Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika — RTL, 74, 1213

Määrus kehtestatakse « Raudteeseaduse» (RT I 2003, 79, 530; 2004, 18, 131) § 59 lõike 6 alusel. §1. Määruse kohaldusala (1) Määrusega kehtestatakse avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (edaspidi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja) poolt osutatavate juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ning eraldatud sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade eest võetava raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika (edaspidi metoodika). (2) Metoodika põhineb raudtee-ettevõtja avaliku raudtee majandamise ja raudteeveoteenuse osutamise valdkondade tulude ja kulude arvestuse eraldatuse nõudel vastavalt «Raudteeseaduse» § 4 lõikele 2. §2. Juurdepääsu tagavad põhiteenused, lisateenused ning juurdepääsu abiteenused (1) Juurdepääsu tagavad põhiteenused (edaspidi põhiteenused) on läbilaskevõime taotluste läbivaatamine, jaotatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine, raudtee sõlmjaamade, ooteplatvormide ning tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine, raudteeliikluse korraldamine ning raudteeveo-ettevõtjale jaotatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine. (2) Juurdepääsu tagavad lisateenused (edaspidi lisateenused ) on elektrialajaamade ja elektri ülekandeliinide, veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise ning veoelektri tarbimise tagamine, raudteerajatiste valgustus, reisijate teenindamiseks vajalike hoonete ja rajatiste, kaubaterminalide, sorteerimisjaamade, rongikoosteseadmete, eriotstarbeliste raudteede ning hooldus- ja muude tehnorajatiste kasutada andmine, sh seisuteede kasutada andmine. (3) Juurdepääsu abiteenused (edaspidi abiteenused) on reisirongide eelsoojendus, juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine raudteeveoteenuse osutamiseks vajalike rajatisteni kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil, ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel, telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamine, raudteeveeremi tehnoülevaatus, raudteeveo-ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teabe edastamine või muu sarnane teenus, sh vahendatud elektrienergia ning raudteeveo-ettevõtjate veeremi ja kauba vastuvõtmise ning üleandmise korraldamine piiril. (4) Raudteeveo-ettevõtjal on õigus tellida lisa- ja abiteenuseid vastavalt vajadusele. §3. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu (1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu peab tagama raudteeveo-ettevõtjatele ja «Raudteeseaduse» § 7 lõikes 2 sätestatud juhul raudteeveeremi valdajatele, kes ei ole raudteeveo-ettevõtjad, avaliku raudtee diskrimineerimata kasutamise. (2) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhi- ja lisateenuste eest koosneb raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise kuludest ning mõistlikust ärikasumist. (3) Põhi- ja lisateenuste kasutustasu arvestamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogukuludest, mis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum. (4) Kui rongiliinil pakub abiteenuseid ainult üks pakkuja, võib kasutustasu abiteenuste eest olla seotud üksnes nende osutamise otseste kuludega ning seda arvestatakse üksnes tegelikult tarbitud abiteenuste eest. Abiteenuse otsesed kulud on selle teenuse osutamise otsekulud ja proportsionaalne osa üldkuludest. (5) Kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise eest vedurijuhi katsesõiduks, võib olla seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega. Sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise otsesed kulud on selle teenuse osutamise otsekulud, kapitali- ega üldkulu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutustasusse ei arvata. §4. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestuse alused (1) Kulud omistatakse nendele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Kuluarvestussüsteem peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid ja iga kulu oleks omistatud ainult ühele teenusele. (2) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka raudteeveo-ettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri- ja raudteeveoteenuste osutamise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste kulud nagu üld-, haldus- ja finantsjuhtimise, turundus-, turva-, IT-, personaliteenuse, kinnisvarahaldusteenuse ja muud sarnased kulud ettevõtja üldkuludeks. Üldkulud jaotatakse ettevõtja funktsioonide vahel proportsionaalselt. (3) Üldkulude proportsionaalne jaotus toimub vastavalt valemile: ÜP=(I/(I+V))×Ü, kus ÜP on infrastruktuuri-ettevõtja proportsionaalne osa üldkuludest; I on raudteeinfrastruktuuri-teenuse osutamise otsekulud; V on muu äritegevuse kulu; Üon ettevõtja üldkulud. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatava teenuse otsekuludesse arvestatakse vastava teenuse osutamiseks tehtavad hooldus-, materjali- ja käitluskulud ning selle teenuse osutamiseks tööjõule tehtavad kulud. