Rakke Vallavolikogu — Rakke valla veemajanduse arengukava vastuvõtmine — KO, 143, 1327

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 1, § 4 lõigete 1 ja 2, Rakke Vallavolikogu 13. novembri 2001. a määruse nr 33 «Rakke valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise eeskirja kinnitamine» alapunkti 1.3 alusel Rakke Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu juurdelisatud Rakke valla veemajanduse arengukava. 2. Määrus jõustub 5. mail 2004. a. Volikogu esimees Kalju TAMM RAKKE VALLA VEEMAJANDUSE ARENGUKAVA 1. OLUKORRA KIRJELDUS Rakke vald asub Lääne-Virumaa lõunaküljel, kus ta piirneb Järva- ja Jõgevamaaga. Naabervaldadeks on Lääne-Virumaal Väike-Maarja ja Avanduse, Järvamaal Koeru ning Jõgevamaal Jõgeva ja Torma vald. Rakke valla territooriumil elab ca 2100 inimest, kellest pooled elavad Rakke keskasulas. Vallas on 30 küla. Suuremad keskustega külad on Salla, Tammiku, Liigvalla, Piibe, Emumäe, Ao ja Lammasküla. Rakkes on 273 õpilasega gümnaasium, Sallas 43 õpilasega põhikool, Lahus 11 õpilasega algkool. Suhteliselt väike kaugus maakondade keskustest (Rakvere, Jõgeva, Paide) ja hea teedevõrk (sh raudtee) mõjutab majanduslikku potentsiaali ja sidemete kujunemist positiivselt. Tootmisettevõtlust soodustab tootmispindade, elektri- ja gaasivarustuse olemasolu ning suhteliselt head internetiühenduse võimalused. Valla territooriumil asuvad osaliselt Endla looduskaitseala ja Emumäe maastikukaitseala, millest tulenevalt on üheks arengu võimaluseks turism ja turismiga seotud ettevõtlus. Valdav majandustegevus vallas on metsa- ja põllumajandus ning lubjakivi töötlemine. Põhilised põllumaa kasutajad on põllumajandusühistud ja talunikud. Rakke valla territooriumil on enamjaolt tegemist viljakate (keskmine boniteet 46 hp) põllumajanduspiirkondadega. Kogu valla territooriumist on Riiklikus maakatastris registreeritud 1. juuni 2003. a seisuga 61,2%, kogupinnaga 13 833,6 ha. Maareformi käigus on moodustatud 1249 katastriüksust, millest eraomanduses 10 140,7 (73,3%) ja riigi omandis 3693 ha (26,7%). Katastrisse kantud maast moodustab metsamaa 7725,41 ha ehk 55,8% ning haritav ja looduslik rohumaa (kokku põllumajandusmaa) 5060,84 ha ehk 36,6 %. 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED (Aluseks on võetud 1988. a koostatud Veekaitse skeem) Rakke valla maad jäävad Kõrg-Eesti regiooni lahkme-Eesti maastikurajooni, mida hilis- ja pärastjääajal ei katnud kestvalt jääpaisjärved ega Läänemeri. Kõrg-Eesti on ka pinnamoelt vahelduvam, vähem soostunud ja viljakama mullastikuga, ühtlasi rohkema põllumaaga ning enamasti ka tihedama maa-asustusega. Loode-kagu suunas liikunud mandrijää on Pandivere kõrgustiku lõunajalamile kokku kuhjanud tüseda pinnakatte, kujundades rahutu ja künkliku reljeefi. Pinnavormidest valitsevad loode-kagusuunalised voored, mille jalamiga külgnevad madalad soised alad ja madalsood. Eriti vahelduva, künkliku reljeefiga on Salla ja Lasinurme ümbrus. Valla lääneosas (absoluutne kõrgus 80 m) on tegemist lainja tasandikuga, mis läheb üle Edru voorestikuks. Suurimaks kõrgendikuks on Emumägi (absoluutne kõrgus 166 m, suhteline kõrgus ida pool asuva sootasandiku pinnalt ca 80 m). Tekkelt on Emumägi voorjal alusel paiknev vallseljak. Emumäe nõlvad on paiguti väga järsud ning lagi on kohati ebatasane, esineb väiksemaid sügavamaid lohke, mis on tekkinud pinnakattesse mattunud jääpankade sulamisel (Eesti maastikud, 1984). Teiseks suuremaks pinnavormiks on Emumäest lääne pool, Lasinurmes asuv loode-kagusuunaline vooresarnane moodustis. Neid kaht kõrgendikku lahutab tasasem madal ala. Reljeef Villakvere ja Kaavere ümbruses on lainjas, siin paiknevad ka suuremad sootasandikud. Voorestiku maa-alal on valla piires kasutusel olnud mitmeid kruusakarjääre. Avatuks on jäänud vaid Tammiku külas kaks kruusakarjääri, millest Simuna maanteeäärset kasutab kohalik teedevalitsus ning teine asub riigimaal, mille kaevandamistöid ei ole pärast Pälsoni nim sovhoosi reorganiseerimist korraldatud. Ammendunud on Kamariku külas paekarjäär mis momendil ootab sulgemist. Oluline on jälgida, et endised karjäärid ei muutuks prügimägedeks, kuna karjääride põhjad on põhjaveele väga lähedal ning igasugune reostus pääseb otse põhjavette. Geoloogiline aluspõhi on vallas alamsiluri Juuru lademe lubjakivid, mis lääne- ja põhjaosas (Rakke–ümbrus) kohati paljanduvad, idaosas (Salla piirkond) on aga aluspõhi kaetud tüseda 10–50 m paksuse pinnakattega. Valla territooriumi läbib keskosas edela-kirdesuunaliste tektooniliste rikete vöönd. Pinnakate jaguneb oma tekkelt nelja gruppi: 1. Rähkne liivsavine karbonaatne põhimoreen. 