Vabariigi Valitsus — Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide elluviimise kord — RT I, 47, 337

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 31 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide üldise elluviimise ning Lõuna-Soome – Eesti Interreg III A, Läänemerepiirkonna Interreg III B ja Interreg III C programmide raames Eesti riigieelarvest toetuse taotlemise ja toetuse taotluse menetlemise ning tagastamatu abina antavate rahaliste vahendite kasutamise ja järelevalve korra. § 2. Määruses kasutatavad mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) struktuuritoetus – Interreg programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest antav rahaline abi; 2) omafinantseerimine – Interreg programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse saamiseks Eesti partneritelt nõutav rahaline ja/või mitterahaline panus. Omafinantseerimine võib koosneda Eesti partnerite omavahenditest või omavahenditest ja eraldatud toetusest; 3) toetus – Siseministeeriumi eelarvest Interreg programmi projekti omafinantseerimiseks antav tagastamatu rahaline abi; 4) toetuse taotleja – juriidiline isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks. Toetuse taotleja võib olla kas projekti juhtpartner või projektipartner; 5) toetuse saaja – juriidiline isik või asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 6) juhtpartner – juriidiline isik või asutus, kes esitab Interreg programmi tehnilisele sekretariaadile projektitaotluse struktuuritoetuse saamiseks; 7) projektipartner – juriidiline isik või asutus, kes ei ole juhtpartner, kuid kes on kaasatud Interreg programmist toetatava projekti elluviimisse ning kes taotleb oma tegevuste elluviimiseks struktuuritoetust; 8) taotlus – toetuse taotlemiseks Siseministeeriumile esitatav vormikohane sooviavaldus; 9) projektitaotlus – vormikohane sooviavaldus, mis esitatakse vastava Interreg programmi tehnilisele sekretariaadile struktuuritoetuse saamiseks; 10) abikõlblik kulu – kulu, mida rahastatakse vastava Interreg programmi raames ning mis vastab Euroopa Komisjoni määruses 448/2004/EÜ, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1145/2003, sätestatud nõuetele. 2. peatükk INTERREG PROGRAMMIDE ÜLDISE JUHTIMISE KORRALDUS NING STRUKTUURITOETUSE ANDMISE ALUSED § 3. Interreg programmide juhtimine (1) Interreg programmide üldjuhtimist teostavad vastava programmi korraldusasutus, makseasutus, juhtkomitee ning seirekomitee vastavalt EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, artikli 21 lõike 3 alusel kehtestatud Interreg programmide programmdokumentides sätestatule. (2) Interreg programmide tehniliseks rakendajaks on vastava programmi tehniline sekretariaat vastavalt EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 21 lõike 3 alusel kehtestatud Interreg programmide programmdokumentides sätestatule. (3) Vastava Interreg programmi juhtkomitee ja seirekomitee Eesti-poolsed liikmed nimetab regionaalminister. (4) Siseministeeriumi poolt täidetavad ülesanded ja vastutus iga Interreg programmi elluviimisel sätestatakse vastava Interreg programmi korraldusasutuse ja Eesti riigi vahel sõlmitavas lepingus ning asjaomaste liikmesriikide vahel sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis. Eesti riigi nimel sõlmib eespool nimetatud lepingu ja memorandumi vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 31 lõikele 2 siseminister. (5) Struktuuritoetuse taotlemine, menetlemine ja rahaliste vahendite kasutamine toimub vastavalt Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud vastava Interreg programmi programmdokumendile, programmitäiendile ning «Struktuuritoetuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel sõlmitud kokkulepetele. 3. peatükk TOETUSE ANDMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED § 4. Toetuse andmise üldised põhimõtted (1) Toetuse andmise aluseks on taotluse vastavus konkreetse Interreg programmi programmdokumendis ja programmitäiendis ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja valikukriteeriumidele. (2) Struktuuritoetuse määr on kuni 75% Eesti partnerite abikõlblikest kuludest. Omafinantseerimise määr peab olema vähemalt 25% Eesti partnerite abikõlblikest kuludest. (3) Siseministeeriumi eelarvest võib taotleda toetust kuni 40% ulatuses struktuuritoetuse saamiseks nõutud minimaalsest omafinantseerimisest. (4) Toetus tuleb Interreg projektitaotluse eelarves näidata projekti elluviimisse kaasatud Eesti partnerite omafinantseerimise rahalise panusena. Juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane, võib toetust kasutada käibemaksu tasumiseks. (5) Käesoleva määruse raames toetuse taotlemise õigus ei laiene äriühingutele või muudele kasumit taotlevatele isikutele või ettevõtjatele. 