Vabariigi Valitsus — Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kellele on riigieelarve seaduses määratud töötasu kulu, töötajate töötasustamine 1999. aastal — RT I, 5, 74

Palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120) paragrahvi 9 ja paragrahvi 11 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada 1. jaanuarist 1999. a: 1) «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate palgaastmed» vastavalt käesoleva määruse lisale 1; 2) «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate palgaastmestikule vastavad palgamäärad» vastavalt käesoleva määruse lisale 2. 2. Ministeeriumidel, maavalitsustel ja Riigikantseleil koostada valitsemisalas või halduses olevate hallatavate riigiasutuste (edaspidi riigiasutused) töötajate ametinimetuste järgi diferentseeritud palgaastmete jaotus, millest lähtuvalt riigiasutustel määrata 1999. aasta riigieelarves töötasudeks eraldatud summa piires koosseisus ettenähtud töökohtadele vastavad palgaastmed. 3. Ministeeriumidel, maavalitsustel ja Riigikantseleil on lubatud riigiasutuste palgajuhendite koostamisel 1999. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires diferentseerida töötajate palgamäärasid, rakendades käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud palgamääradest kuni 30 protsenti kõrgemaid palgamäärasid. Palgamäära võib diferentseerida riigiasutusele olulistel töökohtadel kvalifikatsiooni, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude selliste töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Palgajuhendites näidatakse põhjendustega ära töökohad koos palgaastmetega, mille suhtes riigiasutuses rakendatakse palgamäärade diferentseerimist. 4. Kui käesoleva määruse rakendumisel uus palgamäär või uus palgamäär koos sellele käesoleva määruse punkti 3 alusel rakendatava diferentseerimisega osutub madalamaks seni kehtinud palgamäärast koos seni rakendatud diferentseerimisega, võib 1999. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires hüvitada töötajale palgamäärade vahe kuni 31. detsembrini 1999. a. 5. Töötajatele on lubatud maksta 1999. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest, mis määratakse kollektiivlepingus või palgajuhendis sätestatud tingimustel ja korras riigiasutuse juhi otsusel ja vormistatakse tema käskkirjaga. 6. Täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmise piirmääraks kuus on töötajale 50 protsenti tema töökoha palgaastmele vastavast, lisas 2 kehtestatud palgamäärast. Minister ja riigisekretär oma käskkirjaga ning maavanem oma korraldusega võivad erandkorras kehtestada valitsemisalas või halduses olevate riigiasutuste nende ametikohtade loetelu, kellele see piirang ei laiene. 7. Riigiasutuse juhile lisatasu maksmise otsustab juhi ametisse nimetanud ametnik. 8. Täiendavateks tööülesanneteks loetakse töötaja ametijuhendis fikseerimata töökohustusi ja riigiasutuse juhi või vahetu ülemuse antud ülesandeid, mis ei kuulu tööülesannete hulka. Nõutavamast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise aluseks on töötaja oskuste ja töö tulemuste hindamine. 9. Riigiasutuse juhil on õigus määrata töötajatele 1999. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires ühekordseid erieesmärgilisi lisatasusid (sh toetus elukondlike raskuste korral) ja preemiaid, mis ei kuulu käesoleva määruse punktis 6 toodud lisatasude maksmise piirangu alla, kusjuures riigiasutuse kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid lisatasusid (täiendav puhkusetoetus, jõuluraha, preemia riiklike tähtpäevade puhul) makstakse samal alusel ka asutuse juhile. Peaminister Mart SIIMANN Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Lisa 1 Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määruse nr 11 juurde VALITSUSASUTUSTE HALLATAVATE RIIGIASUTUSTE TÖÖTAJATE PALGAASTMED 1. Kultuuri- ja haridusasutuste, Eesti Õigustõlke Keskuse ja Eesti Informaatikakeskuse töötajad (v.a riigigümnaasiumide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide pedagoogid ja juhid) 1.1. Kultuuri- ja muude haridusasutuste juhid 18--31 1.2. Osakondade ja teiste struktuuriüksuste juhid, peaspetsialistid 22--28 1.3. Kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 16--26 1.4. Tehnikud ja keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 12--16 2. Siseministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, maavalitsuste halduses olevate päästeasutuste ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate hallatavate riigiasutuste töötajad 2.1. Asutuste juhid 18--29 2.2. Osakondade ja teiste allüksuste juhid 17--26 2.3. Kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 17--23 2.4. Tehnikud ja keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 12--18 3. Teede- ja Sideministeeriumi Laevaliikluse Juhtimise Keskuse töötajad 3.1. Asutuse juht 29--31 3.2. Osakondade ja teiste allüksuste juhid 22--28 3.3. Kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 16--25 3.4. Riigilaevastiku laeva juhtkonna liikmed 18--29 3.5. Tehnikud ja keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 12--18 4. Muude valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajad 4.1. Asutuste juhid (sh riigilaevastiku laeva juhtkonna liikmed) 18--29 4.2. Osakondade ja teiste struktuuriüksuste juhid, peaspetsialistid 16--25 4.3. Kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 15--23 4.4. Tehnikud ja keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 11--17 5. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste kantseleitöötajad ja töölised 5.1. Kantseleitöötajad (kontoriametnikud) 8--13 5.2. Töölised liht- ja abitöödel 3--7 5.3. Oskustöölised erialatöödel 6--9 5.4. Oskustöölised keerukatel erialatöödel 8--13 5.5. Eriväljaõppe saanud oskustöölised eriti keerukatel erialatöödel 9--19 5.6. Abipersonal (koristajad, majahoidjad, käskjalad, valvurid, uksehoidjad, riidehoidjad, ahjukütjad jt) 1--5 6. Juhi asetäitja palgaaste on üks kuni kolm astet madalam kui vastava juhi palgaaste. 7. Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo kohtuarsti, kohtukeemiku ja kohtubioloogi palgaaste on 28. Rahandusminister Mart OPMANN Lisa 2 Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määruse nr 11 juurde VALITSUSASUTUSTE HALLATAVATE RIIGIASUTUSTE TÖÖTAJATE PALGAASTMESTIKULE VASTAVAD PALGAMÄÄRAD KROONIDES Palgaaste Tunnipalgamäär 40-tunnise töönädala korral Kuupalgamäär 1 7,35 1250 2 7,49 1270 3 7,61 1290 4 7,79 1320 5 7,96 1350 6 8,14 1380 7 8,38 1420 8 8,61 1460 9 8,85 1500 10 9,09 1540 11 9,38 1590 12 9,73 1650 13 10,62 1800 14 11,21 1900 15 12,39 2100 16 13,27 2250 17 14,16 2400 18 15,22 2580 19 16,40 2780 20 17,46 2960 21 18,88 3200 22 20,18 3420 23 21,83 3700 24 23,60 4000 25 25,55 4330 26 27,61 4680 27 29,85 5060 28 32,33 5480 29 35,40 6000 30 38,94 6600 31 43,07 7300 Märkus: Tunnipalga arvutamise aluseks on palgamäära jagamine kuu keskmise töötundide arvuga, kusjuures 35-tunnise üldtööaja puhul on kuu keskmine töötundide arv 148,3; 30-tunnise üldtööaja puhul on kuu keskmine töötundide arv 127,0. Rahandusminister Mart OPMANN