2. Veesettelised saviliivad ja liivsavid. 3. Jääsulavete tekkelised liivad ja kruusad. 4. Madal-, siirdesoo- ja rabaturvas. 3. VEERESSURSSIDE KAITSTUS Kaitstuse hindamisel tuleb võtta aluseks kõik looduslikud tegurid (reljeef-geomorfoloogia, taimkate, muldade veerežiim ja aeratsioonivööndi omadusi-näitajaid), mis määravad põhja- või pinnavee loodusliku kaitstuse. Tehistegurid vähendavad (karjäärid, kraavid, drenaaž, veejuhtmete süvendamine, eriti paesse) või suurendavad (aheraine lasundid, täitepinnas ) looduslikku kaitstust. Liigestatud ja vahelduva reljeefiga valla idaosas on otstarbekas eraldi hinnata kvaternaari setete, pinnasevee ja kihtidevahelise siluri veeladestu kaitstust. Voorte nõlvadel ning nende vahelistes nõgudes on otstarbekas hinnata pinna- ja pinnasevee kaitstust, arvestades ühtlasi selle liikumise seaduspärasusi. Valla lääneosas on pinnaseveeks siluri veeladestu. Kaitstuse hindamisel arvestatakse võimaliku reostuse ning põhjavee depressioonilehtrite kujunemise võimalustega (tulutu ärajuhtimine või raiskamine). Pinnasevee kaitstuse määramisel jääb põhialuseks aeratsioonivoo (pinnakattekihi paksus esimese veega küllastunud kihini) paksus ja koostis ning liikumise seaduspärasused. Aeratsioonivöö paksus sõltub pinnamoest, sademete hulgast, auramisest ja pinnasevee voolu intensiivsusest. Kõige lähemal on veetase soodes, samaaegselt voortel võib see ulatuda kuni 10 m sügavuseni maapinnast. Veepidemeks on raske lõimisega pinnased, eelkõige savi ja liivsavi. Turbatootmise piirkonnas tuleb määrata soovee kaitstus. Põhjavee (mitte soovee) kaitstust suurendavad hüdromorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille levikualal on infiltratsioon vähene. Kaitsmata on Kamariku paekarjäärist põhjapoole jääv karstiala, mis tuleb arvata vee reservaadiks. Lõunapoolsed kaitsmata alad seonduvad pinnaveega ja kruus-liiva kõrgendike lagedega. Mõisamaa piirkonnas on otsene siluri veeladestu vee reostuse oht. Kogu sellel alal tuleks rakendada tootmisel ranget veekaitselist tehnoloogiat. Loobuda tuleb uute maaparandusprojektide planeerimisest. Kaitsmata alale ei tohi paigutada uusi tootmiskeskusi, hoidlaid ja komposteerimise väljakuid. Soovitav on maad (eriti kuivendatut) kasutada põhiliselt rohumaana. Vastavad nõuded kehtivad ka veejuhtmete kaitsetsoonides, eriti Onga ja Põltsamaa jõe vesikonnas, mis jäävad Endla RLKA esimesse kaitsetsooni. Kaitsmata alade nõuded kehtivad ka veehaarete I sanitaartsooni kohta, kuna tarbitakse ülemise lademe vett. Nõrgalt kaitstud alad levivad mosaiikselt valla loode- ja keskosas, jäädes Põltsamaa jõe vesikonda. Nõrgalt kaitstud aladel paiknevad kõige suuremad tootmiskeskused: Liigvalla sigala, Ao seenefarm ning Tammiku (tootmistegevus on lõppenud) laudad. Kõik asulad ja tootmiskeskused peaks omama kanalisatsiooni ja puhastusseadmeid või reovee kogumisjaamu. Tagasihoidlik tuleks olla maaparandusobjektide planeerimisel. Suuremal osal valla territooriumist on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Keskmiselt kaitstud alad on sobivad välihoidlate ja hoidlate, töökodade jt rajamiseks. Põhjavesi on kaitstud väljavoolualadel valla lõunaosas. Siin tuleb arvestada maade kuivendamisel rajatud lahtisi veejuhtmeid ning survelisest põhjaveest toituvaid alasid. Viimaste kuivendamist veekaitseala tingimustes tuleb lugeda vee raiskamiseks. 4. PINNAVESI Lahkme-Eestist saavad alguse paljud jõed. Sademe- ja lumesulamisveed imbuvad kiiresti aluspõhjalõhedesse ja karsti neelulehtritesse ning väljuvad kõrgustiku nõlvadel suurte allikatena maapinnale. Niisuguste jõgede hulka kuuluvad ka Varangu ja Põltsamaa jõgi. Viimasesse suubuvad Nõmme jõgi ning Oraaru ja Edru peakraav. Valla keskosas voolab Onga jõgi ning idapiiril Salla jõgi. Onga jõel on tegemist põhjaveest toituvatelt maaparandusobjektidelt ärajuhitava ja samuti Mõisamaa tõusuallikate veega. Allikaid esineb valla territooriumil rohkesti. Osa nendest on ilmselt maaparandustööde ja karjääride rajamise tulemusel juba kuivaks jäänud. Rohkesti on allikakaeve küngaste nõlvadel ja jalamil Tammiku ja Salla vahelisel alal. Allikad avanevad Vardja oja paremal kaldal, Kellamäe maaparandusobjektil, Onga jõe ääres. Huvitavad on Mõisamaa tõusuallikad Onga jõe paremal kaldal. Lisaks esineb allikaid Tammiku, Salla, Kaavere ja Villakvere maaparandusobjektidel. Koila pargis avanevad allikad, mis toidavad sealset tiiki. Karsti neeluvorme esineb majandi põhjaosas. Kamariku karjääri ja Jaola kanali vahel paiknevad viis karstilehtrit, millest kõige karjääripoolsema sügavus on 3 m. Teiste sügavus ei ületa 2 m, kuid nad on laiema ulatusega, meenutades kuivi ojasänge. Karjääri laiendamisel ja maaparanduse kavandamisel tuleks karstiala säilitada. Reostumise eest vajavad kaitset valla territooriumile jäävad Ao paisjärv ning paisjärv Põltsamaa jõel enne Nõmme jõe suubumist, Emumäest põhja poole jäävad Mäiste järved, mida on kasutatud kalakasvatuseks. Tähelepanuväärne on Rakke Lubjatehas ja tema tuhamägi, mille kõrval asub Rakke aleviku idapoolse osa reoveepuhasti ja sellele järgnev biotiik. Uhamäelt valguvad sademeveed võivad oluliselt mõjutada biotiigist väljuva vee puhtust. 