Jõelähtme Vallavolikogu — Jõelähtme valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 141, 1307

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punktist 9, Jõelähtme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõelähtme valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõelähtme Vallavolikogu 25. aprilli 2000. a määrus nr 3 «Jõelähtme valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Määrus jõustub 10. mail 2004. a. Volikogu esimees Tiit KOLLO Kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 27. aprilli 2004. a määrusega nr 35 JÕELÄHTME VALLA PÕHIMÄÄRUSE UUS REDAKTSIOON I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Jõelähtme valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Jõelähtme valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Jõelähtme valla kohalik omavalitsus 2.1. Jõelähtme valla (edaspidi vald) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted vallas Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. Jõelähtme vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Jõelähtme valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus 6.1. Jõelähtme valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada vallas: 6.1.1. sotsiaalabi ja -teenuseid; 6.1.2. vanurite hoolekannet; 6.1.3. elamu- ja kommunaalmajandust; 6.1.4. veevarustust ja kanalisatsiooni; 6.1.5. heakorda; 6.1.6. territoriaalplaneerimist; 6.1.7. vallasisest ühistransporti; 6.1.8. valla teede ja tänavate korrashoidu; 6.1.9. noorsootööd. 6.2. Jõelähtme valla ülesanne on valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude ning teiste kohalike asutuste ülalpidamise korraldamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva punkti alapunktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Jõelähtme vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Jõelähtme vald avalik-õigusliku isikuna 7.1. Jõelähtme vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Jõelähtme valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras. 7.2. Jõelähtme vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Jõelähtme valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega ja järelevalve 8.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 8.2. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 8.3. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 8.4. Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindaja ning Harju Maakohtu rahvakohtunikukandidaadid seaduses sätestatud korras. 8.5. Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 8.6. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 8.7. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 8.8. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 8.9. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 8.9.1. teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 8.9.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 8.9.3. tunnistada akt kehtetuks. 8.10. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 8.11. Teenistusliku järelevalve teostamise üksikasjalik kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning vallavalitsus teostab teenistuslikku järelevalvet seaduse alusel. 9. Jõelähtme valla suhted teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega 9.1. Jõelähtme valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 9.2. Jõelähtme valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi. 9.3. Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla asutused osalevad valla arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega. 9.4. Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. 9.5. Valla nimel teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused valla eelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. 10. Rahvusvaheline suhtlemine 10.1. Jõelähtme vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Vallal on õigus sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. 10.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu või volikogu määratud esindus. 10.3. Rahvusvahelised lepingud kinnitab vallavolikogu. 10.4. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla asutused informeerivad sellest vallavalitsust. 10.5. Valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees ja vallavanem, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti. 11. Valla sümbolid 11.1. Jõelähtme valla sümbolid on vapp ja lipp. 11.2. Valla vapil on kujutatud hõbedast liiliat, mis asub punasel hõbedase lainelõikelise piidaga kilbil. 11.3. Valla lipul on kujutatud valget liiliat punasel taustal. Lipu vardapoolses küljes on lainelõikeline valge osa. Valla lipu ja vapi kavandid on kinnitatud Riigikantselei heraldikanõukogu poolt 5. mail 1992. a. 12. Valla sümbolite kasutamine 12.1. Valla vappi kasutatakse: 12.1.1. vallavolikogu, vallavalitsuse dokumentidel, trükistel; 12.1.2. valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, suveniiridel; 12.1.3. valla piiritähistel. 12.2. Juhtudel, mis ei ole toodud punktides 12.1.1–12.1.3, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 12.3. Valla vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on valla vapp ja äärel kasutaja nimi. 12.4. Valla lipp on välja pandud ruumis, kus toimuvad vallavolikogu istungid. 12.5. Valla lipp heisatakse valla pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel, samuti avalikel üritustel. 12.6. Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused soovitusliku iseloomuga. 12.7. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 12.8. Käesolevas punktis loetlemata juhtudel toimub valla vapi ja lipu kasutamine vallavalitsuse loal. 13. Valla teenetemärk 13.1. Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib füüsilisele isikule anda valla teenetemärgi. 13.2. Jõelähtme valla teenetemärk on 32-mm läbimõõduga münt, mille esikülje keskosa on rasterdatud. Mündi keskosa ümbritseb 5 mm laiune pind, mille ülaosas asub tekst «JÕELÄHTME VALD», alaosas aga tekst «A.D. 1891». 13.3. Teenetemärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid. 13.4. Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada kõigil Jõelähtme valla elanikel. Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele. Taotluses tuuakse ära teenetemärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö või teenistuskoht ning teenete kirjeldus. 13.5. Teenetemärgi andmise otsustab vallavalitsus. 13.6. Teenetemärgiga autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse vallavalitsuse poolt peetavasse registrisse. 13.7. Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. 14. Valla vapimärk 14.1. Jõelähtme valla vapimärk on Jõelähtme valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele vallapoolse austusavaldusena. 14.2. Valla vapimärgil on kujutatud hõbedast liiliat, mis asub punasel hõbedase lainelõikelise piidaga kilbil. 14.3. Vapimärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid. 14.4. Taotlusi vapimärgi andmiseks on õigus esitada kõigil Jõelähtme valla elanikel. Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele. Taotluses tuuakse ära vapimärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö või teenistuskoht ning teenete kirjeldus. 