Rõngu Vallavolikogu — Rõngu valla arengukava 2004-2007 (2010) vastuvõtmine — KO, 142, 1325

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1 ning Rõngu valla põhimääruse (KO 2001, 55, 1079; 2002, 58, 1269) punkti 9, Rõngu Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu «Rõngu valla arengukava 2004–2007 (2010)» vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 26. aprillil 2004. a. Volikogu esimees Kalju HERMANN Vastu võetud Rõngu Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a määrusega nr 9 RÕNGU VALLA ARENGUKAVA 2004–2007 (2010)

EESSÕNA Arengukava eesmärk on tagada Rõngu valla erinevate osade ja eluvaldkondade tasakaalustatud areng, millega kaasneb kohalike elanike sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemine. Valla arengukava koostamine ja elluviimine on pidev protsess, mida tänastes kiiresti muutuvates oludes ja protsessides tuleb pidevalt täiendada ja erinevate meetmete osades muuta. Rõngu valla arengukava käsitleb perioodi 2004–2007. Esimesed muutused arengukavas võivad tõusta päevakorda pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. a aasta kevadel. Võimalik, et kõik tegevustabelites toodud meetmed ei ole elluviidavad, eelkõige need, mille tegevused sõltuvad erinevate projektide loomisest, aga kavas on nad välja toodud kui ühise kokkuleppe tulemusena valminud ideed. Arengukava on aluseks: • valla eelarve koostamisele; • investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; • laenude võtmisele; • projektide kirjutamisele ja lisaressursside taotlemisele erinevatest programmidest. Rõngu valla arengukava koostamine sai alguse 2003. aasta kevadel ja selle koostamise käigus kohtuti naaberomavalitsuste esindajatega võimalike ühistegevuste väljaselgitamiseks, kohtuti valla ettevõtjatega, viidi läbi seminare töörühmades teemavaldkonniti, peeti külakoosolekuid. Olulisemad probleemid ja nende võimalikud lahendid selgusid töörühmades läbiviidud SWOT-analüüside ning probleem-lahenduste baasil ja hilisemates põhjalikes tegevussuundi, tegevusi ja meetmeid käsitlevates arutlustes. Kõigile julgust unistada ja oma unelmaid ellu viia! Vallavanem Reno LAIDRE 1. KASUTATUD PÕHIMÕISTED Arengukava – dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava on omavalitsuse visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud laiapõhjaline poliitiline kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arenguvajadusi, strateegiat, kavandatud tegevusprioriteete, nende eesmärkide saavutamisega seonduvaid rahalisi vahendeid. Arengukava on omavalitsuse eelarve aluseks ja selle ajaline ulatus on vähemalt kolm aastat, kui sellega ei kaasne pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Arengukava vaadatakse üle iga aasta 1. oktoobriks. Arengustrateegia – omavalitsuses kokku lepitud eesmärkide saavutamise üldine teostustee, mis arvestab omavalitsuse tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Arengustrateegia lähtub üldjuhul visioonist. Eesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Võib eristada pea- ja alaeesmärki. Huvigrupid (asjalised) – üksikisikud või institutsioonid, kelle poolt kavandatav tegevus avaldab otsest või kaudset mõju arengule vallas. Jätkusuutlik areng (säästev areng) – sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist. Kant – elanike ruumiline kooslus, mis põhineb piirkondlikul identiteedil ja elanike ühtekuuluvusel; piirkondlikul samastumisel põhinev elanike ühendus. Kandi piires tuntakse üksteist, ollakse kursis toimuvaga ja seal asetleidev läheb korda nende liikmetele. Strateegia – tegevusprogramm, mis lähtub omavalitsuse rollist ja määrab ära tema pikaajalised eesmärgid, koondab eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid ning annab omavalitsusele ühise eesmärgistatud tegevussuuna. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’) algustähtedest. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Visioon – omavalitsuse tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. 2. ÜLEVAADE VALLAST 2.1. Üldiseloomustus Rõngu vald paikneb Tartu maakonna edelaosas piirnedes läänes Võrtsjärvega, loodes ja põhjas Rannu ja Konguta vallaga, kirdes Elva linnaga, idas Nõo valla ja Valga maakonna Palupera vallaga, lõunas Valga maakonna Puka vallaga. Oma praegustes piirides hõlmab vald osaliselt endiste (1939. a) Rõngu ja Elva valla maid. Rõngu on keskmise suurusega maavald maakonnas. 1. jaanuari 2004. a seisuga oli Maa-ameti Katastrikeskuse andmetel valla suuruseks 164 km2, moodustades 5,6% maakonna maavaldade territooriumist. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on 12,5 km ja läänest itta 20,5 km. Valla territooriumil paikneb 2 alevikku (Käärdi ja Rõngu) ja 15 küla. Vallakeskus paikneb Rõngu alevikus. Rõngu alevik on küllalt suure tõmbejõuga asula ning suuremale osale vallaelanikele hea kättesaadavusega. 1. jaanuari 2004. a seisuga elas vallas 3077 alalist elanikku, neist mehi 1537 ja naisi 1540. Rahvastiku tihedus on 18,8 in/km2. Vald on kaetud tiheda teedevõrgustikuga. Intensiivsema liiklusega teelõiguks on Tartu–Valga maantee. Rõngu kaudu on hea ühendustee Tartust Pärnusse ja Viljandist Otepääle. Valda läbib Tallinna–Tartu–Valga–Riia raudtee. Võrtsjärve ääres asub Haani sildumiskoht. Maakonnakeskusesse Tartusse on Rõngust ca 36 km. Lähimasse linna Elva 14 km ja Otepääle 18 km. 2.2. Elanikkond, ränne, rahvastikuprognoos 2004. a alguse seisuga elas Rõngu vallas 3077 inimest, kellest mehi oli 1537 ja naisi 1540. Rahvaarvult on vald maakonnas Tartu, Ülenurme ja Nõo järel neljandal kohal. Rahvastiku tihedus Rõngu vallas on 18,8 in/km2, mis on Tartu maakonna valdade keskmisest rahvastiku tihedusest (13,9 in/km2) 1,35 korda kõrgem. Tervikuna on valla ida- ja keskosas, võrrelduna Võrtsjärveäärse alaga, asustustihedus märksa kõrgem. Valla kahes suuremas asulas elab 1334 inimest, mis on 43,35% kogu valla rahvastikust. Rohkem kui 100 elanikuga küladeks on: Valguta (179), Lapetukme (178), Teedla (151), Koruste (151), Kirepi (147), Lossimäe (126), Tammiste (124), Kõduküla (118), Tilga (113) ja Raigaste (107). Rahvastiku taastootepotentsiaali ja majandusliku kandevõime seisukohalt omab olulist tähtsust elanike vanuselinekoostis (vt lisa 1). Lähtuvalt lisast 1 võib väita, et elanike vanuseline koostis on suhteliselt ühtlane. Tööeast nooremaid1 elab vallas 715 (23,12%). Tööealiste osakaal on 56,50% (1747 inimest), mis on mõnevõrra suurem kui 1998. aastal (54,9%). Pensioniealisi on vallas 630 (20,38%) ning võrrelduna meestega on pensioniealiste hulgas ilmne naiste ülekaal. Sellise erinevuse peamiseks põhjuseks on meeste ja naiste keskmise eluea ligikaudu kümneaastane