5. PÕHJAVESI Põhjavesi liigitatakse vabapinnaliseks e pinnaseveeks ja surveliseks e kihtidevaheliseks põhjaveeks. Valla lääne- ja põhjaosas on vabapinnaline vesi siluri veeladestu lubjakivides. Nende vete toitumine toimub sademe- ja lumevete imbumisel pinnasesse ning Põltsamaa jõe neeldumisel. Kuni 12 m sügavust pinnasevett tarbib enamik individuaalmajapidamisi. Madalamad kaevud asuvad küngaste nõlvadel ja jalamil, kus põhjavesi kiildub allikatena välja. Kohati jäävad madalamad kaevud Piibe, Emumäe, Tammiku, Salla ja Kaavere ümbruses suvel kuivaks. Põhjuseks on kuivenduse mõju. Sügavamad puurkaevud avavad alamsiluri Juuru lademe ja ülemordoviitsiumi Porkuni ja Pirgu lademete lubjakivide survelist põhjavett, mis kujuneb suures osas Pandivere kõrgustiku võlvil, piirkondades, kus pinnakate on õhuke või puudub hoopis. Kuid ka pinnakatte kõrgendike piirkonnas on geoloogilise kaardistamise andmeil survelise põhjavee tase kõrgemal kui ümbritseval alal, mis viitab samuti põhjavee toitumisele. Valla põhjaosas on pinnasevee tasemed surveliste vete tasemest kõrgemal, lõunaosas aga enam-vähem ühel kõrgusel, mistõttu esineb lõunaosas ka tõusuallikaid ning maaparandusobjektid avavad survelist põhjavett. Põhjavee ressursside kaitse seisukohalt ei ole viimane eriti mõistlik tegu, sest palju vett läheb raisku ja mõju ulatub kaugele, madalamad kaevud võivad kuivaks jääda. Kuna põhjaosas on siluri-ordoviitsiumi veeladestu toitumiseks head tingimused, siis on seal ka head võimalused vee reostamiseks, seda soodustab eriti õhem pinnakate ja karst. Siluri-ordoviitsiumi veeladestu vett ekspluateeritakse 20–82 meetri sügavuste puurkaevudega. Selleks, et puurkaevude kaudu ei pääseks reostust põhjavette on oluline kinni pidada sanitaarkaitse tsoonide nõuetest. 6. PUURKAEVUD Kui vaadata puurkaevude seisundit valla territooriumil, siis täiesti rahule ei saa jääda ühegi kaevuga. Probleeme esineb vee kvaliteedi osas, eriti liigse raua sisalduse tõttu vees, paljudel juhtudel jätab soovida sanitaartsoon jne. Praktiliselt kõik kasutusel olevad puuraugud vajavad läbipesu ja pumbahooned nõuavad kapitaalremonti. Tänase seisuga mitte kasutatavad puuraugud tuleks kas konserveerida või kinni tamponeerida. Käesoleval ajal on aktiivses kasutuses: Nr Puurkaev Tarbijad Omanik 1 Linnamäe Elanikkond RVK 2 Mäe Elanikkond RVK 3 Lasteaia Elanikkond RVK 4 Tähe Elanikkond RVK 5 Risttee Elanikkond RVK 6 Lammasküla Elanikkond OÜ Karuvälja 7 Tammiku Elanikkond OÜ Isotalo 8 Edru Elanikkond Rakke TÜ 9 Salla Elanikkond, Salla farm OÜ Isotalo 10 Liigvalla Elanikkond RVK 11 Piibe Elanikkond RVK 12 Kõpsta Kõpsta farm OÜ Rahkla Farm 13 Piibe farm Piibe farm OÜ Rahkla Farm 14 Liigvalla farm Liigvalla farm OÜ Ivax 15 Emumäe farm Emumäe farm OÜ Isotalo 16 Emumäe Elanikkond OÜ Isotalo 17 Kaavere Pole kasutusel OÜ Isotalo 18 Ao suurfarm Tootmine lõppenud AS Vao Agro 19 Ao farm Tootmine lõppenud Erich-Osvald Einmann 20 Liigvalla mõis AS Hansaliising Eesti 21 Liigvalla töökoda Andrus Kusler 22 Liigvalla elamute Elanikkond RVK 23 Mõisamaa Lembit Veelmaa 24 Lasinurme farmi Stoljarenko 25 Mäiste lastelaagri Pärs 26 Koila farmi OÜ Isotalo 27 Seene kinnistu Fungi-Farm OÜ Eesti Fungi-Farm OÜ Eesti 28 Lammasküla Lammasküla farm OÜ Karuvälja 29 Piibe mõis Mõisa sigala OÜ Rahkla Farm 30 Piibe töökoda Piibe töökoja sigala Oü Rahkla Farm Sanitaartsoonid võib lugeda piisavaks enamiku puuraukude ümbruses, eriti arvestades loomakasvatuse drastilist vähenemist. Tegutsevate farmide juures asuvate puurkaevude sanitaartsooni võib piisavaks lugeda Liigvalla farmi puurkaevul. Piibe farmi ja Kõpsta sigala puurkaevud asuvad farmide läheduses ja eeldusel, et sõnnikumajandus hoitakse korras, ei ole reostusohtlikud. Rakke suurfarmi puurkaev asub laudast 500 m kaugusel (tootmine lõppenud). Sanitaartsoon on rahuldav Tammiku lautade (tootmistegevus lõpetatud) puurkaevu ümbruses. Kaev asub lähemast laudast 60 m kaugusel ja on hermetiseeritud, reostusallikaid läheduses ei ole. Salla puurkaev asub laudast 50 m kaugusel, kuid läheduses asuvad juurviljahoidla ja garaažid. Muud puurkaevud asuvad elamutsoonides ja omavad enam-vähem rahuldavat kaitsetsooni. Parendada tuleks kaitsetsooni hooldust ja järelevalvet. Puurkaevude seadmestik tuleks välja vahetada kaasaegsema vastu. 