaasnenud reovee vooluhulgad oleks olnud 6000 m3/d, ja reostuskoormused 720 kg BHT7/d ja 14400 kg KHT/d. Kehra tööstusreovee suunamine Tallinna oleks olnud kogu Harjumaa idaregiooni kanaliseerimisel otsustava tähtsusega, mis oleks ka ilma Estonian Cell AS rajamiseta Kehrasse tulnud lahendada koos Jõelähtme prügila nõrgvee kollektori rajamisega. Kuna liitumistingimused Tallinna süsteemiga ei olnud valdadele ja ka tööstusettevõtetele vastuvõetavad, ei ole Jõelähtme prügila nõrgvee kollektor Harjumaa idaregiooni reovee vastuvõtuks dimensioneeritud. Tallinna reoveepuhasti koormusarvutustes on ülalmainitud reoveekogustega arvestatud põhjusel, et vältida ka teoreetilisi riske reoveepuhasti ülekoormamiseks ja et Tallinna linnal oleks teatav reoveepuhastusvõimsuste varu. Perspektiivis võimalikud lisanduvad reovee kogused Tallinna süsteemi Tabel 15.1 Vald m3/d Viimsi 4250 Harku vald ja alevik 1730 Kohila alev ja ümbrus 1870 Kiili valla põhjaosa 280 Rae vald 4270 Jõelähtme vald 3120 Maardu linn 9080 Kuusalu vald 840 Kehra linn ja tööstus (teoreetiline) 38 120 Kokku 63 560 15.4. KOOSTÖÖST JA VASTUTUSEST ÜVK TEENUSTE KORRALDAMISEL JA OSUTAMISEL

15.4. Selgitus lepingute kohta Leping Tallinna linna ja vee-ettevõtja vahel ehk teenusleping Sellises lepingus, mille eeskujuks võib teataval määral võtta Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahelise teenuslepingu, tuleb kirjeldada vee-ettevõtjale antud eriõiguse piirkonda (teeninduspiirkond), eriõiguse sisuks olevaid teenuseid (joogiveevarustus, veekasutus avalikes huvides, heitvee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimisteenused jm teenused), teenuste kvaliteediküsimusi, tariifide tõstmise korda, varade ekspluateerimise nõudeid, teabe ja aruandluse käsitlemist, vee-ettevõtja lepinguliste kohustuste täitmise kontrolli ning vee-ettevõtja poolset omavalitsuse kehtestatud eeskirjade järgimise kohustust. Teenuste kvaliteediküsimused peaksid hõlmama muuhulgas joogivee vastavust kehtivatele nõuetele, ÜVK teenuste katkematust (siin on teatav roll ka omavalitsuse poolt kinnitatud ÜVK kasutamise eeskirjal), klientide mõõtevahenditega varustamist ning ka klientide lepinguid, mis peavad olema kohased tarbijalepingud. Leping peaks sisaldama selgeid eesmärke vee-ettevõtja efektiivsuse tõstmiseks ja tariifide alandamiseks tulevikus. Tariifide vajalikuks ja põhjendatud tõstmiseks võib ette näha tariifi tõstmise kriteeriumid, kui on soovitav siduda see teatavate efektiivsusnäitajate täitmisega vee-ettevõtja poolt. Lepingus võib ka ette näha investeeringute plaani või ka lihtsalt metoodika investeeringute eelnevaks kooskõlastamiseks igal eelarveaastal. Leping peaks sisaldama mitmesuguseid täitmise tagatisi, sealhulgas vee-ettevõtja kohustust maksta leppetrahvi, kui ta ei täida lepinguga ettenähtud nõudeid, omavalitsuse õigust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, ning omavalitsuse sekkumisõigust juhuks, kui vee-ettevõtja ei täida teatavaid kohustusi. Leping peaks ette nägema ka lahenduse olukorra jaoks, kus lepingu sätteid tuleb muuta seoses õiguskeskkonna muudatustega, ning pooled ei saavuta mõistliku aja jooksul muudatuste suhtes kokkulepet. Leping Tallinna linna ja naabervalla vahel ühise ÜVK-süsteemi haldamiseks Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga (ÜVVKS § 4 lõige 3). Selline leping võib osutuda asjakohaseks Tallinna linna ja selle lähivaldade puhul, mille hulka kuuluvad Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald, Viimsi vald. Leping peab sisaldama ÜVK ulatust ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimusi, muuhulgas kokkuleppeid järgmistes küsimustes: – kuidas toimub tariifide kehtestamine, kas on vajadust kooskõlastamiseks, sellise kooskõlastamise protseduur; – milline on infrastruktuuri omand: kas see on vee-ettevõtja omandis või lepinguosaliste omavalitsuste kaasomandis või on üksikud reaalosad muudest osadest ja seega võimalikult kellegi ainuomandis; – milline on investeeringute kava, sellise kava muutmise kooskõlastamisprotseduur; – kokkulepped vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade määramisel; – reoveepuhastuse ja veeressursside kasutamine ühiste huvide realiseerimisel; – keskkonnameetmete rakendamine. Sedalaadi lepinguga lahendatakse küsimusi, mille otsustamine on omavalitsuse volikogu pädevuses ja mis on seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Niisiis on sellise lepingu sõlmimise eelduseks lepinguosalise omavalitsuse volikogu sellekohane otsus. Lepingu sõlmimisel tuleb lahendada küsimus, kes otsustab ÜVK kasutamise tingimuste kehtestamise. Samuti tuleb vastata küsimusele, kas tuleks ühtlustada tariifid, liitumistasude arvutamise korrad jms tingimused. Arvestades, et ühtse süsteemi haldamiseks ja selle kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks on kõige soovitavam ühe vee-ettevõtja kaasamine, tuleb lahendada küsimus, kes korraldab avaliku konkursi ja otsustab vee-ettevõtja määramise. Siin oleks kolm võimalikku skeemi: – üks partneritest võib olla juhtivaks partneriks, kellele delegeeritakse teatavad toimingud; – toimub kõigi partnerite kokkuleppel; – iga partner teostab talle seadusega määratud toimingud ise, sealjuures ÜVK kasutamise eeskirja ruumiline kehtivus sõltub sellest, millise omavalitsuse haldusterritooriumile jääb üks või teine ÜVK osa. Arvestades asjaolu, et pooled on võrdsed ja mitmed küsimused (näiteks ÜVK kasutamise eeskirja kehtestamine, vee-ettevõtja määramine jne) on omavalitsuse volikogu pädevuses, ei saa pidada esimest skeemi korrektseks, kuigi see lihtsustaks asjaajamist eeskirja muutmisel. Kolmanda skeemi puuduseks võib pidada seda, et ühtset infrastruktuuri kasutatakse erinevate, ehk isegi vastuoluliste reeglite alusel; skeem ise on halduslikult omavalitsusele kõige lihtsam. Teine skeem, ehkki see paneb osalevatele omavalitsustele suurema halduskoormuse, võimaldab saavutada kooskõlastatud ja ühtse korra kõigis toimingutes, rikkumata sealjuures osalevate omavalitsuste solidaarsust. Soovitatav on, et lepingus on ette nähtud ka lepingu muutmine tingituna õigusaktide muudatustest. Juhuks, kui omavahelist kokkulepet ei saavutata, võivad pooled seaduse muutmise korral lugeda lepingu muudetuks, kusjuures kehtetud lepingusätted loetakse automaatselt muudetuks nii, et need vastavad maksimaalselt seadusele, järgides samal ajal võimalikult lepingu mõtet. Ka tuleb pidada sellise pikaajalise lepingu puhul soovitatavaks kokkulepet, mille kohaselt lepingut revideeritakse kindlate ajavahemike järel, et tagada selle ajakohasus ja täitmise käigus tekkinud probleemide lahendamine. Põhimõtteliselt on võimalik ühe sellise lepingu sõlmimine Tallinna linna ja kõigi naabervaldade vahel, kuid arvestades kooskõlastamisega kaasnevat halduskoormust nii lepingu sõlmimisel kui ka hilisemal muutmisel, tuleb tõenäolisemaks pidada mitme eraldi lepingu sõlmimist erinevate valdadega. Leping naabervalla ja vee-ettevõtja vahel ehk teenusleping Selline leping peab üldiselt katma samad küsimused, mis näiteks Tallinna