vahe. Valla elanike arvukuses on toimunud ühtlane pidev langus (vt lisa 2), mis on tingitud negatiivsest iibest ja migratsioonist. Alates 1995. aastast on surmad pidevalt ületanud sünde (vt lisa 3), migratsiooni puhul on enamasti väljaränne ületanud sisserände (vt lisa 4). Rände analüüs näitas, et sisserändajate ja väljarändajate hulgas on arvestatav kontingent, kes on pidevad riiklike sotsiaaltoetuste taotlejad. Viimaste aastate migratsiooniandmetele toetudes on nimetatud kontingendi osakaal saabunute hulgas mõnevõrra kõrgem kui lahkunute hulgas. Rahvastiku prognoosi kohaselt peaks Rõngu valla elanike arv edaspidi veidi langema või püsima stabiilsena. Lähtudes üldisest vanusestruktuuri nihkest peaks tööealiste osakaal jääma stabiilseks, mistõttu valla majanduslik kandevõime ei tohiks langeda. Oluliselt mõjutab tööealise rahvastiku arvukust väljaränne. Inimeste lahkumise põhjusena võib välja tuua seoseid tööga ja lastega peredes koolihariduse omandamise võimalusi ja õppekeskkonda. Maakonna keskus pakub suuremaid valikuvõimalusi ning on tõenäoline, et tänased 18–25-aastased (~6% rahvastikust) lahkuvad Rõngu vallast ja seega ei saa loota ka negatiivse migratsioonibilansi tasakaalustamist positiivse iibe poolt. 1 Seisuga 01.09.2003 2.3. Ettevõtlus ja tööhõive 2003. aasta septembri alguse seisuga oli äriregistrisse kantud 151 ettevõtet, neist 69 füüsilisest isikust ettevõtjat, 19 mittetulundusühingut (sh korteriühistuid 10) ja üks sihtasutus. Tegutsevatest ettevõtetest suurimad on 60–80 töötajaga. Hinnanguliselt on tegutsevaid ettevõtteid ligikaudu 2/3 äriregistrisse kantutest. Peamiselt tegeletakse Rõngu vallas põllumajandusliku tootmisega (vt lisa 5). Pikkade kogemustega on tuntuks saanud piirkond just puu- ja marjakultuuride ning istikute kasvatajana, millega tegeleb AS Rõngu Aed. Traditsioonilise põllumajanduse suurimateks tootjateks on Terrax AS, ATK Linavästrik OÜ, Setra Mõis AS ja Teedla Mõis AS. Suurem osa füüsilisest isikust ettevõtjatest tegutseb ühendatud taime- ja loomakasvatusega, mõningal määral tegutsetakse veel kalapüügi ja metsavarumisega. Tööstussektor moodustab ettevõtlusest 15%. Peamiselt tegeletakse puidu töötlemisega. Esindatud on ka plasttaara ja -pakendite, traaditoodete ning mitmesuguste orgaaniliste keemiatoodete tootmine. Lisaks tegutseb valla territooriumil mitmeid puidutöötlemisettevõtteid, kelle registreerimisaadress äriregistris ei ole Rõngu vallas. Teenindussektor moodustab 32% ettevõtlusest, enim on esindatud jaemüük spetsialiseerimata kauplustes ja hulgimüük. Muu teenindusvõrk on vallas kaetud kesiselt, enamasti üks ettevõte teenindusala kohta. Seega puudub konkurents, mis võimaldaks teenindussektoril areneda. Sellise olukorra põhjuseks võib pidada vallas elava rahva hajaasustust ning suhteliselt madalat elatustaset. Teenindusettevõtte loomine tasuks ära ainult Rõngu alevikus, kui leitaks võimalus pakkuda vajalikke teenuseid ühtse kompleksse ettevõttena. Käärdi aleviku teenindusvajadusi rahuldab Elva linn. Mittetulundusühingud on peamiselt korteriühistud, lisaks neile veel neli aktiivselt tegutsevat seltsi ja üks klubi. Tööealist elanikkonda on Rõngu vallas 56,5% (~1747 inimest). Enamik valla elanikest töötavad kohalikes ettevõtetes, viimastel aastatel on suurenenud ka töötamine väljaspool valda, kuna vald asub suhteliselt lähedal Otepääle, Elvale ja Tartule, mis pakuvad tulusamaid töökohti. Tööturuametis on 2002. aasta detsembri seisuga registreeritud töötuid Rõngu vallas 72, registreeritud töötute arv on alates 2000. aastast vähenenud 37,9%. Tööturuametis registreerimata pidevalt tööta inimesi on hinnanguliselt 20. Ligikaudu 250 tööta inimest on tööle rakendatud puudega inimeste ja vanurite hooldajatena, seetõttu on tööta inimeste arv oluliselt vähenenud. Hädaabitöid korraldatakse peamiselt kevadel, millest võtavad osa kuni kümme inimest. Töökohtade arvu piiratusest ning struktuursest tööpuudusest tulenevalt on paljudel inimestel raskusi töö leidmisega. Kuigi mitmelgi ettevõtjal on kohapeal tööd pakkuda, ei suudeta kõiki töökohti täita, sest sageli jääb tööga hõivamata elanikerühmal puudu töömotivatsioonist, distsipliinist ja oskustest. Praktiliste oskuste vähesuse või mahajäämuse tõttu satuvad raskesse olukorda eelkõige noored ning tööturul mõnda aega mitteaktiivsed olnud inimesed. Seetõttu on oluline ettevõtete seisukohalt arendada koostööd kutsehariduskeskustega õppurite praktiliste oskuste omandamise näol ning pakkuda võimalust täiendusõppeks potentsiaalsele tööjõule. 2.4. Ressursid Valdav osa Rõngu vallast paikneb Kagu-Eesti lavamaal, mille keskmine kõrgus on 60–80 meetrit üle merepinna. Valla keskosa hõlmab Valguta voorestatud moreentasandik, mis on Võrtsjärve äärde jäävast metsarohkest alast märgatavalt kõrgem ja enam liigestatud reljeefiga. Domineerivad nõrgalt kuni keskmiseni leetunud saviliiv- ja liivsavimullad. Soostunud ja soomuldade all on ligikaudu 1/5 valla territooriumist. Valla tähtsaimaks loodusressursiks on maa, kokku 16 419,3 ha. Võttes arvesse, et maa keskmine viljakus on 47 hindepunkti, mis ületab riigi vastava keskmise näitaja kahe punkti võrra, on piirkonnal märkimisväärne põllumajanduslik potentsiaal. Põllumajanduslikku maad on 8944,6 ha ja metsamaad 5649,8 ha, sellest Riigimetsa Majandamise Keskuse käes on 2737,5 ha (metsa 2539,4 ha) 1. novembril 2003. a oli kogu maast maakatastrisse kantud 14 103,9 ha, s.o 85,9%. Teiseks tähtsamaks ressursiks on olulised põhja- ja pinnavee varud. Suurimaks magevee reservuaariks on Võrtsjärv. Valla territooriumil paiknevad viis järve ning Elva ja Rõngu jõgi. Vastavalt põhjavee kvaliteedi hinnangule on põhjavesi keskmise kareduse ja suure rauasisaldusega. 2.5. Keskkonnaseisund Heitveepuhasteid on Rõngu vallas viis: Rõngu ja Käärdi alevikus, Teedla, Valguta ja Tammiste külas. Käärdi alevik lülitati 1998. aastal Elva linna veevõrku ja pärast ülepumpamisjaama valmimist 2002. a sügisel ka kanalisatsioonivõrku. Rõngu aleviku reoveepuhasti renoveeriti 2002 aastal, kuid see ei toimi jätkuvalt rahuldavalt. Tammiste biotiikide eest hoolitseb AS Terrax, nende seisund on rahuldav, teiste reoveepuhastite olukord on mitterahuldav. Rõngu vallal puudub prügila, 2004. a juunis suletakse senine prügikogumiskoht Rõngu alevikus. Olmejäätmeid võivad kohalikud elanikud viia Laguja prügimäele või sõlmida olmeprügi äraveoks lepingu vastavat teenust pakkuva firmaga (hetkel AS Ragn-Sells, OÜ Elva Kommunaalettevõte, AS Cleanaway). Ohtlike jäätmete kogumiseks on Rõngu alevikus ja Teedlas konteinerid, Käärdi alevik kasutab Elva linna vastavaid kogumispunkte. Rõngu alevikku on üles seatud kolm vanade patareide kasti, Valgutas ja Käärdis üks. Rõngu ja Käärdi alevikus on üles seatud klaasikonteinerid. Hooajaliselt (vähemalt kaks korda aastas) tehakse suuremõõtmeliste ja ohtlike jäätmete kogumisringe. 