4. peatükk TOETUSE TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE § 5. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded Toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) Interreg programmi programmdokumendis ja programmitäiendis juhtpartnerile või projektipartnerile esitatud nõuded; 2) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad; 3) juhul kui taotleja on varem saanud struktuuritoetuse vahenditest abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas; 4) taotlejal on olemas nõutud omavahendid taotluses sisalduva projekti tegevuste elluviimiseks; 5) taotlejal on taotluses sisalduva projekti teostamiseks vajalikud tehnilised vahendid; 6) taotlejal on taotluses sisalduva projekti raames tehtavateks töödeks piisavalt kogemusi ja teadmisi; 7) taotleja või tema üle valitseva isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimise või pankrotimenetlust. § 6. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded (1) Läänemerepiirkonna Interreg III B ning Interreg III C programmide raames esitatakse taotlus Siseministeeriumile hiljemalt viisteist tööpäeva enne projektitaotluse programmi sekretariaadile esitamise tähtaega. (2) Lõuna-Soome – Eesti Interreg III A programmi raames esitatakse projektitaotlus koos taotlusega, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 3, 4, 5 ja 6 nimetatud dokumente, Lõuna-Soome – Eesti Interreg III A programmi tehnilisele sekretariaadile, kes esitab need Siseministeeriumile menetlemiseks. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise, peatamise ning toetuse andmise või mitteandmise otsustab regionaalminister. (4) Juhul kui projekti elluviimisse on kaasatud mitu Eesti partnerit, esitab taotluse toetuse saamiseks partnerite omavahelisel kokkuleppel üks partneritest. (5) Taotlus koosneb järgmistest dokumentidest: 1) taotleja poolt allkirjastatud vormikohane kirjalik avaldus, kus on ära näidatud taotleja nimi ja aadress, projekti ettevalmistuse eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, projekti nimi, projekti elluviimise ajakava, projekti kogumaksumus, taotlejapoolne omafinantseerimine ning taotletava toetuse summa; 2) koopia projekti juhtpartneri poolt koostatavast projektitaotlusest (Interreg programmi taotlusvormil), mis peab sisaldama vähemalt projekti eesmärki, kõikide projektipartnerite nimesid, projekti raames elluviidavate tegevuste kirjeldust, projekti oodatavaid väljundeid ja tulemusi ning projekti eelarvet; 3) seletuskiri, milles on detailselt välja toodud Eesti partnerite roll ja ülesanded projekti elluviimisel ning Eesti partnerite abikõlblikud kulud projektis kavandatud tegevuste lõikes, sealhulgas kavandatud mitterahaline omafinantseerimine; 4) koopia Maksu- ja Tolliameti tõendist ajatamata maksuvõlgade puudumise kohta; 5) koopia Eesti partnerite omafinantseerimist tõendavatest dokumentidest; 6) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul koopia projektis osalevate Eesti partnerite koostöökokkuleppest. (6) Taotlus esitatakse kirjalikult paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid. § 7. Taotluse menetlemine (1) Käesoleva määruse alusel esitatud taotlusi toetuse saamiseks menetleb Siseministeerium koostöös vastava Interreg programmi juhtkomitee Eesti-poolsete liikmetega, võttes arvesse vastava valdkonna ministeeriumi või selle allasutuse valdkonnaspetsiifilist arvamust. (2) Taotlusi võetakse vastu ja menetletakse jooksvalt nende esitamise järjekorras. (3) Siseministeerium kontrollib taotleja ja taotluse vastavust järgmistele kriteeriumidele: 1) taotleja ja taotluse vastavus käesoleva määruse §-des 5 ja 6 esitatud nõuetele; 2) taotluse vastavus vastava Interreg programmi programmdokumendis ja programmitäiendis nimetatud abikõlblikkuse kriteeriumidele; 3) projekti eeldatav kasu Eestile tervikuna ning projekti olulisus riiklikest arengustrateegiatest tulenevalt; 4) Eesti partnerite asjakohasus projekti sisust ja ülesehitusest tulenevalt. (4) Vastava valdkonna ministeerium või selle allasutus on kohustatud esitama Siseministeeriumile oma arvamuse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3 ja 