Riigikogu — Surve- ja tõsteseadme ohutuse seadus — RT I, 113, 1873

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega kehtestatakse surve- ja tõsteseadme valmistamise ja kasutamise ning tehnilise kontrolli ja riikliku järelevalve õiguslikud alused. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) laevadele ja teistele ujuvvahenditele ning lennukitele ja teistele õhusõidukitele paigaldatud surve- ja tõsteseadme korral; 2) raudteeveeremi, autode ja teiste liiklusvahendite käiguosade hulka kuuluva surveseadme korral. § 2. Surve- ja tõsteseade (1) Surveseade käesoleva seaduse mõistes on: 1) aurukatel, surveanum, gaasiseade, torustik või muu seade või seadis, milles on ette nähtud atmosfäärirõhust kõrgema rõhu tekkimine; 2) tuleohtliku, plahvatusohtliku või mürgise või muude ohtlike omadustega vedeliku anum ja torustik, milles rõhk tekib vedelikusamba kõrgusest või hüdraulilisest löögist. (2) Tõsteseade käesoleva seaduse mõistes on kraana, lift, eskalaator, ehitustõstuk või muu seade inimese või lasti tõstmiseks või tõstmise teel ümberpaigutamiseks. § 3. Ohutuseeskiri (1) Surve- ja tõsteseadme (edaspidi seade) valmistamist ning kasutamist reguleeritakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud ohutuseeskirjaga (edaspidi ohutuseeskiri), mille nõuete täitmise korral on seadme kasutamisel ohud inimesele, varale või keskkonnale minimaalsed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuded lähtuvad seadme tööparameetritest, konstruktsioonist, kasutamisohtlikkusest, -otstarbest ja -tingimustest ning valmistusprotsessi iseärasustest. (3) Ohutuseeskirjaga kehtestatakse seadmete liikide loetelu, millele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid. (4) Ohutuseeskiri kehtestatakse majandusministri määrusega. 2. peatükk SEADME VALMISTAMINE JA KASUTAMINE § 4. Seadme ohutusnõuetele vastavus (1) Kasutatav seade peab vastama käesoleva seaduse ja ohutuseeskirja nõuetele. (2) Käesoleva seaduse ja ohutuseeskirja nõuetele mittevastavat seadet on keelatud Eestis surve- või tõsteseadmena kasutada. § 5. Seadme valmistamine (1) Seadme valmistamine käesoleva seaduse mõistes on seadme või selle elemendi tootmine, paigaldamine, remontimine või ümberehitamine. (2) Ohutuseeskirjas ettenähtud juhtudel võib seadme valmistamist surve- või tõsteseadmena kasutamiseks alustada, kui tehnilise kontrolli teostaja on kontrollinud ja tõendanud seadme valmistamise eeltingimuste vastavust ohutuseeskirja nõuetele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud seadme valmistamise eeltingimuste kontrollimise ja tõendamise sagedus kehtestatakse ohutuseeskirjaga. (4) Seadme valmistaja peab tegema seadme nii, et võimalik oht inimesele, varale või keskkonnale oleks seadme kogu planeeritud kasutusaja jooksul minimaalne, arvestades muuhulgas seadme võimalikku mittesihipärast või ettenähtust erinevatel tingimustel kasutamist. (5) Seadme valmistaja on seadme valmistamisel kohustatud: 1) lähtuma ohutuspõhimõtetest; 2) kõrvaldama või vähendama seadme kasutamisohtlikkust niivõrd, kuivõrd see on põhjendatult teostatav; 3) võtma kasutusele kaitsemeetmed selliste ohtude (jääkohtude) vastu, mida ei saa kõrvaldada; 4) teavitama seadme kasutajaid jääkohtudest ning riski vähendamise sobivatest meetmetest. (6) Ohutuseeskirjaga ettenähtud juhtudel peab seadme tootja enne seadme müümist või muul viisil võõrandamist või enda poolt kasutuselevõtmist esitama selle tehnilise kontrolli teostajale esmaseks tehniliseks ülevaatuseks. (7) Seadme tootja või importija peab esitama oma tegevuse alustamise ja muutmise kohta kirjaliku teatise Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. Teatis peab sisaldama tootja või importija nime või nimetust ja registreerimisnumbrit ning toodetavat või imporditavat seadet iseloomustavaid tehnilisi andmeid. § 6. Seadme valmistamise eeltingimused Seadme valmistamise eeltingimused on: 1) vahendid ja töökohad seadme kvaliteetseks valmistamiseks ja kontrollimiseks; 2) kvalifitseeritud personal; 3) ohutuseeskirja nõuetele vastav seadme projekt ja valmistuskavand. § 7. Seadme valmistamise järelevaataja (1) Seadme valmistamise järelevaataja on ohutuseeskirjaga ettenähtud juhtudel valmistaja nimetatud füüsiline isik, kelle kohustuseks on teostada valmistajapoolset järelevalvet seadme valmistamise vastavuse üle ohutuseeskirja