Rahandusminister — Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 "Investeerimisühingu aruandluse kord" muutmine — RTL, 72, 1196

Määrus kehtestatakse «Väärtpaberituru seaduse» (RT 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 36, 251; 37, 255) § 108 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruses nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» (RTL 2003, 111, 1764) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 tekstis asendatakse sõnad «§-des 4–9» sõnadega «§-des 4–92»; 2) määrust täiendatakse paragrahviga 71 järgmises sõnastuses: « § 71. Tuletisväärtpaberite kohta kasutatud mõisted (1) Välisvaluuta tuletisväärtpaber on tuletisväärtpaber, mille hind sõltub otseselt või kaudselt rohkem kui ühe valuuta vahetuskursist ning ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Selle all mõistetakse ka kõiki rahvusvahelistel turgudel kaubeldava kulla ostu-müügi kursiga seotud tuletisväärpabereid. (2) Intressimäära tuletisväärtpaber on tuletisväärtpaber, mille hind sõltub otseselt või kaudselt ühe või mitme valuuta intressimäärast (fikseeritud või ujuvast intressmäärast) ning ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Selle all mõistetakse ka kõiki võlakirjadega, rahaturuinstrumentidega või võlakirjaindeksitega seotud tuletisväärtpabereid. (3) Aktsia tuletisväärtpaber on tuletisväärtpaber, mille hind sõltub otseselt või kaudselt aktsia hinnast või -indeksist ning ei ole seotud kaupadega. (4) Kauba ja muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaber on tuletisväärtpaber, mille hind sõltub otseselt või kaudselt kauba hinnast või -indeksist, väärismetallide (välja arvatud välisvaluutana käsitletav kuld) ostu-müügi kursist või muu instrumendi hinnast või ostu-müügi kursist. (5) Forward on tuletisväärtpaber, mis väljendab vara, millega väärtpaber on seotud, omandamis- või võõrandamiskohustust kindlaksmääratud tähtajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. (6) Futuur on standardiseeritud tingimustega forward, millega on võimalik kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul. (7) Vahetustehing (swap) on tuletisväärtpaber, mis väljendab väärtpaberiga seotud varast tulenevat vahetamiskohustust, mille alusel tehingu pooled vahetavad makseid (näiteks valuutat, väärtpaberitelt saadavat tulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel. (8) Optsioon (option) on leping, mille tulemusena optsiooni müüjal on kohustus ning optsiooni ostjal (omanikul) on õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) vara kindla hinnaga lepingu lõpptähtajal (Euroopa tüüpi optsioon) või igal ajal lepingu sõlmimisest kuni selle lõpptähtajani (Ameerika tüüpi optsioon) või sellise lepinguga sarnane leping. Optsiooni müüja emiteerib kirjutatud optsiooni ning optsiooni ostja omandab ostetud optsiooni. (9) Täitmishind on optsiooni ostmise või müügi hetkel kindlaks määratud hind, millega optsiooni saab või tuleb tulevikus täita. (10) Delta koefitsient on koefitsient, mis väljendab delta riski. Delta risk on optsiooni hinna tundlikkus alusvara turuväärtuses toimuvate muudatuste suhtes.»; 3) määrust täiendatakse paragrahviga 8¹ järgmises sõnastuses: « § 8¹. Garantiide kohta kasutatud mõisted (1) Finantsgarantii on isiku õigus nõuda võlausaldajana võlgniku rahalise kohustuse täitmist garantiiandjalt (saadud finantsgarantii) või kohustus täita võlausaldaja nõudel võlgniku rahaline kohustus (antud finantsgarantii). Selle all mõistetakse ka finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiive (standby letters of credit). (2) Diskonteeritud käskvekslite kinnitamine on tehing, mille käigus kinnitatakse enne maksetähtpäeva esitatud käskveksli maksja (isik, kellele veksli väljaandja annab käsu veksel lunastada) maksevõimelisust ja käendatakse veksli maksja kohustuse täitmist. (3) Majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalik kohustus või nõue on aruandva investeerimisühingu bilansiväline kohustus või nõue, millega garanteeritakse kliendi või aruandva investeerimisühingu mitterahalise kohustuse täitmist ning mis ei ole finantsgarantii. Siia kuuluvad ka aruandva investeerimisühingu poolt antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohale toimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele (näiteks garantiitõendid teatud pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks). Samuti kuuluvad siia nimetatud tehingutega seotud valmisoleku akreditiivid. (4) Regressiõigusega tehing on lepingu alusel kolmandale isikule müüdud või aruandva investeerimisühingu poolt ostetud finantsvara (näiteks võlakiri, laen), kui lepingu järgi jääb aruandva investeerimisühingu või garanteerija kanda laenuvõtja või võlakirja emitendi maksevõimetuks jäämise risk või risk, et finantsvara väärtus langeb mõnel muul põhjusel. (5) Mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmakse on igasugune väliskaubandusriskide vähendamiseks kasutatav mittefinantsgarantii iseloomuga akreditiiv. (6) Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud on aruandva investeerimisühingu poolt antud või saadud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetamata garantiid ja nendega sarnased tehingud.»; 4) määrust täiendatakse paragrahviga 82 järgmises sõnastuses: « § 82. Muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete kohta kasutatud mõisted (1) Valmisolekulaen on aruandva investeerimisühingu tingimusteta õigus