Riigikogu — Mõõteseaduse muutmise ja täiendamise seadus — RT I, 4, 50
Statutory Text (1 Articles)
I. Mõõteseaduses (RT I 1994, 71, 1224) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. 1. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Mõõtmine». § 2. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse füüsikaliste suuruste mõõtmise jälgitavuse tagamise alused. Mõõtmine käesoleva seaduse tähenduses on operatsioonide kogum füüsikalise suuruse väärtuse määramiseks spetsiaalsete tehniliste vahendite (mõõtevahendite) abil ning mõõtmise jälgitavus -- mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab neid seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teada olev määramatus. (2) Mõõtmiste usaldatavus ja jälgitavus saavutatakse Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute ja nende etalonide kasutamise, mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja mõõtmisi teostavate laborite akrediteerimise kaudu. Käesoleva seaduse tähenduses on akrediteerimine labori kompetentsuse ametlik tunnustamine kindlate mõõtmiste sooritamiseks.» § 3. Paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 4. Seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: «§ 21. Mõõtevahendid (1) Mõõtevahendid on: 1) mõõdud, mõõteriistad, mõõtemuundurid, mõõtekompleksid; 2) teised normeeritud metroloogiliste omadustega tehnilised vahendid, mida kasutatakse mõõtmiseks. (2) Täpsuse ja kasutusotstarbe järgi jagunevad mõõtevahendid etalonideks ja töömõõtevahenditeks.» § 5. Paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku esitamiseks ja edastamiseks mõõteastendiku kaudu. (2) Riigietalon on etalon, mis on riikliku õigusaktiga tunnistatud selles riigis väärtuse omistamisel vaadeldava suuruse teiste etalonide aluseks. (3) Tugietalon on antud paikkonnas või organisatsioonis olemasolevatest parimate metroloogiliste omadustega etalon, millele tugineb mõõtmine selles paikkonnas või organisatsioonis. (4) Tööetalon on etalon, mida rutiinselt kasutatakse mõõtude, mõõteriistade või etalonainete kalibreerimiseks, taatlemiseks või kontrolliks. (5) Ülekandeetalon on etalon, mida kasutatakse vahelülina etalonide võrdlemisel. (6) Etalonaine on materjal või aine, mille omaduse üks või mitu väärtust on piisavalt homogeensed ja hästi määratud, kasutamaks seda mõõtevahendite kalibreerimisel, mõõtemeetodi hindamisel või materjali omadusele väärtuse omistamisel. (7) Sertifitseeritud etalonaine on aine, millel on kaasas sertifikaat, mis tõendab, et aine omaduse üks või mitu väärtust on sertifitseeritud protseduuriga, mis seostab selle vaadeldava omaduse väärtusi esitava ühikuga, kusjuures igal esitatud väärtusel on kindel määramatus. (8) Majandusminister kehtestab: 1) riigietalonide ja riigi tugietalonide nimistu; 2) etalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra. (9) Kulutused riigietalonide ja riigi tugietalonide soetamiseks, säilitamiseks, kalibreerimiseks ning rahvusvaheliseks võrdlemiseks kaetakse riigieelarvest.» § 6. Paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Mõõtühiku edastamiseks rakendatakse mõõteastendikke, mille koosseisu kuuluvad: 1) riigietalonid ja riigi tugietalonid, mida perioodiliselt kalibreeritakse ja võrreldakse rahvusvaheliste või teiste riikide etalonidega; 2) tugietalonid, mida perioodiliselt kalibreeritakse riigietalonide või riigi tugietalonide abil; 3) tööetalonid, mida perioodiliselt kalibreeritakse tugietalonide abil; 4) sertifitseeritud etalonained; 5) töömõõtevahendid, mille metroloogiline kontroll toimub tööetalonide või sertifitseeritud etalonainete abil. (2) Etalone kasutatakse teiste etalonide ja töömõõtevahendite kontrolliks. (3) Töömõõtevahendeid kasutatakse ainult tavalisteks mõõtmisteks.» § 7. 