7. REOVEE PUHASTUSSEADMED Rakke valla territooriumil on ehitatud BIO-tüüpi puhastusseadmeid, millest kaks asuvad Rakke alevikus. Läänepoolses osas 2xBIO-25 ja idaosas BIO-50. Salla küla tarbeks on paigaldatud BIO-25. Kõik puhastid vajavad reovee täiendavat järelpuhastust. Peale selle on ehitatud veel Bio-tüüpi seadmeid endise Ao suurfarmi, (tootmine on seiskunud ja momendil erilist reostusallikat endast ei kujuta) ja Kõpsta sigalate juurde (ei tööta). Rakke ja Salla asulate puhastitele on paigaldatud uued töökindlad õhupuhurid (kuid puudub reserv), mis on minimaalse õlitarbega ja välistavad õli sattumise puhastatavasse vette. Rakke lääneosa ja Salla puhastid töötavad veel oma võimaluste piires suhteliselt hästi. Probleeme esineb Rakke idaosa puhastiga, kus puudub igasugune eelpuhastus ja võimalik et teatud aegadel esineb ka mõningane ülekoormus. Biotiigist väljuva vee omadusi võib mõjutada Rakke Lubjatehase tuhamägi, eriti sademeterohkel ajal. Kuna kõik puhastusseadmed on vanad (ca 25 a), on vajalik nende täielik asendamine uute kaasaegsete seadmetega. Seni tuleb nad hoida käigus, vältides liigsuuri kulutusi. 8. ELANIKKOND Rakke valla territooriumil oli statistilise seisuga detsember 2003. a 2127 inimest, sh vanuses: vanuses 0–14 a 357 inimest vanuses 15–64 a 1346 inimest vanuses 64 ja rohkem 425 inimest; seega tööealine elanikkond moodustab 63,3% valla elanikkonnast, 64 ja vanemate osa 20,0%. Tööealist elanikkonda on 54,4%. Registreeritud töötuid oli Rakke vallas detsembris 2003. a 146 (Tööhõiveameti andmetel võib see arv tõusta talvekuudel kuni 180-ni). Seega ametlikult on töötuid 10,8 –13,4% tööjõulisest elanikkonnast, tegelik töötuse osakaal on ilmselt suurem. Rakke valla elanikkond on viimase kümne aasta jooksul pidevalt vähenenud ja sellise arengu peatumist ei ole lähitulevikus ette näha. Elanikkond paikneb valla territooriumil ebaühtlaselt. Kui Rakke alevikus elab ca 50% kogu valla rahvastikust, siis ülejäänud rahvas on hajutatud valla eri küladesse. Rakke alevikus oli seisuga detsember 2003. a 1121 elanikku, sh tööealisi vanuses 15–64 699 inimest, seega tööealine elanikkond moodustab 62,4 % aleviku elanikkonnast. Salla külas oli seisuga detsember 2003. a 151 elanikku, sh tööealisi vanuses 15–64 95 inimest, seega tööealine elanikkond moodustab 63,0 % küla elanikkonnast. Väiksemad asumid: Väiksemad asumid on enamasti hajali asustatud individuaalelamutega (endised ja praegused taluhooned) ja paiknevad üksteisest suhteliselt kaugel. Tiheasustatud piirkondade (eriti vanad kortermajad) arengu perspektiiv on kaheldav, eriti piirkondades kus on lõppenud igasugune tootmistegevus (Liigvalla ja Lasinurme korterelamud). Reeglina on tiheasustatud piirkondades oluliselt alla viiekümne elaniku. Liigvalla külas 136 inimest, sh tööealisi vanuses 15–64 92 inimest, seega tööealine elanikkond moodustab 67,6% küla elanikkonnast. Liigvalla külas on suhteliselt tihedama asustusega ala Liigvalla mõisa ümbruses, kus elab 25 inimest põhiliselt kahes kortermajas (osa kortereid on asustamata). Piibe küla 61 inimest, sh tööealisi vanuses 15–64 44 inimest, seega tööealine elanikkond moodustab 72,1% küla elanikkonnast. Piibe külas on suhteliselt tihedama asustusega ala Piibe kortermajade ümbruses, kus elab 26 inimest põhiliselt kolmes kortermajas (osa kortereid on asustamata). Ao küla 65 inimest, sh tööealisi vanuses 15–64 41 inimest, seega tööealine elanikkond moodustab 63,0% küla elanikkonnast. Ao külas on suhteliselt tihedama asustusega ala Ao teeristi piirkonnas, kus elab 26 inimest individuaalelamutes (osa kortereid on asustamata). Lammasküla 46 inimest, sh tööealisi vanuses 15–64 30 inimest, seega tööealine elanikkond moodustab 65,2% küla elanikkonnast. Lammasküla on suhteliselt tiheda asustusega küla, kus elab 28 inimest individuaalelamutes ja kahes korterelamus (osa kortereid on asustamata). Tammiku küla 76 inimest, sh tööealisi vanuses 15–64 45 inimest, seega tööealine elanikkond moodustab 59,2% küla elanikkonnast. Tammiku küla on enamasti suhteliselt tiheda asustusega küla, kus elab 28 inimest individuaalelamutes ja ühes korterelamus, samas asub ka Rakke vallale kuuluv vanurite hooldekodu (osa kortereid on asustamata). Emumäe küla 47 inimest, sh tööealisi vanuses 15–64 29 inimest, seega tööealine elanikkond moodustab 61,7% küla elanikkonnast. Emumäe külas on enamasti hajali asustusega küla, kus elab 47 inimest individuaalelamutes ja ühes ridaelamus. Edru küla 46 inimest, sh tööealisi vanuses 15–64 25 inimest, seega tööealine elanikkond moodustab 54,3% küla elanikkonnast. Edru küla on enamasti hajali asustusega küla, kus elab 46 inimest individuaalelamutes. 