linna ja vee-ettevõtja vaheline teenusleping. Ent kui vee-ettevõtja hallatav ÜVK ulatub mitme omavalitsuse haldusterritooriumile, siis tuleb täiendavalt arvestada omavalitsuste vahelisest lepingust tulenevate küsimustega alates sellest, kes sõlmib sellise teenuslepingu vee-ettevõtjaga, samuti ÜVK eeskirjade ja tariifide kehtestamise küsimused. Praegusel ajal toimub AS Tallinna Vesi koostöö mõnede omavalitsuste vee-ettevõtjatega, kellele või kelle kaudu klientidele osutatakse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuseid. AS Tallinna Vesi osutab veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid Saue linnas ning kanalisatsiooniteenuseid Saku vallas, Harku vallas Tabasalu alevikus ja Viimsi vallas. Lähivaldade hulgas reeglina ei ole sõlmitud vee-ettevõtjatega lepinguid veevarustus- või kanalisatsiooniteenuste osutamise korraldamiseks (Maardu, Saku vald, Saue linn, Saue vald, Viimsi vald). Leping vee-ettevõtja ja vee-ettevõtja vahel ehk leping vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Tekib olukordi, kus üks vee-ettevõtja osutab teenuseid teisele vee-ettevõtjale, kuna viimasel puudub selleks vajaliku infrastruktuuri (veeallikas, reoveepuhasti) kasutamise võimalus. Mitmed vee-ettevõtjad Tallinnas ja Tallinna naabervaldades on seotud AS Tallinna Vesi kanalisatsiooniteenustega. Toimub koostöö mõnede omavalitsuste vee-ettevõtjatega, kellele või kelle kaudu klientidele osutatakse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuseid. Omavalitsuse roll võiks olla hinnakontrollijana ja teeninduspiirkondade määrajana, vältimaks skeemi, kus üks vee-ettevõtja müüb teisele vee-ettevõtjale vee- ja kanalisatsiooni alast teenust, teine vee-ettevõtja müüb esimesele mingit teistlaadset vee- ja kanalisatsioonialast teenust ning kumbki ettevõtja kasutab teatavat (halvemal juhul põhjendamatult kõrget) kasumimarginaali. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui üks vee-ettevõtja haldab näiteks reoveepuhastussüsteemi, millesse teine vee-ettevõtja suunab oma klientidelt vastuvõetud heitvee. Selline, sisuliselt vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamisest tulenev skeem võib tekitada tarbijale põhjendamatult kõrge hinna, kuna tarbija peab ühe ettevõtte tulukuse asemel maksma kahe ettevõtte tulukuse eest. Samas peaks omavalitsuse tegevus teeninduspiirkondade määrajana ja hinnakontrolli teostajana vältima sedalaadi hinnalisandeid, mis ei ole otseselt põhjustatud lubatud hinnakomponentidest. See küsimus haakub ka eelpoolkäsitletud diskrimineerimiskeelu küsimusega, samuti konkurentsiseaduse §-des 16–18 tooduga vee-ettevõtja turuseisundist ja vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks kasutatavatest varadest. Tekib küsimus, kas ühe omavalitsuse haldusterritooriumi piires võib kehtida mitu erinevat hinnaklassi sama kategooria klientidele, kes asuvad erinevates teeninduspiirkondades. Arvestades ÜVVKS § 14 lõike 4 mõtet, ei tohi erinevaid hindu sel juhul kehtestada, kuna see tooks kaasa diskrimineerimiskeelu rikkumise. Teiselt poolt peab teenuste hind olema põhjendatud ja tagama vee-ettevõtjale seadusega ettenähtud kulutuste hüvitamise ning põhjendatud tulukuse. Arvestades seda vastuolu, oleks siin vaja täiendavat regulatsiooni. Teenuse müügi, vahendamise ja omavahelise ristmüügi küsimusi peab käsitlema vee-ettevõtjate vahelises lepingus. Sealhulgas tuleb lisaks tavalistele tingimustele käsitleda monopoolsest ettevõtlusest tulenevaid spetsiifilisi probleeme, nagu mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste rakendamine, sealhulgas nende rakendamine hinnakujunduses. Täpsema õigusliku regulatsiooni puudumisel jääb siin suurem roll lepingule. 15.4.2. Ettepanekud ÜVK teenuste regulatiivse raamistiku muutmiseks Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskiri (Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrus nr 24) ja Liitumistasu hüvitamise juhend Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel (Tallinna Linnavolikogu15. juuni 2000. a määrus nr 25) Nimetatud määruste kohaselt hüvitab Tallinna linn täielikult või osaliselt teatud tingimustel kuni 2007. aastani vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega liitumise kulud vee-ettevõtjatele või arendajatele. Määrused vajaksid täiendamist osas, mis puudutab Tallinna linna poolt rahastatud varade edasise staatuse, ehk omandi küsimusi. Praeguse süsteemi kohaselt saavad vee-ettevõtjad või arendajad tasuta vara vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. ÜVVKS § 2 täpsustamine Otstarbekas oleks täpsustada ÜVVKS paragrahvi 2. Vaja on täpsemat regulatsiooni torustiku kohta, mis asub ühe kliendi kinnistul ja mille kaudu vee-ettevõtja osutab ÜVK-teenuseid teisele kliendile. ÜVVKS toodud diskrimineerimiskeelu ja hinnakomponentide täpsustamine Tuleks täpsustada ÜVVKS § 14 lõikes 4 toodud diskrimineerimiskeeldu, avades selle keelu sisu. Teiselt poolt peaks seaduseandja võtma selge seisukoha olukorra suhtes, kus üks vee-ettevõtja ostab teenust teiselt vee-ettevõtjalt, kusjuures kumbki vee-ettevõtja on õigustatud nõudma põhjendatud kulutusi ja mõistlikku tulukust sisaldavat hinda. Neid kahte küsimust on otstarbekas lahendada tervikuna. ÜVVKS § 14 lõike 2 täpsustamine On soovitatav täpsustada seadust, andes omavalitsusele selgesõnalise õiguse kehtestada mitte ühe, vaid kõik VK-teenuse osutamise eest rakendatavad piirhinnad. Seadusemuudatuse alternatiiviks oleks vee-ettevõtja hinnastruktuuri parema avalikustamise korraldamine, milleks aga pole vaja eraldi seadust, vaid kehtivate õigusaktide järgimist tagavaid meetmeid. ÜVVKS revideerimine, arvestades võrdlust välismaiste analoogidega Kuna seadust on mitmel korral muudetud ja olukord vee- ja kanalisatsiooni valdkonnas on oluliselt muutunud võrreldes seaduse vastuvõtmisel valitsenud olukorraga, tuleks seadust tervikuna redigeerida. Eeskuju võiks võtta näiteks Soomes valdkonda reguleerivast seadusest (Vesihuoltolaki), mis on kompaktsem ja suurema ülevaatlikkusega võrreldes Eesti ÜVVKS-ga. Veeseaduse täpsustamine Veeseaduse kohaselt võib isik, kes omab vee-erikasutusluba osutada veevarustusteenust. Teatavat segadust tekitab vastuolu ÜVVKS-ga, mis määratleb vee-ettevõtja staatuse ja konkurentsiseadusega, mille kohaselt antakse vee-ettevõtjale teatud teeninduspiirkonnas ainuõigus vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks teatud perioodiks. 16. LÜHIKOKKUVÕTE TALLINNA ÜVK ARENDAMISE KAVAST 16.1. Üldist Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõike 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel. ÜVK arendamise kava on instrument ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemseks arendamiseks ja aluseks vee-ettevõtjate investeeringute sihipärasuse, otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel. Tallinna ÜVK arendamise kavas arengueesmärkides on arvestatud Tallinna arengukavas aastateks 2004–2009 püstitatud peaeesmärkide prioriteetidega. Arendamise kavas on välja toodud Tallinna vee- ja kanalisatsiooni olukorra kirjeldus ja probleemid ning neist lähtuvalt on püstitaud arengueesmärgid investeeringuprojektide näol. Tallinna linna arengukava peaeesmärgid aastateks 2004–2009 on sõnastatud järgmiselt: 1. Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond; 2. Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused; 3. Laste- ja noortesõbralik elukeskkond; 4. Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus; 5. Linnaelanike kvaliteetne eluase ja heal tasemel kommunaalmajandus; 6. Atraktiivse välisilmega ja ruumikas linn; 7. Lõpule viidud omandi- ja maareform. Munitsipaliseeritud ja kasutusele võetud maaomand; 8. Turvaline elukeskkond; 9. Tallinna linnaelanikele euroopaliku tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi rakendamise abil loodud võimalused; 10. Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui ka turistile; 11. Tallinna magistraaltänavavõrgu väljaehitamine. Üks peaeesmärgi nr 5 alameesmärk on sõnastatud järgmiselt: «Kvaliteetsed ja linnaelanikele hästi kättesaadavad vee- ja kanalisatsiooniteenused» Vastavalt lähteülesandele seati eesmärgiks koostada realistlik, linna eelarve võimalusi ja linna ning vee-ettevõtjate vahelisi lepinguid arvestav Tallinna ÜVK. Samas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud Tallinna ÜVK plaanipäraseks arenguks, jätkusuutlikkuse tagamiseks ning õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks, milleks tuleb leida täiendavad vahendid. Tallinna ÜVK prioriteedid on suunatud Tallinna linna keskkonnaseisundi parandamisele, tarbijate varustamisele kvaliteetse joogiveega ja kogu tekkiva reovee ärajuhtimisele ja puhastamisele, sealhulgas vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine piirkondadesse, kus see siiani puudub. Tallinna ÜVK osana käsitletakse ka sademe- ja liigvee ärajuhtimise süsteeme, sh. lahtisi kraave. Arendamise kava koostamisel on lähtutud Tallinna linna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametilt, Kommunaalametilt, Ettevõtlusameti Hinna ja Tarbijakaitse teenistuselt, töö koostamise ajal Tallinna linna poolt määratud vee-ettevõtjatelt ning Harjumaa Keskkonnateenistuselt saadud informatsioonist ja varasematest Tallinna ÜVK arendamist käsitlevatest töödest. Tallinna ÜVK arendamise kava investeeringute elluviimiseks on koostatud vastav lühiajaline ja pikaajaline investeeringuprogramm. Investeeringute kavandamisel on võimalusel silmas peetud vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise üheaegsust, et vältida liigseid kaevetöid. Soovitatav oleks ühitada vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise lühi- ja pikaajaline kava linna muude infrastruktuuri ehitamise või renoveerimise kavadega. Uutesse hoonestuspiirkondadesse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel tuleb keskkonnareostuse vältimiseks rajada vee- ja kanalisatsioonitorustikud üheaegselt. Lähiaastate prioriteetne investeeringute programm on koostatud aastateks 2004–2006 selliselt, et investeeringute mahud on püütud siduda linna eelarve võimalustega ning täiendavalt on välja toodud hädavajalikud tegevused, mis vajavad lisainvesteeringuid. Pikaajaline investeeringute programm on koostatud aastateks 2007–2015. Selles on ära näidatud kõik vajalikud tegevused ja investeeringud, mis tagaksid Tallinna ÜVK plaanipärase arengu ja valdkonna jätkusuutlikkuse. Investeeringute kavandamisel on arvestatud õigusaktidest ja vee-ettevõtjatega sõlmitud lepingutest tulenevate linna kohustustega. Tallinna ÜVK arendamise kava koostamise olulise lähtealusena on kasutatud AS-i Eesti Veevärk ja AS-i Entec poolt 2001. aastal koostatud Tallinna ÜVK arendamise kava. Käesoleva kava koostamisel on ajakohastatud ja edasi arendatud varasemas töös sisalduvaid andmeid ja seisukohti. Vähem tähelepanu on pööratud olemasoleva olukorra analüüsile ja enam on käsitletud perspektiivset arendamist. Arendamise kava koostamise ajal oli Tallinn jagatud kaheteistkümneks vee-ettevõtluse tegevuspiirkonnaks. Linna jaoks tähendab see kaheteistkümne vee-ettevõtja määramist ja sama arvu vee-ettevõtjate töö koordineerimist. Tallinna ÜVK arendamise kavas on välja toodu mahukas investeeringute programm, mille elluviimine eeldab vajalike eeluuringute ja skeemide ja projektide tellimist ja sellealase töö koordineerimist. Vee- ja kanalisatsiooni arendustegevus on seotud väga paljude sidusametitega nii Tallinna Linnavalitsuse sees kui ka riigi tasandil. Aktuaalseks on muutunud koostöö Tallinna lähivaldadega. Täna tegeleb valdkonnaga linnavalitsuses mitu ametit, keda kureerivad erinevad abilinnapead ja kellel kõigil on vastavalt nende põhimäärustele erinevad ülesanded. Valdkonna probleemide lahendamine peaks olema linna juhtkonna tasemel paremini koordineeritud, muidu ei ole Tallinna ÜVK arendamise kava elluviimine reaalselt juhitav. Tallinna ÜVK arendamise kava on vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusele koostatud kaheteistkümneks aastaks. See on dokument, mille peab kinnitama Tallinna Linnavolikogu ja mille alusel toimub edaspidi veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine Tallinnas. ÜVK arendamise kava on osa Tallinna üldisest arengukavast ja see peab olema kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Arendamise kava muutmine ja täiendamine selle elluviimise käigus on täiesti loomulik ja paratamatu. Kuna seadused selleks korda ette ei näe, soovitame arendamise kava kinnitamisel näha ette selle läbivaatamise sageduse ja korra. Kui ei teki erakorralisi asjaolusid ÜVK arendamise kava muutmiseks, soovitame kava ajakohastada regulaarselt iga viie aasta tagant, mille käigus oleks otstarbekas pikendada visioone aastaks 2020, aastaks 2025 jne. 16.2. TEESID ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONIGA KAETAVATE ALADE ARENDAMISEKS 16.2.1. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkond Põhitegevuspiirkonnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavaks alaks kogu piirkond, sh üldplaneeringu kohased «rohelised» alad ehk metsad, pargid ja looduslikud haljasalad ning reservalad, kuna seal on toimivad või arendatavad sademeveesüsteemid, mis on ÜVK osa. ÜVK osaks ei loeta tööstusettevõtete ja kinnistel territooriumitel paiknevaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatisi. Üksikhoonestuse paiknemise korral neil aladel tuleb lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusvajaduse otsustamisel Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusega nr 48 «Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid» kehtestatud nõuetest ja Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2000. a määrusega nr 37 kinnitatud «Heitvee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast». 16.2.2. Tallinna haldusterritooriumi teised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnad Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavate alade arendamisel teistes Tallinna haldusterritooriumi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ettevõtjate tegevuspiirkondades pidada looduskeskkonna ja -ressursside säästliku kasutamise eesmärgil vajalikuks: 1. Kavandada ainult lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist koos Helsingi komisjoni (HELCOM) soovitustest tuleneva sademevee kohapealse hajutamise (immutamise) ja looduslikul teel puhastamisega (planeeritavad tiigid, lodud, jne.). 