Riigikogu — Haldusõiguserikkumiste seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus — RT I, 103, 1695

§ 1. Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561 ja 1563--1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951; 60, 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 171 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «välismaalasele» sõnadega «Eestis töötamise või»; 2) paragrahvi 171 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 233 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «otsuse täitmise tagamiseks,» sõnadega «samuti väljasaatmise ning riigipiirilt tagasisaatmise otsuse täideviimiseks,»; 4) paragrahvid 2361--2363 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 2361. Väljasaatmise otsustamise ja väljasaatmise otsuse tühistamise kord (1) Välismaalase Eestist väljasaatmise otsustab halduskohtunik Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse põhjendatud taotluse alusel vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele. (2) Väljasaatmise otsuse tühistab väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud juhtudel halduskohtunik väljasaadetava või seadusega või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel. (3) Väljasaatmine ja väljasaatmise otsuse tühistamine otsustatakse kohtuistungil. Väljasaatmise arutamisest võivad osa võtta välismaalane ja tema esindaja ning väljasaatmise taotluse esitanud valitsusasutuse esindaja. Väljasaatmise otsuse tühistamise arutamisest võivad osa võtta väljasaadetav ja tema esindaja ning väljasaatmise taotluse esitanud valitsusasutuse esindaja. Kohtunik tutvub valitsusasutuse taotlusega ning kuulab ära asja arutamisest osavõtjate seletused. (4) Väljasaatmise otsuse tühistamine seadusega volitatud valitsusasutuse taotlusel otsustatakse ilma viivituseta ning kohtuistungit korraldamata. Otsus jõustub otsuse tegemisel, kui otsuses pole määratud teisiti. (5) Kriminaalasjas kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse välismaalase väljasaatmise otsuse ärakiri edastatakse viivituseta selles asjas järelevalvet teostavale või riiklikku süüdistust esindavale prokurörile. § 2362. Väljasaatmislaagrisse paigutamise, väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamise ja väljasaatmislaagrist vabastamise kord (1) Väljasaadetav paigutatakse väljasaatmislaagrisse, vabastatakse väljasaatmislaagrist ja tema väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaega pikendatakse halduskohtuniku otsusega Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alustel. (2) Väljasaatmislaagrisse paigutamine, väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamine otsustatakse kohtuistungil. Asja arutamisest võtavad osa väljasaadetav ja tema esindaja, samuti paigutamist või pikendamist taotlenud valitsusasutuse esindaja. (3) Väljasaatmislaagrist vabastamise otsustamisel tutvub halduskohtunik väljasaatmislaagrist vabastamise taotlusega ja sellele lisatud materjalidega ning nõuab vajadusel taotluse esitajalt täiendavaid seletusi. Kohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab vabastamise ilma viivituseta ning kohtuistungit korraldamata. § 2363. Otsuse sisu (1) Väljasaatmise otsuses, väljasaatmise otsuse tühistamise otsuses ning väljasaatmislaagris kinnipidamise otsuses märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus, halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi, väljasaatmise taotluse esitanud valitsusasutus, väljasaadetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg- ja koht, otsuse aluseks olevad asjaolud ja kohaldatavad õigusnormid. (2) Väljasaatmise otsus, väljasaatmise otsuse tühistamise otsus ja väljasaatmislaagris kinnipidamise otsus, samuti vastava taotluse rahuldamata jätmise otsus peab olema põhjendatud. Otsus vormistatakse eraldi lahendina, mille ärakiri antakse väljasaadetavale ja valitsusasutusele, kellel on õigus osaleda asja arutamisel. (3) Väljasaadetav, samuti valitsusasutus, kellel on õigus osaleda asja arutamisel, võib otsusele esitada apellatsioonkaebuse käesolevas seadustikus sätestatud korras. (4) Halduskohtunik võib määrusega peatada väljasaatmise otsuse täideviimise väljasaadetava taotlusel kuni väljasaatmise otsuse apellatsioonikorras läbivaatamiseni. Väljasaatmise otsuse täideviimise peatamise otsustamisel tutvub halduskohtunik väljasaatmist taotlenud valitsusasutuse seisukohaga. (5) Käesoleva seadustiku §-des 2361--2363 sätestatud asjade arutamisele halduskohtuniku poolt kohaldatakse käesoleva seadustiku 19. peatükis haldusõiguserikkumiste asja arutamiseks sätestatut, kui §-des 2361--2363 ei ole sätestatud teisiti.»; 5) paragrahvid 2364 --2366 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 3071 punktis 3 asendatakse arv «2364» arvuga «2363». § 2. Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981) tehakse järgmised muudatused: 1) seadustiku tekstis asendatakse sõnad «interneeritu vastuvõtupunkt» sõnaga «väljasaatmislaager» ning sõna «interneeritu» sõnaga «väljasaadetav» vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «3) väljasaadetu kinnipidamise osas -- väljasaatmislaager,»; 3) paragrahv 173 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 173. Väljasaadetava kinnipidamise üldtingimused (1) Väljasaadetav paigutatakse väljasaatmislaagrisse ning vabastatakse väljasaatmislaagrist halduskohtuniku otsusega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud juhtudel. Vahi alla võetud väljasaadetav vabastatakse väljasaatmislaagrist vahi alla võtmise määruse või kohtuotsuse alusel. (2) Väljasaadetava kinnipidamisel väljasaatmislaagris kohaldatakse käesoleva seadustikuga eelvangistuse täideviimise kohta sätestatut ühes käesolevast peatükist tulenevate erisustega. (3) Väljasaadetaval on lubatud administratsiooni loal viibida järelevalve all või järelevalveta väljaspool väljasaatmislaagri territooriumi. (4) Väljasaadetavale tagatakse toitlustamine, silmas pidades inimese normaalseks elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Väljasaadetava toit ei tohi sisaldada toiduaineid, mis on vastuolus tema religiooni toitumistavadega. Alaealise väljasaadetava toitlustamine korraldatakse tema east tulenevaid vajadusi arvestades. (5) Ühe perekonna liikmetest väljasaadetavate kirjaliku avalduse alusel eraldatakse neile võimaluse korral omaette eluruum väljasaatmislaagri direktori käskkirja alusel. (6) Väljasaadetaval on lubatud saada üks kord nädalas lühiajaline ja üks kord kuus pikaajaline kokkusaamine perekonnaliikmete või sugulastega. (7) Väljasaadetaval on õigus kohtuda piiramatult oma esindaja ja oma riigi konsulaartöötajaga. Nendega kokkusaamised võimaldatakse segamatult, tsenseerimata ja konfidentsiaalselt. Väljasaatmislaagri ametnikud võivad kohtumisi visuaalselt jälgida, kuid mitte pealt kuulata.»; 4) paragrahvid 174--179 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahv 196 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 196. Kuni väljasaatmislaagri ehitamise ja vastuvõtmiseni viiakse väljasaadetavate kinnipidamise otsuseid täide kinnise vangla väljasaadetavate osakonnas. Väljasaadetavat võidakse kinni pidada ka politsei arestimajas, kuid mitte üle kümne ööpäeva järjest.» § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. aprillil. Riigikogu esimees Toomas SAVI