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Metroloogiline kontroll». § 8. Paragrahv 5 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. § 9. Paragrahvis 6: 1) paragrahvi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kontrolli liigid»; 2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Mõõtetulemuste jälgitavuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks kontrollitakse mõõtevahendeid tüübikinnituse, taatlemise ja kalibreerimise teel. Tüübikinnitus ja taatlemine on mõõtevahendi kohustusliku metroloogilise kontrolli liigid, millele allutatakse käesoleva seaduse § 10 alusel taatlusele kuuluvad mõõtevahendid. Kalibreerimine on metroloogilise kontrolli liik, millele allutatakse etalonid. Töömõõtevahendite kalibreerimine ei ole kohustuslik.»; 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Mõõtevahendite kohustusliku metroloogilise kontrolli korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»; 4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite tüübikinnituse ja taatlemise eest võetava tasu piirmäärad kehtestab majandusminister.» § 10. Paragrahvis 7: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «vaadeldavat tüüpi» sõnadega «kohustuslikes mõõtühikutes gradueeritud» ja sõnad «; seejuures peab mõõtevahend olema gradueeritud seaduslikes mõõtühikutes» sõnadega «ja väljastatakse tüübikinnitustunnistus»; 2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «Riigi Standardiametile» sõnadega «või sihtasutuste seaduse (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941) alusel käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks asutatud sihtasutusele» ja lõikes asendatakse sõnad «võib sisaldada» sõnaga «vajadusel»; 3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Tüübikinnituse korra kehtestab majandusminister.»; 4) lõige 5 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. § 11. Paragrahvis 8: 1) lõikes 3 asendatakse sõna «mõõtmistulemused» sõnaga «mõõtetulemused», jäetakse välja sõnad «kindlaksmääratud veapiirides» ja asendatakse viide «§ 5 3. lõikes» viitega «§ 131 1. lõikes»; 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: «(31) Käesoleva seaduse alusel järelevalveks volitatud ametiisikul on õigus korraldada taatluskehtivusaja jooksul mõõtevahendi erakorralist taatlust.»; 3) lõikes 4 asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsus» sõnaga «Majandusminister»; 4) lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «3) erakorraliseks taatluseks ja selle eest tasumiseks.» § 12. Paragrahvis 9: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Kalibreerimine on mõõtevahendi metroloogiliste omaduste kindlaksmääramine kalibreerimislaboris mõõtevahendi valdajaga kooskõlastatud tingimustel, ulatuses ja meetodil, kusjuures tüübikinnitus pole nõutav. Kalibreerimine võimaldab saavutada mõõtetulemuste jälgitavust.»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «kontrolli tulemused, sealhulgas mõõtevead» sõnadega «mõõtevahendi kalibreerimise tulemused koos nende hinnatud mõõtemääramatusega ning viitega mõõtmiste jälgitavusele». § 13. Paragrahvis 10: 1) lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «tiheduse» sõnadega «ja ainetesisalduse»; 2) lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks; 3) lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «3) transpordi-, side- ja postiteenuse osutamisel.»; 4) lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «5) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel;»; 5) lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «6) ohtlike mõjurite mõõtmisel keskkonna- ja tervisekaitses;»; 6) lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «7) töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite mõõtmiseks ja seadmete ohutu käitamise tagamiseks;»; 7) lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: «8) kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel.» § 14. Paragrahvis 11: 1) paragrahvi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Taatlusteenuse tagamine»; 2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3--5 järgmises sõnastuses: «(3) Taatlusteenuse kättesaadavuse tagab riik. (4) Kohustuslikke norme kehtestav ministeerium tagab võimalused normidele vastavuse kontrolliks kasutatavate mõõtevahendite taatlemiseks. (5) Kui võimaluste loomine konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks on ebaotstarbekas, võib Riigi Standardiamet või sihtasutuste seaduse alusel käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks asutatud sihtasutus märgistada kõnesoleva mõõtevahendi taatlustähisega akrediteeritud kalibreerimislabori väljastatud kalibreerimistunnistuse alusel.» § 15. Paragrahvis 12: 1) paragrahvi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kinnispakid»; 2) lõikes 1 asendatakse sõna «kinnispakendid» sõnaga «kinnispakid»; 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Majandusminister kehtestab: 1) kinnispakkide lubatavad nimikogused ja markeeringunõuded; 2) täitekoguse lubatavad hälbed nimikogusest ja nende kontrolli korra.»; 4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Täitekoguse õigsuse tagamiseks allutatakse kinnispakid riiklikule järelevalvele. Ametitõendi esitamisel on selleks volitatud järelevalveametnikul õigus takistamatult kontrollida kinnispakkide nõuetekohasust kinnispakkide käitlejate juures ja vajadusel võtta mõõtmiste tegemiseks vajalikus koguses tasuta proove majandusministri kehtestatud korras.» § 16. 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna «Mõõteteenistus» sõnadega «mõõtmise usaldatavus,». § 17. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 13. Riigi mõõteteenistus (1) Riigi mõõteteenistusse kuuluvad: 1) Riigi Standardiamet või sihtasutuste seaduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks asutatud sihtasutus; 2) Riigi Metroloogiakeskus ja/või tugilabor, mille ülesandeks on riigi-, tugi- ja ülekandeetalonide arendamine, säilitamine ja kasutamine ning Eestis teostatavate mõõtmiste rahvusvahelise jälgitavuse tagamine; 3) akrediteeritud kalibreerimislaborid; 4) litsentseeritud taatluslaborid. (2) Vabariigi Valitsus delegeerib sihtasutuste seaduse alusel asutatud sihtasutusele järgmised ülesanded: 1) metroloogiaalaste õigusaktide väljatöötamine; 2) mõõtevahendite tüübikinnituse teostamine ja ühtsete taatlusmetoodikate väljatöötamine; 3) mõõtmisi ja mõõtevahendite metroloogilist kontrolli teostavate laborite kompetentsuse hindamine ja/või akrediteerimine ning järelevalve hinnatud ja akrediteeritud laborite tegevuse üle.» § 18. 3. peatükki täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: «§ 131. Mõõtmise usaldatavus (1) Mõõtevahendeid peab üles seadma, ühendama, käsitsema, hooldama ja hoidma nii, et oleks tagatud mõõtmiste õigsus ja usaldusväärsus. Ostu-müügitehingutes kasutatavate mõõtevahendite näit peab olema ostjale pingutuseta nähtav. (2) Mõõtmiste usaldatavuse kindlustamiseks kasutatakse mõõtmisi ja mõõtevahendite metroloogilist kontrolli teostavate laborite kompetentsuse hindamist ja akrediteerimist majandusministri kehtestatud korra kohaselt.» § 19. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 14. Järelevalve Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetest kinnipidamise üle teostavad järelevalvet, teevad ettekirjutusi ja otsuseid oma pädevuse piires ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor ning ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud.» § 20. Paragrahvis 15: 1) lõike 1 punktis 1 asendatakse arv «10 000» arvuga «25 000»; 2) lõike 1 punktis 2 asendatakse arv «5000» arvuga «15 000»; 3) lõike 1 punktis 3 asendatakse arv «1000» arvuga «5000»; 4) lõike 1 punktis 4 asendatakse arv «1000» arvuga «5000»; 5) lõikes 2 asendatakse sõnad «Riigi Standardiameti peadirektoril, tema asetäitjal ja Riigi Standardiameti peadirektori poolt selleks volitatud piirkondlikel esindajatel» sõnadega «ministeeriumi, ameti ja inspektsiooni juhil ja tema poolt selleks volitatud ametiisikul ning halduskohtunikul». § 21. Paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad «Riigi Standardiameti volitatud esindaja» sõnadega «ministeeriumi, ameti või inspektsiooni ametiisik». II. Seaduse rakendamine § 22. Vabariigi Valitsus tagab käesoleva seaduse jõustumisest ühe kuu jooksul mõõteseaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas koos kõigi tehtud muudatuste ja täiendustega. Riigikogu esimees Toomas SAVI