2003. aasta septembris võeti vastu Rõngu valla jäätmehoolduseeskiri, millega kehtestati jäätmehoolduse üldnõuded ning jäätmete ladestamise ja kõrvaldamise nõuded, mis peaks piirama valla elanike kommet viia olmeprügi metsa. Valla heakorra ja haljastuse eest hoolitses OÜ Kojahooldus, kellelt vallavalitsus tellis vastavalt vajadusele peamiste vaatamisväärsuste ja kultuuriobjektide korrashoiu teenust. Alates 2004. a kuulub heakord abiteenistuse töövaldkonda. 2.6. Sotsiaalsfäär 2.6.1. Tervishoid Rõngu vallas tegutseb OÜ Rõngu Perearstikeskus, SA Rõngu Hooldusravikeskus ning OÜ Audhea (hambaravi). Perearstikeskuses töötab üks arst ja kaks pereõde ning üks abitööline. Teenindatakse ligikaudu 1600 inimest. Lähitulevikus on plaanis uue meditsiiniaparatuuri soetamine. SA Rõngu Hooldusravikeskuses töötab 20 inimest, nendest kaks arsti: üldarst ja sisearst, kuus õde, sealhulgas kaks massaažiõde ja üks ravikehakultuuri õde. Voodikohti on 23, haigekassa poolt rahastatakse 16 voodikohta, Tartu linnale on aastaringselt broneeritud kaks voodikohta. Lisaks palatikorpusele on haiglas ravikabinetid ja antakse ööpäevaringset esmaabi. Peamiselt teenindatakse Rõngu, Rannu, Puhja, Konguta ja Nõo valla elanikke. Rõngu alevikus asub apteek, kust saab enamlevinud retsepti- ning käsimüügiravimeid. Käärdi aleviku rahvast teenindavad Elva linna apteegid. 2.6.2. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaaltöö vallas tegeletakse vanurite ja lastekaitse probleemidega, lastekodulaste paigutamisega, hooldus-, puude- ja perehoolduslepingute vormistamisega ning sotsiaalregistri pidamisega. Hooldust vajavate inimeste tarbeks on Uderna Krooniliste Haigete Kodu, mis kuulub Sotsiaalministeeriumi alluvusse. Uderna Krooniliste Haigete Kodus on keskmiselt hooldusel 42 inimest kuus. Kaks korda nädalas käib kohal perearst, pidevalt on tööl kaks medõde. Rõngu vallas on 1. jaanuari 2004. a seisuga 299 puudega inimest. Vanuritele ja raske puudega inimestele on määratud 254 hooldajat, sellega on tagatud ka pidevalt tööta inimeste suhteliselt väike arv võrreldes 1998. aastaga. Rõngu vallal on kolm sotsiaalkorterit, millest kahes on 1. jaanuari 2004. a seisuga kuus alalist elanikku ning üks korter on tühi. Vallal on ka Päevakeskus, kus õpetatakse MTÜ Iseseisev Elu poolt psüühikahäiretega inimestele igapäevaelus toimetulekut. 2.7. Haridus Rõngu vallas on kaks eelkoolieelset lasteasutust: Rõngu Lasteaed ja Valguta Lasteaed-Algkool. Rõngu Lasteaias on 50 kohta, millest enamus on täidetud, kuid pidevalt kasutatakse ~60% kohtadest, seega on 40% kohtadest tegelikkuses täitmata. Lasteaias on kuus pedagoogi, kaks õpetaja abi ning neli teenindava personali kohta. Valguta Lasteaed-Algkoolis töötab 16 inimest, nendest kümme on pedagoogid ning kuus muu personal. Klassikomplekte on kuus, seega on kindlustatud Valguta ja sealse lähiümbruse (Piigandi, Rannaküla, Lapetukme) lastele algharidus, edasist haridusteed on võimalik jätkata Rõngu Keskkoolis. Lasteaiakohti on 20. Elva linna lasteaedade teenuseid kasutab aastate lõikes 3–7 last. Rõngu Keskkoolis õpib 1. septembri 2003. a seisuga 281 õpilast, neist 238 põhikoolis ja 43 keskkoolis. Klassikomplekte on 15. Pedagooge/huvijuhte on keskkoolis 33, teenindavat personali 19. Suhteliselt väike õppurite arv keskkooliosas (15,3% kogu õppurite arvust) on tingitud õpilaste huvist õppimisvõimaluste vastu humanitaar- või reaalsuunitlusega koolides, mis tagab parema edasiõppimisvõimaluse kõrgkoolides ning kutseharidust pakkuvates koolides. Rõngu Keskkoolis õppivaid õppureid teenindab kooli raamatukogu, millel on arvestatav ilukirjanduse ning perioodika kogu. Võimalik on kasutada interneti püsiühendusega arvutiklassi ning kooli võimlat mitmesugusteks treeninguteks, seda ka nädalavahetustel. Rõngu Keskkool osaleb aktiivselt üldhariduskoolidel tuginevas rahvusvahelises keskkonnaprogrammis GLOBE, mille raames on õpilased koostanud mitmeid edukaid keskkonnaalaseid uurimustöid. Väljaspool Rõngu valda õpib 187 õpilast, neist 138 Elvas (Käärdi aleviku ja lähikülade lapsed), 6 Rannus, 2 Nõos, 28 Tartus, 3 Tallinnas, 3 Helme Sanatoorses Internaatkoolis, 1 Keilas (SOS Lastekülas) ja 7 mitmesugustes tehnikumides. 2.8. Kultuur, sport Rõngu valla kultuurikeskuseks on Rõngu Rahvamaja, kus töötab kolm inimest. Rahvamajas on üheksa ringijuhti ning ringides osaleb pidevalt 110 inimest. Seltsimajad on Valgutas ning Teedlas. Kultuuriasutustes korraldatakse mitmeid maineüritusi, millest enamik on saanud traditsiooniks (nt EV aastapäev, Emadepäeva kontsert, Valguta ringsõudmine tiigil jms). Seoses külavanemate ametissemääramisega 2000. aastal on hoogustunud kõigi külade seltsielu. Rõngu vallas on neli raamatukogu: Rõngus, Valgutas, Korustes ja Teedlas, mis teenindavad ka Aakre, Pühaste, Rannu ning Palupera inimesi. Rõngu, Valguta ja Teedla raamatukogus asub ka avalik internetipunkt (AIP), mis on tõstnud oluliselt raamatukogude külastatavust ning on tinginud raamatukogude vajaduse suuremate ruumide järele. Raamatukogud korraldavad raamatuüritusi ning muid maineüritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Prognoosi järgi kasvab raamatukogude külastatavus järgmiste aastatega, kuna pakutakse rohkem teavet ning teenuseid ja maakohtades on raamatukogu üks väheseid info hankimise võimalusi. Rõngu valla seltsielu ilmestavad viis aktiivselt tegutsevat seltsi: Valguta Maanaiste Selts, Rõngu Maanaiste Selts, MTÜ Tantsuklubi «Mathilde», MTÜ Koruste Küla Selts, MTÜ Klubi Muksu. Seltsid pakuvad harivat ajaviidet erinevatele huvi- ja vanusegruppidele, korraldavad ise mitmeid üritusi ning osalevad piirkondlikel seltsieluga seotud üritustel. Sportimisvõimalusi pakuvad Valguta Lasteaed-Algkooli saal ning Rõngu Keskkooli võimla ja staadion. Rõngu Keskkooli võimla on avatud pallimänguhuvilistele ka nädalavahetustel. Käärdi alevikus, Valguta ja Teedla külas on palliplatsid korv- ja võrkpalli mängimiseks. Valgutas avati 2003. a septembris laste mänguväljak, kahjuks puudub mänguväljak Rõngu alevikus ja teistes suuremates külades, mis pärsib oluliselt väikelaste sportimis- ja mängimisvõimalusi. Tartumaa Tervisespordikeskus pakub võimalusi tegelemiseks laskespordi, matkamise ja orienteerumisega, samas on võimalik ka majutus ja saali kasutamine koolitustegevuseks. Tervisesportlastele on avatud terviserada Rõngu Hiugemäel (ca 1 km) ja looduse õpperada. Terviserada on talvel kasutusel ka suusarajana. Arvestades endise lasketiiru olemasolu Hiugemäel, võimaldaks lasketiiru radade korrastamine pikendada terviserada ning sellega mitmekesistada treenimisvõimalust ja vaba aja veetmist. Rõngu valla spordi aastakavasse kuuluvad mitmed suurüritused – Võrtsjärve mängud, EV valdade ning Tartumaa tali- ja suvemängud, spordiveteranide suvemängud jms. Lisaks toimuvad kabe- ja maleturniirid naabervaldadega ning mitmed ainult Rõngu valla rahvale mõeldud spordiüritused. 