saada laenu, kui aruandev investeerimisühing seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab, näiteks krediidiliinid ja arvelduslaenud (välja arvatud krediitkaartide krediidilimiidid). (2) Krediitkaartide krediidilimiidid on aruandva investeerimisühingu poolt omatavate krediitkaartide krediidilimiitide summa. (3) Väärtpaberi emiteerimise korraldamine on tehing, millega aruandev investeerimisühing võtab enne väärtpaberite märkimise aja algust kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires nimetatud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpabereid. Tehingu eesmärgiks on garanteerida tulevikus emiteeritavate väärtpaberite ostmine. (4) Vara ostmine tulevikus on tehing, millega aruandev investeerimisühing või tehingu teine pool kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa. (5) Tuleviku hoiustamistehing on tehing, mille alusel aruandev investeerimisühing kohustub hoiustama finantsvara (näiteks raha) kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel tulevikus, millele tehingu teine pool kohustub tulevikus maksma kokkulepitud intressisumma. (6) Osaliselt makstud väärtpaberid on aruandva investeerimisühingu poolt märgitud või ostetud väärtpaberid, mille nimiväärtusest või ostuhinnast osa on investeerimisühingu poolt tasumata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emiteerija või müüja vastava nõude esitamisel. (7) Muud tühistamatud kohustused ja nõuded on aruandva investeerimisühingu tühistamatud kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6. (8) Tühistatav krediidiliin on tehing, millega aruandev investeerimisühing võtab endale tingimusteta kohustuse anda laenu või saab tingimusteta õiguse saada laenu (tähtajaline krediidiliini limiit), mida krediidiliini avaja võib igal ajal tühistada. (9) Tühistatav arvelduskrediit on krediiditehing, millega aruandval investeerimisühingul on õigus kontopidajalt laenu saada (nõue krediteerida investeerimisühingu kontot) oma majandus- ja kutsetegevusega seotud maksete tegemiseks ja mida kontopidaja võib igal ajal tühistada. (10) Muud tühistatavad kohustused ja nõuded on aruandva investeerimisühingu tühistatavad kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9.»; 5) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5–10 järgmises sõnastuses: « 5) garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruande vastavalt korra lisale 13; 6) välisvaluuta tuletisväärtpaberite jääkide aruande vastavalt korra lisale 14; 7) intressimäära tuletisväärtpaberite jääkide aruande vastavalt korra lisale 15; 8) aktsia tuletisväärtpaberite jääkide aruande vastavalt korra lisale 16; 9) kauba ja muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaberite jääkide aruande vastavalt korra lisale 17; 10) investeerimisteenuste aruande vastavalt korra lisale 18.»; 6) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui investeerimisühing pakub «Väärtpaberituru seaduse» § 43 punktides 4 ja 6 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuseid, on § 10 lõike 1 punktides 1–9 nimetatud aruannete aruandeperioodiks kalendrikuu ja punktis 10 nimetatud aruande aruandeperioodiks kvartal.»; 7) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Lisade 1, 4, 8, 9 ja 11 kohased aruanded esitatakse tuhandetes Eesti kroonides. Lisade 7 ja 18 kohased aruanded esitatakse Eesti kroonides. Lisade 13–17 kohased aruanded esitatakse vastavalt lisades sätestatule.»; 8) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Aruannete esitamisel on bilansi (soolo baasil) koodiks 41, kasumiaruande (soolo baasil) koodiks 42, bilansi (konsolideeritud baasil) koodiks 43, kasumiaruande (konsolideeritud baasil) koodiks 44, väärtpaberite aruande koodiks 413, väärtpaberikohustuste aruande koodiks 417, likviidsuse aruande koodiks 410, garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruande koodiks 441, välisvaluuta tuletisväärtpaberite jääkide aruande koodiks 442, intressimäära tuletisväärtpaberite jääkide aruande koodiks 443, aktsia tuletisväärtpaberite jääkide aruande koodiks 444, kauba ja muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaberite jääkide aruande koodiks 445, investeerimisteenuste aruande koodiks 446.»; 9) määrust täiendatakse lisadega 13–18 (lisatud); 10) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Esimesed käesoleva määruse lisade 13–18 kohased aruanded koostatakse seisuga 30. juuni 2004. a ning esitatakse Inspektsioonile käesoleva määruse §-s 11 nimetatud tähtaegadel.» Minister Taavi VESKIMÄGI Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 13 (rahandusministri 27. mai 2004. a määruse nr 111 sõnastuses) GARANTIIDE, MUUDE TÜHISTAMATUTE JA TÜHISTATAVATE KOHUSTUSTE NING NÕUETE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kõikide investeerimisühingu bilansiväliste kohustuste ja nõuete aruandeperioodi lõpu jäägid, mis kuuluvad bilansiväliste kohustuste ja nõuete gruppidesse «Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded», «Muud tühistamatud kohustused ja nõuded» ja «Tühistatavad kohustused ja nõuded». 