14.5. Vapimärgi andmise otsustab vallavalitsus. 14.6. Vapimärki võib kanda üksnes isik, kellele vapimärk on antud. 15. Vallavanema ametiraha 15.1. Jõelähtme vallavanema pidulikuks ametitunnuseks on ametiraha. 15.2. Jõelähtme vallavanema ametiraha on 65-mm läbimõõduga hõbedast valmistatud medal, mis on piiritletud rombidest ja ristidest koosneva ornamendiga. Ametiraha keskel, tsentrist veidi allpool asub reljeefne Eesti Vabariigi vapp, mis on ülaltpoolt ümbritsetud rombidest koosneva ornamendiga. Ametiraha ülaosa katab hõbedast stiliseeritud lint, mille otstesse kinnitub ametiraha kett. Lindil asetseb kiri «VALLAVANEM». Jõelähtme vallavanema ametiraha kett on valmistatud hõbedast. Keti lüliks on kaheksanurk, millel asetseb stiliseeritud bastionrist. Keti lülid on omavahel ühendatud hõbedast valmistatud ovaalsete rõngastega. Keti teise lülina asetseb hõbedast valmistatud emailitud Jõelähtme valla vapp. Sama kordub ka keti eelviimase lüliga. Keti neljanda lülina asetseb hõbedast valmistatud emailitud Harju maakonna vapp. Sama kordub ka tagantpoolt neljanda lüliga. 15.3. Vallavanema ametiraha kandmise ainuõigus on Jõelähtme vallavanemal vallavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem ametiraha üle uuele vallavanemale. 15.4. Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel valla esindusfunktsioonide täitmisel. 16. Volikogu esimehe ametiraha 16.1. Jõelähtme vallavolikogu esimehe pidulikuks ametitunnuseks on ametiraha. 16.2. Jõelähtme vallavolikogu esimehe ametiraha on 65-mm läbimõõduga hõbedast valmistatud medal, mis on piiritletud rombidest ja ristidest koosneva ornamendiga. Ametiraha keskel, tsentrist veidi allpool asub reljeefne Eesti Vabariigi vapp, mis on ülaltpoolt ümbritsetud rombidest koosneva ornamendiga. Ametiraha ülaosa katab hõbedast stiliseeritud lint, mille otstesse kinnitub ametiraha kett. Lindil asetseb kiri «VOLIKOGU ESIMEES». Jõelähtme vallavolikogu esimehe ametiraha kett on valmistatud hõbedast. Keti lüliks on kaheksanurk, millel asetseb stiliseeritud bastionrist. Keti lülid on omavahel ühendatud hõbedast valmistatud ovaalsete rõngastega. Keti teise lülina asetseb hõbedast valmistatud emailitud Jõelähtme valla vapp. Sama kordub ka keti eelviimase lüliga. Keti neljanda lülina asetseb hõbedast valmistatud emailitud Harju maakonna vapp. Sama kordub ka tagantpoolt neljanda lüliga. 16.3. Volikogu esimehe ametiraha kandmise ainuõigus on Jõelähtme vallavolikogu esimehel tema ametisse kinnitamise momendist kuni volikogu esimehe volituste lõppemiseni. Volikogu esimehe volituste lõppemisel annab ametist lahkuv volikogu esimees ametiraha üle uuele volikogu esimehele. 16.4. Volikogu esimehe ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel valla esindusfunktsioonide täitmisel. 17. Valla õiguste kaitse 17.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 17.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada valla seisukohast olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 17.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks ja tekkinud vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 18. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Jõelähtme valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. 19. Vallaelaniku mõiste Jõelähtme valla elanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Jõelähtme vald. 20. Muude isikute õiguslik seisund Jõelähtme vallas Muudel isikutel on Jõelähtme vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud õigusaktidega kehtestatud piirangud. II. VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS 21. Valla piir 21.1. Valla piir (sh merepiir) määratakse seaduses sätestatud korras. 21.2. Valla piiri kirjeldus ja skeem on toodud käesoleva põhimääruse lisas. 21.3. Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või Jõelähtme Vallavolikogu seaduses sätestatud korras. 21.4. Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 21.5. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega seaduses sätestatud korras. 21.6. Valla piir looduses tähistatakse kõigil valda suubuvatel üldkasutatavatel teedel. 22. Valla administratiivkeskus 22.1. Valla administratiivkeskus asub Jõelähtme külas. 22.2. Administratiivkeskuse asukoha muutmiseks viiakse vallaelanike seas läbi rahvaküsitlus. Keskuse asukoha muutmise taotleja peab volikogule esitama asukoha muutmisega seotud kaalutlused ja eelarve. III. VALLAVOLIKOGU 23. Omavalitsusüksuse esinduskogu 23.1. Vallavolikogu on Jõelähtme valla esinduskogu. 23.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. 23.3. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 23.4. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu istungil volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige, väljaspool istungeid teostatavates toimingutes aga volikogu poolt määratud volikogu liige. 23.5. Volikogu pädevus Jõelähtme valla esindamisel: Volikogu esindab Jõelähtme valda – kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 kohaselt volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; – suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; – suhetes poliitiliste parteide, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega. 24. Vallavolikogu moodustamine 24.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel, kusjuures hääletamine on salajane. 24.2. Vallavolikogu valimisteks moodustab valimisringkonnad, määrab valimisringkondade arvu, piirid, ühtse numeratsiooni ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas vallavolikogu eelmine koosseis. 24.3. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 24.4. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 25. Vallavolikogu liige 25.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 25.2. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 25.3. Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 25.4. Vallavolikogu liikmel on õigus: 25.4.1. algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 25.4.2. seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 25.4.3. esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 25.4.4. esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 25.4.5. saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 25.4.6. esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 25.4.7. esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 25.4.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks. 25.5. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. 25.6. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. Volikogu liikme deklaratsioon avalikustatakse volikogu poolt määratud korras. 25.7. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 25.8. Punktis 25.7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 26. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 26.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 26.1.1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 26.1.2. tagasiastumisega; 26.1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vallas; 26.1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 26.1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 26.1.6. nimetamisega Jõelähtme valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 26.1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 26.1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus ei ole menetlusluba saanud või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 26.1.9. teovõimetuks tunnistamisega; 26.1.10. surmaga. 