2.9. Teenindusstruktuur Nagu eespool mainitud, puudub Rõngu vallas rahuldav teenindusstruktuur. Kättesaadav on üksnes jae- ja hulgimüügiteenus ning raviteenus. Maapiirkondade inimeste vajadusi arvestades peaks esindatud olema ka juuksuri-, kingsepa-, rätsepa- jms teenused. Paraku pole rahva elatustase kõrge ning hajali asustus raskendab inimestele teenuste pakkumist ja kättesaadavaks tegemist. Paremas olukorras on ainult Käärdi aleviku elanikud, kuna neid teenindab Elva linn, kus pakutakse kõiki esmavajalikke teenuseid. Turvalisust tagavad vallas kaks konstaablit, kes alluvad Elva politseijaoskonnale, lisaks käivad patrullid, et tagada liiklusalast korda. Rõngu alevikus on organiseeritud ka videovalve. Päästeteenistusel on vallas üks abikomando, kus töötab kuus inimest. Abikomando töötab vastavalt vajadusele ning on oma olemasolu õigustanud. 2.10. Tehniline infrastruktuur Valla poolt hooldatav teedevõrgustik on 110 km pikk, sellest 6 km on tänavaid, lisaks on 29 km metsateid ning 84 km era- ja muid teid. Asfalteeritud on üksnes 1,6 km tänavaid, ülejäänud valla hallatavad teed on kruuskattega. Vallavalitsus organiseerib teede korrashoidu tellides teenustööna teede hööveldamist, kruusaga katmist ning lumetõrjet ettevõtetelt ja eraisikutelt. 2003. aastal kulutati valla teede remondiks üle 400 tuhande krooni ja hoolduseks 241 tuhat krooni. Riigi hallata on valda läbivad põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed, sealhulgas ka üks intensiivseima liiklusega Tartu–Valga maantee. Ühistranspordi kasutamise võimalused vallakeskusest on rahuldavad. Valda läbivad pikaliinibussid Tartust Pärnusse ning Tartust Valga kaudu Riiga. Raskendatud on sõitmine Viljandisse, Võrru ja Otepääle, kuna bussiliiklus toimub ainult nädalavahetustel. Kooliõpilaste (sealhulgas ka naabervaldadest pärit õpilaste) transpordi korraldab vallavalitsus. Reisirongiliiklus võimaldab ühendust liinil Tallinn–Tartu–Valga. Kaks korda nädalas toimub vallavalitsuse poolt korraldatud bussiliiklus marsruudil Rannaküla–Valguta–Rõngu ja Teedla–Rõngu ning üks kord kuus Rannaküla–Valguta–Teedla–Elva – see võimaldab erasõidukit mitteomavatel inimestel külastada vallakeskust ning neile on tagatud asjaajamise võimalus. Valla elektrienergiaga varustamist korraldab Eesti Energia AS. Elektrienergiavõrgu vanus tingib uute alajaamade ehitamise vajaduse. Tänavavalgustus on olemas suurema asustustihedusega Rõngu ja Käärdi alevikus ning Valguta, Tammiste ja Teedla külades. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on olemas alevikes ja kõigis suuremates külades, kuid kõik elamud pole sinna ühendatud. Enamuses on kanalisatsiooni- ja veevõrku ühendatud Käärdi alevik, Rõngus on vanem osa alevikust kanalisatsioonivõrku ühendamata. Rõngu aleviku jaoks koostati 1999. a «Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava», mille kohaselt peaks toimuma kogu aleviku ühendamine kanalisatsiooni- ja veevõrku. Rõngu aleviku ühendamine veevõrku on oluline, kuna uurimusest «Ekspertarvamus põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi kohta Rõngu alevikus» nähtub, et põhjavesi on suure rauasisaldusega ja seega joogiks kõlbmatu, ühisveevärgiga ühendatus tagab joogiks kõlbliku vee olemasolu. Samas tuleb nentida, et veetorustik on suhteliselt vana ning vajab renoveerimist. Mujal vallas on laialdaselt levinud tarbepuurkaevud ja salvkaevud. Olemasolevate küttesüsteemidega tegeleb Käärdis ja Tammistes AS Terrax, vallavalitsuse hallata on Rõngu Keskkooli ja Valguta Lasteaed-Algkooli ning vallamaja küttesüsteemid, mujal vallas kannab küttesüsteemide eest hoolt OÜ Reinu Soojus. 2.11. Valla juhtimine, eelarve Rõngu Vallavolikogu on 15-liikmeline, esindatud on Keskerakond (4), Eestimaa Rahvaliit (1) ja valimisliidud «Kodukandi areng» (9) ja «Ühendus» (1). Volikogu teenindab ja istungeid valmistab ette vallakantselei, eraldi töötajaid selleks pole. Volikogul on kaheksa alalist komisjoni: revisjonikomisjon, eelarvekomisjon, arengukomisjon, majanduskomisjon, kultuurikomisjon, hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon, korrakaitsekomisjon. Volikogu põhimääruse kohaselt on õigus moodustada ka ajutisi komisjone. Vallas töötab 12 ametnikku. Vallavalitsuse liikmeid on 5. Põhiline osa valla eelarve (vt lisa 6) tuludest moodustub üksikisiku tulumaksust, maamaksust ja tasandusfondist, mida riik eraldab valla tulubaasi. Ülejäänud osa tulubaasist moodustavad sihtotstarbelised laekumised, varade müügist saadud tulu ja laekumised majandustegevusest. Valla eelarve kulude poolel (vt lisa 7) on kõige suurem osakaal hariduskuludel, aastate keskmine 39%, teisel kohal üldvalitsemine 16% ja järgmised mahu poolest majandus 13% ja sotsiaalhoolekanne 12%. 2.12. Arengu mõjutegurid Üha kiiremini muutuvas maailmas on järjest tähtsam informatsiooni kättesaadavus ning inimeste omaalgatusvõime ja oskus reageerida kiiresti muutuvatele oludele. Sellest tulenevalt on valla edukuse aluseks eelkõige tema elanike areng. Siit vajadus investeerida just eelkõige inimesse ning avardada tema ligipääsu teabele. Piirkonna areng võib sõltuda väheste, kuid samal ajal ettevõtlike inimeste otsustest ja tegutsemisest, kes suudavad kaasata ka teisi kogukonna liikmeid. Üks tugevamaid Rõngu valla arengut toetavaid tegureid on tema soodne geograafiline asend, see on Tartu ja Elva ning Otepää lähedus, mis võimaldab valla elanikel linnas tööl käia ja kasutada sealset tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri ning saada osa pakutavast kultuurist, samas aga tingib ka vajaduse elamuehituseks ja suurendab valla maksumaksjate arvu. Suhteliselt rahuldav sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur soodustavad kohapealse ettevõtluse arengut. Ära ei tohi unustada, et vald on eelpostiks üha suuremat tunnustust võitvale Otepää spordikeskusele, mis avardab vallas turistide ja transiitreisijate teenindamise võimalusi. Väga oluline on koostöö süvendamine naaberomavalitsustega. Valla olulisemaks loodusressursiks on viljakas põllumaa ning piirkonna tuntus ning maine puuvilja- ja marjakultuuride kasvatajana. Liitumisel Euroopa Liiduga avanevad Eestile struktuurifondid. Arvestades Rõngu valla ettevõtlusstruktuuri ja -arengusuundi, on võimalik taotleda lisaressursse mitmetest fondidest. Fondide toetusel on võimalik mitmekesistada vallas olevat põllumajanduslikku tootmist, kus hetkel domineerib teraviljakasvatus, toetada mageveekalade kasvatamist ja töötlemist ning toetada kohaliku füüsilise elukeskkonna ja keskkonnaalase infrastruktuuri väljaarendamist, mis on kogu ettevõtlusstruktuuri aluseks. EL struktuurifondidest investeeringute saamine eeldab väga head arenguideed ja projektikirjutamisoskust, st. valla investeeringut vastava ala spetsialisti koolitamiseks/palkamiseks. 