2. Ette näha reovee ärajuhtimine ja puhastamine Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna kanalisatsioonirajatiste kaudu. 3. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna vee-ettevõtjal tagada kokkuleppel Tallinna Linnavalitsuse ja teiste tegevuspiirkondade vee-ettevõtjatega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhirajatiste arendamine Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas toodud ühinemispunktideni (liitumispunktideni) vastavalt kavas määratletud teenusmahtudele. 16.3. TALLINNA LÄHIVALLAD Viimastel aastatel toimub Tallinnaga piirnevates valdades aktiivne arendustegevus ja seda nii elamu- kui tööstusehituse valdkonnas. Arendustegevus eeldab ühiskanalisatsiooni ehitamist, kuna lokaallahenduste kasutamine enamuses kaitsmata või vähekaitstud põhjaveega aladel pole keskkonnakaitse nõuetest lähtuvalt suures ulatuses võimalik. Reostuskoormuse suurenemine linna lähivaldade territooriumil on potentsiaalseks ohuks Tallinna linna poolt kasutatavatele veeressurssidele. Tallinna ja Tallinna lähivaldade veevarustuse ja kanalisatsiooni, sh sademevee ärajuhtimise süsteemide, ühendamiseks linna süsteemidega on vajalik läbi viia põhjalik analüüs, mis arvestaks majanduslikku otstarbekust, tehnilisi võimalusi ja keskkonnariske. Kui leitakse optimaalsed lahendused ja Tallinna linn ning naaberomavalitsused selliselt kokku lepivad, peab vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine toimuma vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. Tallinna ÜVK arendamise kavas on selle teema all käsitletud olemasolevat olukorda ja toodud välja võimalik perspektiiv lähipiirkondade ühendamiseks koos lahendamist vajavate institutsionaalsete ja tehniliste küsimustega. 16.4. TALLINNA LINNA PRIORITEEDID ÜVK ARENDAMISEL Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine on Tallinna Linnavalitsuse prioriteet. Tallinnas on 98,2% elanikest liitunud ühisveevarustusega ja 95,1% elanikest ühiskanalisatsiooniga. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette, et tallinlaste joogivesi peab vastama 1. juuliks 2007. aastal nn Euroopa Liidu Joogivee raamdirektiivi nõuetele ning 1. aprilliks 2011. aastal peab Tallinna linn olema kaetud ühiskanalisatsiooniga vastavalt keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr 48 ja EÜ Nõukogu direktiivile 92/271/EMÜ «Asulate reovee puhastamine». Reoveepuhastitest väljutatava heitvee lämmastikukontsentratsiooni vähendamiseks tuleb täiustada lämmastikuärastust reoveepuhastites. Väljaehitatud ühiskanalisatsioon kaitseb looduslikult nõrgalt kaitstud põhjavett. Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestati 22. detsembri 1999. aasta määrusega nr 47 «Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord». Vastavalt sellele määrusele kehtestab linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna Tallinna Linnavalitsus. Lähimaks peamiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja linnaelanikele hästi kättesaadavad vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine selleks määratud vee-ettevõtjate ja teiste vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavate ettevõtete poolt. 16.5. ÜHISVEEVÄRGIGA LIITUNUD ELANIKKOND Ühisveevarustus on tagatud Tallinnas 98,2%-le elanikkonnast. Ühisveevarustus puudub kohati mittepõhitegevuspiirkondades endistel suvilarajoonidel ja mõnedes vanemates eramupiirkondades. Tallinna põhitegevuspiirkonnas on valdav enamus kliente liitunud ühisveevärgiga. Ühisveevärgiga ei ole liitunud ~3300 Tallinna põhitegevuspiirkonna elanikku, kes moodustavad piirkonna elanikkonnast vaid 0,8%. Tallinnas tervikuna oli 2002. aastal ühisveevärgiga liitumata ~7200 elanikku, mis moodustas 1,8% linnaelanike koguarvust. 16.5.1. Veetarbimine Tallinna linna veetarbimise prognoos aastani 2015 Aasta Elanike arv Vee erikulu l/d el Vee tarbimine tuh m3/d Elanikkond Juriidilised isikud Elanikkond Juriidilised isikud Arvestamata vesi Kokku sh TV Λ % Λ % % % % 2002 398150 113 0 44 0 45,0 50,6 17,3 19,5 26,6 29,9 88,9 55,5 2003 403000 114 1 41 -3 45,9 52,2 16,4 18,7 26,4 29,9 87,9 56,5 2004 404500 115 1 38 -3 46,4 53,2 15,4 17,7 25,4 29,1 87,2 57,1 2005 409000 115 0 36 -2 46,9 54,2 14,9 17,2 24,7 28,4 86,6 57,7 2006 412500 116 1 35 -1 47,8 55,5 14,5 16,8 23,8 27,6 86,1 58,3 2007 413000 116 0 35 0 47,9 56,0 14,6 17,1 23,0 26,9 85,5 58,8 2008 416500 116 0 36 1 48,3 56,9 14,8 17,4 21,8 25,7 84,9 59,4 2009 418000 117 1 36 0 48,9 58,0 14,9 17,7 20,5 24,2 84,3 60,0 2010 421000 117 0 36 0 49,2 58,5 15,1 18,0 19,8 23,6 84,1 60,6 2011 424000 118 1 36 0 49,8 60,0 15,2 18,2 18,5 22,0 83,5 61,2 2012 427000 118 0 36 0 50,3 60,2 15,4 18,5 17,8 21,4 83,5 61,8 2013 430500 119 1 36 0 50,7 60,9 15,5 18,6 17,0 20,4 83,2 62,5 2014 430900 119 0 36 0 51,2 61,0 15,7 18,7 16,8 20,0 84,0 63,1 2015 431000 120 1 37 1 51,7 61,3 15,9 18,7 16,8 20,0 84,4 63,7 Λ % – muutus võrreldes eelnenud aastaga % – vastava tarbijakategooria veekulu kogu võrku juhitud veest Vastavalt prognoosile peaks summaarne veekulu vähenema 12 aasta jooksul 5,1%, moodustades 2015. aastal 20% veevõrku juhitud veest. Selline tulemus on saadud arvestusega, et arvestamata vee osakaal pidevalt väheneb (suurim mõjutaja), elanike veetarbimine kasvab pidevalt ning juriidiliste isikute veetarbimine langeb perioodi esimesel poolel ja jõuab perioodi lõpuks enam-vähem samale tasemele võrreldes perioodi algusega. Nagu eespool mainitud, tööstustarbimine kõige raskemini prognoositav ja siin võib tekkida kõige suuremaid muutusi. AS-i Tallinna Vesi osakaal kogu veetootmisest bilansist Tallinnas on prognoositud samale tasemele võrreldes 2002. aastaga, ehk ~ 91,5%. 16.5.2. Vajalikud uusehitised ja abinõud veehaardesüsteemis 1. Toorveekvaliteedi tagamiseks hädaolukorras ning muudel vajadustel tuleb luua võimalus Pirita-Ülemiste kanali vee möödajuhtimiseks Ülemiste järvest. Selleks oleks soovitav kasutada järve põhja rajatavat toruveejuhet. Samuti tuleb ette näha võimalus Pirita-Ülemiste kanali suudme sulgemiseks, mis annab kanali reostuse korral võimaluse varustada veepuhastusjaama toorveega vaid järvest. 2. Kaaluda tuleks Pirita-Ülemiste kanali Mõigu tiigiga külgneva suudmelõigu ehitamist tunneliks ca 700 m pikkusel lõigul. Ehitise otstarbekuse kohta tuleb koostada vastav uuring. 3. Vaja on teostada Mõigu tiigi ja kogu Sõjamäe piirkonna sademevee uuring ning liigvee ärajuhtimise lahendus. 4. Ülemiste järvel on vaja taastada Tartu mnt–Russalka liigveelasu läbilaskevõime veemahule umbes 70 000 m3 ööpäevas, s.o 0,81 m3/s. Liigveelask võimaldab Ülemiste järve veepinda hoida maksimumtasemel ning juhtida äkksulaaegne liigvesi sajuveekollektorisse. 