9. LEIBKONNA SISSETULEK JA MAKSEVÕIME Leibkonna sissetulek ametliku statistika järgi aastal 2003 oli Lääne-Virumaal keskmiselt 2301,9 krooni. Rakke valla keskmise leibkonna sissetulek jääb tõenäoliselt samadesse piiridesse. Et valla kohta puudub asjakohane statistika, siis on raske täpsemat hinnangut anda, kuid teenuste hinna planeerimisel tuleb arvestada, et keskmine valla elanik on hinnatundlik ja suhteliselt madala maksujõuga. Rakke vallas esineb nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus. Vajalik on täiendus- ja ümberõppe korraldamine. Umbes 6% tööealisest elanikkonnast käib tööl väljaspool valda. 10. RAKKE VALLA VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsuse ülesandeks korraldada asulates veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat. Tavaliselt on nende probleemide lahendamiseks asutatud kohalik ettevõte – Rakke vallas Rakke Valla Kommunaalasutus, mis kehtestab kooskõlas koostatava Rakke valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga tingimused ühisveevärgiga ühinemiseks ja reovee vastuvõtuks ühiskanalisatsiooni. Rakke Valla Kommunaalasutus tegeleb Rakke vallas sooja- ja veemajandusega ning on Rakke Vallavalitsuse allasutus. Sellest tulenevalt ei ole ettevõttel ka iseseisvat raamatupidamist, mis ei anna selget ülevaadet majandustegevust. Tulevikus tuleks luua Rakke valla omanduses olev iseseisev äriühing. Ettevõttes on sõltuvalt vajadusele üheksa töölist ja vajadusel kasutatakse lepingulisi töötajaid. Rakke Valla Kommunaalasutuse teenuste hinna kujundamise aluseks on tegelikud kulud. Rakke Valla Kommunaalasutuse käive oli 2003. aastal 0,3 miljonit krooni. 11. OLEMASOLEV VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOONIVÕRK Rakke valla territooriumil asuvates suuremates asumites on veevarustus ja kanalisatsioon võrguna ainult Rakke alevikus ja Salla külas. Need asumid on endised sovhooside keskused (Salla sovhoos ning Rakke alevikus Rakke sovhoos ja Rakke lubjatehas), kus rajati kanalisatsioon koos reovee puhastusseadmetega ja veevarustus põhiliselt ehitatavate kortermajade tarbeks, millega on liitunud ka mõningal arvul eramajapidamisi. Muudes asumites on olemas erineval tasemel veevarustus, kanalisatsioon on lahendatud kogumiskaevudega. Rakke Vallas puudub nõuetele vastav purgimissõlm ja sobiv tehnika kogumiskaevude tühjendamiseks. Teenust osutavad eraettevõtjad ja reovesi veetakse näiteks põllule. Rajatiste tehniline tase ei vasta enam tänapäeva nõuetele ja vajab rekonstrueerimist või täielikku asendamist. 11.1. RAKKE ALEVIK Rakke alevikus on ehitatud vee- ja kanalisatsioonirajatisi alates 1961. kuni 1980. aastate lõpuni. Alates aastatst 1990 kuni käesoleva ajani on areng olnud tagasihoidlik (on ehitatud üks puurkaev ja ca 300 m trasse). Olemasolevad rajatised on ehitatud lähtuvalt gümnaasiumi, lasteaia, korterelamute ja endise Rakke sovhoosi kontori (praegu vallamaja) vajadustest lähtudes. Enamiku rajatistest ehitas kas endine Rakke sovhoos või Rakke lubjatehas. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuseid kasutab 673 inimest Ainult veevarustuse teenuseid kasutab 149 inimest Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust ei kasuta 299 inimest Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuseid kasutab 24 asutust 11.1.1. REOVEE VOOLUHULK JA REOSTUSKOORMUS RAKKE ALEVIKUS Rakke alevikus formeerub olmereovesi elamusektoris, Rakke Gümnaasiumi ja lasteaia sanitaarsõlmedes ning ettevõtete, kontorite, poodide jne sanitaarsõlmedes. Rakke asulas on 1125 elanikku. Valdav osa elanikkonnast kasutab soojaveeboilereid. Tsentraalset soojaveevarustust ei ole. Tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon on lääne- ja idapiirkonnas peamiselt korruselamutel ja asutustel-ettevõtetel. Suurel osal individuaalmajadest on oma salv- või puurkaevud. Rakke asula elanikest elab korruselamutes ca 550 inimest ja neil on kõigil ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Individuaalelamutes elab kokku 575 inimest ja neis omavad ühisveevärki ja -kanalisatsiooni 310 inimest. Lisaks on veel ühisveevärk 80 individuaalelamu elanikul. Ülejäänud elanikel on omaveevärk ja -kanalisatsioon. Raudtee jaotab Rakke aleviku kaheks piirkonnaks (vt joonis 2): – asula lääneosa, kus on Rakke Gümnaasium ja lasteaed, raamatukogu, raudteejaam, ambulatoorium, neli elamutsooni jne; – asula idaosa, kus on Partek Nordkalk AS Rakke lubjatehas, Rakke vallamaja, töökodadekompleks, bensiinijaamad ja elamutsoonid ning erinevate ettevõtete kontoriruumid. Rakke lääneosas elab 55% elanikkonnast ja idaosas 45% elanikkonnast. Mõlemil asula osal on oma veevärk ja kanalisatsioon koos reoveepuhastiga. Sademevee kanalisatsioon on töökojal. Sademevesi asfaltplatsidelt ja räästavesi kogutakse ja juhitakse töökoja juures paiknevasse tiiki. Kuna töökojad on praktiliselt tühjad ja erilist tegevust ei toimu, siis ei ole ka reostust tiigis täheldatud. Ülejäänud asulas sademevee kanalisatsiooni ei ole, mille tõttu hoogustub kevadine teede lagunemine ja on häiritud jalakäijate liiklus. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumidelt juhitakse sademevesi territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab enim asulakanalisatsiooni tungiv sademevesi ning Rakke Gümnaasium, mis suvekuudel ei tööta. Arvutuslikud vooluhulgad ja reostuskoormused saadakse pikaajalise kogemuse ja uurimistööde tulemusena saadud andmebaasi alusel reostajate ühikreostuse või -vooluhulga korrutamisel konkreetse objekti reostajate arvuga. Pikaajalised kogemused on näitanud, et tulemus võib erineda tegelikust situatsioonist kuni 15%. Kui erinevus on suurem, siis on tõenäoline, et midagi on lahti kanalisatsioonirajatistega. Rakke asulas tekkiva reovee vooluhulka ja reostuskoormust mõõdetud ei ole. Pärast kanalisatsioonisüsteemide remontimist ja uute süsteemide ehitamist ning enne reoveepuhasti rekonstrueerimist tuleb kindlasti teostada uus kompleksne, tervet asulat hõlmav reovee vooluhulga ja reostuskoormuste uuring. Rakke asulas vajab OÜ Vetepere koostatud «Rakke aleviku kanalisatsiooni- ja veevarustuse rekonstrueerimise otstarbekuse üle» alusel puhastamist arvutuslik reovee vooluhulk Q = 150,62 m3/d reostuskoormusega R = 57,04 kg BHT7/d. Sellest juhitakse Rakke aleviku lääneosa reoveepuhastisse reovee vooluhulk Q = 86,81 m3/d reostuskoormusega R = 34,34 kg BHT7/d ja Rakke aleviku idaosa reoveepuhastisse reovee vooluhulk Q = 63,81 m3/d reostuskoormusega R = 22,7 kg BHT7/d. Arvestades kõike eespool toodut võib võtta toodud reovee hulgad ja reostuskoormused aluseks reoveepuhastite rekonstrueerimisel (niikaua, kui ei ole vanad kanalisatsioonisüsteemid uuritud ja remonditud ning uued süsteemid ehitatud ning seejärel vooluhulk ja reostuskoormus uuesti mõõdetud). Rakke alevikku tuleks tervikuna käsitleda reovee kogumisalana. 11.2. SALLA KÜLA Salla külas formeerub olmereovesi elamusektoris, Salla põhikooli sanitaarsõlmedes ning ettevõtete, kontorite, poodide jne sanitaarsõlmedes. Salla külas on 151 elanikku. Valdav osa elanikkonnast kasutavad soojaveeboilereid. Tsentraalset soojaveevarustust ja kütet ei ole. Tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon on peamiselt korruselamutel ja asutustel-ettevõtetel. Suurel osal individuaalmajadest on oma salv- või puurkaevud. Salla küla 151 elanikust elab korruselamutes ca 61 inimest ja neil on kõigil ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Individuaalelamutes elab kokku 90 inimest ja neis omavad ühisveevärki ja -kanalisatsiooni 10 inimest. Ülejäänud elanikel on lokaalne omaveevärk ja -kanalisatsioon. Salla külas on järgmised ettevõtted, kus tekib reovett: Salla põhikool ja OÜ Isotalo piimafarm ning töökojad. Tootmisreovesi tekib ja juhitakse asulakanalisatsiooni. Sademevee kanalisatsiooni ei ole. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumidelt juhitakse sademevesi haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab enim asulakanalisatsiooni tungiv sademevesi ning Salla põhikool, mis suvekuudel ei tööta. Salla külas vajab puhastamist arvutuslik reovee vooluhulk Q = 27,9 m 3/d reostuskoormusega R = 10,56 kg BHT7/d, mis juhitakse Salla külas reoveepuhastisse BIO-25. Võttes arvesse kõike eespool toodut võib võtta toodud reovee hulgad ja reostuskoormused aluseks reoveepuhastite käitlemisel. Enne rekonstrueerimist tuleks teostada mõõtmised ja uuringud. Tuleb moodustada asulat hõlmav reoveekogumisala. 11.3. LIIGVALLA KÜLA Liigvalla külas formeerub olmereovesi elamusektoris. Liigvalla külas on 136 elanikku. Tsentraalset soojaveevarustust ja kütet ei ole. Tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon on ainult kahel korruselamul. Individuaalmajadel on oma salv- või puurkaevud. Liigvalla küla 136 elanikust elab kahes korruselamus 25 inimest ja neil on ühisveevärk ja -kanalisatsioon kogumiskaevuga. Individuaalelamutes elab kokku 111 inimest ja neil puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Liigvalla külas puuduvad ettevõtted, kus tekib reovett, v.a Liigvalla sigalakompleks, mis asub asulast eemal. Tekkinud sademevesi valgub territooriume ümbritsevatele haljasaladele, ning imbub pinnasesse. Rekonstrueerimist vajab kogumiskaev kortermajade juures. Reoveepuhasti väljaehitamine pole majanduslikult otstarbekas. 