4 nimetatud kriteeriumide osas hiljemalt viie tööpäeva jooksul Siseministeeriumi vastavast pöördumisest alates. (5) Taotlejal on kohustus vastata kõikidele taotluse kohta esitatavatele küsimustele ning võimaldada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. (6) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil otsuse tegemist; 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) käesolevas määruses taotlejale või taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud. (7) Juhul kui taotlus sisaldab mittetäielikke andmeid või ebatäpsusi, mis ei võimalda teostada § 7 lõikes 3 toodud vastavuse kontrolli, annab Siseministeerium puuduste kõrvaldamiseks aega kolm tööpäeva. Kui selle aja jooksul puudusi ei kõrvaldata, on Siseministeeriumil õigus keelduda taotluse vastavaks tunnistamisest. (8) Siseministeerium teeb Läänemerepiirkonna Interreg III B ning Interreg III C programmide raames taotlejale taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise kirjalikult teatavaks hiljemalt viis tööpäeva enne projektitaotluse programmi tehnilisele sekretariaadile esitamise tähtaega. (9) Lõuna-Soome – Eesti Interreg III A programmi raames teeb Siseministeerium taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise kirjalikult teatavaks viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast taotluse laekumist programmi tehnilisest sekretariaadist. (10) Vastavaks tunnistatud taotlused kuuluvad rahuldamisele juhul, kui vastava Interreg programmi juhtkomitee kiidab käesoleva määruse § 2 punktis 9 nimetatud projektitaotluse heaks struktuuritoetuse saamiseks ning antud aasta riigieelarves on piisavalt vahendeid toetuse eraldamiseks. (11) Toetuse saaja kohustused, toetuse saamise tingimused ning muud projekti elluviimiseks vajalikud tingimused täpsustatakse Siseministeeriumi ning taotluse esitanud Eesti partneri vahel sõlmitavas lepingus (edaspidi toetusleping) pärast projektitaotluse heakskiitmist vastava Interreg programmi juhtkomitee poolt ning struktuuritoetuse lepingu sõlmimist projekti juhtpartneri ja vastava Interreg programmi makseasutuse vahel. 5. peatükk TOETUSE KASUTAMINE JA JÄRELEVALVE § 8. Toetuse väljamaksmise tingimused (1) Vastaval aastal väljamakstavate toetuste kogusumma ei tohi ületada vastava aasta riigieelarves selleks otstarbeks kavandatud vahendeid. (2) Toetuslepingu sõlmimiseks tuleb Eesti partneril esitada järgmised dokumendid: 1) koopia vastava Interreg programmi juhtkomitee poolt heakskiidetud projektitaotlusest; 2) koopia vastava Interreg programmi juhtkomitee otsusest projektitaotluse struktuuritoetuse andmise kohta; 3) koopia vastava Interreg programmi makseasutuse ja projekti juhtpartneri vahel sõlmitud struktuuritoetuse lepingust; 4) Eesti partnerite poolt kinnitatud finantseerimiskava ja kulude eelarve, sealhulgas mitterahaline panus ja käibemaks. (3) Toetuse väljamaksmise aluseks on Siseministeeriumi ja taotluse esitanud Eesti partneri vahel sõlmitud toetusleping, koopia struktuuritoetuse väljamaksetaotlusest koos lisadega ning loetelu Eesti partnerite poolt tehtud abikõlblikest kuludest. (4) Toetus makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud maksegraafikule ühes või mitmes jaos paralleelselt vastava Interreg programmi makseasutuse poolt projekti juhtpartnerile väljamakstava struktuuritoetusega. Juhul kui maksegraafikus kavandatakse toetuse väljamaksmine mitmes jaos, võib projekti elluviimise perioodi jooksul ettemakse olla kuni 50% toetuse kogusummast. Lõppmakse peab olema vähemalt 20% toetuse kogusummast. Kui projekti lõpparuandes tõendatud projekti abikõlblikud kulud on väiksemad kui projekti taotluses näidatud abikõlblikud kulud, on Siseministeeriumil õigus toetuse saajalt toetus osaliselt tagasi küsida. § 9. Järelevalve teostamine Siseministeerium teostab riiklikku järelevalvet kõikide Interreg programmidest struktuuritoetust saanud Eesti partnerite poolt teostatavate kulude abikõlblikkuse ning toetuse sihipärase kasutamise osas kogu projekti elluviimise perioodi kestel «Struktuuritoetuse seaduses», EL Nõukogu määruses 1260/1999/EÜ ja Euroopa Komisjoni määruses 438/2001/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohta seoses struktuurifondidest antava abiga, sätestatud nõuete alusel. § 10. Eesti partneri kohustused (1) Toetust saanud Eesti partner on kohustatud: 1) kasutama toetust vastavuses Siseministeeriumiga sõlmitud toetuslepinguga; 2) tagastama Siseministeeriumile