Riigikogu — Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus [terviktekst muudatustega kuni 09.12.98] — RT I, 7, 113

Terviktekst EESTI VABARIIGI RAVIKINDLUSTUSSEADUS 4.05.1992 (RT 1992, 19, 276) 4.05.1992 22.03.1994 (RT I 1994, 23, 387) 1.04.1994 18.03.1997 (RT I 1997, 28, 425) 19.04.1997 9.12.1998 (RT I 1998, 111, 1829) 1.01.1999 vt samuti rakendussätteid lk 342 Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 9.12.1998. a seaduse paragrahv 5 lõike 4 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Ravikindlustuse mõiste ja ülesanded (1) Ravikindlustus on Eesti Vabariigi elanike tervise säilitamise, haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude tasumise ning raseduse ja sünnituse korral hüvitise maksmise riiklikult tagatud süsteem. (2) Käesolev seadus sätestab kohustusliku ravikindlustuse korralduse, visiiditasu, inimeste tervise säilitamise ja ravimise kulude tasumise ning hüvitise maksmise ajutise töövõimetuse puhul. [22.03.1994] § 2. Ravikindlustuskorraldus (1) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatuks (edaspidi kindlustatu) loetakse kõik isikud, kelle eest sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611; 61, 982; 113/114, 1875 ja 1876) §-des 4 ja 6 nimetatud sotsiaalmaksu maksja (edaspidi sotsiaalmaksu maksja) on maksnud või tal on kohustus maksta sotsiaalmaksu. (2) Kindlustatuga on võrdsustatud järgmised mittetöötavad isikud: 1) kindlustatu poolt ülalpeetav abikaasa; 2) alla 18-aasta vanune laps; 3) päevases õppevormis õppiv õpilane ja üliõpilane; 4) alla 18-aasta vanust lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi hooldav üks vanem või eestkostja; 5) I grupi invaliidi hooldaja; 6) rase alates 12. rasedusnädalast; 7) Eestis määratud riiklikku pensioni saav isik. (3) Käesoleva seaduse alusel kohustusliku ravikindlustusega hõlmamata välisriikide elanike ravikindlustust korraldatakse välislepingutega sätestatud korras. (4) Kinnipidamiskohtades karistuse kandjate ja vahi all viibivate isikute ravikindlustust korraldatakse vastavate ametkondade ja haigekassade vahel sõlmitud kokkulepete alusel. [9.12.1998] § 3. Ravikindlustussüsteem (1) Kohustuslikku ravikindlustust korraldab riikliku sotsiaalkindlustuse süsteemi kuuluv Keskhaigekassa piirkondlike haigekassade kaudu. (2) Haigekassa tegevuspiirkonna määrab Sotsiaalministeerium. (3) Ravikindlustussüsteemi tegevuse järelevalvet korraldab Sotsiaalministeerium. (4) Keskhaigekassa juurde luuakse Eesti Ravikindlustusnõukogu, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja kohustusliku ravikindlustusega kindlustatute esindajad. [22.03.1994] II. RAVIKINDLUSTUSMAKSED § 4 [kehtetu ­ 22.03.1994] § 5 [kehtetu ­ 22.03.1994] III. KOHUSTUSLIKU RAVIKINDLUSTUSE HÜVITISE MAKSMINE § 6. Kohustusliku ravikindlustuse hüvitis (1) Kohustusliku ravikindlustuse hüvitis (edaspidi hüvitis) on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab kindlustatule töövõimetuslehe alusel juhul, kui töövabastuse tõttu jääb saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. (2) Ravikindlustuse hüvitise liigid on: 1) haigushüvitis, mida makstakse haiguslehe alusel; 2) sünnitushüvitis, mida makstakse sünnituslehe alusel; 3) hooldushüvitis, mida makstakse hoolduslehe aluse. [9.12.1998] § 7. Töövõimetusleht (1) Töövõimetusleht on kindlustatu ajutist töövõimetust ja töövabastust tõendav, hüvitise määramise ja maksmise aluseks väljaantav dokument. (2) Töövõimetuslehe liigid on: 1) haigusleht; 2) hooldusleht; 3) sünnitusleht. (3) Töövõimetuslehe väljaandmise korra ning töövõimetuslehe vormid ja täitmise juhendi kehtestab sotsiaalminister. [9.12.1998] § 8. Töövõimetuslehe alusel hüvitise maksmise juhud (1) Haiguslehe alusel makstakse hüvitist järgmistel ajutise töövõimetuse juhtudel: 1) haiguse või vigastuse korral; 2) taastusravi