2.13. Rõngu valla SWOT-analüüs VÕIMALUSED (O) 1. Regionaalse haldusreformi käigus saada suurvalla keskuseks 2. Rahvastiku sisseränne 3. Lisaressursside hankimine projektide kaudu 4. Välisinvesteeringute juurdetulek, laienemine 5. Tartu arengupotentsiaali ärakasutamine 6. Riigipoolne teedevõrgu parendus 7. Elva ja Otepää naabrus 8. Omavalitsuste vahelise koostöö süvenemine, ühisprojektide läbiviimine 9. Turistide ja transiidi teenindus OHUD (T) 1. Regionaalse haldusreformi käigus jääda suurvalla ääremaaks 2. Käärdi liitumine Elva linnaga 3. Volikogu liikmete sunderakonnastamine 4. Hariduspoliitika tulemusena Valguta algkooli sulgemine 5. Hariduspoliitika tulemusena Rõngu Keskkooli muutmine põhikooliks 6. Maakonna tervishoiu arengukava kohaselt Rõngu haigla reorganiseerimine hooldekoduks 7. Transiitkuritegevus TUGEVAD KÜLJED (S) 1. Rõngu maine puuvilja- ja marjakasvatuspiirkonnana – õunapealinn Rõngu 2. Vallakeskus oluliste teede sõlmpunktis 3. Viljakas põllumajandusmaa, põllumajandusliku tootmise efektiivistumine 4. Külaelu hoogustumine, toimivad külavanemad 5. Raamatukogude-seltsimajade näol olemas küla tugipunktid, toimivad avalikud internetipunktid 6. Väljakujunenud traditsioonüritused 7. Arvestatav kultuuripärand 8.Vallalehe ilmumine 9. Rõngu KK tunnustatud GLOBE tegevus 10. Tasuta koolilõuna ja töövihikutoetus 11. Sünni- ja matusetoetus 12. Valla territooriumil tegutsevad mitmed ettevõtted 13. Kohapealne haiglateenuse olemasolu 14. Päästeteenistuse kohapealne abikomando 15. Väljakujunenud maaomanike ring 16. Võrtsjärve äärsed suured riigimetsamassiivid avatud elanikele 17. Waide motell – konverentsi- ja koolituskoht koos kompleksse teenindusega 18. Hiugemäe laululava – vabaõhuürituste korraldamise koht 19. Tartumaa Tervisespordikeskuse võimalused * Kohalikul algatusel põhinevate projektide koostamine, ressursside leidmine * Maine kujundamine traditsioonürituste propageerimise kaudu laiemale avalikkusele * Valla, naaberomavalitsuste ja riigi ühishuvidest lähtuva koostöö arendamine * Transiitmagistraali parem kasutamine ettevõtluse arengus * Haridusasutuste konkurentsivõime suurendamine (keskkonnaalane süvaõpe, autokoolitus, e-õppekohad) * Potentsiaalsete investorite kaasamine elukeskkonna kvaliteedi parendamisse * Võrtsjärve puhkemajandusliku potentsiaali kasutamine * Rõngu Keskkooli konkurentsivõime suurendamine süvaõppe ja eelkutseõppe võimaluste läbi * Käärdi aleviku ümbruse soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine * Valla regionaalse arengupotentsiaali tugevdamine läbi koostöö NÕRGAD KÜLJED (W) 1. Otsustajate ring staatiline 2. Rahvaarvu vähenemine 3. Teenindussektori nõrk arengutase 4. Vähesed investeeringud infrastruktuuri arengusse 5. Ühtse kogukonnatunde puudumine 6. Käärdi on orgaaniliselt Elva linna osa 7. Ruumikitsikus koolimajas 8. Spordirajatiste halb kvaliteet 9. Puudub bussiühendus Otepää–Viljandi suunal 10. Noortel puudub atraktiivne kooskäimiskoht * Investeeringud infrastruktuuri ja spordirajatiste arenguks mitmesugustest fondidest * Volikogu liikmete konstruktiivne koostöö valla arenguprioriteetides * Valla arengupotentsiaali tugevdamine infrastruktuuri parendamise ja teenindussektori arendamise kaudu * Käärdi aleviku integreerituse suurendamine vallaellu * Vallaelanike aktiivsuse stimuleerimine ja osalusdemokraatia laiendamine vallaelu käsitlevate küsimuste otsustamisel * Koostöö süvendamine Elva linnaga 3. VISIOON JA STRATEEGIA 3.1. Arenguvisioon 2010 Eesmärkide püstitamiseks ja tegevuse edukaks planeerimiseks on vaja luua võimalikult selge ja mõtestatud pilt valla tulevikust. Rõngu valla tulevikupilti nähakse järgmisena: Aktiivset eluhoiakut väärtustav heatasemelise infrastruktuuriga turvaline omavalitsus, kus hinnatakse traditsioone ja arendatakse tasakaalustatud ja loodusthoidvat majandust. Tänu loodusthoidvale mõtteviisile on Rõngu vallast kujunenud puhta looduse ja heakorrastatud elamutega turvaline elamis- ja puhkamispaik. Traditsioonürituste järjepidevuse tagamine, kultuurisündmuste tähtsustamine on loonud vallaelanikes ühtse kogukonnatunde. Avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös on suurenenud investeeringud hariduse, tervishoiu ja teeninduse väljaarendamiseks ning turvalisuse tagamiseks. Haridusasutused pakuvad mitmekesiseid ja kvaliteetseid võimalusi lastele hariduse omandamiseks. Kvaliteetsed haridusvõimalused vallas loovad kindlustunde noortele peredele, tagavad ettevõtjatele tööjõu ja on oluliseks eelduseks uute elamupiirkondade väljaehitamiseks. Tänu soodsale kohalikule investeerimiskliimale on välja arenenud konkurentsivõimelised ettevõtluskobarad. 3.2. Strateegilised eesmärgid • Valla traditsioone säilitav ja piirkonna arengupotentsiaali tugevdav aktiivne kogukond • Keskkonnasäästlik, turvaline ja atraktiivne elamis- ja puhkepiirkond • Konkurentsivõimeline, kohalikku inimressurssi motiveeriv ja elukestvat õpet tagav haridusvõrk • Soodne investeerimiskliima ja arenev mitmekülgne ettevõtlus 3.3. Strateegilised tegevused Eesmärkide rakendamiseks nähakse ette: • Elukeskkonna atraktiivsuse parandamine läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundussektori arendamise • Külaliikumise toetamine ja projektipõhiste tegevuste soosimine/toetamine • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu toetava infrastruktuuri loomine • Kodanikele ühtse Internetipõhise teeninduskanali loomine ning avaliku sektori e-teenuste väljaarendamise toetamine • Teavitamis- ja nõustamissüsteemi väljaarendamine ning mudeli väljatöötamine • Omaalgatuse tugevdamine, sotsiaalsete suhete ning koostöötahte arendamine • Osalusdemokraatia laiendamine vallaelu käsitlevate küsimuste otsustamisel • Valla maine kujundamine traditsioonide säilitamise ja nende teadvustamise kaudu laiemale avalikkusele • Sportimis- ja vabaaja veetmise võimaluste avardamine • Mitmetasandilise sotsiaalvõrgustiku väljatöötamine, osutatavate teenuste kvaliteedi tõstmine • Säästva arengu ja ressursside kasutuse propageerimine • Keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele vastava