Vabariigi Valitsus — Põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ning rakenduskõrgkoolide pedagoogide ja juhtide töötasustamise alused 1999. aastal — RT I, 5, 75

Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 6, kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007) paragrahvi 33 lõike 4, palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120) paragrahvi 1 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada 1. jaanuarist 1999. a: 1) «Põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide pedagoogide ja juhtide palgamäärad» (juurde lisatud); 2) «Põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide pedagoogide palgaastmed» (juurde lisatud); 3) «Põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide juhtide palgaastmed» (juurde lisatud); 4) «Põhikoolide, gümnaasiumide ning kutseõppeasutuste pedagoogide ja juhtide töötasustamise alused» (juurde lisatud). 2. Lubada maksta seaduses «1999. aasta riigieelarve» (RT I 1999, 3, 49) töötasudeks määratud summa piires hüvitisi ja lisatasusid töö- ja kollektiivlepingus või asutuse palgatingimusi määrava isiku või organi poolt sätestatud tingimustel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1997. a määrus nr 268 «Põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja rakenduslike kõrgkoolide pedagoogide ja juhtide töötasustamise alused 1998. aastal» (RT I 1998, 4, 67). Peaminister Mart SIIMANN Haridusminister Mait KLAASSEN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määrusega nr 12 PÕHIKOOLIDE, GÜMNAASIUMIDE, KUTSEÕPPEASUTUSTE JA RAKENDUSKÕRGKOOLIDE PEDAGOOGIDE JA JUHTIDE PALGAMÄÄRAD Palgaaste Kuupalgamäär 14 2654 15 2850 16 3060 17 3268 18 3490 19 3739 20 4000 21 4274 22 4549 23 4850 24 5163 25 5516 26 5830 27 6183 28 6535 29 6980 30 7425 31 7960 32 9294 33 11 137 34 13 268 Haridusminister Mait KLAASSEN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määrusega nr 12 PÕHIKOOLIDE, GÜMNAASIUMIDE, KUTSEÕPPEASUTUSTE JA RAKENDUSKÕRGKOOLIDE PEDAGOOGIDE PALGAASTMED 1. Põhikoolide, gümnaasiumide pedagoogid ja kutseõppeasutuste üldainete õpetajad 1) pedagoogikandidaat 14 2) noorempedagoog 19 3) pedagoog 20 4) vanempedagoog 22 5) pedagoog-metoodik 25 6) riigikeeleõpetaja 30 2. Kutseõppeasutuste kutseõpetajad 1) õpetajakandidaat 15 2) nooremõpetaja 20 3) õpetaja 21 4) vanemõpetaja 23 5) õpetaja-metoodik 25 3. Rakenduskõrgkoolide õppejõud 1) õpetaja 22 2) assistent 23 3) lektor 24 4) dotsent 25 5) professor 28 Haridusminister Mait KLAASSEN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määrusega nr 12 PÕHIKOOLIDE, GÜMNAASIUMIDE, KUTSEÕPPEASUTUSTE JA RAKENDUSKÕRGKOOLIDE JUHTIDE PALGAASTMED 1. Põhikoolide ja gümnaasiumide juhid, kui õpilaste arv on 70--120 23 121--300 27 301--600 29 601--800 30 üle 800 31 2. Kutseõppeasutuste juhid, kui õpilaste arv on alla 200 24 200--350 25 351--500 30 500--900 33 üle 900 34 3. Rakenduskõrgkoolide rektorid, kui üliõpilaste arv on alla 500 30 501--900 33 üle 900 34 Märkus. Asutuse juhi asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal palgamäär on 1--3 astet madalam ja osakonnajuhataja palgamäär 3--6 astet madalam juhi palgaastmest. Haridusminister Mait KLAASSEN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määrusega nr 12 PÕHIKOOLIDE, GÜMNAASIUMIDE NING KUTSEÕPPEASUTUSTE PEDAGOOGIDE JA JUHTIDE TÖÖTASUSTAMISE ALUSED 1. Põhikoolides, gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes, kus õppekeeleks ei ole eesti keel, suurendatakse eesti keele õpetajate kuupalgamäära sõltuvalt nende kvalifikatsioonist: 1) õpetajatele, kellel on eesti keele kui teise keele (võõrkeele) õpetaja kvalifikatsioon või kes on eesti keeles omandanud pedagoogi või filoloogi kvalifikatsiooni ja on töötanud eesti keele õpetajana vähemalt kolm aastat, kuni 15 protsenti, Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnas kuni 25 protsenti; 2) õpetajatele, kes on eesti keeles omandanud kõrghariduse ja ümberõppe teel õiguse õpetada eesti keelt ning on töötanud vähemalt kolm aastat eesti keele õpetajana või kes on vene keeles omandanud pedagoogi või filoloogi kvalifikatsiooni ja töötanud vähemalt kolm aastat eesti keele õpetajana ning valdab eesti keelt kõrgtasemel, kuni 11 protsenti, Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnas kuni 18 protsenti; 3) õpetajale, kes on eesti keeles omandanud kõrghariduse ja töötanud vähemalt aasta eesti keele õpetajana või kes on vene keeles omandanud pedagoogi või filoloogi kvalifikatsiooni ja töötanud vähemalt aasta eesti keele õpetajana ning valdab eesti keelt kõrgtasemel, kuni 7 protsenti, Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnas kuni 12 protsenti. 