26.2. Tagasiastumise puhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab avalduse pärast selle kättesaamist kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 26.3. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 26.3.1. punktides 26.1.1, 26.1.3, 26.1.4, 26.1. 5, 26.1.6, 26.1.7 ja 26.1.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 26.3.2. punktides 26.1.8 ja 26.1.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist. 27. Volikogu liikme volituste peatumine 27.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 27.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 27.2.1. kui volikogu liige on vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 27.2.2. kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 27.2.3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 27.2.4. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. 27.3. Punktis 27.2.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 27.4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 27.4.1. punktides 27.2.1 ja 27.2.3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 27.4.2. punktis 27.2.2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 27.4.3. punktis 27.2.3 sätestatud juhul vastava avalduse; 27.4.4. vastava teate pärast punktis 27.2.4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. 28. Vallavolikogu asendusliige 28.1. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 28.2. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse punktis 26.1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 28.3. Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 28.4. Valla valimiskomisjon teeb punktides 26, 27 ja 29 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse punktis 26.1 või punktis 27.2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. 28.5. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 26.1 või 27.2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 28.6. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 26.1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. 28.7. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 27.2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. 28.8. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade või valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 28.9. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 28.10. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 26.1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. 29. Volikogu liikme volituste taastumine 29.1. Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 29.2. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 29.3. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 29.4. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 30. Vallavolikogu pädevus 30.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 30.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 30.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 30.1.4. koormiste määramine; 30.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 30.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 30.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 30.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 30.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 30.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 30.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 30.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 30.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 30.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 30.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 30.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 30.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 30.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 30.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 30.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 30.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 30.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 30.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 30.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 30.1.26. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 30.1.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 30.1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 30.1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30.1.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine; 30.1.33. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 30.1.34. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 30.1.35. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 30.1.36. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 30.1.37. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 30.1.38. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 30.1.39. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 30.1.40. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 30.1.41. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 30.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 30.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 31. Vallaelanike küsitluse läbiviimine 31.1. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse. 31.2. Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse vallavolikogu, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 32. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 33. Volikogu töökorraldus 33.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid. 33.2. Volikogu ja volikogu komisjonide tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. 33.3. Volikogu töövorm on istung. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 33.4. Eestseisuse töövormiks on koosolek ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. 34. Volikogu esimees Volikogu esimees on volikogu juht, kes: 34.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 34.2. esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele; 34.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 34.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 34.5. jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 34.6. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 34.7. määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 34.8. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 34.9. täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 34.10. Volikogu esimees esindab Jõelähtme valda: – suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; – suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; – suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; – volikogu pädevuse piires suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega; – muudel volikogu poolt volitatud juhtudel ja korras, arvestades teise osapoole esindatust. 35. Volikogu esimehe asendamine 35.