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende garantiide, tühistatavate ja tühistamatute kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) bilansivälise kirje tüüp; 2) bilansivälise kirje liik; 3) valuuta kood; 4) riigi kood; 5) klient; 6) lepinguline tähtaeg; 7) lõpp-tähtaeg; 8) jääk aruandeperioodi lõpus; 9) tehingu risk; 10) teise poole risk. 1) Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid: Bilansiväline kohustus 1 Bilansiväline nõue 2 2) Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded: Finantsgarantiid 1 Diskonteeritud käskvekslite kinnitamised 2 Majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused või nõuded 3 Regressiõigusega tehingud 4 Mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmaksed 5 Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud 6 Muud tühistamatud kohustused ja nõuded: Valmisolekulaenud 8 Krediitkaartide krediidilimiidid 18 Väärtpaberite emissioonide korraldamine 9 Vara ostmine tulevikus 11 Tuleviku hoiustamistehingud 12 Osaliselt makstud väärtpaberid 13 Muud tühistamatud 14 Tühistatavad kohustused ja nõuded: Krediidiliinid 15 Arvelduskrediidid 16 Muud tühistatavad 17 3) Valuuta kood Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on Eesti kroon, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud Eesti krooni ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui bilansivälisel kohustusel või nõudel on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 5) Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 6) Lepingulise tähtaja identifikaatorid: Tähtajata 1 Kuni 1 aasta 31 Üle 1 aasta 33 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. 7) Lõpp-tähtaeg Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgse lõpp-tähtaja kuupäev. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tähtajana lepingu tingimuste muutmise kuupäeva. Kuupäev esitatakse formaadis aasta–kuu–päev, kus aasta on neljakohaline number ning kuu ja päev on kahekohalised numbrid. 8) Jääk Jääk on identifikaatoritele vastava bilansivälise kohustuse või nõude jääk aruandeperioodi lõpu seisuga. Garantiide, valmisolekulaenude, krediitkaartide krediidilimiitide ja muude sarnaste kirjete jääk tuleb näidata selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kasutatud osa kuulub kajastamisele bilansis. Jääk näidatakse lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Tehingu risk (täidetakse ainult teatud bilansiväliste kohustuste puhul) Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste I gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate bilansiväliste kohustuste riski kategooriad vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Krediidiriskiga mitte seotud bilansiväliste kohustuste ja bilansiväliste nõuete puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Tehingu risk näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 10) Teise poole risk (täidetakse ainult teatud bilansiväliste kohustuste puhul) Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste I gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate bilansiväliste kohustuste teise poole riski kaal vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Krediidiriskiga mitte seotud bilansiväliste kohustuste ja bilansiväliste nõuete puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Teise poole risk näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 14 (rahandusministri 27. mai 2004. a määruse nr 111 sõnastuses) VÄLISVALUUTA TULETISVÄÄRTPABERITE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kõikide investeerimisühingule kuuluvate välisvaluuta tuletisväärtpaberite aruandeperioodi lõpu jäägid. Kui investeerimisühing kajastab aruande valdkonda kuuluvaid tuletisväärtpabereid (või tuletisväärtpaberite gruppi) bilansis, näidatakse need ka siin aruandes. Siia kuuluvad ka vahetustehingud, mille hind sõltub otseselt või kaudselt rohkem kui ühe valuuta vahetuskursist ja intressimäärast. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tuletisväärtpaberite nimiväärtuste, turuväärtuste ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) tuletisväärtpaberi tüüp; 2) tuletisväärtpaberi liik; 3) tuletisväärtpaberi kuuluvus; 4) valuuta kood; 5) vahetusvaluuta kood; 6) riigi kood; 7) klient; 8) lepinguline tähtaeg; 9) lõpp-tähtaeg; 10) tuletisväärtpaberi nimiväärtus; 11) tuletisväärtpaberi turuväärtus; 12) vahetustehingu alghind; 13) tuleviku hind; 14) asenduskulu; 15) ümberhindamistegur; 16) riski kaal; 17) delta koefitsient; 18) lepinguline nettimine; 19) lepingulise nettimise alus. 1) Tuletisväärtpaberi tüübi identifikaatorid on järgmised: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Vahetustehingute puhul, kus investeerimisühing on kahe poole puhul vahendajaks, kuid investeerimisühingul tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 2) Tuletisväärtpaberi liigi identifikaatorid: Forward 1 Futuur 2 Vahetustehing 3 Kirjutatud Euroopa optsioon 9 Ostetud Euroopa optsioon 10 Kirjutatud Ameerika optsioon 11 Ostetud Ameerika optsioon 12 Muu 8 3) Tuletisväärtpaberi kuuluvus: Kauplemisportfell 1 Muu 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud tuletisväärtpaber kuulub vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale kauplemisportfelli või mitte. 4) Valuuta kood Siin näidatakse tuletisväärtpaberi aluseks olev valuuta, mis vastab tuletisväärtpaberi tüübile. Müügi puhul näidatakse siin müüdav valuuta ja ostu puhul ostetav valuuta. Optsioonide puhul näidatakse siin valuuta, mille müügiks või ostuks optsioon välja kirjutati või osteti. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 5) Vahetusvaluuta kood Siin näidatakse tuletisväärtpaberiga kaasnev vahetusvaluuta. Müügi puhul näidatakse siin ostetav valuuta ja ostu puhul müüdav valuuta ning optsioonide puhul vastavalt valuuta, mille ostuks või müügiks optsioon välja kirjutati või osteti. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 6) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tuletisväärtpaberil on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 7) Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ning pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 8) Lepingulise tähtaja identifikaatorid: Kuni 1 aasta 31 Üle 1 aasta 33 Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite lepinguline tähtaeg lihtsustatud meetodi kasutamise puhul vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite, varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite ja turuväärtuse meetodi kasutamise puhul märgitakse lepinguliseks tähtajaks 0 (null). 9) Lõpp-tähtaeg Siin näidatakse tuletisväärtpaberi lepingujärgse lõpp-tähtaja kuupäev. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tähtajana lepingu tingimuste muutmise kuupäeva. Kuupäev esitatakse formaadis aasta–kuu–päev, kus aasta on neljakohaline number ning kuu ja päev on kahekohalised numbrid. 10) Tuletisväärtpaberi nimiväärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi aluseks oleva valuuta summa (kogus) ümardatuna täisühikuteni. Väärismetallide hindadega seotud tuletisväärtpaberi nimiväärtus näidatakse aruandepäeva Londoni börsi ennelõunase kursi alusel konverteerituna Eesti kroonidesse ja ümardatakse täisühikuteni. 11) Tuletisväärtpaberi turuväärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi turuväärtus tuletisväärtpaberi aluseks olevas valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Vahetustehingu alghind (täidetakse ainult vahetustehingute puhul) Siin näidatakse valuutade vaheline vahetuskurss esmase vahetustehingu puhul lähtudes tuletisväärtpaberi aluseks olevast valuutast ümardatuna viie komakohani. Muude tuletisväärtpaberite puhul märgitakse alghinnaks 0 (null). 13) Tuleviku hind Siin näidatakse valuutade vaheline vahetuskurss lähtudes tuletisväärtpaberi aluseks olevast valuutast ümardatuna viie komakohani. Vahetustehingute puhul näidatakse siin hilisema vahetustehingu vahetuskurss. Nt ostu puhul näidatakse siin ostetava valuuta ostuhind. 14) Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Negatiivse asenduskulu, kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite, varade kaalumisel arvesse võetavate tuletisväärtpaberite ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 15) Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite ümberhindamistegur vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 16) Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite teise poole riski kaal vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 17) Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletisväärtpaberite puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null). 18) Lepingulise nettimise identifikaator Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletisväärtpaberite puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null). 19) Lepingulise nettimise aluse identifikaator Uuendusleping 1 Muu nettimise kokkulepe 2 Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletisväärtpaberid krediidiriski arvutamisel vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null). Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 15 (rahandusministri 27. mai 2004. a määruse nr 111 sõnastuses) INTRESSIMÄÄRA TULETISVÄÄRTPABERITE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kõikide investeerimisühingule kuuluvate intressimäära tuletisväärtpaberite aruandeperioodi lõpu jäägid. Kui investeerimisühing kajastab aruande valdkonda kuuluvaid tuletisväärtpabereid (või tuletisväärtpaberite gruppi) bilansis, näidatakse need ka siin aruandes. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tuletisväärtpaberite nimiväärtuste, turuväärtuste ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) tuletisväärtpaberi tüüp; 2) tuletisväärtpaberi liik; 3) tuletisväärtpaberi kuuluvus; 4) intressimäära tüüp; 5) valuuta kood; 6) riigi kood; 7) klient; 8) lepinguline tähtaeg; 9) lõpp-tähtaeg; 10) tuletisväärtpaberi nimiväärtus; 11) tuletisväärtpaberi turuväärtus; 12) vahetustehingu alghind; 13) tuleviku hind; 14) asenduskulu; 15) ümberhindamistegur; 16) riski kaal; 17) delta koefitsient; 18) lepinguline nettimine; 19) lepingulise nettimise alus. 1) Tuletisväärtpaberi tüübi identifikaatorid on järgmised: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Tuletisväärtpaberi tüübi identifikaator määratakse vastavalt tuleviku kohustusele või nõudele. Kui aruandval investeerimisühingul on lepingujärgselt tulevikus õigus nõuda (saada) intressimakset, kajastatakse see müügi all ja vastupidi. Vahetustehingute puhul, kus: 1) investeerimisühing on kahe poole puhul vahendajaks, kuid investeerimisühingul tekivad nii kohustused kui ka nõuded ja 2) investeerimisühingu poolt makstava ja saadava intressimäär on erinev (nt kahe erineva valuuta ja intressimääraga seotud tuletisväärtpaberite puhul) lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 2) Tuletisväärtpaberi liigi identifikaatorid: Forward 1 Futuur 2 Vahetustehing 3 Kirjutatud Euroopa optsioon 9 Ostetud Euroopa optsioon 10 Kirjutatud Ameerika optsioon 11 Ostetud Ameerika optsioon 12 Muu 8 3) Tuletisväärtpaberi kuuluvus: Kauplemisportfell 1 Muu 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud tuletisväärtpaber kuulub vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale kauplemisportfelli või mitte. 