Vabariigi Valitsus — Tallinna Kõrgema Tehnikakooli ümbernimetamine Tallinna Tehnikakõrgkooliks ja Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimääruse kinnitamine — RT I, 4, 60

Rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980) paragrahvi 4 lõike 2 ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Nimetada Tallinna Kõrgem Tehnikakool ümber Tallinna Tehnikakõrgkooliks ning kinnitada «Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Haridusminister Mait KLAASSEN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999. a määrusega nr 8 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Tallinna Tehnikakõrgkool (edaspidi kõrgkool) on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus. 2. Kõrgkool on rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980), teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. 3. Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 4. Kõrgkool asub Tallinnas Pärnu mnt 62, 10135. 5. Kõrgkooli tegevusvaldkond on kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistamine diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel, samuti rakendusteaduslike uuringute läbiviimine ja arendustegevus ning täiendõppe korraldamine tehnika ja tehnoloogia, arhitektuuri, arvutiteaduse, transpordi ja side valdkonnas. 6. Kõrgkool: 1) loob kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusteaduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab koostööd õppe- ja teadusasutustega Eestis ja välisriikides; 4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi pedagoogika ja tehnika valdkonnas; 5) tegeleb nõustamisega pedagoogika ja tehnika valdkonnas; 6) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 7) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid; 8) võtab osa Eesti hariduspoliitika kujundamisest. II. REKTOR 7. Kõrgkooli juhib rektor. Rektor kannab vastutust kõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 8. Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) esindab kõrgkooli rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid tegema kõrgkooli nimel tehinguid talle käesoleva põhimäärusega antud volituste piires; 4) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 5) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused; 6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest; 7) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 8) kinnitab kõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise; 9) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridusministri ees; 11) esitab haridusministrile kinnitamiseks kõrgkooli õppekavad ning nõunike kogu koosseisu ja töökorra; 12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 13) korraldab esimese üliõpilasesinduse salajased, ühetaolised ja otsesed valimised; 14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid; 16) juhatab nõukogu tegevust; 17) tagab nõukogu otsuste täitmise; 18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi; 19) täidab teisi seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. 9. Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. 10. Rektor valitakse haridusministri poolt kehtestatud korras. 11. Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal rektori töökohustustest vabanemisel. 12. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhimäärust, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist. 13. Umbusalduse küsimuse tõstatamise õigus oma ühisavaldusega on vähemalt ühel kolmandikul nõukogu liikmetest. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. 14. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahekolmandikulise häälteenamusega. 15. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks. 16. Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja rektori nimetatud teised isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga. 17. Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel. 18. Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele. 19. Rektori poolt prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötaja tööleping peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel. III. NÕUKOGU 20. Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. 21. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, igast teaduskonnast üks õppejõudude esindaja ja üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust. 22. Nõukogu esimees on rektor. 23. Nõukogu: 1) teeb ettepanekuid käesoleva põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks haridusministrile; 2) kinnitab kõrgkooli iga kolme aasta tagant koostatava arengukava; 3) valib korralised ja erakorralised õppejõud; 4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 5) võib avaldada rektorile umbusaldust; 6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad; 7) esitab haridusministrile kinnitamiseks kõrgkoolis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 8) valib emeriitprofessorid; 9) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra; 10) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja; 11) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra; 12) kinnitab riigieelarve ja omavahendite eelarve täitmise aruande; 13) kehtestab stipendiumide maksmise korra; 14) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda; 15) kuulab ära rektori, prorektorite ning dekaanide tegevuse aruanded; 16) otsustab kõrgkooli liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides; 17) võib moodustada komisjone ja toimkondi; 18) lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse. 24. Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga kolmanda aasta juunikuus. Nõukogu valitud liikme volitused algavad sama aasta 1. septembrist. 25. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida kõrgkoolis põhikohaga töötav õppejõud. 26. Nõukogusse kuuluvate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kõrgkooli põhikohaga õppejõududel. 27. Nõukogusse kuuluvate üliõpilasesinduse esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel. 28. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. 29. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku käesoleva põhimääruse punktis 28 nimetatud korras. 30. Nõukogu liikme kõrgkoolist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel. 31. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. 32. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel. 33. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 34. Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või 1/3 nõukogu liikmete nõudmisel. 35. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul. 36. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. 37. Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. 38. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. IV. STRUKTUUR 39. Kõrgkooli struktuur jaguneb akadeemiliseks ja tugistruktuuriks. 40. Akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonnad ja nende koosseisus olevad allüksused (osakonnad, instituudid, õppetoolid, keskused, asutused). 41. Teaduskond on kõrgkooli õppestruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste valdkondade õppe-, teadus- ja arendustöö. 42. Teaduskonna põhimääruse võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor. 43. Teaduskonna tööd juhivad dekaan ja teaduskonna nõukogu teaduskonna põhimääruses ettenähtud korras. 44. Osakond on teaduskonna struktuuriüksus, mis ühendab erialalt lähedasi instituute või õppetoole ning korraldab õppe- ja teadustööd kinnitatud õppekavade alusel. 45. Osakonna tööd juhivad osakonnajuhataja ja osakonna nõukogu teaduskonna põhimääruses ettenähtud korras. 46. Instituut on osakonna struktuuriüksus, mis ühendab erialalt lähedasi õppetoole. Instituuti juhib instituudi juhataja teaduskonna põhimääruses ettenähtud korras. 47. Õppetool on korralise professori erialaselt määratletud ametikoht koos selle juurde kuuluvate õppejõudude, teadustöötajate ja teiste töötajatega, kelle tööd korraline professor korraldab. 48. Kõrgkooli tugistruktuuri moodustavad asutused, osakonnad, talitused ja keskused, kes tegutsevad oma põhimääruste alusel. Kooli tugistruktuuri üksusi juhivad vastava struktuuriüksuse juhatajad. 49. Struktuuriüksuse juhataja on aruandekohustuslik rektori ja nõukogu ees. V. ÕPPEKORRALDUS 50. Kõrgkoolis toimub õppetöö kõrgharidusstandardile vastavate diplomiõppe ja kutsekõrghariduse õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridusminister. 51. Üliõpilaste kõrgkooli vastuvõtmise ja kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 52. Isikute õppimine eksternina sätestatakse eksternatuuri põhimääruses, mille kinnitab nõukogu. 53. Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded. 54. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. 55. Kõrgkooli õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist. 56. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 57. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 58. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos hinnetelehega kõrgkooli lõpetamise kohta antud erialal. Kõrgkooli väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. VI. LIIKMESKOND 59. Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased. 60. Kõrgkooli töötajad on kõrgkoolis töölepingu alusel töötavad isikud. 61. Üliõpilased on diplomiõppes ja kutsekõrghariduslikus õppes õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga kõrgkooli immatrikuleeritud. 62. Kõrgkooli diplomiõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859) ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. 63. Kõrgkooli kutsekõrghariduse õppekava õppejõudude ametikoht on õpetaja ning sellele ametikohale valitakse õpetatavale erialale vastava kõrgharidusega ja vähemalt viieaastase erialase töö kogemusega isik. 64. Kõrgkooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832) kehtestatud nõudeid. 65. Õppejõudude ametikohad nähakse ette kõrgkooli koosseisus ja need täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppejõudude valimise korra kehtestab haridusminister. 66. Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor kõrgkooli kateedrite juhatajate ettepanekul igaks õppeaastaks. 67. Kõrgkooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppe-metoodilist tööd nõukogu poolt kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel. 68. Rektoril on õigus õppe- või teadustööd tegevate isikutega sõlmida tööettevõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus. 69. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on kõrgkooli teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamisel. 70. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu. 71. Kui õppetooli ei ole võimalik täita professori ametikohale kehtestatud nõuetele vastava isikuga, võib rektor dekaani esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. 