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 35.2. Volikogu esimehe volituste peatamisel asendab teda volikogu aseesimees. 35.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 36. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 36.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. 36.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. 36.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus vastavalt kandidaatide ülesseadmise järjekorrale. Volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. 36.4. Pärast kandidaatide enesetutvustust valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega 3-liikmeline häältelugemiskomisjon. 36.5. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 36.6. Häältelugemiskomisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Sedelitele kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Häältelugemiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale volikogu liikmele valla pitseriga varustatud hääletussedeli. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Salajasel hääletamisel teevad volikogu liikmed sobiva kandidaadi nime ees olevale numbrile ringi ümber ja lasevad sedeli valimiskasti. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti või ei täida sedelit, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Kui ring on ümber tõmmatud mitme kandidaadi numbrile, loetakse valimissedel rikutuks. Häältelugemiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 36.7. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad hääletamisest osa võtta ja enda eest hääletada. 36.8. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. 36.9. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. 36.10. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 36.11. Kui ükski kandidaatidest ei saavuta esimeses hääletusvoorus nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võivad kandideerida ka valituks mitteosutunud isikud. 36.12. Kui volikogu esimeheks või aseesimeheks kandideerib üks kandidaat ning ta ei saa esimeses hääletusvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, tehakse istungil vaheaeg 15 minutit. Pärast vaheaega viiakse sama kandidaadiga läbi teine hääletamisvoor. Kui kandidaat ei saa ka teises hääletamisvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, lõpetatakse vastava päevakorrapunkti arutamine. 37. Volikogu kokkukutsumine ja päevakord 37.1. Volikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. 37.2. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehib ka käesoleva põhimääruse punkti 43.2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, v.a valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. 37.3. Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees või aseesimees kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu alaliste komisjonide esimehed. 37.4. Volikogu esimees või aseesimees kutsub kokku volikogu istungi ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi kokkukutsumise ettepaneku tegijad esitavad koos ettepanekuga põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast ettepaneku registreerimist valla kantseleis. 37.5. Vallavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 37.6. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. 37.7. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus, eestseisus, komisjonid ja vallasekretär. 37.8. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse punkti 43.2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida põhimääruse punktis 37.5 ettenähtud nõudeid. 37.9. Käesoleva põhimääruse punkti 43.2 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. 38. Volikogu istung 38.1. Volikogu tööd korraldab ja istungi avab ning seda juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul avab ja juhatab istungit volikogu aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või muul istungi juhatamist takistaval põhjusel, juhatab istungit volikogu aseesimees. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 38.2. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 38.3. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 38.4. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 38.5. Volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab vallavolikogu istungi juhataja ettepanekul. 38.6. Volikogu istungilt puudumisest teatab volikogu liige võimaluse korral eelnevalt valla kantseleisse. 38.7. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul protokolli väljapanemisest valla kantseleis. Märkused lisatakse protokollile. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 38.8. Valla kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 39. Volikogu istungi läbiviimine 39.1. Volikogu istungi avab ja istungit juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. 39.2. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 39.2.1. volikogu liikmete osalemisest teatamine; 39.2.2. kutsutud külalistest teatamine; 39.2.3. päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 39.3. Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. 39.4. Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 39.4.1. ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 39.4.2. küsimusi tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt; 39.4.3. sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt viie minuti jooksul; 39.4.4. repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei tohi ületada kaht minutit; 39.4.5. igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele suulisele ja kahele kirjalikule küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 39.4.6. ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni kolm minutit; 39.4.7. volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 39.4.8. istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 39.4.9. istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega; 39.4.10. sõnavõtusoovist, küsimuse ning repliigi esitamise soovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna andmise otsustab istungi juhataja; 39.4.11. muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse istungi juhatajale. 39.5. Volikogu liikmel on õigus jääda eriarvamusele ja nõuda selle arvamuse kandmist protokolli. Nõue võib olla tehtud suuliselt või kirjalikult istungi ajal enne hääletamisele asumist. 39.6. Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, piirdub arutelu ettekande ja kaasettekannete ning küsimustele vastamisega. 40. Volikogu liikme enesetaandamine 40.1. Volikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised), mis puudutab: 40.1.1. teda isiklikult, tema lähisugulast või hõimlast; 40.1.2. juriidilise isiku majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on: 40.1.2.1. täisühing, mille osanik on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 40.1.2.2. usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 40.1.2.3. osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 40.1.2.4. aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 40.1.2.5. tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane; 40.1.2.6. muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane. 40.2. Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha teine volikogu liige. 