toetuse «Struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 nimetatud juhtudel või kui Siseministeerium nõuab seda «Struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 2 toodud juhtudel; 3) esitama Siseministeeriumile toetuslepingus ettenähtud informatsiooni ja aruandeid; 4) tagama vastava Interreg programmi makseasutuse ja juhtpartneri vahel sõlmitud struktuuritoetuse lepingus ning Siseministeeriumiga sõlmitud toetuslepingus ettenähtud omafinantseerimise. (2) Kõik struktuuritoetust saanud Eesti partnerid on kohustatud: 1) võimaldama teostada riiklikku järelevalvet struktuuritoetuse, toetuse ning omafinantseerimise kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ning teostatud tööde osas, sealhulgas võimaldama riikliku järelevalve teostajal eelnevalt edastatud teate alusel teostada seadusest tulenevat õigust omada juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib ja/või mis tahes muul moel kasutab projekti elluviimiseks; 2) andma riikliku järelevalve teostaja käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul, arvates vastava teate saamisest; 3) osutama riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 4) täitma kõik riikliku järelevalve tulemusena tehtud ettekirjutused; 5) tagama vastava Interreg programmi makseasutuse ja juhtpartneri vahel sõlmitud struktuuritoetuse lepingus ettenähtud Eesti partnerite poolse omafinantseerimise; 6) esitama Siseministeeriumile vajalikud andmed struktuuritoetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks; 7) säilitama toetuse, struktuuritoetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vähemalt 31. detsembrini 2015. a; 8) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 9) tagama, et Eesti partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest Eesti partneri kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 10) viivitamatult kirjalikult informeerima kõikidest esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada Eesti partnerite kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 11) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse kaheldavusest; 12) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva isiku või asutuse või nende osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 13) täitma teistes õigusaktides sätestatud kohustusi. § 11. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus saada Siseministeeriumilt tehnilist abi (informatsioon ja nõuanne), mis on seotud käesoleva määruse §-s 10 nimetatud kohustuste täitmisega. § 12. Siseministeeriumi kohustused Siseministeerium on kohustatud: 1) koostama taotlusvormid ning tegema oma veebilehel kättesaadavaks taotlus- ja aruandevormid, programmdokumendid, programmitäiendid, juhendmaterjalid ning projektitaotluste tehnilistele sekretariaatidele esitamise tähtajad; 2) tegema oma interneti koduleheküljel kättesaadavaks toetuse kasutamist reguleerivad õigusaktid; 3) vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõikele 1 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente. § 13. Siseministeeriumi õigused Siseministeeriumil on õigus: 1) teostada riiklikku järelevalvet struktuuritoetuse, toetuse ja omafinantseerimise kasutamise üle; 2) nõuda projekti elluviimise ajakava, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja Eesti partnerite kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub Siseministeeriumiga sõlmitud toetuslepingus või käesolevas määruses sätestatud tingimusi; 4) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 5) teostada muid õigusaktides sätestatud toiminguid. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 14. Erisused käesoleva määruse jõustumise hetkel vastava Interreg programmi juhtkomitee poolt rahastamisotsuse saanud projektide osas (1) Nende taotlejate osas, kelle projektitaotluse kohta on käesoleva määruse jõustumise hetkel vastava Interreg programmi juhtkomitee langetanud otsuse struktuuritoetuse eraldamiseks, ei rakendata käesoleva määruse § 6 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 5 punkti 2 ning § 7 lõikeid 7 ja 8. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud toetuse taotlejate puhul tuleb toetuse taotlemisel lisaks § 8 lõikes 2 nimetatud dokumentidele esitada ka § 6 lõike 5 punktides 1, 3, 4, 5 ja 6 nimetatud dokumendid. § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub 7. juunil 2004. a. Peaminister Juhan PARTS Regionaalminister Jaan ÕUNAPUU Riigisekretär Heiki LOOT