5. Männiku järvede hea kvaliteediga toorvesi tuleks suunata veevaesel perioodil Ülemiste järve. Kokku on järvede pindala 300 ha ja 1-meetrine veepinna alandus annaks veemahuks 3 milj m3. Arvestama peab, et järvede selline veemaht ja normaalveetase taastub alles aasta jooksul ning sel perioodil ei saa järvedest vett võtta. Suuremate mahtude puhul on taastumine veelgi pikem ja pinnasevee taseme langus võib mõjutada senist looduslikku olukorda. OÜ Salveesia uurimistöö aruandest (OÜ Salveesia, 1997) selgub, et Raku järvest on võimalik võtta vett ligikaudu 5000 m3/ööpäevas veepinda alandamata. 1993. a pumbati Raku järvest katseliselt välja 9,8 milj.m3 vett. Veepinna taastumine kestis kaks aastat, s.o kuni maini 1995. a ja keskmiseks taastumise intensiivsuseks saadi 13 400 m3/d. Männiku karjääride vee iga aastane ühekordne suuremahuline kasutamine veevaesel ajal ei ole võimalik. See on mõeldav väga veevaesel aastal kui Soodla veehoidla veevaru ei kasutata või Vaskjala hüdrosõlme kaudu pole võimalik vett Ülemiste järve võtta. 3,0 milj m3 veehulk tagab vähemalt 1 kuu veetarbe, moodustades Ülemiste järve üldmahust vaid 10% ja on järve veevahetuse seisukohalt väike kogus. Raku järve ja Kurna oja vahelise isevoolse torustiku läbilaskevõime on hinnanguliselt kuni 0,1 m3/s ehk 8600 m3/d ehk kuni 10% linna ööpäevasest veetarbest. Vooluhulga suurendamiseks tuleks torustik osaliselt või täielikult uuendada. 6. Ülemiste järve veeomaduste parandamiseks kaalutud ka järve põhjas oleva kerge kõige toiteainerikkama mudakihi eemaldamist. Väljapumbatava muda koguseks on hinnatud 7–8 milj m3. See tähendab, et eemaldatava kihi paksuseks on võetud 1 m. Kuna muda suuremahuline eemaldamine järve põhjast on väga kulukas ettevõtmine ning vajab veel lisauuringuid, siis ÜVK arendamise kavas järvemuda eemaldamist ette ei ole nähtud. Kavandatud on üksnes täiendavate uuringute läbiviimine, mis peab andma lõpliku selguse muda väljapumpamise vajaduse, koguse ja edasise käitlemise osas. 16.5.3. Põhja- ja pinnaveekasutuse optimeerimiseks tuleb: 1. Koostada võrdlev analüüs veepuhastusjaamas vee tootmiseks tehtavate kulutuste ning põhjaveehaaretes vee tootmiseks vajaminevate kulutuste vahel. 2. Koostada tehnilis-majanduslik põhjendus Mustamäe ja Õismäe varustamiseks põhjaveega. 3. Koostada Tallinna põhitegevuspiirkonna veetootmise terviklik arengukava, mis arvestab nii toorvee kvaliteeti, sellest tulenevalt veepuhastustehnoloogiat, vee mõju veetorustikule ning majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Arengukava peab sisaldama põhjendust eri veeliikide: pinna- ja põhjavee kasutamise osakaalu kohta tulevikus. 4. Teha strateegilised otsused põhjaveekasutuse kohta arvestades linnaväliste piirkondade arengut. Kokkuvõtteks peaks Tallinna linn järgima põhjaveekasutuses järgmisi õigusakte ja põhimõtteid: 1. Lubada kasutada kambrium-vendi ja ordoviitsium-kambriumi põhjavett vaid ühisveevarustussüsteemides ning lõpetada järk-järgult põhjavee kasutamine tööstusotstarbel. Erandi võib teha juhtudel, mil joogiveekvaliteediga põhjavett kasutatakse tootmise vajaduseks ja seda nõuab tootmistehnoloogia või kui muu vee (sh ühisveevärgi vee) kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega (veeseadus § 14 lõige 3); 2. Teha kindlaks erakasutuses olevate kambrium-vendi puurkaevude puurimise õiguslik taust: detailplaneeringute, kooskõlastuste, puurimislubade olemasolu. Nende puudumisel nõuda nõuetekohase dokumentatsiooni koostamist või alustada järk-järgult eraomanduses olevate kambrium-vendi puurkaevude sundlikvideerimisega. 3. Väljastada vee erikasutuslubasid või neid pikendada, anda kooskõlastusi, tehnilisi tingimusi ja algatada detailplaneeringuid kambrium-vendi ja ordoviitsium-kambriumi puurkaevude rajamiseks vaid erivajadusteks, kui need on konkreetselt põhjendatud. 16.6. ÜHISKANALISATSIOONIGA LIITUNUD ELANIKKOND Ühiskanalisatsioon on Tallinnas rajatud kõikides korruselamutega elamurajoonides, ehk praktiliselt täielikult on kaetud ühiskanalisatsiooni teenusega elamurajoonid Lasnamäel, Mustamäel, Põhja-Tallinnas, Kesklinnas ja Väike-Õismäel. Väikeelamute piirkonnas Nõmmel, Pirital, Lillekülas ja Kakumäel on ühiskanalisatsioon rajatud osaliselt ning Meriväljal, Mähel ja Kosel on ühiskanalisatsioon suures osas veel rajamata. Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise aluseks on Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2015. Arendamise kavas on ette nähtud, et aastaks 2007 on Tallinna elanike joogivee kvaliteet vastav Eesti Vabariigis selleks ajaks kehtivatele nõuetele. Samuti on arendamise kavas ette nähtud pinnase-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemide väljaehitamine ning aastaks 2010 kõigile tallinlastele võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga kogu reoveekogumisalal. Eeltoodu saavutamiseks on ette nähtud rajada veevarustusega katmata aladel veevarustussüsteemid, renoveerida olemasolevad, kuid nõuetele mittevastavad veetorustikud, täiustada olemasolev veepuhastustehnoloogia Tallinna veepuhastusjaamas ning rajada linna puurkaev-pumplatele veetöötlusseadmed, kus need seni veel puuduvad. Samuti on ette nähtud ehitada kanalisatsioon seni kanaliseerimata piirkondades, renoveerida olemasolevad kuid nõuetele mittevastavad torustikud ning tagada elanikkonnale jõukohased liitumistingimused vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimissüsteemide projekteerimise ja ehitamise eel tuleb koostada kohalikest looduslikest tingimustest lähtuvad põhimõttelised lahendused. See võimaldab säilitada veekogudele ja taimestikule vajaliku hüdroloogilise režiimi ning tagada samas liigniiskuse ärajuhtimise elurajoonidest. Sademe- ja pinnasevee puhtuse tagamiseks vajalikud meetmed on: tänavate regulaarne kuivpuhastus, loodussõbralike lumetõrjevahendite valik, kohalike sademeveepuhastite rajamine, kanalisatsiooni väljaehitamine lahkvoolsetes piirkondades ning olemasolevate kogumiskaevude toimimise ja kogumiskaevude väljaveo kontrolli tõhustamine. Sellega tagatakse põhjavee, pinnaveekogude ja mereranna loodusliku seisundi säilimine ning vähendatakse oluliselt kulutusi sademe- ja pinnasevee puhastamisele. Tallinna Linnavalitsuse ja vee-ettevõtjate koostöös tuleb välja töötada sademeveesüsteemide, sh kraavide ja ojade, hooldamise teenuse osutamise põhimõtteline lähtealus. Veeressursi kaitseks ning selle säästva kasutamise võimaluste väljaselgitamiseks, samuti pinnase- ja sademevee ärajuhtimissüsteemide põhimõtteliste lahenduste koostamiseks tuleb läbi viia uuringud, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel ning tehnosüsteemide väljaehitamisel. Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002. a määrusega nr 68 kinnitatud Tallinna arengukava aastateks 2003–2009 kohaselt tuleb tagada linnaelanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuste parem kvaliteet. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrusega nr 3 kinnitatud Tallinna üldplaneeringus märgitakse, et veevarude piisavuse ning veevarustussüsteemi küllaldase arendatuse tõttu veevarustuse objektide arengu põhjalikumaks käsitluseks üldplaneeringus puudub vajadus. Kanalisatsiooni osas on Tallinna linn pidanud vajalikuks aastani 2010: 1. rajada olmereovee kanalisatsioon piirkondadesse, kus see puudub; 2. rajada sademevee kanalisatsiooni lahkvoolsetel valgaladel, kus ta senini puudub ning vähendada ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitavaid sademevee koguseid; 3. üldplaneeringus ettenähtud uute elamuehituspiirkondade kanaliseerimist. Täna on 95 protsenti Tallinnast kaetud kanalisatsioonivõrguga. Kõige murettekitavamad on eramajade piirkonnad, kus ühiskanalisatsioon suures osas puudub ja reovesi võib kergesti läbi pinnase imbudes põhjavett saastada – samas toimub nendes piirkondades tarbijate veevarustus just sageli põhjavee varudest. Lähtudes Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast ning Liitumistasu hüvitamise juhendist Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel, samuti sõlmitud lepingutest, sõltub arendustegevuse maht kahel esimesel juhul eelkõige Tallinna linna finantseerimisvõimalustest. Viimasel juhul aga otseselt elamupiirkondade arendajatest ning tegevus pole otseselt planeeritav. 16.7. TÖÖSTUSPIIRKONNAD Omaette probleem on Tallinna olemasolevad ja perspektiivsed tööstuspiirkonnad, kus täna ei ole piisavalt välja arendatud veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemid. Käesolevas ÜVK arendamise kavas on tehtud ettepanek tööstuspiirkondade käsitlemiseks tulevikus tulenevalt seadustest. Vaatamata tööstuspiirkondade staatusele ÜVVKS mõistes, peab linn hea seisma võimaldamaks ÜVK teenuse kättesaadavust ja arendustegevust ka nendes piirkondades. Kuna ÜVVKS ja ÜVK arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamist, siis ÜVK arendamise kavas investeeringuid tööstuse veevarustuse- ja kanalisatsiooni arendamiseks ette ei ole nähtud. Tallinn peab veeressursside ja reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel arvestama tööstusveetarbimise vajadusega ja süsteemi põhiehitised vastavalt sellele dimensioneerima. Lisaks sellele peaks linna ülesanne olema vee- ja kanalisatsiooni skeemlahenduste koostamine perspektiivsetele tööstuspiirkondadele ning lahenduste otsimine süsteemi eelvoolude rajamiseks. ÜVK arendamise kavas on tehtud ettepanek nelja teeninduspiirkonna staatuse ümbervaatamiseks. Neist Väo, Haabersti ja Tähetorni liitmine Tallinna põhitegevuspiirkonnaga oleks ilmselt otstarbekas. Kopli tegevuspiirkonda, kui täielikult tööstuspiirkonda omaette veevarustussüsteemiga peaks käsitlema eraldi nii nagu on toodud ÜVK sõlmküsimuste peatükis. 16.8. LIITUMISTASU HÜVITIS Tallinna Linnavalituses hüvitab alates aastast 2002 täielikult või osaliselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumistasu ühisveevärgi ja/või kanalisatsioonita alal enne 16. juunit 1995. a väljaantud ehitusloa alusel rajatud alaliseks või ajutiseks kasutamiseks võetud hoonete omanikele, kelle elukohaks on Rahvastikuregistrisse märgitud Tallinna aadress ja kelle hooned asuvad elamumaa sihtotstarbel määratud kinnistutel, hoonestusõiguse alusel kasutatavatel kinnistutel või hoone kui vallasasja juurde määratud krundil. Liitumistasu kompenseeritakse 100% juhul, kui kinnistuomanik liitub esimese aasta jooksul pärast ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni toimimise algust: Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt rajatise (peatoru) kasutusloa väljaandmist. Kui liitumine toimub hiljem kui üks aasta (12 kuud) projektile või selle osale kasutusloa väljaandmise kuupäevast, hüvitatakse Tallinna linnavalitsuse poolt 80% kinnistu liitumistasust ning 20% tasub liituja. 10. veebruaril 2003. a jõustus Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003. a määrus nr 12 liitumishüvitise taotluste esitamise tähtaegade pikendamise kohta neile majaomanikele, kellele loodi liitumisvõimalus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ajavahemikus 30. juuni 2000. a kuni 30. juuni 2002. a. Sel ajavahemikul liitumisvõimaluse saanud majaomanikud, kes seni ei ole liitumisprotsessi alustanud, kuid soovivad veel linnapoolset 100% liitumishüvitist taotleda, peavad liitumistoimingu lõpetama hiljemalt käesoleva aasta 30. juuniks. Kui liitumine toimub peale seda kuupäeva on võimalik taotleda 80% hüvitist. Ülejäänud osa e 20% liitumistasust jääb sel juhul majaomaniku tasuda. Liitumisprotseduur ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga sõltub sellest, kas liituda sooviv kinnistu asub juba ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud või veel katmata alal. Kaetud ala – piirkond, kus vee- ja reovee tänavatorustikud on välja ehitatud enne 16.06.1995. a. Kaetud alal arvutatakse liitumistasu ainult konkreetselt ühe kinnistu liitumiseks tehtavate tegelike kulude alusel. Näiteks, kui tänaval on toru olemas enne 1995. aastat ja mõni kinnistu ei ole varem mingil põhjusel liitunud, võrdub tema liitumistasu ehitusliku maksumusega tänavamagistraalist kuni liitumispunktini. Katmata ala - piirkond, kus vee- ja reovee tänavatorustikud on välja ehitatud pärast 16.06.1995. a ning seal arvutatakse liitumistasu teistel alustel. Liitumistasude hüvitise maksmist võiks pikendada kuni 2010. aastani, et tagada elanikkonna võrdne kohtlemine, sest tõenäoliselt ei suudeta aastaks 2007 rahuldada kõiki liitumise hüvitise avaldusi. 16.9. PÕHIMÕTTED, MILLEST TALLINN LÄHTUB ÜVK ARENDAMISEL 1. Tallinna ÜVK arendamisel lähtub linn Eesti seadustes ja Euroopa Liidu direktiivides püstitatud nõuetest vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedile. 2. Tallinna ÜVK arendamisel teeb linn koostööd Tallinna lähivaldadega, sest Tallinn kuulub koos naabervaldadega Harjumaa alamvesikonda. Juba praegu on Tallinna ÜVK süsteemid ühendatud mitmete naabervaldade süsteemidega. Tallinn saab toorvett Ülemiste järve täiteks naabervaldadest, kus toimub aktiivne arendustegevus, millega kaasnevad keskkonnariskid Tallinna pinnaveehaardele. 3. Tallinna ÜVK arendamisel lähtub linn eelkõige elanikkonna huvide arvestamisest, kulusäästlikkusest ja keskkonnasõbralikest tehnilistest lahendustest. 4. Tallinna linn väärtustab joogivett kui inimese esmast ja tähtsaimat toiduainet. 5. Koostöös vee-ettevõtjatega lahendab linn nn. peremeheta vee- ja kanalisatsioonitorustike probleemi Tallinnas. 6. Linn arvestab planeeringute koostamise juures vee- ja kanalisatsiooni objektide vajadusteks perspektiivsete maa-alade reserveerimisega ÜVK arendamise kava suuniste kohaselt. 7. Linn tähtsustab oma tegevust tööstuspiirkonda arenguks vajalike vee- ja kanalisatsioonisüsteemide eelvoolusüsteemide rajamisel koordineerijana ja initsiaatorina investeeringute rahastamisprobleemide lahendamisel. 16.10. SÕLMKÜSIMUSED, MIS VAJAVAD KIIRELOOMULISELT LINNAVOLIKOGU JA LINNAVALITSUSE OTSUSEID 1. Viia vee-ettevõtete tegevuspiirkondade arv ja piirid vastavusse muutunud olukorraga arvestades Tallinna ÜVK arendamise kavas toodud ettepanekutega. 2. Teha strateegilised otsused pinna- ja põhjavee kasutusest edasises perspektiivis arvestades nii veevarustuse töökindlust, veekvaliteeti kui võimalusi linna veevarustuseks hädaolukorras. Otsuste langetamisel kaaluda võimalust pidevaks/pidevalt valmisolekus/toimivaks alternatiivseks veevarustuseks. 