korral; 3) haiglas proteesi paigaldamise korral; 4) karantiini korral; 5) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829) §-de 62 ja 63 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral ning avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563; 41/42, 625; 50, 753; 57, 858; 110, 1809; 111, 1829; 1999, 4, 54) § 51 alusel teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral. (2) Sünnituslehe alusel makstakse hüvitist järgmistel juhtudel: 1) rasedus- ja sünnituspuhkuse korral; 2) alla 1-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral. (3) Hoolduslehe alusel makstakse hüvitist järgmistel juhtudel: 1) haige perekonnaliikme kodus põetamise korral; 2) alla 14-aastase haige lapse põetamise korral; 3) alla 3-aastase lapse (alla 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui last hooldav isik on haige või viibib haiglas seoses sünnitusega. [9.12.1998] § 9. Hüvitise maksmise kestus (1) Kindlustatule makstakse hüvitist esmase haiguslehe vormistamise kalendripäevale järgnevast kalendripäevast: 1) haiguse, vigastuse, taastusravi ja haiglas proteesi paigaldamise korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani (kaasa arvatud), kuid ühe haiguse korral mitte rohkem kui 182 kalendripäeva järjest; tuberkuloosi haigestumise korral mitte rohkem kui 240 kalendripäeva järjest. Püsiva töövõimetuse alguse päevaks loetakse püsivalt töövõimetuks tunnistamise päev; 2) karantiini korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui seitsme kalendripäeva eest; 3) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 62 alusel ajutiselt töölt vabastamise korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 60 kalendripäeva eest; 4) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 62 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral makstakse hüvitist palgavahe ulatuses kuni ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni, kuid mitte rohkem kui 60 kalendripäeva eest; 5) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 63 või avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt töölt vabastamise korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni; 6) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 63 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral või avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt teenistustingimuste kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral makstakse hüvitist palgavahe ulatuses kuni ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhtudel suunab raviarst kindlustatu hiljemalt 120. haiguspäevaks, tuberkuloosi haigestumise korral hiljemalt 178. haiguspäevaks arstliku ekspertiisi komisjoni ravi jätkamise otsuse saamiseks. Arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega on raviarstil õigus pikendada töövõimetuslehte kuni 62 kalendripäeva. (3) Kindlustatule makstakse hüvitist sünnituslehe vormistamise päevast (kaasa arvatud): 1) rasedus- ja sünnituspuhkuse korral mitte rohkem kui 126 kalendripäeva eest. Mitmikute sünni või tüsistustega sünnituse korral mitte rohkem kui 140 kalendripäeva eest; 2) alla 1-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral sünnituslehe alusel 70 kalendripäeva eest, arvates lapsendamise päevast. (4) Kindlustatule makstakse hüvitist hoolduslehe vormistamise päevast (kaasa arvatud) kuni hoolduslehel märgitud töövabastuse lõpuni: 1) haige perekonnaliikme (välja arvatud alla 14-aastane laps) kodus põetamise korral, kuid mitte rohkem kui seitsme kalendripäeva eest; 2) alla 3-aastase lapse (alla 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui last hooldav isik on haige või viibib haiglas seoses sünnitusega, kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäeva eest; 3) alla 14-aastase haige lapse põetamise korral, kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäeva eest. (5) Kindlustatu haigestumise või vigastuse korral välisriigis määrab ja maksab haigekassa sotsiaalministri poolt kehtestatud juhtudel hüvitist välisriigis arsti poolt väljaantud haigestumist tõendava dokumendi alusel käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. [9.12.1998] § 10. Hüvitise määramine ja maksmine (1) Käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud hüvitise määrab ja maksab kindlustatule haigekassa, kus ta on kindlustatud. (2) Hüvitis määratakse ja makstakse, kui sotsiaalmaksumaksja on esitanud haigekassale kindlustatu töövõimetuslehe koos hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike tõenditega hiljemalt 180. kalendripäeval, arvates töövõimetuslehel märgitud tööleasumise päevast. Kokkuleppel tööandjaga võib töövõimetuslehe ja vajalikud tõendid haigekassale esitada ka kindlustatu. (3) Hüvitis makstakse välja vastavalt hüvitise saaja soovile tema pangaarvele või posti teel hüvitise maksja kulul 30 kalendripäeva jooksul, arvates töövõimetuslehe ja nõuetekohaselt vormistatud tõendite haigekassale esitamise päevast. (4) Hüvitise maksmisega viivitamisel üle käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtaja maksab haigekassa kindlustatule iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast. (5) Hüvitise maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle ühe kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata. (6) Hüvitise määramise ja maksmise korra ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike tõendite vormid, samuti hüvitise arvutamise juhendi kehtestab sotsiaalminister. [9.12.1998] § 101. Kindlustatu töövõimetuslehel märgitud tööst vabastamise ajal tööle lubamise keeld Tööandjal on keelatud lubada kindlustatut tööle töövõimetuslehel märgitud tööst vabastamise ajal. [9.12.1998] § 102. Hüvitise arvutamise alus Hüvitise arvutamise aluseks on kindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu. [9.12.1998] § 103. Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvutamise alused (1) Ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, arvutatakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul tööandjate poolt kindlustatule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu liitmisel ning saadud summa jagamisel selle perioodi (kuue kuu) kalendripäevade arvuga. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu on väiksem summast, mis saadakse töövabastuse alguspäeval kehtiva Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (edaspidi kuupalga alammäär) jagamisel 30-ga, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära jagamisel 30-ga. (3) Ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatul, kes tegeleb füüsilisest isikust ettevõtjana, arvutatakse perioodil 1. juuli kuni järgmise kalendriaasta 30. juuni alanud töövabastuse korral nimetatud perioodile eelnenud kalendriaastal (1. jaanuar kuni 31. detsember) füüsilisest isikust ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel 365 kalendripäevaga. (4) Kui kindlustatule ei arvestatud või ta ei saanud käesoleva paragrahvi 1. või 3. lõikes nimetatud perioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu töövabastuse alguspäeval kehtiva kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud juhtudel. (5) Kui kindlustatu füüsilisest isikust ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuseaduse § 10 3. lõike alusel sotsiaalmaksuga maksustatud tulu töövabastuse alguspäeval on väiksem kuupalga alammäärast, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatu füüsilisest isikust ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendrikuu tulu jagamisel 30-ga. (6) Kui kindlustatu põhipalk kuus on väiksem kuupalga alammäärast, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu põhipalga jagamisel 