4) Intressimäära tüübi identifikaatorid: Ujuv 5 Fikseeritud 6 5) Valuuta kood Siin näidatakse tuletisväärtpaberi lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on Eesti kroon, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud Eesti krooni ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda tuletisväärtpaberit kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kahe erineva valuuta ja intressimääraga seotud tuletisväärtpaberi puhul näidatakse siin valuuta, mis vastab tuletisväärtpaberi tüübile (müügi puhul müüdava ja ostu puhul ostetava intressimäära valuuta). 6) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tuletisväärtpaberil on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 7) Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ning pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 8) Lepingulise tähtaja identifikaatorid: Kuni 1 aasta 31 Üle 1 aasta 33 Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite (ainult valuutadevahelised intressimäära vahetustehingud) lepinguline tähtaeg lihtsustatud meetodi kasutamise puhul vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite, varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite ja turuväärtuse meetodi kasutamise puhul märgitakse lepinguliseks tähtajaks 0 (null). 9) Lõpp-tähtaeg Siin näidatakse tuletisväärtpaberi lepingujärgse lõpp-tähtaja kuupäev. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tähtajana lepingu tingimuste muutmise kuupäeva. Kuupäev esitatakse formaadis aasta–kuu–päev, kus aasta on neljakohaline number ning kuu ja päev on kahekohalised numbrid. 10) Tuletisväärtpaberi nimiväärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi aluseks oleva(te) võlakirja(de), laenu või hoiuse lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Tuletisväärtpaberi turuväärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi turuväärtus tuletisväärtpaberi lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Vahetustehingu alghind (täidetakse ainult vahetustehingute puhul) Siin näidatakse vahetustehingute puhul lepingujärgne esmase vahetustehingu vahetusintressimäär. Intressimäär esitatakse aasta baasil ümardatuna nelja komakohani formaadis intressimäär protsentides jagatud sajaga (i/100). Teiste tuletisväärtpaberite puhul märgitakse alghinnaks 0 (null). 13) Tuleviku hind Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletisväärtpaber kuulub täitmispäeval täitmisele. Intressimäära forwardtehingu (FRA) puhul on selleks lepingujärgne alusintressimäär, vahetustehingu puhul järgmise intressimäära muutmiseni fikseeritud intressimäär, optsiooni puhul täitmishinnana (strike price) fikseeritud intressimäär. Tuletisväärtpaberite puhul, mille alusvaraks on võlainstrument (nt intressimäära futuurid) näidatakse siin diskonteeritud rahavoogusid ja lepingulist hinda arvesse võttes võlainstrumendi efektiivne tulumäär. Intressimäär esitatakse aasta baasil ümardatuna nelja komakohani formaadis intressimäär protsentides jagatud sajaga (i/100). 14) Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Negatiivse asenduskulu, kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite, varade kaalumisel arvesse võetavate tuletisväärtpaberite ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 15) Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite ümberhindamistegur vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 16) Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite teise poole riski kaal vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 17) Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletisväärtpaberite puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null). 18) Lepingulise nettimise identifikaator Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletisväärtpaberite puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null). 19) Lepingulise nettimise aluse identifikaator Uuendusleping 1 Muu nettimise kokkulepe 2 Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletisväärtpaberid krediidiriski arvutamisel vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null). Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 16 (rahandusministri 27. mai 2004. a määruse nr 111 sõnastuses) AKTSIA TULETISVÄÄRTPABERITE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kõikide investeerimisühingule kuuluvate aktsiatega seotud tuletisväärtpaberite aruandeperioodi lõpu jäägid. Kui investeerimisühing kajastab aruande valdkonda kuuluvaid tuletisväärtpabereid (või tuletisväärtpaberite gruppi) bilansis, näidatakse need ka siin aruandes. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tuletisväärtpaberite nimiväärtuste, vahetustehingu algväärtuste ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) tuletisväärtpaberi tüüp; 2) tuletisväärtpaberi liik; 3) tuletisväärtpaberi alusvara tüüp; 4) tuletisväärtpaberi kuuluvus; 5) valuuta kood; 6) riigi kood; 7) klient; 8) lõpp-tähtaeg; 9) tuletisväärtpaberi nimiväärtus; 10) tuletisväärtpaberi turuväärtus; 11) vahetustehingu algväärtus; 12) tuleviku hind; 13) alusvara ISIN kood; 14) vahetusvara ISIN kood; 15) vahetuskurss; 16) asenduskulu; 17) ümberhindamistegur; 18) riski kaal; 19) delta koefitsient; 20) lepinguline nettimine; 21) lepingulise nettimise alus. 1) Tuletisväärtpaberi tüübi identifikaatorid on järgmised: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Vahetustehingute puhul, kus investeerimisühing on kahe poole puhul vahendajaks, kuid investeerimisühingul tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 2) Tuletisväärtpaberi liigi identifikaatorid: Forward 1 Futuur 2 Vahetustehing 3 Kirjutatud Euroopa optsioon 9 Ostetud Euroopa optsioon 10 Kirjutatud Ameerika optsioon 11 Ostetud Ameerika optsioon 12 Muu 8 3) Tuletisväärtpaberi alusvara tüübi identifikaatorid: Aktsia hind 1 Aktsia indeks 2 4) Tuletisväärtpaberi kuuluvus: Kauplemisportfell 1 Muu 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud tuletisväärtpaber kuulub vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale kauplemisportfelli või mitte. 