3. Määratleda kiiremas korras hädaolukorra kriteeriumid Tallinnas ja töötada nende alusel välja hädaolukorra veevarustuse kava. 4. Moodustada töögrupp linnavalitsuse, linnavolikogu ja vee-ettevõtjate esindajatest, mis töötaks välja linna sademeveesüsteemide, sh. kraavide ja ojade, ehitamise ja hooldamise põhimõttelise kontseptsiooni. 5. Tugevdada linnavalitsuse ametiasutustes vee- ja kanalisatsiooniküsimustega tegelevaid struktuure arvestades valdkonna suurust ja elutähtsust ning seotust kõigi teiste linna arengut puudutavate küsimustega. 6. Kuna Tallinna linna eelarve võimalused on piiratud, peab linn koos vee-ettevõtjatega käivitama aktiivse ettevalmistustöö vee- ja kanalisatsiooniprojektide ettevalmistamiseks, millele oleks võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu fondidelt. 7. Teostada ekspertiis olemasolevale olukorrale ning vastavalt ekspertiisi tulemustele võtta vastu seisukohad kinnistuid ja korruselamuid läbivate torustike määratlemiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse mõistes koos sellest tulenevate tegevuste ja vastutusalade piiritlemisega. 8. Koostada kriteeriumid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga katmata alade määratlemiseks varemasustatud piirkondades arvestades olemasolevate süsteemide tehnilist seisukorda ja territooriumite iseärasusi (endised sõjaväe ja tehaste territooriumid, asutustele ja ettevõtetele kuuluvad elamupiirkonnad, kus veetorustikud läbivad mitmeid kinnistuid). 9. Tellida õiguslik hinnang ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusest ja muudest seonduvatest seadustest lähtuvalt tööstuspiirkondade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide käsitlemiseks, pidades silmas seotust ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kaetud aladega ja tööstusettevõtete poolt osutatavate vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutamist. Õigusliku hinnangu alusel teha linnavolikogu otsused nende piirkondade liitmiseks kas Tallinna põhitegevuspiirkonnaga või lahendada määratlematus muul viisil. 16.11. TALLINNA ÜVK ARENDAMISEKS KAVANDATUD INVESTEERINGUD 2004–2015. MAKSUMUSTE KOONDTABEL Tabel 16.1 INVESTEERINGU OTSTARVE MAKSUMUS MLN EEK TALLINNA PÕHITEGEVUSPIIRKOND A. PINNAVEEHAARE 86,48 B. VEETOOTMINE, sh: VEEPUHASTUSJAAM 79,9 PÕHJAVESI 61,0 KOKKU: 79,9 C. REOVEEPUHASTUSJAAM 104,43 D. VEEVÕRGUD VEEVÕRKUDE RENOVEERIMINE 517,0 VEEVÕRKUDE UUSEHITUS 456,0 KOKKU: 973,0 E. KANALISATSIOONIVÕRK KANALISATSIOONIVÕRGU RENOVEERIMINE 896,0 KANALISATSIOONIVÕRGU UUSEHITUS 662,0 KOKKU: 1558,0 H. SADEMEVESI 398,5 F. MUUD PROJEKTID 415,9 TALLINNA PÕHITEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 3677,21 MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEE HAARDED 3,0 VEETORUSTIKUD 92,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 97,5 SADEMEVESI 8,0 MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 200,5 MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 18,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 21,0 SADEMEVESI 6,0 MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 45,0 KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEE HAARDED 9,0 VEETORUSTIKUD 28,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 38,0 SADEMEVESI 20,0 KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 95,0 MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 9,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 11,5 MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 20,5 RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 8,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 6,5 RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 13,5 VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 8 KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 8,5 VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 16,5 TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND KANALISATSIOONITORUSTIKUD JA PUMPLAD 10,5 TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 20,5 TALLINNA TEGEVUSPIIRKONNAD KOKKU 4088,71 16.12. TALLINNA ÜVK ARENDAMISEKS KAVANDATUD INVESTEERINGUD AASTATEL 2004–2006. MAKSUMUSTE KOONDTABEL Investeeringute lühiajaline programm arvestab esmavajalike investeeringutega tulenevalt Tallinna ÜVK arendamise kava koostamise ajal kehtivatest Eesti seadustest ning Euroopa Liidu direktiividest, Tallinna kompleksse arendamise vajadusest ja veemajanduse jätkusuutlikkuse tagamisest. Kõigi tegevuste maksumustele on juurde lisatud 25% projekteerimise, ettenägematute kulutuste, projektijuhtimiste ja ehitusjärelevalve tarbeks. Prioriteetse programmi koostamisel on arvestatud AS Tallinna Vesi äriplaaniga, elanikkonna veekvaliteedi parandamise vajadusega ning Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100, 1369) jõustumisega 1. juunist aastast 2002. Määrus jõustus kõigi komponentide osas, ka üldraua sisaldus ja stabiilsus Tallinnas (elanikke üle 2000) küll aastast 2007, kuid investeeringutega nõuetekohase kvaliteedi saavutamiseks tuleb alustada varem. Tabel 16.2 INVESTEERINGU OTSTARVE 2004 2005 2006 Kokku TALLINNA PÕHITEGEVUSPIIRKOND A. PINNAVEEHAARE 3,38 14,3 17,8 35,48 B. VEETOOTMINE, sh: VEEPUHASTUSJAAM 2,8 6,0 8,6 17,4 PÕHJAVESI – – – – KOKKU: 8,8 11,0 12,6 32,4 C. REOVEEPUHASTUSJAAM 18,53 26,5 7,6 52,63 D. VEEVÕRGUD: VEEVÕRKUDE RENOVEERIMINE 105,6 108,8 91,3 305,7 VEEVÕRKUDE UUSEHITUS 55,8 58,62 50,1 163,8 KOKKU: 161,4 166,7 141,4 469,5 E. KANALIVÕRGUD: KANALIVÕRGU RENOVEERIMINE 73,0 74,0 75,0 222,0 KANALIVÕRGU UUSEHITUS 266,2 229,0 188,8 548,514 KOKKU: 339,2 303,0 263,36 905,563 H. SADEMEVESI 45,3 65,7 55,2 166,2 F. MUUD PROJEKTID 39,6 33,4 36,6 109,6 TALLINNA PÕHITEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 616,21 620,6 534,56 1771,373 MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEEHAARDED 0,7 1,0 2,0 3,7 VEETORUSTIKUD 16,0 17,0 18,0 51,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 16,8 16,0 17,8 50,6 KANALISATSIOONIPUMPLAD 0,5 – – 0,5 SADEMEVESI 14,0 15,0 16,0 45,0 MÄHE I TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 48 49,0 53,8 150,8 MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 5,8 5,2 5,3 16,3 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 4,0 5,0 6,0 15,0 SADEMEVESI 2,0 2,0 2,0 6,0 MÄHE II TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 11,8 12,2 13,3 37,3 KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEEHAARDED 2,0 2,0 3,0 7,0 VEETORUSTIKUD 9,1 9,1 10,2 28,4 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 12,7 12,7 10,5 35,9 KANALISATSIOONIPUMPLAD 2,1 1,4 1,4 4,9 SADEMEVESI 5,0 6,0 9,0 20,0 KAKUMÄE TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 30,9 31,2 34,1 96,2 MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 1,5 1,5 1,5 4,5 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 3,8 4,0 4,0 11,8 KANALISATSIOONIPUMPLAD 0,4 0,4 – 0,8 MÕIGU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 5,7 5,9 5,5 17,1 RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND VEETORUSTIKUD 4,5 4,2 4,3 13,0 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 2,0 2,0 2,0 6 KANALISATSIOONIPUMPLAD – 0,8 – 0,8 RAKU-RAUDALU TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 6,5 7 6,3 19,8 VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND PÕHJAVEEHAARDED 0,2 0,1 – 0,3 VEETORUSTIKUD – 1,2 1,3 2,5 KANALISATSIOONITORUSTIKUD 4,0 2,0 2,0 8,0 VANA-PÄÄSKÜLA TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: 4,2 3,3 3,3 10,8 TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND KANALISATSIOONITORUSTIKUD – 5,0 5,1 10,1 KANALISATSIOONIPUMPLAD – – 0,8 0,8 TÄHETORNI TEGEVUSPIIRKOND KOKKU: – 5,0 5,9 10,9 TALLINNA TEGEVUSPIIRKONNAD KOKKU 723,31 734,2 656,763 2114,273 Tallinna ÜVK arendamise kava juurde kuuluvad veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise põhimõttelised skeemid. 