40.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis volikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 41. Hääletamine volikogus 41.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 41.2. Hääletamine volikogus on avalik. 41.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 41.4. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. 41.5. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. 41.6. Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 41.7. Põhimääruse punktides 30.1.2, 30.1.4, 30.1.6, 30.1.7, 30.1.8, 30.1.9, 30.1.10, 30.1.14, 30.1.15, 30.1.18, 30.1.24, 30.1.26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 41.8. Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest laekunud muudatusettepanekutest nende esitamise järjekorras. Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. 41.9. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimusteks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. 41.10. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 41.11. Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäältega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaate on üks ja ta ei saavuta volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse uus valimine. 41.12. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 41.13. Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega häältelugemiskomisjoni. 41.14. Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitseriga varustatud hääletussedelid. 41.15. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega. 42. Arupärimine 42.1. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. 42.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 42.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. 42.4. Arupärimisele vastamisel on küsimuse esitamise eesõigus arupärimise esitajal. 43. Umbusaldusmenetlus volikogus 43.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 43.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale. 43.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. 43.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 43.5. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest. 43.6. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse punktis 57.5 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse punktis 52 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. 43.7. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse punktis 57.5 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 43.8. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 43.9. Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 44. Volikogu tegutsemisvõimetus 44.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 44.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 44.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 44.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 44.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 44.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed põhimääruse punktis 28 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 44.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähemalt kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise ning seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi valitsus. 45. Vallavolikogu komisjon 45.1. Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ning alatisi ja ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 45.2. Alatise komisjoni tegevusvaldkond määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. Ajutise komisjoni korral sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus volikogu õigusaktis, millega ajutine komisjon moodustatakse. 45.3. Volikogu alatine komisjon: 45.3.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 45.3.2. töötab välja tegevuskavad; 45.3.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 45.3.4. teeb ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta; 45.3.5. vaatab läbi ja annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 45.3.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate päevakorrapunktide kohta; 45.3.7. võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 45.3.8. vaatab läbi ja esitab isikute avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide suhtes kirjaliku seisukoha volikogu esimehele; 45.3.9. vaatab läbi ja vastab komisjonile adresseeritud märgukirjadele ja avaldustele; 45.3.10. vaatab läbi, annab arvamuse või võtab teadmiseks informatsiooni vallavalitsuselt komisjonile saadetud materjalide suhtes. 45.4. Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. 45.5. Komisjoni liikmete arv ja koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. 45.6. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni (v.a revisjonikomisjon) kuuluma vähemalt neli liiget. 45.7. Muudatused komisjoni koosseisus kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. 45.8. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe esildise alusel kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. 45.9. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja vallavalitsus. 46. Komisjoni töökord 46.1. Volikogu komisjoni töö vormiks on koosolek. 46.2. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. 46.3. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab komisjoni kokkukutsuja vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust vallakantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni koosoleku toimumisest teavitatakse volikogu kõigi komisjonide esimehi, kellel on õigus osaleda komisjoni koosolekul. 46.4. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja või juhataja. Komisjon kuulab vajadusel ära vallavalitsuse vastava ala ametniku seisukoha küsimuse kohta. 46.5. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. 46.6. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. 46.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia või väljavõte protokollist. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada väljavõte protokollist. 46.8. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 46.9. Komisjon annab vallavolikogule vähemalt kord aastas ülevaate tehtud tööst. 46.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada vallavalitsuse liikmetelt või valla asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni ja täiendavaid dokumente. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. 46.11. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda, esitades vastava avalduse komisjoni esimehele. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 46.12. Komisjoni likvideerimine ja ümberkorraldamine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub volikogu, komisjoni või komisjoni esimehe ettepanekul. 46.13. Vallavolikogu esimees määrab üldjuhul vallavolikogu õigusakti eelnõu ettevalmistamiseks või menetlemiseks volikogu juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on komisjon, kes korraldab õigusakti eelnõu menetlemist vallavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 46.13.1. vallavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele vallavolikogu istungi päevakorda võtmiseks; 46.13.2. vallavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 46.13.3. vallavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 46.14. Komisjon on kohustatud menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi avaldustele vastamise seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. 