2. Eesti keele õpetaja kuupalgamäära suurendamise kord ei laiene pedagoogidele, kellele on omistatud riigikeeleõpetaja staatus ning kes töötavad riigikeeleõpetaja ametikohal. 3. Ida-Viru maakonnas riigikeeleõpetaja ametikohal töötaval pedagoogil suurendatakse kuupalgamäära 25 protsenti. 4. Põhikoolides, gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes, kus õppekeeleks ei ole eesti keel, suurendatakse kuupalgamäära kuni 20 protsenti õpetajatel, kes õpetavad vastavalt kooli õppekavale õppeaineid eesti keeles, kellel on õpetaja kvalifikatsioon ja kes valdavad eesti keelt kõrgtasemel. 5. Narva, Narva-Jõesuu, Paldiski ja Sillamäe linna ning Vaivara valla eesti õppekeelega põhikoolides ja gümnaasiumides suurendatakse pedagoogide ja juhtide kuupalgamäära 20 kuni 30 protsenti. 6. Värska, Mikitamäe ja Meremäe vallas ning Kihnu, Prangli, Ruhnu ja Vormsi saarel asuvates koolides suurendatakse pedagoogide ja juhtide kuupalgamäära 10 kuni 20 protsenti. 7. Kinnipidamiskohtades asuvates koolides suurendatakse pedagoogide ja juhtide kuupalgamäära 10 kuni 20 protsenti. 8. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse pedagoogile lisatasu: 1) 5 protsenti kuupalgamäärast internaadiga hälviklaste koolides ning vanglaõppeasutustes; 2) 5 kuni 10 protsenti kuupalgamäärast põhikoolide ja gümnaasiumide klassides ning kutseõppeasutuste õpperühmades. 9. Direktori ülesannete täitmise eest kuni nelja klassikomplektiga koolis makstakse ühele põhikohaga töötavale pedagoogile lisatasu 15 protsenti 70--120 õpilasega koolijuhi kuupalgamäärast, mis on korrutatud klassikomplektide arvuga. 10. Lasteaed-algkooli juhataja ametikohta tasustatakse sõltumata haridusasutuse suurusest sõltuvalt laste ja õpilaste arvust: 1) 2--3 rühma ja klassiga lasteaed-algkooli juhataja kuupalgamäär sisaldab tasu 10 tunni kasvatustöö või 8 tunni õppetöö eest nädalas; 2) 4 rühma ja klassiga lasteaed-algkooli juhataja kuupalgamäär sisaldab tasu 6 tunni kasvatustöö või 5 tunni õppetöö eest nädalas. 11. Põhikoolis ja gümnaasiumis arvestatakse kaugõppevormi puhul õpetajate ametikohtade arvu kindlaksmääramisel tunnijaotusplaaniga kehtestatud suulisi ja kirjalikke arvestusi 70 protsendi ulatuses. Kui vastuvõetavate arvestuste maht on suurem, makstakse töötasu nende vastuvõtmise eest õppeaasta lõpus tunnitasu alusel. 12. Haridusasutuse juhi (välja arvatud kutseõppeasutuse juht) palgamäära kindlaksmääramisel sõltuvalt õpilaste arvust arvestatakse õhtuses ja kaugõppevormis õppijate ning tööalases koolituses osalejate arv vastavalt nimekirjadele koefitsiendiga 0,5. 13. Kutseõppeasutuse juhi palgamäära kindlaksmääramisel sõltuvalt õpilaste arvust arvestatakse kaugõppevormis õppijate arv koefitsiendiga 0,3 ja õhtuses vormis õppijate arv koefitsiendiga 0,8. 14. Ühekordsete täiendavate tööülesannete täitmist tasustatakse tunnipalga alusel. 15. Tunnipalga arvutamise aluseks on palgamäära jagamine kuu keskmise töötundide arvuga, kusjuures: 1) 40-tunnise üldtööaja puhul on kuu keskmine töötundide arv 169,5; 2) 30-tunnise üldtööaja puhul on kuu keskmine töötundide arv 127,0; 3) 35-tunnise üldtööaja puhul on kuu keskmine töötundide arv 148,3; 4) 32-tunnise üldtööaja puhul on kuu keskmine töötundide arv 135,5. 16. Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse pedagoogi töötasu (kuupalgamäär ning lisatasud) vormistatakse õppeaasta alguses koostatavas tarifitseerimisnimekirjas, mille koostamise aluseks on riiklik õppekava ning haridusasutusele eraldatud palgafond. 17. Põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses koostatakse tarifitseerimisnimekirja alusel haridusministri kinnitatud vormi kohaselt koondtarifikatsioon, mis esitatakse 15. septembriks haridusasutuse omanikule ja maavanemale (Tallinna Linnavalitsusele). Munitsipaalomandis olevate põhikoolide ja gümnaasiumide koondtarifikatsioonid esitatakse Haridusministeeriumile 10. oktoobriks. Haridusminister Mait KLAASSEN