30-ga. (7) Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse kalendripäevi, mil kindlustatu oli töölt vabastatud töövõimetuslehe alusel, samuti käesoleva seaduse § 105 4. lõikes nimetatud töölt puudutud päevi ning Eesti Vabariigi puhkuseseaduse (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560) § 9 2. lõike punktide 1 ja 2 alusel üle 28 kalendripäeva antud puhkuse ja § 31 alusel antud täiendava lapsepuhkuse päevi. [9.12.1998] § 104. Hüvitise määr (1) Haigekassa maksab kindlustatule hüvitist ühe kalendripäeva kohta ühe kalendripäeva keskmisest tulust järgmiselt: 1) haiglaravi ja statsionaarse taastusravi, alla 14-aastase haige lapse haiglas või statsionaarses taastusraviasutuses põetamise korral -- 60%; 2) ambulatoorse ravi, ambulatoorse taastusravi, päevase statsionaarse ravi, üle 14-aastase haige perekonnaliikme kodus põetamise ja alla 3-aastase lapse (alla 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui last hooldav isik on haige või haiglas seoses sünnitusega -- 80%; 3) tööõnnetuse, riigi või ühiskonna huvide kaitsel ja kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuse, kutsehaiguse ning alla 14-aastase haige lapse kodus põetamise korral, samuti rasedus- ja sünnituspuhkuse või alla 1-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral -- 100%. (2) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-de 62 ja 63 ning avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt tööst või ametiülesannete täitmisest vabastamise korral makstakse kindlustatule hüvitist ühe kalendripäeva kohta 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. (3) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-de 62 ja 63 alusel töötingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral ning avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral makstakse kindlustatule palgavahet niisuguses summas, et palgavahe koos selle aja eest saadava palgaga ei ületaks kindlustatu keskmist palka. (4) Tööandja on kohustatud väljastama kindlustatule ja haigekassale hüvitise ning palgavahe määramiseks ja maksmiseks vajalikud tõendid, mille vormid kehtestatakse käesoleva seaduse § 10 6. lõikes sätestatud korras. Füüsilisest isikust ettevõtjale väljastab tõendi maksuamet. [9.12.1998] § 105. Hüvitise maksmise piirangud (1) Kindlustatule ei maksta hüvitist, kui: 1) haiguse või vigastuse on põhjustanud arsti poolt tuvastatud alkoholi-, narkootikumi- või toksiline joove; 2) kindlustatu eirab arsti ettekirjutusi, mille tõttu paranemine on takistatud; 3) kindlustatu ei ilmu töövõimetuse ajal arsti poolt määratud vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, mille kohta arst teeb töövõimetuslehele sellekohase märkuse. Nimetatud päevale järgnevate päevade eest hüvitist ei maksta; 4) kindlustatu puudub töölt käesoleva paragrahvi 4. lõike alusel. (2) Kindlustatule ei maksta hüvitist, kui ajutine töövõimetus algab: 1) palgata puhkuse ajal; 2) osaliselt tasustatava puhkuse ajal; 3) lapsehoolduspuhkuse ajal; 4) kaitseväes õppekogunemise ajal; 5) õppepuhkuse ajal; 6) hoolduslehe alusel põhi- ja lisapuhkuse ajal; 7) haigus- ja hoolduslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; 8) hoolduslehe alusel kindlustatu ajutise töövõimetuse ajal. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel makstakse hüvitist päevast, mil kindlustatu pidi tööle asuma. (4) Tööandja kehtestatud korras tööandjat informeerides on kindlustatul õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas, mille eest hüvitist ei maksta. (5) Haigekassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või nõuda enammakstud või ebaõigesti makstud hüvitise või palgavahe summad sisse kindlustatult, kui: 1) enammaksmine toimus arvutusvea tõttu; 2) kindlustatu võltsis töövõimetuslehte; 3) haigekassa tuvastab kindlustatu töötamise töövõimetuslehel