jäätmemajanduse korraldamine • Keskkonda säästva soojamajanduse arendamine • Veekvaliteedi säilitamine ja parandamine • Kaasaja nõuetele vastava infrastruktuuri väljaarendamine • Puhta ja eheda looduskeskkonna säilitamine ning loodussõbralike puhketingimuste väljaarendamine ja mitmekesistamine, Võrtsjärve puhkemajandusliku potentsiaali rakendamine • Puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuride väljaarendamine • Külade välise atraktiivsuse tõstmine • Tingimuste loomine kõigi tiheasustusega piirkondade elanike liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga • Energiasäästumeetmete rakendamine • Täisväärtusliku alus-, põhi- ja keskhariduse kindlustamine haridusvõrgu korrastamisega • Haridusasutuste konkurentsivõime tõstmine (GLOBE, e-õpe, autokoolitus) • Haridusse investeeringute suurendamine • Valla arengule suunatud strateegiline täienduskoolitus elukestva õppe raames • Õppeprotsesside kaasajastamise toetamine • Regioonidevahelise koostöö arendamine haridusasutuste ning avaliku- ja erasektori vahel • Töö- ja elukohtade loomiseks ning valla majanduselu mitmekesistamiseks planeeringute ja kinnisvaraprojektide arendamise toetamine • Uusettevõtluse loomise soodustamine • Mittepõllumajanduslike väikeettevõtete töökohti loovate tegevuste toetamine • Kohaliku tooraine kasutamisele või teenuste arendamisele suunatud ettevõtluse toetamine. 4. EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA AASTATEL 2004–2007 Käesolev peatükk käsitleb Rõngu valla arengustrateegia elluviimiseks vajalikke ülesandeid ja tegevusprojekte, mis on plaanis teostada aastatel 2004–2007. Tabelis tegevuste diferentseerimisel kasutatud lühendite seletused: E – visiooni realiseerimisest tulenev eesmärk; Ü – eesmärgi saavutamiseks püstitatud ülesanne, tegevusvaldkond; T – ülesande täitmisest tulenev konkreetne tegevus. TEGEVUS TÄHTAEG VASTUTAJA RESSURSS 2004 2005 2006 2007 E Sihipärane ja osalusdemokraatial põhinev valla areng Ü Valla üldplaneeringu kaasajastamine ja detailplaneeringute koostamine ning elluviimine T Kehtiva üldplaneeringu kriitiline läbivaatamine ja uue üldplaneeringu koostamine X Ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Tööaeg T Rõngu Keskkooli maa detailplaneeringu koostamine X Ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Eelarve T Hiugemäe munitsipaalomandisse taotlemine ja planeeringute koostamine X Ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Eelarve/tööaeg T Detailplaneeringute koostamine perspektiivsetes ehitusrajoonides X X X Ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Eelarve/tööaeg T Rõngu kirikuesise detailplaneeringu elluviimine X X Ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Projektid Ü Sotsiaalsete suhete ja koostöö arendamine valla elanike hulgas T Rahva kaasamine arengukavade (valla, küla, kooli jne) uuendamisse X X X X Maa- ja arenguteenistus, vastavate üksuste juhid Tööaeg T Rõngu valla lehe ilmumise tagamine X X X X Vallavalitsus Eelarve T Külavanemate koolitamine X X X X Kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve, projektid E Kaasaegne infrastruktuur ja tasakaalustatud elukeskkond Ü Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniobjektide auditeerimine, rekonstrueerimine ja väljaehitamine, joogivee kvaliteedi parandamine T Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniobjektide auditeerimine X Abiteenistus Eelarve/tööaeg T Teedla küla kompleksse veevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu projekteerimine X Vallavalitsus, abiteenistus Eelarve T Tammiste küla kanalisatsiooni ja biopuhasti rekonstrueerimine X Vallavalitsus, abiteenistus Eelarve/projektid T Teedla biopuhasti ehitamine X X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Teedla küla vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamine X X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Teedla seltsimaja ühendamine kanalisatsioonivõrku X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Käärdi vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimine, rekonstrueerimine ja laiendamine X X X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Rõngu aleviku vana osa kanalisatsioonivõrku ühendamise projekteerimine X X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Rõngu aleviku vana osa kanalisatsioonivõrgu ehituse I etapp X X X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Valguta küla biotiigi puhastamine X Abiteenistus Eealrve T Valguta Lasteaed-Algkooli biotiigi puhastamine X Abiteenistus Eelarve T Rõngu aleviku uue puurkaevu rajamine koos veepuhastusseadmega X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Osalemine maakondliku vee-ettevõtte tegevuses X X X X Vallavalitsus Eelarve Ü Jäätmekäitluse korrastamine T Jäätmekava koostamine X Abiteenistus Tööaeg T Kõigi jäätmekäitlejate haaramine jäätmekäitluse süsteemi X Abiteenistus Tööaeg T Suuremahuliste jäätmete kogumine X X X X Abiteenistus Eelarve/tööaeg T Rõngu prügila likvideerimine X Abiteenistus Eelarve/tööaeg Ü Valla teede korrashoiu tagamine T Valla teede teehoiukava koostamine X Abiteenistus Eelarve/tööaeg T Valla teede kapitaalremont X X X Abiteenistus Eelarve Ü Üldkasutatavate infrastruktuuriobjektide rajamine T Rõngu alevikus Puiestee tänava rekonstrueerimine X X Abiteenistus, Teedevalitsus riigieelarve T Infrastruktuuriliste vajaduste kaardistamine X Ehitus- ja majandusteenistus, abiteenistus, maa- ja arengu- teenistus Tööaeg T Vallamaja maaüksuse detailplaneeringu koostamine ja elluviimine X X Ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Eelarve/projektid T Bussipaviljoni rajamine Valgutasse X Abiteenistus Eelarve T Bussipaviljoni rajamine Teedlasse X Abiteenistus Eelarve T Kalmistu kabeli remontimine X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve T Kirikuesise detailplaneeringu tööprojekti koostamine ja ellurakendamine X X Ehitus- ja majandusteenistus, abiteenistus, maa- ja arengu- teenistus Eelarve Ü Energiasäästumeetmete rakendamine T Rõngu Keskkooli katelde väljavahetamine X X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Eelarve/projektid T Rõngu Keskkooli akende vahetamine X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Eelarve/projektid T Rõngu Lasteaia akende vahetamine X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Eelarve/projektid T Valguta Lasteaed-Algkooli akende vahetamine X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus, maa- ja arenguteenistus Eelarve/projektid T Koruste raamatukoguhoone soojustamine X Ehitus- ja majandusteenistuse T Vallamaja hoone soojustamine X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Rõngu Rahvamaja akende