5) Valuuta kood Siin näidatakse tuletisväärtpaberi lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on Eesti kroon, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud Eesti krooni ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda tuletisväärtpaberit kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 6) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tuletisväärtpaberil on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 7) Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ning pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 8) Lõpp-tähtaeg Siin näidatakse tuletisväärtpaberi lepingujärgse lõpp-tähtaja kuupäev. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tähtajana lepingu tingimuste muutmise kuupäeva. Kuupäev esitatakse formaadis aasta–kuu–päev, kus aasta on neljakohaline number ning kuu ja päev on kahekohalised numbrid. 9) Tuletisväärtpaberi nimiväärtus Kui tuletisväärtpaberi alusvaraks on aktisa hind, näidatakse siin tuletisväärtpaberi aluseks oleva(te) aktsia(te) lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardamata. Kui tuletisväärtpaberi alusvaraks on aktsiaindeks, on tuletisväärtpaberi nimiväärtuseks kokkulepitud aktsiaindeksite alusel arvutatud nominaalmaht lepingujärgses valuutas ümardamata. Vahetustehingute puhul märgitakse tehingu nimiväärtuseks 0 (null). 10) Tuletisväärtpaberi turuväärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi turuväärtus tuletisväärtpaberi lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Vahetustehingu algväärtus (täidetakse ainult vahetustehingute puhul) Siin näidatakse esmase vahetustehingu vahetusvaraks oleva(te) aktsia(te) turuväärtus või aktsiaindeksite nominaalmaht lepingulises valuutas ümardamata. Muude tuletisväärtpaberite puhul märgitakse vahetustehingu algväärtuseks 0 (null). 12) Tuleviku hind (ei täideta vahetustehingute puhul; muude tuletisväärtpaberi liikide puhul täidetakse ainult juhul, kui alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletisväärtpaber kuulub täitmispäeval täitmisele. Aktsia hinnaga seotud tuletisväärtpaberi puhul on selleks ühe aktsia lepingujärgne hind lepingujärgses valuutas ümardamata. Vahetustehingute ja aktsiaindeksiga seotud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse tuleviku hinnaks 0 (null). 13) Alusvara ISIN kood (täidetakse ainult juhul, kui alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud tuletisväärtpaberi alusvaraks oleva aktsia ISIN kood. Aktsiaindeksiga seotud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse alusvara ISIN koodiks 0 (null). 14) Vahetusvara ISIN kood (täidetakse ainult vahetustehingute puhul, mille alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud vahetusväärtpaberi vahetusvaraks oleva aktsia ISIN kood. Aktsiaindeksiga seotud tuletisväärtpaberi puhul märgitakse vahetusvara ISIN koodiks 0 (null). 15) Vahetuskurss (täidetakse ainult vahetustehingute puhul, mille alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse vahetustehingu käigus vahetatavate aktsiate omavaheline vahetuskurss, s.o ostetavate ja müüdavate aktsiate koguste jagatis ümardatuna kolme komakohani. Muude tuletisväärtpaberite puhul märgitakse vahetuskursiks 0 (null). 16) Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Negatiivse asenduskulu, kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite, varade kaalumisel arvesse võetavate tuletisväärtpaberite ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 17) Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite ümberhindamistegur vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 18) Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletis väärtpaberite teise poole riski kaal vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 19) Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletisväärtpaberite puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null). 20) Lepingulise nettimise identifikaator Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletisväärtpaberite puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null). 21) Lepingulise nettimise aluse identifikaator Uuendusleping 1 Muu nettimise kokkulepe 2 Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletisväärtpaberid krediidiriski arvutamisel vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null). Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 17 (rahandusministri 27. mai 2004. a määruse nr 111 sõnastuses) KAUBA JA MUU ALUSVARAGA SEOTUD TULETISVÄÄRTPABERITE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kõikide investeerimisühingutele kuuluvate kauba ja muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaberite aruandeperioodi lõpu jäägid. Kui investeerimisühing kajastab aruande valdkonda kuuluvaid tuletisväärtpabereid (või tuletisväärtpaberite gruppi) bilansis, näidatakse need ka siin aruandes. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tuletisväärtpaberite nimiväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) tuletisväärtpaberi tüüp; 2) tuletisväärtpaberi liik; 3) tuletisväärtpaberi kuuluvus; 4) valuuta kood; 5) riigi kood; 6) klient; 7) lõpp-tähtaeg; 8) tuletisväärtpaberi nimiväärtus; 9) tuletisväärtpaberi turuväärtus; 10) asenduskulu; 11) ümberhindamistegur; 12) riski kaal; 13) delta koefitsient; 14) lepinguline nettimine; 15) lepingulise nettimise alus. 1) Tuletisväärtpaberi tüübi identifikaatorid on järgmised: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Vahetusväärtpaberite puhul, kus investeerimisühing on kahe poole puhul vahendajaks, kuid investeerimisühingul tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 2) Tuletisväärtpaberi liigi identifikaatorid: Forward 1 Futuur 2 Vahetustehing 3 Kirjutatud Euroopa optsioon 9 Ostetud Euroopa optsioon 10 Kirjutatud Ameerika optsioon 11 Ostetud Ameerika optsioon 12 Muu 8 3) Tuletisväärtpaberi kuuluvus: Kauplemisportfell 1 Muu 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud tuletisväärtpaber kuulub vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale kauplemisportfelli või mitte. 4) Valuuta kood Siin näidatakse tuletisväärtpaberi lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on Eesti kroon, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud Eesti krooni ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda tuletisväärtpaberit kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 5) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui tuletisväärtpaberil on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel. 6) Kliendi identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ning pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 7) Lõpp-tähtaeg Siin näidatakse tuletisväärtpaberi lepingujärgse lõpp-tähtaja kuupäev. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tähtajana lepingu tingimuste muutmise kuupäeva. Kuupäev esitatakse formaadis aasta–kuu–päev, kus aasta on neljakohaline number ning kuu ja päev on kahekohalised numbrid. 8) Tuletisväärtpaberi nimiväärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi aluseks olevate kaupade või muude instrumentide lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutaga seotud tuletisväärtpaberite jääkide aruande valdkonda mitte kuuluvate väärismetallidega seotud tuletisväärtpaberi puhul teisendatakse nimiväärtus Eesti kroonidesse ja ümardatakse täisühikuteni. 9) Tuletisväärtpaberi turuväärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi turuväärtus tuletisväärtpaberi lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Negatiivse asenduskulu, kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite, varade kaalumisel arvesse võetavate tuletisväärtpaberite ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 11) Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite ümberhindamistegur vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 12) Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletisväärtpaberite teise poole riski kaal vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletisväärtpaberite ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletisväärtpaberite puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 13) Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletisväärtpaberite puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null). 14) Lepingulise nettimise identifikaator Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletisväärtpaberite puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null). 15) Lepingulise nettimise aluse identifikaator Uuendusleping 1 Muu nettimise kokkulepe 2 Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletisväärtpaberid krediidiriski arvutamisel vastavalt investeerimisühingu usaldatavusnormatiivide arvutamise ning aruandluse korrale on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null). Rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 «Investeerimisühingu aruandluse kord» lisa 18 (rahandusministri 27. mai 2004. a määruse nr 111 sõnastuses) INVESTEERIMISTEENUSTE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad investeerimisühingu klientide varadeks ja kohustusteks olevate instrumentide (nt väärtpaberid, laenud, hoiused) aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on aruandva investeerimisühingu poolt osutatavad: a) väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse (vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 punktile 5) objektideks; b) väärtpaberite hoidmise teenuse (vastavalt väärtpaberituru seaduse § 44 punktile 1) objektideks (välja arvatud tuletisväärtpaberid). Aruande valdkonda ei kuulu kliendi poolt teenuse ostmise tagajärjel aruandva investeerimisühingu ees tekkinud teenustasukuludest ja muudest sarnastest kuludest koosnevad kohustuste jäägid. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende investeeringute väärtuste summad, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) kliendi riigi kood; 2) kliendi liik; 3) instrumendi tüüp; 4) instrumendi liik; 5) instrumendi riigi kood; 6) instrumendi paiknemine; 7) teenuse liik; 8) eritingimus; 9) instrumendi jääk. 1) Kliendi riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Kui aruandev investeerimisühing osutab teenust kliendile, kelle väärtpaberid paiknevad kolmanda isiku poolt avatud väärtpaberikontol või esindajakontol, määratakse kliendi kood isiku järgi, kelle nimel väärtpaberikonto või esindajakonto on avatud. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 2) Kliendi liigi identifikaator Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 3) Instrumendi tüübi identifikaator Kohustus 1 Vara 2 Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi tüüp. Tüübi määratlemisel lähtutakse põhimõttest, kas aruandereal näidatav instrument on kliendi vara või kohustus. Näiteks väärtpaberite hoidmise teenuse puhul märgitakse instrumendi tüübiks 2 «Vara». 4) Instrumendi identifikaator Aktsia ja osa 1 Võlakiri 2 Tuletisväärtpaber 3 Raha 4 Hoius 5 Rahaline laen 6 Investeerimisfondi osak 7 Muu 8 Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olev instrument, mis on investeerimisühingu halduses või on antud aruandva investeerimisühingu poolt lepingu järgi kellegi hallata, sh väärtpaberid, mis on kliendi poolt repo-tehingutega müüdud või välja laenatud. Kui ühe kliendi investeerimisportfelli kuulub mitu erinevat instrumenti, tuleb need näidata erinevatel aruanderidadel. Instrumendi «Võlakiri» all näidatakse ka rahaturuinstrumendid, intressi iseloomuga tulu teenivad investeerimisfondide aktsiad ja osakud ning eelisaktsiad. 5) Instrumendi riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevate instrumentide emitendi/vastaspoole residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui instrumendi emiteerija/vastaspoole riiki pole võimalik residentsuse järgi identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui instrumentide emitendi/vastaspoole residentsust pole võimalik täpselt identifitseerida, võib instrumendi riigi koodi määramisel lähtuda ISIN-koodist ja selle puudumisel väärtpaberite hoidmise koha riigist. Väärtpaberite (v.a tuletisväärtpaber) puhul võetakse residentsuse määratlemisel aluseks selle emitendi residentsus, tuletisväärtpaberite, hoiuste ja laenude puhul tehingu vastaspoole residentsus, kellega aruandev investeerimisühing kliendi nimel tehingu sooritas. 6) Instrumendi paiknemise identifikaator Investeerimisühingu arvelduskonto 1 Kliendi arvelduskonto 2 Investeerimisühingu väärtpaberikonto 3 Investeerimisühingu esindajakonto 4 Kliendi väärtpaberikonto 5 Muu 6 Siin näidatakse, millisel kontol investeerimisühingu poolt hallatav kliendi investeerimisportfelli kuuluv instrument (vara) asub. Rahaliste vahendite puhul märgitakse identifikaatoriks 1 või 2 sõltuvalt sellest, kas vara hoitakse kliendi või investeerimisühingu arvelduskontol. Kliendi investeerimisportfelli kuuluvate kohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Siin näidatakse, kus paikneb investeerimisühingu poolt hallatav väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olev instrument. Investeerimisühingus või krediidiasutuses paiknevate kliendi rahaliste vahendite puhul märgitakse identifikaatoriks 1 «Investeerimisühingu arvelduskonto» või 2 «Kliendi arvelduskonto». Kui väärtpaberid paiknevad investeerimisühingu nimel avatud väärtpaberikontodel või kliendi nimel kolmanda isiku juures avatud väärtpaberikontol, märgitakse identifikaatoriks vastavalt 3 «Investeerimisühingu väärtpaberikonto», 4 «Investeerimisühingu esindajakonto» või 5 «Kliendi väärtpaberikonto». Kui aruandval investeerimisühingul ei ole tehniliselt võimalik eristada, kas kliendi väärtpaberid paiknevad investeerimisühingu väärtpaberikontol või esindajakontol, määratakse kokkuleppeliselt paiknemise identifikaatoriks 3 «Investeerimisühingu väärtpaberikonto». Väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks olevate tuletisväärtpaberite puhul märgitakse paiknemise identifikaatoriks 6 «Muu». Instrumendi paiknemise identifikaator näidatakse ainult juhul, kui instrumendi tüübiks on 2 «Vara». Instrumendi tüübi 1 «Kohustus» puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 7) Teenuse liigi identifikaator Väärtpaberiportfelli valitsemise teenus 1 Väärtpaberite hoidmise teenus 3 Siin näidatakse, millist teenust aruandev investeerimisühing kliendile osutab. Väärtpaberite hoidmise teenuse objektidena näidatakse ainult need väärtpaberid, mille osas osutatakse ainult väärtpaberi hoidmise teenust. Väärtpaberite puhul, mis on üheaegselt nii väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse kui ka väärtpaberite hoidmise teenuse objektideks, määratakse identifikaatoriks 1 «Väärtpaberiportfelli valitsemise teenus». 8) Eritingimuse identifikaator Repo 1 Laen 6 Tagatis 7 Eritingimusteta 4 Eritingimuse «Repo» all näidatakse kliendi väärtpaberid, mis on repo-tehinguga müüdud, «Laen» all need väärtpaberid, mis on välja laenatud, «Tagatis» all need instrumendid, mis on tagatisena panditud. Eritingimuste identifikaator näidatakse ainult juhul, kui instrumendi tüübiks on «Nõue». Instrumendi tüübi «Kohustused» puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 9) Instrumendi jääk Siin näidatakse väärtpaberiportfelli valitsemise ja väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks oleva instrumendi jääk aruandeperioodi lõpu seisuga turuhinnas (nt väärtpaberid) või lepingulises väärtuses (nt hoiused, laenud). Väärtpaberitel (v.a tuletisväärtpaberid), mille hinda investeerimisühingul määrata ei ole võimalik, näidatakse jääk tema nimiväärtuse järgi. Jääk näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.