nõuetele. (2) Seadme valmistamise järelevaataja on kohustatud teostama järelevalvet selle üle, et: 1) seadme valmistamise ja selle kvaliteedi kontrollimise igal etapil peetaks kinni seadme valmistamise eeltingimustega ettenähtud seadme projektist ja valmistuskavandist; 2) personali kvalifikatsioon vastaks ohutuseeskirja nõuetele; 3) seadme valmistamisel ja selle kvaliteedi kontrollimisel kasutatavad mõõteriistad oleksid nõutava täpsusega ning taadeldud. (3) Seadme valmistamise järelevaataja kvalifikatsiooninõuded hariduse, tööalase kogemuse ja erialase ettevalmistuse kohta, olenevalt seadme tüübist ja tööparameetritest, kehtestatakse ohutuseeskirjaga. § 8. Seadme projekt ja valmistuskavand (1) Seadet tuleb valmistada ohutuseeskirja nõuetele vastava projekti ja valmistuskavandi kohaselt. (2) Seadme projekt ja valmistuskavand peavad, vastavalt ohutuseeskirja nõuetele, sisaldama valmistatava seadme tehnilist kirjeldust, jooniseid, ohutust mõjutavaid arvutusi, valmistamiseks kavandatud organisatsioonilisi ja tehnilisi meetmeid, tootmisprotsessi kirjeldust ning andmeid valmistusmaterjalide, personali kvalifikatsiooni, valmistamise käigus läbiviidavate kontrollimiste ja katsetamiste kohta ning seadme valmistamist ja kasutamisohutust iseloomustavaid muid tehnilisi andmeid. § 9. Seadme konstruktsioon ja materjalid (1) Seadme konstruktsioon peab olema vastupidav ja töökindel, tagama kasutamisohutuse valmistaja poolt valitud tingimustel ja parameetritel ning võimaldama seadme ülevaatust ja remonti. (2) Seadme valmistamisel kasutatavad materjalid peavad tagama seadme arvutusliku töökindluse planeeritud kasutusaja jooksul ettenähtud kasutamistingimustel, sealjuures etteantud tööparameetritel, tööreþiimil, töökeskkonna omadustel ning ümbritseval välistemperatuuril. § 10. Seadme juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadised Seadmel peavad olema ohutuseeskirjaga ettenähtud juhtudel seadme ohutu kasutamise jaoks vajalikud: 1) juhtimis- ja kontrollseadised, mis võimaldavad seadet sisse ja välja lülitada, reguleerida ning seadme tööreþiimi kontrollida; 2) kaitseseadised, mis etteantud kasutamisreþiimist lubamatu hälbe korral sellest automaatselt, õigeaegselt ja töökindlalt signaliseerivad ning seiskavad seadme töö. § 11. Seadme dokumentatsioon ja märgistus (1) Seadmega peab olema kaasas selle ohutuseeskirja nõuetele vastavat valmistamist iseloomustav dokumentatsioon. (2) Seadme tootja peab märkima seadmele tootja identifitseerimist võimaldava kirje ning varustama seadme kasutamisjuhise, märgistuse ja teabega, mis võimaldab hinnata ja vältida ohte seadme sihipärase kasutamise ajal. § 12. Seadme valmistamise kvaliteedijärelevalve (1) Ohutuseeskirjaga ettenähtud juhtudel on tehnilise kontrolli teostaja poolt läbiviidava seadme valmistamise kvaliteedijärelevalve objekt seadme valmistaja. (2) Seadme valmistamise kvaliteedijärelevalve käigus tehnilise kontrolli teostaja: 1) tõendab, et valmistaja viib läbi kõik kavandatud kontrollimised ja katsetamised; 2) viib läbi valmistuskohal või laos olevate seadmete valikulist kontrollimist. (3) Seadme valmistamise kvaliteedijärelevalve toimingute sagedus kehtestatakse ohutuseeskirjaga. § 13. Seadme kasutamine (1) Seadet võib kasutada, kui: 1) seade on paigutatud kasutamiskohale nii, et oht inimesele, varale või keskkonnale oleks minimaalne ning see ei takistaks seadme kasutamist, kontrollimist ja hooldamist; 2) seade on tehniliselt korras ning varustatud ohutu kasutamise jaoks vajalike töökindlate ja töökorras juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega; 3) ohutuseeskirjas ettenähtud juhtudel on läbi viidud seadme tehniline ülevaatus. (2) Seade loetakse kasutamiselevõetuks momendist, kui alustatakse seadme sihtotstarbelist kasutamist. § 14. Seadme valdaja kohustused Seadme valdaja on kohustatud: 1) tagama, et seadme kasutamine ja hooldamine toimuks käesoleva seaduse ja ohutuseeskirja nõuete kohaselt; 2) mitte kasutama seadet, kui seadme edasine kasutamine võib tõenäoliselt kahjustada inimest, vara või keskkonda; 3) nimetama ohutuseeskirjas ettenähtud juhtudel seadme kasutamise järelevaataja ja käitaja ning kindlustama neile tingimused tööülesannete täitmiseks; 4) registreerima seadme ohutuseeskirjas ettenähtud juhtudel tehnilise kontrolli teostaja juures enne seadme kasutamiselevõtmist ning esitama