47. Komisjoni esimees 47.1. Komisjoni esimees: 47.1.1. juhib komisjoni tööd; 47.1.2. koostab komisjoni koosolekute päevakorraprojekti; 47.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 47.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla koosoleku protokollidele ja komisjoni poolt vormistatud komisjonile adresseeritud avalduste ja märgukirjade vastustele ja teistele dokumentidele. 47.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees, kellel on komisjoni esimehega analoogsed õigused ja kohustused. 47.3. Komisjoni esimehele ja aseesimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 47.4. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 48. Vallavolikogu revisjonikomisjon 48.1. Volikogu moodustab põhimääruse punktis 39 sätestatud korras oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 48.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 48.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 48.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 48.3.2. vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 48.3.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 48.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 48.3.5. vallavalitsuse ja tema allasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. 49. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 49.1. Revisjonikomisjon kontrollib põhimääruse punktis 48.3 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või vallavolikogu otsuse alusel. Plaanivälised kontrollimised kooskõlastatakse vallavolikogu esimehega. 49.2. Kontrolli teostavad revisjonikomisjoni liikmed, kes võivad kaasata vajadusel eksperte ja asjatundjaid. 49.3. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 49.3.1. siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 49.3.2. nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 49.3.3. saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi; 49.3.4. saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 49.4. Revisjonikomisjoni esimees teatab vallavanemale või asutuse juhile revisjoni läbiviimisest vähemalt viis tööpäeva ette. Teade peab sisaldama revideeritavate dokumentide loetelu. 49.5. Revisjonikomisjoni liige peab järgima kehtestatud töösisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. 49.6. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsustuse revisjonikomisjon. 49.7. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 49.8. Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja komisjoni poolt kontrollitud asutuste juhte. 49.9. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 49.10. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. IV. VALLAVALITSUS 50. Vallavalitsus ja selle koosseis 50.1. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesanne on seaduse alusel, käesoleva põhimäärusega ja muude volikogu õigusaktidega vallavalitsusele pandud küsimuste otsustamine ja korraldamine. 50.2. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 50.3. Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. 50.4. Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. 51. Vallavanema valimise kord 51.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 51.2. Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 51.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 51.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Vallavanemakandidaadid võivad osa võtta vallavanema valimisest. 51.5. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 51.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 51.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel. 51.8. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 51.9. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust või esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas punktis sätestatud korras. Uuel valimisel võivad kandideerida ka valituks mitteosutunud isikud. 51.10. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 51.11. Kui volikogu valib vallavanema volikogu liikmete hulgast, peatuvad vallavanemaks valitud volikogu liikme volitused ja tema asemele asub volikogu asendusliige, kellel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 52. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 52.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 52.2. Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui viis liiget. 52.3. Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse koosseisu kohta nimekirjana. 52.4. Vallavanem võib vallavalituse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses vallavalitsuses. Ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ametnik oma teenistust. 52.5. Volikogu liikmel on õigus esitada valitsuse liikme kandidaadile enne valitsuse kinnitamist küsimusi. 52.6. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul vallavanema volituste ajaks. 52.7. Valitsuse koosseisu täiendamise või muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 52.8. Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse ametisse kinnitamise avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. 52.9. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 53. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 53.1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 53.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 53.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 53.4. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 53.5. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni volikogu poolt. 53.6. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, väheneb valitsuse koosseis kuni uute valitsuse liikmete kinnitamiseni. 53.7. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. 54. Vallavalitsuse pädevus 54.1. Vallavalitsus: 54.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 54.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 54.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 54.1.4. lahendab küsimusi, mis käesoleva põhimääruse punkti 30.2 alusel on delegeeritud valitsusele; 54.1.5. esindab valda seadusega ja volikogu määratud küsimustes ja korras. 54.2. Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mis seadusega on antud volikogu pädevusse või mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille lahendamist ei ole valitsusele delegeeritud. 54.3. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 54.4. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. 54.5. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. 55. Vallavanem 55.1. Vallavanem: 55.1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 55.1.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 55.1.3. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 55.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 55.