Sotsiaalminister — Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.05.2004/51 ( RTL 2004, 69, 1138) 30.05.2004 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88,1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58; 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358) paragrahvi 43 lõike 5 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» (RT I 1995, 21, 323, 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) paragrahvi 6 punktiga 5, paragrahvi 17 lõikega 3 ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 (RT I 1996, 73, 1300; 1998, 118–120, 1898; 1999, 57, 603; 92, 828) kinnitatud «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga». 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (1) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi keskus ) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuv puudest tingitud erivajadustega inimeste (edaspidi erivajadustega inimesed) sotsiaalse, pedagoogilise, kutsealase rehabiliteerimise ja füsioterapeutilisi teenuseid osutav hallatav riigiasutus. (2) Keskus on Astangu Toimetulekukeskuse õigusjärglane. (3) Keskuse nimetus inglise keeles on Astangu VocationalRehabilitation Centre. §2. Asukoht Keskus asub Tallinnas. Keskuse postiaadress on Astangu 27, 13519 Tallinn. §3. Asjaajamis- ja õppekeel Keskuse asjaajamiskeeleks on eesti keel. Keskuse õppekeeleks on eesti keel ja/või vajadusel mõni muu erivajadustega inimestele arusaadav keel. §4. Pitsat, eelarve, pangaarve, sümboolika Keskusel on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, eelarve, pangaarved ning kehtivate õigusaktidega kooskõlas olev sümboolika. 2. peatükk KESKUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED §5. Eesmärk Keskuse eesmärk on kaasa aidata erivajadustega inimeste sotsiaalse toimetuleku taseme tõstmisele ja integreerumisele avatud tööturule. §6. Põhiülesanne Keskuse põhiülesanne on tegutsemine üleriigilise erivajadustega inimeste sotsiaalse toimetuleku ja kutsetegevuse arendamise koolitus-, teabe- ja metoodilise keskusena ning erivajadustega inimestele sotsiaalse, pedagoogilise, kutsealase rehabiliteerimise ja füsioterapeutiliste teenuste osutamine. §7. Ülesanded Põhiülesannete täitmiseks keskuse ülesanded on: 1) toimetuleku, töö- ja tegevusvõime ning kutsesobivuse uuringute korraldamine; 2) sotsiaalse, pedagoogilise, meditsiinilise ja kutsealase rehabiliteerimise vajaduste hindamine; 3) isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni soovituse või -plaani koostamine; 4) tehniliste ja tegevusvõimet toetavate abivahendite vajaduse hindamine ja määramine; 5) õpi- ja töökeskkonna hindamine, nõustamine ja kohandamine; 6) rehabiliteerimis- ja (kutse)õppemetoodikate väljatöötamine ja rakendamine; 7) füsioterapeutiliste teenuste osutamine; 8) kutse-, eri- ja ametialase koolituse korraldamine; 9) kutsealase diagnostilise eelkoolituse korraldamine; 10) sotsiaal-, tervishoiu-, haridustöötajate ja täiskasvanute muu tööalase koolituse korraldamine; 11) sotsiaal- ja kutsenõustamine; 12) rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks transporditeenusega varustamine; 13) keskuse lõpetajate töölerakendumise toetamine; 14) Eesti ja välisriikide õpilaste ning üliõpilaste õppepraktika korraldamine ja juhendamine; 15) kohalike omavalitsuste ja tööandjatega tööturul väiksema konkurentsivõimega inimeste töölerakendamise ja kutsealase ettevalmistamise alase koostöö korraldamine; 16) rahvusvaheliste ja siseriiklike projektide kaudu tööturul väiksema konkurentsivõimega isikute tööhõive edendamise teoreetiliste aluste ja praktilise kogemuse kohandamine; 17) konverentside, kongresside, seminaride ning muude teadus- ja koolitusürituste korraldamine; 18) tööst tulenevate publikatsioonide avaldamine. 3. peatükk KESKUSE JUHTIMINE JA STRUKTUUR §8. Juhtimine (1) Keskust juhib ja esindab direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu sotsiaalminister. (2) Direktor: 1) vastutab keskusele pandud ülesannete ning keskuse tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest; 2) sõlmib, muudab ja lõpetab keskuse töötajatega töölepingud; 3) kinnitab töötajate ametijuhendid, määrab ametipalgad; 4) kinnitab töösisekorra- ja õppekorralduse eeskirja; 5) annab välja keskuse töökorraldust reguleerivaid käskkirju; 6) tagab keskuse eelarve eelnõu koostamise ja eelarve täitmise; 7) peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks ja kontrollib sõlmitud lepingute täitmist; 8) vastutab keskuse valitsemisele antud riigivara säilimise ja sihipärase kasutamise eest; 9)-10) [Kehtetud]; 11) hoiab keskuse pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 12) vastutab keskuses siseauditi korraldamise eest; 13) vastutab keskuse tööohutuse ja tervisekaitsenõuete täitmise eest; 14) esitab Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid keskuse töö paremaks korraldamiseks; 15) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad temaga sõlmitud töölepingust või on talle pandud sotsiaalministri määruse või käskkirjaga. (3) Direktoril on õigus moodustada erinevaid töögruppe ja komisjone keskusele pandud ülesannete täitmiseks. (4) Direktori vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (5) Direktori äraolekul asendab teda direktori poolt määratud asetäitja. (6) Direktoril on asetäitja sisehindamise ja kvaliteedi alal (edaspidi kvaliteedidirektor), asetäitja haldusalal (edaspidi haldusdirektor) ja asetäitja rehabilitatsiooni alal (edaspidi rehabilitatsioonidirektor). (7) Direktori asetäitja ülesanded, pädevus ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendiga. [RTL 2004, 69, 1138 –jõust. 