11.4. PIIBE KÜLA Piibe külas formeerub olmereovesi elamusektoris. Piibe külas on 61 elanikku. Valdav osa elanikkonnast kasutab soojaveeboilereid. Tsentraalset soojaveevarustust ja kütet ei ole. Tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon on ainult kolmel korruselamul. Individuaalmajadel on oma salv- või puurkaevud. Liigvalla küla 61 elanikust elab kahes korruselamus ca 26 inimest ning neil on lokaalne ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Reovesi juhitakse kogumiskaevu. Piibe külas tekib reovett ka Kõpsta ja Piibe seafarmides, mis asuvad keskasulast eemal. Sademevee kanalisatsioon puudub. Tekkinud sademevesi valgub haljasaladele ning imbub pinnasesse. Rekonstrueerimist vajavad kortermajade kogumiskaevud. Suurema reovee kogumisala moodustamiseks selge vajadus puudub. 11.5. AO KÜLA Ao külas formeerub olmereovesi elamusektoris. Ao külas on 65 elanikku. Tsentraalset soojaveevarustust ja kütet ei ole. Individuaalelamutes elab kokku 65 inimest ning neil puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Individuaalmajadel on oma salv- või puurkaevud. Kortermaju külas ei ole. Ao külas tegutsevad Fungi-Farm OÜ Eesti ja saeveski, kus tekib reovett. Sademevee kanalisatsioon puudub. Tekkinud sademevesi valgub ümbritsevatele haljasaladele, ning imbub pinnasesse. Tähelepanu tuleks pöörata Põltsamaa jõe läheduses olevale suhteliselt tihedale asustusele, kus on 10 kinnistut elu- ja muude hoonetega, mis asuvad üksteisele suhteliselt lähedal, jõest keskmiselt 200 m kaugusel. Tuleb kaaluda reovee kogumisala moodustamise vajalikkust või endise Ao Suurfarmi puhastusseadmete taastamist. 11.6. LAMMASKÜLA Lammaskülas formeerub olmereovesi elamusektoris. Lammaskülas on 46 elanikku. Tsentraalset soojaveevarustust ja kütet ei ole. Tsentraalne veevarustus on ainult viiel elamul. Lisaks on kolmel elamul vesivarustustrassist väljavõte ühiskaevuna. Ühiskanalisatsiooni ei ole. Osal individuaalmajadel on oma salv- või puurkaev. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse või otse pinnasesse. Lammaskülas elab neljas korterelamus ligi 20 inimest ja neil on ühisveevärk. Kanalisatsioon on lahendatud osaliselt kogumiskaevudega. Individuaalelamutes elab ligi 26 inimest ning neil puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Lammaskülas asub OÜ Karuvälja noorloomafarm, millel on oma puurkaev. Sademevee kanalisatsiooni puudub. Tekkinud sademevesi valgub haljasaladele ning imbub pinnasesse. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse või otse pinnasesse, kogumiskaevud ei ole piisavalt tihedad. Asukoha iseärasuseks on põhjavee nõrk kaitstus reostuse vastu. Paas on kohati väga lähedal, lähikonnas esineb karsti ja asumist voolab läbi Onga jõgi (ülemjooks). Seetõttu tuleks piirkonna reostusele pöörata suuremat tähelepanu ja kaaluda reovee kogumisala moodustamist vastavalt keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr 48. 11.7. TAMMIKU KÜLA Tammiku külas formeerub olmereovesi elamusektoris. Tammiku külas on 76 elanikku. Tsentraalset soojaveevarustust ja kütet ei ole. Tsentraalne veevarustus ja kogumiskaevuga kanalisatsioon on ühel korruselamul, hooldekodul ja mõnel individuaalelamul. Individuaalmajadel on oma salv- või puurkaevud. Tammiku küla 76 elanikust elab ühes korruselamus ca kümme inimest ja neil on ühisveevärk ja omakanalisatsioon. Individuaalelamutes elab kokku 66 inimest ja neil puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Tammiku külas puuduvad ettevõtted, kus tekib reovett. Sademevee kanalisatsiooni ei ole. Tekkinud sademevesi valgub haljasaladele ning imbub pinnasesse. Reostuse eest vajavad kaitset Tammiku järved, põhjavee kaitstus on rahuldav. Rekonstrueerimist vajab ühisveevärk ja reovee kogumiskaevud. 11.8. EMUMÄE KÜLA Emumäe külas formeerub olmereovesi elamusektoris. Emumäe külas on 47 elanikku. Tsentraalset soojaveevarustust ja kütet ei ole. Tsentraalne veevarustus on ridaelamul, töökojal ning kauplusel. Kanalisatsioon on ainult ridaelamul. Individuaalmajadel on oma salv- või puurkaevud. Emumäe küla 47 elanikust elab ridaelamus ca kümme inimest ja neil on ühisveevärk ning kanalisatsioon kogumiskaevudega. Individuaalelamutes elab kokku 37 inimest ja neil puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Sademevee kanalisatsiooni ei ole. Tekkinud sademevesi valgub haljasaladele ning imbub pinnasesse. Ridaelamu juures tuleks tõenäoliselt uuendada kogumiskaevud. Põhjavesi on suhteliselt hästi kaitstud. Ilmselt puudub vajadus suurema reovee kogumisala moodustamiseks. 