seadme tehnilise kontrolli teostajale tehniliseks ülevaatuseks; 5) teatama ohutuseeskirjaga ettenähtud juhtudel seadme kasutamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile; 6) andma Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni inspektorile ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii või õnnetusjuhtumi põhjuste uurimisel. § 15. Seadme kasutamise järelevaataja (1) Seadme kasutamise järelevaataja on seadme valdaja poolt ohutuseeskirjaga ettenähtud juhtudel nimetatud füüsiline isik, kelle kohustuseks on teostada kasutajapoolset järelevalvet seadme kasutamise vastavuse üle ohutuseeskirja nõuetele. (2) Seadme kasutamise järelevaataja on kohustatud: 1) tagama seadme ja selle tööks vajalike abiseadmete korrasoleku; 2) tagama seadmega töötamiseks vajaliku dokumentatsiooni olemasolu ja säilitamise; 3) jälgima, et seadme käitajatel on tööks vajalik kvalifikatsioon ning nendele on välja antud tööjuhendid; 4) korraldama seadme tehnohooldus- ja remonttöid; 5) kontrollima seadet teenindava personali tegevust ning vajadusel juhendama neid seadme ohutu kasutamise küsimustes. (3) Seadme kasutamise järelevaataja kvalifikatsiooninõuded hariduse, tööalase kogemuse ja erialase ettevalmistuse kohta, olenevalt seadme tüübist ja tööparameetritest, kehtestatakse ohutuseeskirjaga. § 16. Seadme käitaja (1) Seadme käitaja käesoleva seaduse mõistes on operaator, masinist, juht või mõni teine isik, kes vahetult juhib seadme tööd. (2) Seadme käitaja on kohustatud: 1) töötama seadmega ohutult ja vastavalt temale antud seadme kasutamisjuhendile ning seadme kasutamise järelevaataja korraldustele ja juhistele; 2) seiskama seadme ohu korral inimesele, varale või keskkonnale ning seadme kasutamisjuhendiga ettenähtud juhtudel ja viisil. 3. peatükk TEHNILINE KONTROLL § 17. Tehnilise kontrolli mõiste (1) Tehniline kontroll käesoleva seaduse mõistes on seadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja nõuetele vastavuse kontrollimine ning seadme tehniline ülevaatus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tehnilise kontrolli tulemuste kohta koostab tehnilise kontrolli teostaja dokumendi, mille nõuded kehtestatakse ohutuseeskirjaga. § 18. Seadme tehniline ülevaatus (1) Seadme tehnilise ülevaatuse liigid on: 1) esmane; 2) kasutamiseelne; 3) korraline; 4) erakorraline. (2) Tehniline ülevaatus viiakse läbi ohutuseeskirjaga ettenähtud juhtudel, viisil ja sagedusega. (3) Keelatud on kasutada seadet, millele ohutuseeskirjaga ettenähtud tehniline ülevaatus on tegemata. § 19. Tehnilise kontrolli teostaja (1) Tehnilise kontrolli teostaja on riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, lk 2178; 1998, 59, 941) alusel ning tehnilise kontrolli teostamise eesmärgil asutatud riigi äriühing. Tehnilise kontrolli teostaja viib läbi kontrolli käesolevas seaduses ja ohutuseeskirjas sätestatud juhtudel ja korras. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tehnilise kontrolli teostaja on kohustatud: 1) tegutsema erapooletult ja olema sõltumatu mõjutustest, millest võiksid oleneda tehnilise kontrolli tulemused; 2) tagama, et kontrollimine toimub kvalifitseeritud personali ja vastavate tehniliste vahenditega; 3) hoidma saladuses oma ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud äri-, ameti- ja tehnikateavet. (3) Tehnilise kontrolli teostaja ja tema personal ei tohi olla kontrollitava seadme projekteerija, valmistaja ega müüja või mainitud osapoolte volitatud esindaja ega töötaja. (4) Tehnilise kontrolli teostaja võib oma ülesannete täitmisel omal vastutusel kasutada teiste isikute teenuseid kindlalt piiritletud ülesannete täitmiseks, kui ta on veendunud nende isikute vastavuses käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele. (5) Tehnilise kontrolli teostaja peab juhtima seadme valdaja tähelepanu tehnilise kontrolli käigus ilmnenud käesoleva seaduse või ohutuseeskirja nõuete rikkumistele ning võimalikule ohule inimesele, varale või keskkonnale. (6) Kui tehnilise kontrolli teostaja oma töö käigus tuvastab käesoleva seaduse või ohutuseeskirja nõuete rikkumisi, mis võivad kahjustada inimest, vara või keskkonda, või kui ta saab teada seadme kasutamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist, peab ta sellest viivitamatult teatama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. (7) Tehnilise kontrolli teostaja poolt läbiviidud tehnilise kontrolli eest tasub tehnilise kontrolli tellija. Kohustusliku tehnilise kontrolli piirhinnad kehtestatakse majandusministri määrusega. (8) Tehnilise kontrolli teostaja on kohustatud esitama tehnilise kontrollialase tegevuse kvaliteedi üle järelevalve teostamisel Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni volitatud ametnikule tehnilist kontrolli puudutava dokumentatsiooni ja andma vajalikku teavet. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tehnilise kontrolli teostajale esitatavad tehnilise kontrollialase tegevuse nõuded kehtestatakse majandusministri määrusega. 4. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE § 20. Järelevalveasutus Seadme riiklikku järelevalvet teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kelle pädevusse kuulub: 1) seadmete tehniline ja ohutusalane riiklik järelevalve; 2) seadmete ohutuse järelevalve turul (turujärelevalve) vastavalt toote ohutuse seadusele (RT I 1998, 40, 613); 3) järelevalve tehnilise kontrolli teostaja tehnilise kontrollialase tegevuse kvaliteedi üle (kvaliteedijärelevalve); 4) seadmete kasutamisel toimunud avariide ja õnnetusjuhtumite tehniliste tekkepõhjuste uurimine. § 21. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni õigused Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus: 1) teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja ohutuseeskirja nõuete rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks; 2) keelata käesoleva seaduse ja ohutuseeskirja nõuetele mittevastava seadme paigaldamine, müümine või muul viisil võõrandamine ning inimest, vara või keskkonda ohustamise korral ka seadme kasutamine; 3) saada seadme valmistajalt, müüjalt, importijalt ja kasutajalt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja ohutuseeskirjas sätestatud ülesannete täitmiseks. 5. peatükk VASTUTUS § 22. Juriidilise isiku haldusvastutus (1) Juriidiline isik kannab käesoleva seaduse või ohutuseeskirja nõuete rikkumise eest haldusvastutust järgmises ulatuses: 1) käesoleva seaduse või ohutuseeskirja nõuete mittetäitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni; 2) käesoleva seaduse või ohutuseeskirja nõuetele mittevastava seadme kasutamiselevõtmise eest kasutamiseks surve- või tõsteseadmena -- määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni; 3) käesoleva seaduse või ohutuseeskirja nõuete mittetäitmise eest, kui see põhjustas inimese surma või üliraske või raske kehavigastuse, -- määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni. (2) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul. (3) Menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561 ja 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695) kehtestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 23. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta on õigus haldusõiguserikkumise protokolli koostada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni volitatud ametnikul. (2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse: 1) selle koostamise aeg ja koht; 2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; 3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 4) haldusõiguserikkuja nimetus ja asukoht; 5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus; 7) viide käesoleva seaduse § 22 lõike 1 vastavale punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; 8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus; 9) muud asja lahendamiseks vajalikud andmed. (3) Protokoll esitatakse tutvumiseks juriidilise isiku esindajale, kelle tegevuse või tegevusetuse suhtes on protokoll koostatud. Esindaja annab protokolliga tutvumisel allkirja. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb koostaja protokolli sellekohase märkuse. Protokolli koopia väljastatakse juriidilise isiku esindajale. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 24. Muudatus energiaseaduses Energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201) § 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: «(3) Käesolevat seadust ei kohaldata kütuse- ja energiamajanduses kasutatavatele surve- ja tõsteseadmetele. Nende surve- ja tõsteseadmete kohta käiv regulatsioon kehtestatakse eraldi seadusega.» § 25. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. aprillil. Riigikogu esimees Toomas SAVI