märgitud tööst vabastamise ajal; 4) haigekassa tuvastab kindlustatu poolt arsti ettekirjutuste eiramise, mille tõttu paranemine on takistatud; 5) kohus tuvastab, et haiguse või vigastuse põhjustas kindlustatu enda süüline käitumine. (6) Haigekassal on õigus nõuda sisse: 1) tööandjalt enammakstud või ebaõigesti makstud hüvitise või palgavahe summad, kui enammaksmine või ebaõigesti maksmine toimus tööandja poolt esitatud ebaõigete andmete alusel või tööandja rikub käesoleva seaduse §-s 101 sätestatut; 2) hüvitisena makstud ja raviteenuste eest tasutud summad vigastuse tekkimises süüdiolevalt isikult; 3) liiklusõnnetuse tõttu kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikule ravikindlustuse eelarve vahenditest makstud hüvitised ja osutatud raviteenuste maksumuse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu; 4) tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 104 1. lõike punkti 3 alusel 100% ulatuses makstud hüvitise ja, sõltuvalt ravireþiimist käesoleva seaduse § 104 1. lõike punkti 1 või 2 alusel vastavalt 60% või 80% ulatuses arvutatud hüvitise vahe. [9.12.1998] § 11 [kehtetu ­ 22.03.1994] IV. RAVIKULUDE KATMINE § 12. Terviseuuringute ja ravi eest tasumine (1) Kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi kulud, välja arvatud visiiditasu, tasub haigekassa temaga lepingu sõlminud ravi- või hooldusasutusele või erapraksisega tegelevale arstile, olenevalt osutatud teenuste hulgast ja hinnast. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teenuste eest tasumise korra kehtestab Sotsiaalministeerium. (3) Arsti vastuvõtule soovija maksab raviasutusele või erapraksisega tegelevale arstile visiiditasu, mille suuruse ning maksmise ja isikutele kompenseerimise korra, samuti sellest laekunud summade kasutamise korra kehtestab Sotsiaalministeerium. (4) Haigekassa hüvitab apteekidele soodustingimustel väljastatavate ravimite soodustuse määra sotsiaalministri poolt kehtestatud ulatuses ja korras. (5) Kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetelu, selle koostamise ja korrigeerimise korra kehtestab sotsiaalminister. (6) Ravimi kandmisel kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetellu lähtutakse ravimi tõestatud meditsiinilisest efektiivsusest ja ravimi kasutamise majanduslikust põhjendatusest. (7) Ravimi kandmise aluseks kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetellu on ravimitootja taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga, mille esitamise korra kehtestab sotsiaalminister. [22.03.1994; 9.12.1998] V. RAVIKINDLUSTUSASUTUSTE TÖÖ KORRALDUS § 13. Haigekassa (1) Haigekassa korraldab elanike kohustuslikku ravikindlustust vastavalt käesolevale seadusele ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. (2) Haigekassa peab kindlustatute arvestust Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud eeskirjade järgi. (3) [kehtetu ­ 22.03.1994] (4) Käesoleva seaduse § 2 1. ja 2. lõikes loetletud isikute kohustuslik ravikindlustus algab isiku haigekassas arvelevõtmise päevast. Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud esitama isiku arvelevõtmiseks ettenähtud dokumendid kümne kalendripäeva jooksul, arvates isiku tööle asumise päevast. (5) Käesoleva seaduse § 2 1. lõikes loetletud isikute kohustuslik ravikindlustus kehtib kaks kuud pärast sotsiaalmaksu maksja poolt kindlustatu eest sotsiaalmaksu tasumist. Kindlustatuga võrdsustatud isikute kohustuslik ravikindlustus kehtib käesoleva seaduse § 2 2. lõikes sätestatud õiguslike aluste lõppemise päevani (kaasa arvatud), välja arvatud käesoleva seaduse § 2 2. lõike punktis 3 sätestatud isikud, kelle kohustuslik ravikindlustus kehtib kaks kuud pärast õppeasutuse lõpetamist. (6) [kehtetu ­ 9.12.1998] (7) [kehtetu ­ 9.12.1998] (8) Haigekassal on õigus kontrollida ravi- ja hooldusasutuse