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 55.1.6. esitab volikogule ettepaneku täiendava valitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 55.1.7. esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 55.1.8. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 55.1.9. kinnitab valla ametiasutuse kodukorra; 55.1.10. esindab valda pangas ja lepingute sõlmimisel ilma erivolituseta; 55.1.11. täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 55.1.12. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 55.2. Vallavanema pädevus Jõelähtme valla esindamisel Vallavanem esindab Jõelähtme valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust: – suhetes Vabariigi Valitsuse ja tema struktuuriüksustega, peaministri, ministeeriumide ja riiklike ametitega, muude riiklike asutustega; – suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; – suhetes Harju Maavalitsusega; – suhetes äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja muude juriidiliste isikutega; – suhetes füüsiliste isikutega; – suhetes ajakirjandusega; – volikogu poolt volitatud juhtudel ja korras; – muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 55.3. Vallavanem ei tohi olla üheski riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. 56. Vallavanema asendamine 56.1. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem. Kui ka abivallavanem on ära, asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. 56.2. Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 56.3. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 57. Vallavalitsuse istung 57.1. Vallavalitsuse töö vorm on istung. 57.2. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. 57.3. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 57.4. Vallavalitsuse istungist võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. 57.5. Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 57.6. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. 57.7. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 57.8. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles valla kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 57.9. Valla kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 58. Vallavalitsuse komisjonid 58.1. Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. 58.2. Komisjoni tegevuse eesmärgid, ülesanded ja töökord sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. 58.3. Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. 58.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku toimumise kohta koostatakse protokoll, mida säilitatakse valla kantseleis. 58.5. Komisjoni otsustused on vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. 59. Vallasekretär 59.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 59.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 59.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 59.4. Vallasekretär: 59.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 59.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 59.4.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 59.4.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 59.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 59.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 59.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 59.4.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 59.4.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 59.4.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ning ametijuhendis talle pandud ülesandeid; 59.4.11. registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast. V. JÕELÄHTME VALLA ÕIGUSAKTID 60. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid 60.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 60.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 60.3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla territooriumil seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 60.4. Volikogu ja valitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. 61. Volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamine 61.1. Õigusakte valmistavad ette ja esitavad volikogu istungile komisjonid, volikogu liikmed, vallavalitsus, vallasekretär ja valla valimiskomisjon seadusega pandud ülesannete täitmiseks. 61.2. Esitatud õigusakti menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. 61.3. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil. Kui komisjon oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. 61.4. Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 61.5. Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. 61.6. Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. 62. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja jõustumine 62.1. Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut valla kantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu õigusaktid pannakse välja valla raamatukogudes, valla koduleheküljel Internetis ning avaldatakse valla ajalehes. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse valla kantseleis. 62.2. Määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 62.3. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 62.4. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. 62.5. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 63. Valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja jõustumine 63.1. Määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõigile isikutele. Määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut valla kantseleis. 63.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 63.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 63.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 63.5. Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. 63.6. Nõuded vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja kohta kehtestatakse valla asjaajamiskorras. 64. Valla õigusaktide täitmise kontroll Jõelähtme valla õigusaktide kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus. 65. Muudatuste tegemine valla õigusaktides Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. VI. ARENGUKAVA. EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 66. Jõelähtme valla arengukava 66.1. Arengukava on dokument, mis sisaldab Jõelähtme valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 66.2. Arengukava on aluseks: 66.2.1. valla eelarve koostamisele; 66.2.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 66.2.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 66.3. Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab vallavalitsus. 66.4. Arengukava eelnõu avalikustatakse valla kantseleis, valla raamatukogudes ja valla koduleheküljel Internetis. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohane informatsioon avaldatakse valla ajalehes ja valla raamatukogudes. 66.5. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohtadega volikogule hiljemalt kaks nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. 66.6. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. 66.7. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. 67. Jõelähtme valla eelarve 67.1. Valla eelarve koostatakse valla arengukava arvestades ja see koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 67.