17. SKEEMID Skeem T-1 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnad Skeem V-1 Veevarustuse üldskeem Skeem K-1 Kanalisatsiooni üldskeem Skeem SK-1 Sademevee kanalisatsiooni üldskeem

18. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti jõgede valglate kataloog. II köide. RPUI Eesti Maaparandusprojekt, Tallinn, 1980 Harju maakonna ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi veekomplekside tarbevaru määramine ja olemasolevate varude ümberhindamine kuni aastani 2030. AS Maves, Tallinn, 1999 Harku aleviku kanalisatsiooni skeem. I etapp. OÜ Veka, Tallinn, 2000 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 Koppel, T., Alumäe, L. Linna veevärki mittekuuluvate puurkaevude rakendamise tingimuste väljatöötamine põhjavee kaitsmise ja ratsionaalsema kasutamise eesmärgil (vahearuanne).Tallinn, 1997 Kriis, V. Lepiku-Laiaküla piirkonna liigniiskuse kõrvaldamise meetmete skeem. Tallinn, 2001 Lilleküla reovee- ja sadeveekanalisatsiooni skeem. AS Eesti projekt, Tallinn, 1999 Paljassaaren jätevedenpuhdistamo. Suunnittelukeskus OY, 2000 Pirita jõe sanitaarkaitse abinõude põhiskeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt, Tallinn, 1985 Raku järve Kaldaveehaarde uurimistööd. I köide. OÜ Salveesia, Keila, 1997 Soodla ja Jägala jõgede sanitaarkaitseabinõude põhiskeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt, Tallinn, 1987 Tallinna elanikkonna veega varustamine eriolukorras. OÜ VEKA INSENERIBÜROO töö nr 96010, Tallinn, 1996 Tallinna eriolukorra veevarustuse arengusuunad. AS Eesti Projekt töö nr AS-857-98, Tallinn, 1998 Mähe 1 vee-ettevõtluspiirkonna vee, olmeheitvee kanalisatsiooni ja sajuveekanalisatsiooni üldskeem. OÜ Tondi Üks, töö nr P-401-02, Tallinn 2002 Tallinna Raku-Raudalu ühisveevarustuse tegevuspiirkonna ja sellega seotud ala veevarustuse skeemi koostamine. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, töö nr K-073-02, Tallinn, 2002 Haabersti LO Kanalisatsiooni üldskeemi korrektuur Kakumäe osas. OÜ VEKA Inseneribüroo, töö nr 00046, Tallinn, 2001 Haabersti LO veevarustuse üldskeemi korrektuur Kakumäe osas. OÜ VEKA Inseneribüroo, töö nr 000137, Tallinn, 2000 Peetri küla veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ning puurkaevpumplate ja ülepumpamisjaamade detailplaneering, OÜ V. ja R. Valk Arhitektuuribüroo, 2002 Tallinna Haabersti linnaosa vee- ja kanalisatsiooni üldskeem. Köide 2, OÜ Veka Inseneribüroo, Tallinn, 1998 Tallinna Haabersti linnaosa vee- ja kanalisatsiooni üldskeem. Köide 3. OÜ Veka Inseneribüroo, Tallinn, 1998 Tallinna piirkonna kambrium-vendi veekompleksi tarbevaru ümberhindamine kuni aastani 2030. AS Maves, Tallinn, 1998 Tallinna pinnaveehaardesüsteemi veekasutusloa taotluse ekspertiisi aruanne. Ecoman Ltd, Tallinn, 1996 Tallinna reoveepuhastusjaama töökindluse analüüs. TTÜ KESKKONNATEHNIKA INSTITUUT, Tallinn, 2001 Tallinna sadevete kanalisatsiooni skeem. Lõpparuanne. Entec AS, Tallinn, 1995 Tallinna veepuhastusjaama veetootmise analüüs. Entec AS, Tallinn, 1999 Tallinna Ülemiste järve mudast puhastamise riskide hindamine. MUT Müsing Umwelt SCH GMBH & CO, selgitav aruanne, oktoober 1999 Turro, A. Tallinna heitvee formeerumise iseärasused. Tallinn, 2000 Ülemiste järve pinnaveehaarde sanitaarkaitseala projekti seletuskiri (eskiisvariant 15.09.2003). AS Maves, Tallinn, 2003 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering Aegna saare krundijaotuskava ning territooriumi kasutamist piiravate tegurite skeem. AS Eest Projekt, töö nr LV-169-99, Tallinn 1999 Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2003. a määrus nr 56 «Tallinna arengukava 2004-2009» Tallinna ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna arendamise kava ettepanekud, AS Tallinna Vesi, Tallinn, 2003 Sademevee ärajuhtimise ja sademevee kanalisatsiooni rajamise juhend, EVEL, Tallinn 2003 Ettepanek Mäeküla-Astangu piirkonna ehitusmääruse koostamiseks. K-Projekt, töö nr 03020-GE, Tallinn 2003 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. AS Entec, töö nr 387, Tallinn 2003 Harku aleviku kanalisatsiooni skeem, OÜ Veka Inseneribüroo, töö nr 00067 Tallinn 2000 Tallinna prügila- jäätmekäitlusettevõtte nõrgvee- ja Iru küla ning Loo aleviku kanalisatsiooni survetorustik, AS Entec, töö nr 424, Tallinn 2002 OÜ Mähe Vesi eeldatava majandus-fekaalkanalisatsiooni ja sadevetekanalisatsiooni skeem, OÜ Veka Inseneribüroo, töö nr 00159, Tallinn 2001 Merivälja piirkonna reovee, sademevee ja veevarustuse projekt, AS K&H, Tartu 2003 Tallinn, Narva mnt 156 Iru hooldekodu veetrass. AS Talone projektibüroo, töö nr TA-01037, Tallinn 2001 Sadevee seire 2002 . Kokkuvõte. Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn 2002 Mähe 1 vee-ettevõtluspiirkonna vee, olmeheitvee kanalisatsiooni ja sajuveekanalisatsiooni üldskeem. OÜ Tondi Üks, töö nr P-401-02, Tallinn 2002 Tallinna Raku-Raudalu ühisveevarustuse tegevuspiirkonna ja sellega seotud ala veevarustuse skeemi koostamine. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, töö nr K-073-02, Tallinn, 2002 Haabersti LO Kanalisatsiooni üldskeemi korrektuur Kakumäe osas. OÜ VEKA Inseneribüroo, töö nr 00046, Tallinn, 2001 Haabersti LO veevarustuse üldskeemi korrektuur Kakumäe osas. OÜ VEKA Inseneribüroo, töö nr 000137, Tallinn, 2000 Kose veevarustuse ja kanalisatsiooni skeemlahendus. K-projekt, töö nr 00205-GE-VK, Tallinn, 2001 Lilleküla veevarustuse ja kanalisatsiooni tänavavõrkude skeemlahendus. OÜ Veka Inseneribüroo, töö nr 00188, Tallinn, 2001 Merivälja kanalisatsiooni projekt. OÜ Veka Inseneribüroo, töö nr 00026, Tallinn, 2001 Nõmme vee-, olmekanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooni skeem. AS Eesti Projekt, töö nr AS-1176-01, Tallinn, 2001 Nõmme veevarustuse, kanalisatsiooni ja sadevete skeem. AS Eesti Projekt, töö nr AS-1173-01, Tallinn, 2001 OÜ Mähe Vesi eeldatava teeninduspiirkonna VK skeem. OÜ Veka Inseneribüroo, töö 00159, Tallinn, 2001 Veskimetsa veevarustuse ja kanalisatsiooni tänavavõrkude skeemlahendus. 2 osa. OÜ Veka Inseneribüroo, töö nr 00188, Tallinn, 2001 Kristiine linnaosa kuivenduskontseptsioon. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, töö nr 03459, Tallinn 2003