72. Kõrgkooli töötajal on: 1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet; 2) õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kõrgkoolis kehtestatud korrale; 3) kohustus kasutada kõrgkooli vara heaperemehelikult; 4) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist. 73. Kõrgkooli õppejõul on lisaks käesoleva põhimääruse punktis 72 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ühes ametipalga säilitamisega. 74. Rektoril ja prorektoril on töölepingu tähtaegsel lõppemisel õigus taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks kollektiivlepingus ettenähtud korras. 75. Üliõpilasel on: 1) õigus koostada individuaalne õppekava vastavalt kõrgkooli õppekorralduse eeskirjale; 2) õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliselt loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) õigus kõrgkoolis eriala sulgemisel või kõrgkooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas kõrgkoolis teisel erialal või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal; 4) õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse parendamiseks; 5) vastavalt kõrgkooli õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile; 6) kohustus kasutada kõrgkooli vara heaperemehelikult ja järgida kõrgkooli õppekorralduse ja sisekorraeeskirju; 7) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 76. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse dekaani otsusega, arvestades teaduskondade proportsioone ja riigieelarves stipendiumideks ettenähtud raha. VII. ÜLIÕPILASESINDUS 77. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. 78. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane. 79. Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel teaduskondade proportsionaalsuse esindatuse põhimõtte alusel. 80. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 81. Üliõpilasesindus on viieliikmeline. 82. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu teisel neljapäeval ning üliõpilasesindus valitakse järgnevaks õppeaastaks. 83. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on kindlustada vaba ja kõrvalmõjutusteta ning takistusteta järgmise üliõpilasesinduse valimine. 84. Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse poolt moodustatud valimistoimkond, esimese üliõpilasesinduse valimise korraldab rektor. 85. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 86. Esimese üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor kandidaatide esitamiseks vähemalt ühe kuu pikkuse tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kokku kõik kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemused kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul, arvates hääletamisest. Esimese üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisest. 87. Üliõpilaskonna põhikirja projekti valmistab ette esimene üliõpilasesindus, kes avalikustab üliõpilaskonna põhikirja projekti kõrgkoolis vähemalt üks kuu enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise päeva. Igal kõrgkooli üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja projekti kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist ja esitab üliõpilaskonna põhikirja lõpliku projekti üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. 88. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. 89. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna poolt vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja projekti nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele käesoleva põhimääruse punktis 88 nimetatud korras vormistatud hääletamistulemused. 90. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate kahekolmandikulise häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele. 91. Juhul kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja projekti ettevalmistamise ja vastuvõtmise. 92. Juhul kui üliõpilaskonna põhikirja ei ole vastu võetud viie kuu jooksul esimese üliõpilasesinduse liikmete valimisest, saadab rektor üliõpilasesinduse laiali ja korraldab uue üliõpilasesinduse valimised käesoleva põhimääruse punktis 86 sätestatud korras. 93. Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse käesoleva põhimääruse punktides 87--91 sätestatud korras. VIII. VARA JA FINANTSEERIMINE 94. Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkoolile eraldatud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 924; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409) sätestatud korras. 95. Kõrgkoolil on: 1) õppehoone; 2) õppeautomajand; 3) õppelaboratooriumid ja töökojad; 4) üliõpilashotell; 5) spordi- ja praktikabaas. 96. Kõrgkoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiend- ja eksternõppes, rakendusteaduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulistes arendustöödes, erialases nõustamises ja kirjastamise alases tegevuses tehnika ja tehnoloogia, arhitektuuri, arvutiteaduse, transpordi ja side valdkondades ning üliõpilastele hotelliteenuste osutamises. Teenuste tasumäärad kinnitab nõukogu. 97. Kõrgkooli õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses. 98. Kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832). IX. ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE 99. Kõrgkool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. 100. Kõrgkooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridusministeerium seaduses sätestatud korras. 101. Kõrgkooli majandustegevust, kõrgkoolile eraldatud riigivara kasutamist ja säilimist kontrollivad Haridusministeerium ja Riigikontroll. X. RAKENDUSSÄTE 102. Kõrgkooli õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul käesoleva põhimääruse jõustumisest. Haridusminister Mait KLAASSEN