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 67.3. Jõelähtme valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse punktis 62.1 sätestatud korras. 68. Jõelähtme valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine 68.1. Eelarve projekti koostab esitatud taotlusi, Jõelähtme valla arengukava, vallavolikogu otsustusi ja vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavalitsus ja esitab selle koos lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 68.2. Eelarve projektile lisatakse: 68.2.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 68.2.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 68.2.3. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 68.2.4. volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve eelnõus koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. 68.3. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 68.4. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälte enamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. 68.5. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 68.6. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Seejuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 68.7. Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. 69. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 69.1. Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab vallavalitsus volikogule eelarve muutmise eelnõu. 69.2. Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. 69.3. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. 69.4. Lisaeelarve projektile lisatakse: 69.4.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 69.4.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 69.5. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse punktis 68 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas punktis toodud erisusi. 70. Eelarve täitmine 70.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. 70.2. Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. maiks vallavolikogule. 70.3. Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 70.3.1. raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 70.3.2. tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 70.3.3. valla reservfondi kasutamise aruanne; 70.3.4. audiitori järeldusotsus; 70.3.5. muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. 70.4. Majandusaasta aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 71. Kohalikud maksud 71.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 71.2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 71.3. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja käesoleva põhimääruse punktis 62.1 sätestatud korras. 71.4. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. 71.5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 71.6. Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. 72. Koormised 72.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 72.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 72.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 72.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 72.5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Jõelähtme valla õigusaktidega sätestatud korras. 72.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 72.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 72.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. VALLAVARA 73. Vallavara 73.1. Vallavara on Jõelähtme vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 73.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. 73.3. Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. 73.4. Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu määrusega. 74. Majandustegevus 74.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 74.2. Valla hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. 74.3. Valla hallatava asutuse põhimääruse kinnitab volikogu. Volikogu võib põhimääruse kinnitamise delegeerida vallavalitsusele. Valla ametiasutus ja vallaasutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 74.4. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 74.5. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osalev liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsinäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. 74.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmib lepingud volikogu esimees, vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. VIII. OMAVALITSUSTEENISTUS 75. Ametiasutus 75.1. Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. 75.2. Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Jõelähtme valla omavalitsusteenistuses. 75.3. Ametiasutuse struktuuriüksuste loetelu ja teenistujate koosseisu määrab volikogu. 76. Valla avalik teenistus 76.1. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 76.2. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 76.3. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. IX. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE 77. Põhimääruse kinnitamine, muutmine, kehtetuks tunnistamine 77.1. Põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. 77.2. Põhimääruse kinnitamiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. 77.3. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 77.4. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub määruses sätestatud tähtajal. IX. Vastutus 78. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumine ning koormise täitmata jätmine 78.1. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise või koormise täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 78.2. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. 79. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine 79.1. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 79.2. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 80. Menetlus 80.1. Käesoleva põhimääruse punktides 78 ja 79 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid. 80.2. Käesoleva põhimääruse punktides 78 ja 79 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 80.2.1. vallavalitsus; 80.2.2. politseiprefektuur. 80.3. Käesoleva põhimääruse punktis 78 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. 81. Trahvide laekumine Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on vallavalitsus, kantakse käesoleva põhimääruse punktides 78 ja 79 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv valla eelarvesse. Jõelähtme Vallavolikogu 27. aprilli 20004. a määruse nr 35 lisa JÕELÄHTME VALLA PIIRI KIRJELDUS Jõelähtme vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Balti mere Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega, idast 18 km ulatuses Kuusalu vallaga ja 8 km ulatuses Anija vallaga, lõunast 20 km ulatuses Raasiku vallaga, lõunast ja läänest 8 km ulatuses Rae vallaga, läänest 3 km ulatuses Tallinna linnaga, 1 km ulatuses Viimsi vallaga ja 22 km ulatuses Maardu linnaga. Valla ringpiir on kokku 122 km. Valla pindala on 210 km2. Jõelähtme valla territooriumil on järgmised saared: Rammu (96,6 ha) koos Laiakari (0,2 ha) ja Allu (0,7 ha) saarega, Koipsi (33 ha), Rohusi (10,1 ha), Umblu (0,5 ha), Põhja-Malusi (4,3 ha), Lõuna-Malusi (3,0 ha) ja Vahekari (2,0 ha).