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otse- ja üldkulud prognoositakse käesoleva määruse lisades toodud tabelite andmete alusel, mis peavad olema kooskõlas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja viimase kahe auditeeritud majandusaasta aruannete ja liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta kulude-tulude täitmise prognoosiga. (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogukuludesse ei või lülitada: 1) tagastamatu abi (näiteks Euroopa Liidu struktuurifondide finantseerimise) raames soetatud põhivara amortisatsiooni; 2) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 3) kingitusi; 4) varade väärtuste muutust (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse langus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest jms); 5) seaduse alusel määratud trahve ja viiviseid; 6) teisi mittepõhjendatud kulusid. §5. Kapitalikulu arvestus (1) Kapitalikulu on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega. (2) Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. (3) Reeglina toimub kapitalikulu arvestus ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooni (kulumi) arvestuse alusel. Juhul kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhivarade raamatupidamislik väärtus erineb oluliselt nende õiglasest väärtusest või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, siis rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvestamise metoodikat. (4) Rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvestamise meetodit. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab eraldi arvestust enne 2004. aasta (edaspidi piiraasta) algust ja pärast seda soetatud põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestab eraldi kapitalikulu. (6) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu tema jääkväärtuse alusel. Seejuures määratakse enne piiraastat soetatud põhivarale ühtne kapitalikulunorm, mis kajastab põhivara kasulikku eluiga ning mille alusel toimub kasutustasusse lülitatava kapitalikulu arvestus. (7) Alates piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kapitalikulu tema soetusmaksumuse alusel. Jooksva aasta soetusmaksumuseks võetakse aasta keskmine soetusmaksumus. Seejuures määratakse alates piiraastast soetatud põhivarale ühtne kapitalikulunorm, mis kajastab põhivara järelejäänud eluiga ning mille alusel toimub kasutustasusse lülitatava kapitalikulu arvestus. (8) Raudteeinspektsiooni peadirektoril on õigus nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt korrektsioonide tegemist põhivara maksumuses ja kapitalikulunormides, kui ilmneb, et nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et kapitalikulunormid ei ole põhjendatud. (9) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse lülitatav kapitalikulu kujuneb alljärgnevalt: Ainfratasu = Aenne p.a + Apärast p.a , kus Ainfratasu on infrastruktuuri kasutamise tasusse lülitatav kapitalikulu; Aenne p.a on kapitalikulu enne piiraastat soetatud põhivarale; Apärast p.a on kapitalikulu pärast piiraastat soetatud põhivarale. (10) Enne piiraastat soetatud kapitalikulu arvestatakse alljärgnevalt: Aenne p.a = PVjääkmenne p.a × norm enne p.a, kus PVjääkmenne p.a on enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus; normenne p.a on kapitalikulunorm enne piiraastat soetatud põhivarale. (11) Pärast piiraastat soetatud kapitalikulu arvestatakse alljärgnevalt: Apärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + 0,5 I) × normpärast p.a, kus PVsoetusmpärast p.a on pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus; I on jooksval aastal soetatud ja parendatud põhivara; normpärast p.a on kapitalikulunorm pärast piiraastat soetatud põhivarale. (12) Jooksva aasta investeeringuid võetakse arvesse pooles mahus. (13) Raudteeinfrastruktuuri-teenuste osutamiseks kasutatav materiaalne põhivara seotakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt ainult ühe teenuste liigiga – põhiteenuse või lisateenustega. Kui mingit materiaalset põhivara kasutatakse üksnes abiteenuse osutamiseks, siis seotakse see vara vastava abiteenusega. §6. Püsikulud ja muutuvkulud põhiteenuste osutamisel (1) Raudteeveo-ettevõtjate poolt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele makstav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest koosneb järgmistest komponentidest: 1) püsikulude osa, mis põhineb tellitud rong-kilomeetritel; 2) muutuvkulude osa, mis põhineb tegelikel brutotonn-kilomeetritel (brutotonn-kilomeetrite hulka arvestatakse ka veduri(te) kaal). (2) Püsi- ja muutuvkulud jaotatakse põhimõttel, et 30% majandusaasta kuludest on püsikulud ja ülejäänud 70% majandusaasta kuludest on muutuvkulud. (3) Püsikulud on kulud, mis ei muutu sõltuvalt osutatud teenuse kogusest. Püsikulud tasub raudteeveo-ettevõtja sõltumata sellest, kas ta kasutab eraldatud rongiliine või mitte. (4) Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad osutatud teenuse kogusest. Kui raudteeveo-ettevõtja ei kasuta eraldatud rongiliine, siis ta ei tasu muutuvkulusid. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab eraldama rongiliinid avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks rahvusvahelises otseühenduses esimese eelistusena ja riigisisese avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks teise eelistusena. Avaliku reisijateveoteenuse osutamise eest võetav kasutustasu sisaldab ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise muutuvkulu. (6) Avaliku reisijateveoteenuse osutamise eest võetav kasutustasu ei sisalda ainult muutuvkulu, kui vastavat raudteevõrgustikku kasutatakse ainult või valdavalt avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks – sellisel juhul arvestatakse raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse ka püsikulud ja püsikulude arvestusel võetakse arvesse kõikide raudteeveo-ettevõtjate tellitud rong-kilomeetrid kokku, sh esimest ja teist eelistust omavate raudteeveoettevõtjate tellitud rong-kilomeetrid. (7) Raudteeveo-ettevõtjad, kes kasutavad raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet kaubaveoteenuse osutamiseks, tasuvad nii püsi- kui muutuvkulude alusel kalkuleeritud kasutustasu osa. §7. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistliku ärikasumi arvestamine (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistlik ärikasumi norm (%) ei või ületada kapitali kaalutud keskmist kapitali hinda (edaspidi WACC ), mis leitakse järgmise valemiga

kus: re on omakapitali kaalutud keskmine hind (%); r d on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) hind (%); E on omakapitali rahaline maht; D on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) rahaline maht. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatava omakapitali hinna leidmisel arvestatakse võrreldavate turguvalitsevas seisundis olevate analoogset infrastruktuuri omavate ettevõtjate vastavate näitajatega, samuti raha- ja kapitaliturgude riski ja tulususe näitajatega. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatav omakapitali hind (re) leitakse järgmise mudeli (CAPM) abil

kus: rf on riskivaba tulumäär¹; β on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski 2; rm on turu riskipreemia³. 1 Riskivabaks tulumääraks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja (Saksamaa 10-a võlakiri) intressimäära viie aasta keskmine, millele liidetakse riigi riskipreemia. Eesti riigi võlakirjade olemasolu korral võib võtta riskivabaks tulumääraks Eesti riigi võlakirja intressimäära. 2 Beetakordaja hindamisel lähtutakse võrreldavate turguvalitsevas seisundis olevate analoogset infrastruktuuri omavate ettevõtjate vastavatest näitajatest ning seejuures arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga seotud riske. 3 Turu riskipreemia leitakse Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemia alusel. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatava kohustuste hinna määramisel võetakse aluseks kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja viie aasta keskmine intressimäär (Saksamaa 10-aastane võlakiri), millele lisatakse Eesti riigirisk ning ettevõtja risk. Eesti riigirisk tuleneb reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud krediidireitingust. Eesti riigi pikaajaliste võlakirjade olemasolu korral võib võtta võlakapitali hinna määramise aluseks ka selle võlakirja intressimäära, millele lisatakse ettevõtja risk. (4) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka raudteeveo-ettevõtja, on soovituslik võõrkapitali osakaal vähemalt 50% kogukapitalist. (5) Põhiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = WACC×põhiteenuste osutamiseks kasutatav põhivara. (6) Lisateenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = WACC×konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatav põhivara. §8. Põhiteenuste eest võetava kasutustasu arvestamise valemid (1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest arvestatakse alljärgneva valemi alusel: T0 = P0 + M0, kus: T0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu raudteeveo-ettevõtjatele; P0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa; M0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa. (2) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa arvutatakse alljärgneva valemi alusel: P0 = [(30% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul esimest ja teist eelistust mitteomavate raudteeveo-ettevõtjate poolt tellitud rong-km kokku] × konkreetse raudteeveo-ettevõtja poolt antud kuul tellitud rong-km. (3) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa arvutatakse alljärgneva valemi alusel: M0 = [(70% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul veetud brutotonn-km kokku] × konkreetse raudteeveo-ettevõtja poolt antud kuul veetud brutotonn-km. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud raudteeinfrastruktuuri kogukuludesse ei tohi arvestada lisateenustele, abiteenustele ja sihtotstarbelistele ühekordsetele läbilaskevõimeosadele tehtavaid kulutusi. §9. Lisa- ja abiteenuste eest võetava kasutustasu arvestamise valemid (1) Lisateenuse kasutustasu ühes kuus arvutatakse alljärgneva valemi alusel: L0 = [antud kuul konkreetse lisateenuse osutamise kogukulud / antud kuul konkreetse lisateenuse kogus kokku] × antud kuul konkreetse raudteeveo-ettevõtja poolt kasutatud lisateenus. (2) Abiteenuse kasutustasu ühes kuus arvutatakse alljärgneva valemi alusel: A0 = [antud kuul konkreetse abiteenuse osutamise otsesed kulud / antud kuul konkreetse abiteenuse kogus kokku] × antud kuul konkreetse raudteeveo-ettevõtja poolt kasutatud abiteenus. §10. Andmete esitamine (1) Paragrahvis 7 toodud valemite kohaselt arvestatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kapitali kaalutud keskmise hinna ja arvestuse aluseks olnud täielikud andmed esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Raudteeinspektsioonile hiljemalt seitse kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab käesoleva määruse lisades 1–4 toodud arvestused Raudteeinspektsioonile hiljemalt seitse kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Arvestused esitatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja viimase kahe auditeeritud majandusaasta ja liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta kohta. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Raudteeinspektsioonile kolm kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust liiklusgraafikuperioodiks prognoositava brutotonn-kilomeetrite koguarvu. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Raudteeinspektsioonile kolm kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate lisa- ja abiteenuste eest. Koos prognoositava kasutustasuga esitatakse kasutustasu arvestuse alused ja arvestuse aluseks olnud täielikud andmed. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab oma raudteeinfrastruktuuril igas kuus veetud brutotonn-kilomeetrite koguarvu Raudteeinspektsioonile hiljemalt vastavale kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. (6) Paragrahvis 9 sätestatud valemi kohaselt koostatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestused osutatud lisa- ja abiteenuste eest iga kuu kohta ja arvestuste aluseks olnud täielikud andmed esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Raudteeinspektsioonile vastavale kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. (7) Raudteeinspektsiooni peadirektoril on õigus korrigeerida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud andmeid või nõuda nende korrigeerimist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, kui need ei vasta käesolevas määruses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetele. §11. Kasutustasu määramine (1) Raudteeinspektsiooni peadirektor määrab prognoositavad kasutustasud põhi-, lisa- ja abiteenuste eest kogu liiklusgraafikuperioodiks kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutab raudteeveo-ettevõtjatele arvete esitamisel prognoositud kasutustasu. Raudteeinspektsiooni peadirektor määrab täpsustatud kasutustasud juurdepääsu tagavate põhi-, lisa- ja abiteenuste eest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt saadud andmete alusel igakuiselt hiljemalt vastavale kuule järgneva kuu 25. kuupäevaks. (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb Raudteeinspektsiooni peadirektori määratud täpsustatud kasutustasu alusel tasaarveldused raudteeveo-ettevõtjatega raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutes kokkulepitud ajavahemike järel, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast järgneva liiklusgraafikuperioodi algust. §12. Rakendussätted (1) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on läbilaskevõime jaotamisel sõltumatu ja ei esine «Raudteeseaduse» § 63 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, teostab käesolevast määrusest tulenevaid Raudteeinspektsiooni toiminguid raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ise ning sellisel juhul ei pea raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja §-s 10 ettenähtud andmeid Raudteeinspektsioonile esitama. (2) Käesoleva metoodika rakendamisel annab selgitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalitus. (3) Käesoleva metoodika alusel arvestatavat kasutustasu rakendatakse alates 2005. aasta maikuu viimasel pühapäeval algavast liiklusgraafikuperioodist. Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2004. a määruse nr 144 «Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika» lisa 1 RAUDTEEINFRASTRUKTUURI-ETTEVÕTJA KASUMIARUANNE …………aastal Kokku tuh kr Põhiteenus Lisateenus Abiteenus Raudteeinfrastruktuuriga seotud üldkulud Infrastruktuuri kasutustasu Infrastruktuurile juurdepääsu tasu Muud infrastruktuuriteenused Kinnisvarateenused Muud teenused Varude müük Realiseerimise netokäive kokku Kapitaliseeritud kulud oma tarbeks põhivara valmistamisel Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU Müüdud kaubad ja vahendatud teenused Infrastruktuurimaterjalid Muud materjalid Töövahendid Kütus ja määrdeained Tehnoloogiline elekter Hoolduskulud Muud raudteeinfrastruktuuriga seotud teenused Kaubad, toore, materjal, teenused Masinate ja seadmete kasutuskulud Kommunaalkulud Side- ja kontorikulud Müügikulud Muud teenused Keskkonnakaitse kulud Muud tegevuskulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Muud ärikulud TEGEVUSKULUD KOKKU KULUMIEELNE KASUM Kulum ÄRIKULUD KOKKU INTRESSI- JA MAKSUEELNE KASUM Intressitulud Valuutakursi kasum Intressikulu Valuutakursi kahjum PUHASKASUM ENNE MAKSE Tulumaks PUHASKASUM Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2004. a määruse nr 144 «Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika» lisa 2 RAUDTEE-ETTEVÕTJA KASUMIARUANNE …………aastal Kokku tuh kr Raudteeinfrastruktuur Kaubavedu Muud teenused Üldkulud Kauba veotulu Vagunite ja jaamateede kasutamine Printsipaaliteenus Deklareerimine välisriikides Valveteenus Muud kaubaveo lisateenused Infrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest Infrastruktuuri kasutustasu lisateenuste eest Infrastruktuuri kasutustasu abiteenuste eest Infrastruktuurile juurdepääsutasu Muud infrastruktuuriteenused Kinnisvarateenused Kaubavagunite kasutamine teistes riikides Vagunite rent Vedurite rent Muud veeremiteenused Muud teenused Varude müük Realiseerimise netokäive kokku Kapitaliseeritud kulud oma tarbeks põhivara valmistamisel Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU Müüdud kaubad ja vahendatud teenused Infrastruktuurimaterjalid Veeremimaterjalid Muud materjalid Töövahendid Kütus ja määrdeained Tehnoloogiline elekter Hoolduskulud Teistele ettevõtetele kuuluvate vagunite kasutamine Printsipaaliteenus Deklareerimine välisriikides Veoste valve jaamades Muud turvateenused Muud raudteeveoga ja raudteeinfrastruktuuriga seotud teenused Kaubad, toore, materjal, teenused Masinate ja seadmete kasutuskulud Sõiduautode kulud Kommunaalkulud Side- ja kontorikulud Lähetus- ja koolituskulud Muud töötajatega seotud kulud Reklaamikulud Muud müügikulud Juhtimistasu Konsultatsiooniteenused Muud teenused Keskkonnakaitse kulud Muud tegevuskulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Muud ärikulud TEGEVUSKULUD KOKKU KULUMIEELNE KASUM Kulum ÄRIKULUD KOKKU INTRESSI- JA MAKSUEELNE KASUM Intressitulud Valuutakursi kasum Intressikulud Valuutakursi kahjum PUHASKASUM ENNE MAKSE Tulumaks PUHASKASUM Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2004. a määruse nr 144 «Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika» lisa 3 RAUDTEEINFRASTRUKTUURI PÕHIVARA ARVESTUS …………aastal 1. PÕHITEENUSE OSUTAMISEKS VAJALIK PÕHIVARA Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu inventar Ettemaksed põhivara eest Lõpetamata ehitus Kokku Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üleviidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 2. LISATEENUSE OSUTAMISEKS VAJALIK PÕHIVARA Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu inventar Ettemaksed põhivara eest Lõpetamata ehitus Kokku Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üleviidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 3. ABITEENUSE OSUTAMISEKS VAJALIK PÕHIVARA Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu inventar Ettemaksed põhivara eest Lõpetamata ehitus Kokku Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üleviidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 4. PÕHIVARA KOKKU Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu inventar Ettemaksed põhivara eest Lõpetamata ehitus Kokku Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üleviidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2004. a määruse nr 144 «Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika» lisa 4 RAUDTEEINFRASTRUKTUURI BILANSS …………aastal Põhiteenus Lisateenus Abiteenus Raudteeinfrastruktuur kokku AKTIVA KÄIBEVARA Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu sh ostjatelt laekumata arved Mitmesugused nõuded Ettemakstud tulevaste perioodide kulud sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Varud sh tooraine ja materjal ettemaksed hankijatele KÄIBEVARA KOKKU PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud Materiaalne põhivara sh maa ja ehitised masinad ja seadmed muu inventar, tööriistad, sisseseade põhivara akumuleeritud kulum lõpetamata ehitus ettemaksed materiaalse põhivara eest PÕHIVARA KOKKU AKTIVA KOKKU PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused sh pikaajaliste liisingkohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil lühiajalised laenud krediidiasutustelt Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad hankijatele sh hankijatele tasumata arved Mitmesugused võlad Maksuvõlad Viitvõlad sh võlad töövõtjatele intressivõlad muud viitvõlad Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised võlakohustused sh liisingkohustused pangalaenud PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL sh aktsiakapital aažio kohustuslik reservkapital eelmiste perioodide jaotamata kasum aruandeaasta kasum PASSIVA KOKKU