vahetamine X X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid Ü Küttemajanduse korrastamine T Rõngu Lasteaia üleviimine lokaalküttele X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Rõngu aleviku soojamajanduse kaasajastamise toetamine X X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus, korteriühistud Eelarve/projektid Ü Loodushoid ja heakorra tagamine T Võrtsjärve Sihtasutuse töös osalemine X X X X Vallavanem, abiteenistus Eelarve/tööaeg T Hiugemäe ja Lossimäe parkide hooldustööde läbiviimine X X X X Abiteenistus Eelarve/tööaeg/projektid T Heakorrakonkursi läbiviimine X X X X Volikogu komisjon, kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve/tööaeg T Koristustalgute korraldamine külakeskustes X X X X Abiteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus, külaliidrid Eelarve/tööaeg T Muruniidutraktori soetamine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve E Elanike toimetulek ja turvalisus Ü Sotsiaalsete abisüsteemide väljaehitamine ja -arendamine T Rõngu Päevakeskuse töö jätkamine ja funktsioonide laiendamine X X X X Sotsiaalteenistus Eelarve T Valla elanikele arstiabi kättesaamise tagamine: – perearsti tegevustoetus – SA Rõngu hooldusravikeskus tegevustoetus X X X X Sotsiaalteenistus, vallavalitsus Eelarve T Sotsiaalmaja rajamiseks võimaluste loomine X X X Sotsiaalteenistus Eelarve/tööaeg T Sotsiaalkorterite toimimise tagamine X X X X Sotsiaalteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Kaldtee ehitamine avalikesse asutustesse (vallamaja, raamatukogu, rahvamaja, päevakeskus) X X Abiteenistus, ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Töötutega rehabiliteeriv tegevus (õppepäevad, õppetoad) X X X X Sotsiaalteenistus Eelarve/tööaeg Ü Toetuste maksmine abivajajatele T Tasuta koolilõuna võimaldamine Rõngu valla õpilastele X X X X Vallavalitsus, raamatupidamine Eelarve T Sünnitoetuse maksmine X X X X Vallavalitsus, raamatupidamine Eelarve T Matusetoetuse maksmine X X X X Vallavalitsus, raamatupidamine Eelarve T Toetus ravikindlustuseta inimeste arstlikuks uuringuks X X X X Vallavalitsus, raamatupidamine Eelarve T Puuetega inimeste abivahendite rendi maksmise toetamine X X X X Vallavalitsus, raamatupidamine Eelarve Ü Otsese ohu kõrvaldamine ja hoiatussüsteemide paigaldamine T Rõngu Lasteaia tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Rõngu Keskkooli tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine X T Rõngu Lasteaia turvavalgustuse paigaldamine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Rõngu vallamaja valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni rekonstrueerimine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Valguta Lasteaed-Algkooli vana osa elektrisüsteemi rekonstrueerimine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Rõngu Keskkooli tööõpetuse klassi elektrisüsteemi rekonstrueerimine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Rõngu Rahvamaja elektrisüsteemi rekonstrueerimine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Rõngu turuplatsi välisvalgustuse organiseerimine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve Ü Turvalisuse tagamine T Päästeteenistuse üksuse säilitamine, varustuse uuendamine X X X Abiteenistus Eelarve/projektid T Naabrusvalve käivitamine, arendamine X X X X Abiteenistus, politsei Tööaeg T Videovalve säilitamine ja arendamine X X X X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/tööaeg T Politsei tegevusele kaasaaitamine X X X X Vallavalitsus, raamatupidamine Eelarve T Osalemine maakondlikus tänavavalgustuse projektis X X X X Vallavalitsus Tööaeg/eelarve E Elanike kõrge teadlikkus, aktiivne eluhoiak ja sisukas vaba aja veetmine Ü Hariduse ja huvihariduse kättesaamise võimaluste laiendamine, arendamine ja mitmekesistamine T Rõngu raamatukogu kolimine suurematesse ruumidesse ja kujundamine külakeskuseks X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja sporditeenistus Eelarve/projektid T Koruste raamatukogu baasil AIP väljaarendamine X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve T Infotehnoloogiavahendite uuendamine haridusasutustes X X X X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve/projektid T Rõngu valla külade raadiosidel põhineva interneti väljaarendamisel osalemine (WiFi) X Vallavalitsus Eelarve/projektid T Muusikastuudio arengumudeli väljatöötamine ja arendamine X Kultuuri- ja haridusteenistus, rahvamaja juhataja Tööaeg T Haridusasutuste arengu analüüs ja arengukontseptsiooni loomine X Vallavalitsus, vastavate üksuste juhid Tööaeg T Rahvusvahelistes, kohalikes ja internetipõhistes haridusalastes projektides osalemise toetamine X X X X Vallavalitsus, kool Eelarve T Pühapäevakooli toimimise toetamine X X X X Kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve T Infostendi loomine koolitusvõimaluste teavitamiseks X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus, maa- ja arenguteenistus Eelarve T Inglise keele algõppe rakendamine lasteaias (õpetajakoha loomine?) X Vallavalitsus, üksuse juht Eelarve T Käärdi aleviku lastele lasteaiakohtade võimaldamine Elva lasteaias (leping Elva linnaga) X X X X Vallavalitsus Eelarve T Käärdi aleviku lastele õppekohtade võimaldamine Elva Huvikoolis (leping Elva linnaga) X X X X Vallavalitsus Eelarve T Rõngu Keskkoolis välja arendada keskkonnaalane süvaõpe Globe baasil X X X Vallavalitsus, kool Eelarve T Kohalike omaalgatuslike õppe- ja teadusprojektide toetamine X X X X Vallavalitsus Projektid Ü Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine, tingimuste parandamine T Traditsioonürituste jätkuv läbiviimine ja toetamine X X X X Kultuuri- ja haridusteenistus, külaliidrid Eelarve/tööaeg/projektid T Noorte omaalgatuslike projektide toetamine X X X X Kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve T Noortetoa ellukutsumine X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus, sotsiaalteenistus, külaliidrid Eelarve/projektid/tööaeg T Valguta seltsimaja lastetoa väljaarendamine X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus, sotsiaalteenistus, külaliidrid Eelarve/projektid/tööaeg T Külade tõmbekeskuste väljaarendamine X X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus, külaliidrid Eelarve/projektid/tööaeg T Spordiinvertari ostmine seltsimajadesse X Kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve T Valguta Lasteaed-Algkooli saali põranda remont X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Valguta seltsimaja saali põranda remont X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Rõngu rahvamaja duširuumide väljaehitamine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Rõngu