ning erapraksisega tegeleva arsti osutatud teenuste ja välja antud töövõimetuslehe põhjendatust. Põhjendamatuse korral on haigekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada. (9) Haigekassal on õigus nõuda kindlustatult üldarstliku läbivaatuse või terviseuuringute läbimist. (10) Haigekassa juurde luuakse nõuandva organina ravikindlustusnõukogu, kuhu kuuluvad haigekassa tegevuspiirkonna omavalitsusorganite, tööandjate ja kohustusliku ravikindlustusega kindlustatute esindajad ning maakonnaarst. Keskhaigekassa juures asuva Eesti Ravikindlustusnõukogu ja piirkondliku haigekassa juures asuva ravikindlustusnõukogu põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (11) Keskhaigekassa koostab riikliku ravikindlustuse eelarve haigekassade kaupa, lähtudes kindlustatute ja nendega võrdsustatud isikute arvust. (12) Haigekassa sõlmib oma eelarve piires kooskõlastatult ravikindlustusnõukoguga lepingud kindlustatute ja nendega võrdsustatud isikute tervise säilitamise, terviseuuringute ning raviteenuste eest tasumiseks. (13) [kehtetu ­ 9.12.1998] (14) Meditsiinitöötaja kutseveast tekitatud kahju hüvitab kindlustatule haigekassa. Hüvituse summa nõuab haigekassa sisse kahju tekitanud tervishoiuasutuselt või erapraksisega tegelevalt meditsiinitöötajalt. (15) Kui isik on kohustusliku ravikindlustusega hõlmamata, kuna sotsiaalmaksu maksja pole sotsiaalmaksu tasunud, tasub tema tervise säilitamise, terviseuuringute ja raviteenuste kulud ning maksab talle hüvitise haigekassa, nõudes need kulud sisse sotsiaalmaksu maksjalt. [22.03.1994; 9.12.1998] § 14. Ametisaladuse hoidmise kohustus (1) Meditsiini-, farmaatsia- või haigekassa töötajale kutsekohustuse täitmisel teatavaks saanud andmed kindlustatu haiguste ning intiim- ja perekonnaelu kohta ei kuulu avalikustamisele. Nende andmete avalikustamine on karistatav Eesti Vabariigis kehtiva kriminaalseaduse järgi. (2) Kindlustatu soovil jätab raviarst tööandjale esitatavale töövõimetuslehele diagnoosi märkimata. [22.03.1994] VI. VAIDLUSTE LAHENDAMINE § 15. Ravikindlustusega seotud vaidlused (1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda kohtusse kolme aasta jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. (2) [kehtetu ­ 22.03.1994] (3) [kehtetu ­ 22.03.1994] (4) [kehtetu ­ 22.03.1994] (5) Raviteenuse kvaliteedist tuleneva vaidluse lahendamise korra kehtestab Sotsiaalministeerium. [22.03.1994; 9.12.1998] § 16 [kehtetu ­ 22.03.1994] § 17. Käesolev seadus jõustub 1. jaanuarist 1992. Väljavõte 9.12.1998. a seadusest (RT I 1998, 111, 1829; 113/114, 1876) Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 5. Rakendussätted (1) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. jaanuaril. (11) Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse § 2 lõikes 2 loetletud isikutega võrdsustatakse 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 1. aprillini ka järgmised isikud: 1) kuni 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olev isik või mittetöötav, kuni 3-aastast last kasvatav üks vanem; 2) välisesinduses töötava diplomaadi mittetöötav abikaasa; 3) kaitsejõududes ajateenistuses olev ajateenija; 4) invaliidide ühingu tootmisettevõttes (tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 3 mõistes) töötav invaliid; 5) töötuna arvel olev isik. (2) Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse § 10 lõiget 1 rakendatakse nende töövõimetuslehtede osas, mis esitatakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks pärast 1999. aasta 1. jaanuari. (3) Kuni 2000. aasta 1. juulini võib haigekassa korraldada hüvitise ja palgavahe määramist ja maksmist tööandjate kaudu. (4) Vabariigi Valitsus tagab käesoleva seaduse jõustumisest ühe kuu jooksul Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas koos kõigi tehtud muudatuste ja täiendustega.