11.9. EDRU KÜLA Edru külas formeerub olmereovesi elamusektoris. Edru külas elab eramutes 46 elanikku ning osadel on ühisveevärk. Ülejäänud individuaalelamutel on oma salv- või puurkaevud. Kanalisatsioon on lahendatud lokaalsete kogumiskaevudega. Edru külas puuduvad ettevõtted, mis tekitavad reovett. Sademevee kanalisatsiooni ei ole. Tekkinud sademevesi valgub haljasaladele ning imbub pinnasesse. Põhja- ja pinnaveed on suhteliselt hästi kaitstud ja ei ole vajadust uue reovee kogumisala moodustamiseks. 12. JÄRELDUSED Tegevuste planeerimisel on vaja arvestada asula suurust, geoloogilisi tingimusi ja rahalisi vahendeid ning vastavalt sellele planeerida tegevuste pingerida: 1. Rakke alevik piirkonna suurim asula 2. Salla küla suuruselt teine asula 3. Tammiku küla suuruselt kolmas asula Tammiku järved 4. Lammasküla karst, Onga jõgi 5. Ao küla Põltsamaa jõgi 6. Ülejäänud asulad Arengu seisukohalt vaadatuna pole elanikkonna suurenemist üheski asulas lähiaastatel ette näha. 13. VAJALIKUD INVESTEERINGUD (OÜ Vetepere «Rakke aleviku kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemide rekonstrueerimise otstarbekuse uuring.») Rakke asula veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise maksumus (tuhat krooni). Jrk nr Materjali, seadme nimetus Ühiku maksumus Maksumus tuhat krooni Kogus Kokku 1. Puurkaevpumplate (3 tk) korrastamine: hoonete remontimine, uus toruarmatuur, vooluhulga mõõtjad, automaatika, üks uus pump jne – – 170 2. Linnamäe puurkaevu rauaeraldusfilter koos paigaldamisega, tk 52 1 52 3. Tähe tänava puurkaevu klaasplastist kerghoone koos paigaldamisega, tk. 85 1 85 4. Tuletõrjehüdrandid koos paigaldamisega, tk 14,5 24 348 5. Reovee purgimissõlm koos paigaldamisega, tk 175 1 175 6. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, ha 5,0 57 285 7. Kanalisatsioonitorustike uurimine, m 0,065 1100 71,5 8. Isevoolse torustiku rekonstrueerimine, m 0,8 180 144 9. Kanalisatsiooni kontrollkaevude rem, tk 1 20 20 10. Ehitada uut kanal. survetorustikku, m 0,7 150 105 11. Ehitada uut torustikku – ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolne toru ja survetoru ning rekonstrueeritav veetoru, m 1,2 64 76,8 12. Ehitada uut torustikku – ühes kaevikus kanalisatsiooni survetoru ja rekonstrueeritav veetoru, m 0,9 40 36 13. Ehitada uut veetoru, m 0,7 450 315 14. Ehitada uut torustikku – ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolne toru ja veetoru, m 1,0 1752 1752 15. Ehitada uut torustikku – ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolne toru ning rekonstrueeritav veetoru, m 1,0 296 296 16. Ehitada kanalisatsiooni isevoolne toru, m 0,8 330 264 17. Uus ühe pumbaga reoveepumpla koos paigaldamisega, tk 145 4 580 18. Uus kahe pumbaga reoveepumpla koos paigaldamisega, tk 170 2 340 19. Kooli ja lasteaia söökla rasvapüünis, tk 50 1 50 20. Teede taastamine ja haljastus – – 335 21. Projekteerimistööd – – 390 Kokku: 5 890,3 Kõik kokku: 6 950,55 22. Rakke aleviku lääneosa uus reoveepuhasti koos projekteerimise ja ehitamisega – – 3 475 23. Rakke aleviku lääneosa reoveepuhasti biotiigi puhastamine settest – – 57 24. Rakke aleviku idaosa reoveepuhasti rekonstrueerimine koos projekteerimise ja ehitamisega – – 605 25. Rakke aleviku idaosa reoveepuhasti kahe biotiigi puhastamine settest – – 120 Kokku: 4 257 Kokku koos käibemaksuga: 5 023,26 Kõik kokku: 11 973,81 Rakke aleviku vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise uuringud ja lähteülesanded tööde tegemiseks ja aleviku täielik katmine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kavatsetakse lahendada ISPA projektide vahenditest 13.1. Salla küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste uuringud, projekteerimine ja rekonstrueerimine küla täielikuks katmiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kavatsetakse teostada Põltsamaa-Pedja programmi raames, millega Rakke Vallavalitsus on liitunud ja mis on algstaadiumis, orienteeruvalt 2004–2010. 13.2. Tammiku küla ühisveevärgi rek. 150 000 krooni 2004. a Eesmärgiks tagada külas kvaliteetse joogiveega varustamine. 13.3. Ülejäänud väikeasulate probleemid lahendatakse kasutades omavahendeid 13. 4. Liigvalla elamute puurkaevu korrastamine 2004. a 13.5. Edru puurkaevu korrastamine 2004. a 14. Kasutatud materjalid: 1. Rakke aleviku kanalisatsiooni ja veevarustussüsteemide rekonstrueerimise otstarbekuse uuring. OÜ Vetepere, Töö nr U-2001-005. 2. Ao, Rakke ja Salla Ühistu (endise Rakke sovhoosi territoorium) spetsiaalse veekasutusloa taotlus. KM Info- ja Tehnokeskus. 1993. 3. Rakke alevi veevarustuse uuringud. AS Maves 1996. 4. R. Pälsoni nim sovhoosi veekaitseskeem. 1988.