rahvamaja siseviimistluse uuendamine X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve/projektid T Rõngu rahvamaja helitehnika uuendamine X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve T Rõngu rahvamaja siseõue väljaarendamine vabaõhuürituste korraldamise kohana X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja sporditeenistus Eelarve T Teedla seltsimaja tualettruumide remontimine X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve T Rõngu kiriku välisvalgustuse ehitamine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve/projektid T Seltside ja MTÜ projektide kaasfinantseerimine ja toetamine X X X X Kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve T Koostöösidemete arendamine sõprusvaldade Hobrli, Mustajärvi ja Lauka´ga X X X X Kultuuri- ja sporditeenistus, koolijuhid Tööaeg Ü Loodussõbralike puhketingimuste väljaarendamine ja mitmekesistamine T Puhke- ja turismiobjektide kaardistamine X Kultuuri- ja haridusteenistus, abiteenistus Tööaeg T Puhke- ja turismiprojektide arendamine X X X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve/projektid T Puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine X X X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus, abiteenistus Eelarve/projektid T Valla sümboolikaga valda tutvustava trükise väljatöötamine, trükkimine ja levitamine X X X X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus Eelarve/tööaeg T Puhkamis-istumiskohtade rajamine Rõngu alevikku X Abiteenistus Eelarve Ü Tervislike eluviiside harrastamiseks võimaluste avardamine ja tingimuste parandamine T Rõngu Keskkooli võimla ja juurdeehituse projekteerimine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Rõngu Keskkooli võimla remontimine ja juurdeehitus X X Ehitus- ja majandusteenistus, abiteenistus Eelarve/projektid T Rõngu Keskkooli maa-ala detailplaneeringu elluviimine X X Ehitus- ja majandusteenistus, abiteenistus Eelarve/projektid T Rõngu Lasteaia õuemänguvahendite uuendamine X Ehitus- ja majandusteenistus Eelarve T Valguta Lasteaed-Algkooli duširuumide remontimine X X Ehitus- ja majandusteenistus, abiteenistus Eelarve T Käärdi alevikus ekstreemspordiväljaku väljaehitamine X Ehitus- ja majandusteenistus, abiteenistus Eelarve T Hiugemäe terviseraja välisvalgustuse rajamine X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus, abiteenistus Eelarve/projektid T Hiugemäele suusaradade rajamine X Ehitus- ja majandusteenistus, kultuuri- ja haridusteenistus, abiteenistus Eelarve/projektid T Eeltööde teostamine ujumiskoha rajamiseks Rõngu jõele X Ehitus- ja majandusteenistus, abiteenistus Eelarve T Ujumiskoha rajamine Rõngu jõele X X X Ehitus- ja majandusteenistus, abiteenistus Eelarve/projektid T Võrtsjärveäärse ujumiskoha heakorrastamine X Abiteenistus Eelarve 5. ARENGUKAVA TÄITMINE Arengukava täitmise kohta esitab vallavalitsus volikogule aruande üks kord aastas, vajadusel sagedamini. Kodanikualgatusel ning valla finantsilisel osalusel elluviidavate tegevuste osas on aruandekohustuslane projektijuht. Vallavolikogu kontrollib ja hindab arengukava täitmist iga aasta lõpus ja teeb analüüsi ning kokkuvõtte saavutatust. Järgneva aasta tegevused määratakse kindlaks enne uue eelarve vastuvõtmist ja seejärel seotakse tegevused eelarvega. 6. ARENGUKAVA KOOSKÕLA TEISTE ARENGULISTE DOKUMENTIDEGA 6.1. Rõngu valla arengut suunavad dokumendid – Rõngu valla üldplaneering (1998) – Rõngu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (1999) – Elva-Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus (1999) – Võrtsjärve piirkonna arengukava 2000–2005 (2000) – Võrtsjärve piirkonna üldplaneering (2001) – Rõngu valla energiaarengukava (2001) – Rõngu valla jäätmehoolduseeskiri (2003) – Rõngu valla avaliku korra eeskiri (2003) – Rõngu valla heakorraeeskirjad (2003) 6.2. Arengukava ja Tartumaa üldplaneering Valla arengukava on kooskõlas Tartu maakonna planeeringus esitatud seisukohtadega. Valla avatuse suurendamise ja koostöö kaudu jätkatakse lülitumist maakondlikku tööjaotusse, eesmärgiga luua uusi töökohti, tõsta elanike elatustaset ning säilitada atraktiivne elukeskkond. LISAD Rõngu Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a määruse nr 9 lisa 1

Rõngu Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a määruse nr 9 Lisa 2

Rõngu Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a määruse nr 9 Lisa3

Rõngu Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a määruse nr 9 Lisa 4

Rõngu Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a määruse nr 9 Lisa 5

Rõngu Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a määruse nr 9 Lisa 6 TULUDE EELARVE AASTATEL 1998–2002, KROONIDES 1998 1999 2000 2001 2002 tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik Füüsilise isiku tulumaks 3 702 382 4 208 300 4 098 604 4 459 366 5 445 232 Maamaks 438 919 469 222 354 296 812 859 718 882 Laekumised majandustegevusest 224 872 240 278 268 099 297927 269 914 Muu kaupade ja teenuste müük 9 944 7 168 15 752 1 379 1 535 Tulu varadelt, sh 20 777 27 579 68 135 252 059 185 002 Laekumine vee erikasutusest 6 323 8 480 10 180 14 344 14 862 Sihtotstarbelised toetused 1 039 254 766 985 48 710 114 283 221 704 Toimetulekutoetus 1 159 079 729 224 460 624 539 594 563 000 Toetusfond § 5 lõige 1 4 833 000 4 750 000 5 262 000 5 263 000 6 035 000 Maakonna toetusfond 50 000 282 300 333 300 364 000 0 Eraldised hariduskuludeks 0 0 0 2 627 700 3 140 000 Investeeringuteks KIK, maj.minist. 593 000 1 003 000 508 815 273 247 768 000 Laekumised teistelt KOV 94 648 60 512 229 779 198 098 181 630 Laenud 0 0 200 000 1 000 000 1 000 000 Kulude katteks suunatud jääk 96 325 80 041 9 948 79 429 5 636 Kassatagavara 0 100 000 100 000 0 0 KOKKU 12 262 200 12 724 609 11 958 062 16 282 941 18 535 535 Lisa 7 KULUDE EELARVE AASTATEL 1998–2002 Tegevusalad 1998 1999 2000 2001 2002 täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine Üldvalitsemine 2 650 807 2 202 624 2 048 045 2 096 885 2 353 292 Korrakaitse 140 112 42 503 113 238 95 964 87 183 Haridus 4 612 676 4 153 410 4 374 722 7 546 854 7 924 676 Kultuur 938 634 895 035 984 261 1 295 273 1 771 132 Sport 119 293 228 010 131 802 86 335 70 023 Tervishoid 167 125 185 623 113 844 132 684 175 663 Sotsiaalhoolekanne 1 916 603 2 396 422 1 159 225 1 227 614 1 320 815 Majandus 1 442 112 1 005 306 1 851 436 2 758 496 2 823 092 Arvlemised 627 299 973 227 1 092 416 800 871 1 122 046 Laenu tagasimaksed 0 0 9 644 236 328 459 000 Tulude ülekaal kuludest 9 948 83 715 –20 571 5 636 428 613 Kassatagavara 100 000 96 325 100 000 0 0 Reservfond 0 0 Kokku 12 724 609 12 262 200 11 958 062 16 282 940 18 535 535