30.05.2004] §9. Struktuuriüksused (1) Keskuse struktuuriüksused on arendusosakond, finantsosakond, haldusosakond, kutseõppe osakond ja rehabilitatsiooniosakond. (2) Arendusosakond koordineerib keskuse arendustegevust, korraldab keskuse arengusuundadest lähtuva personalipoliitika ja koolitusstrateegia väljatöötamist ning elluviimist, korraldab keskuse töötajate personaliarvestust, koolitust ja pedagoogide atesteerimist, keskuse avalike suhete alast tööd, lahendab tööõiguslikke küsimusi, koordineerib ja korraldab õppekavaarendust, (kutse)õppe- ja töölistamise metoodikate väljatöötamist, rakendamist ja levitamist, korraldab täiskasvanukoolitust, klientide kutsenõustamist, keskuse õpilaste ja lõpetanute karjäärikujundamise ja tööhõive toetamist, aitab kaasa erivajadustega inimeste kutsealase rehabiliteerimise süsteemi arendamisele, koordineerib infokommunikatsioonitehnoloogia alast tegevust, nõustab keskuse juhtkonda ja struktuuriüksusi õigusküsimustes. (21) Finantsosakond korraldab keskuse raamatupidamist, koostab keskuse eelarve eelnõu, analüüsib ja jälgib eelarvevahendite kasutamist ning edastab vastava informatsiooni juhtkonnale. (3) Haldusosakond loob keskuse tööks vajalikud materiaalsed tingimused, korraldab keskuse valduses oleva riigivara kasutamist ja arvestust, viib läbi riigihankeid, korraldab keskuse ehitiste ehitus- ja hooldustegevust, keskuses rakendatavate õppekavade täitmiseks vajalike vahenditega varustamist ja keskuse töötajate töövahendite ja inventariga varustamist, tagab hoonete nõutava sanitaarse olukorra ja tuleohutuse, korraldab sõidukite ja seadmete hooldust ja remonti, kütte-, vee-, elektri- ja kanalisatsioonimajandust, riigivara majandamist, tagab keskuse territooriumi korrashoiu, õpilaste toitlustamise ning korraldab õpilaskonna majutamist ja olmet ning korraldab keskuse asjaajamist. (4) Kutseõppe osakond viib läbi keskuse õpilastele kutse-, eri- ja ametialase koolituse ning kutsealase diagnostilise eelkoolituse. (5) Rehabilitatsiooniosakond viib läbi keskuse õpilaste ja klientide toimetuleku, töö- ja tegevusvõime ning kutsesobivuse uuringuid, sotsiaal- ja kutsenõustamist, hindab rehabiliteerimise vajaduse ulatust ja soovitab abivahendeid, hindab, nõustab ja kohandab õpi- ja töökeskkonda, koostab isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni soovitusi või plaane, viib läbi füsioterapeutilisi tegevusi, toetab keskuse õpilasi õppetöös ja kutseõppe praktika läbiviimisel sotsiaalteenuste osutamise ja vahendamise kaudu. (6) Osakonna ülesanded ja pädevus määratakse direktori poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. (7) Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelle ülesanded, pädevus ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendiga. (8) Osakonna koosseisus võib moodustada talitusi, mille ülesanded määrab kindlaks direktor. (9) Talituse tööd koordineerib talituse juht. [RTL 2004, 69, 1138 – jõust. 30.05.2004] §10. Õppenõukogu (1) Keskusel on õppenõukogu, kelle ülesanne on keskuse õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. (2) Õppenõukogu: 1) arutab keskuse õppetöö arendamisega seotud küsimusi, õppetöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid; 2) analüüsib õppetööd, pedagoogide enesetäiendamist, andes hinnangu selle tulemustele ja kavandab meetmeid keskuse töö parendamiseks ja täiustamiseks; 3) arutab õppekavade rakendamise ja õppepraktika korraldamisega seonduvaid küsimusi; 4) arutab ja teeb ettepanekuid keskuse õppekorralduse ja sisekorra küsimustes; 5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, eksamite korraldamise, õpilaste eksamitele lubamise ning teisi sellega seonduvaid küsimusi. (3) Õppenõukogu liikmeteks on keskuse arendusdirektor, pedagoogid, rühmajuhendajad ja direktori poolt määratud rehabilitatsoonispetsialistid. (4) Õppenõukogu koosseisu kinnitab iga uue õppeaasta alguses keskuse direktor. §11. Õppenõukogu töökord (1) Õppenõukogu juhib ja kutsub kokku arendusdirektor. (2) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda õppeaastas. (3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 õppenõukogu liikmetest. (5) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. 4. peatükk KESKUSE ÕPPEKORRALDUS §12. Õppekorraldus (1) Kutse- ja diagnostiline õpe keskuses toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud puuetega inimeste kutseõppeasutustes õppimise tingimustele ja korrale. (2) Keskusesse võivad õppima asuda puudest tingitud erivajadustega või õpiraskustega inimesed, kellel on põhi- või keskharidus või läbitud kutsealane diagnostiline eelkoolitus keskuses. Kutsealast eelkoolitust diagnostilise õpetamise rühmades korraldatakse põhiharidust mitteomavatele erivajadusega inimestele. (3) Keskuses omandatakse kutsekeskharidus kutse-, eri- ja ametiala riiklikule õppekavale vastava kutsekeskhariduse õppekava alusel, kusjuures õppekava nominaalkestus põhihariduse baasil on vähemalt kolm aastat ning keskhariduse baasil vähemalt üks aasta. (4) Keskuses võib õpe toimuda päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. (5) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. (6) Õpingud loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist. (7) Keskuses korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust. Täiskasvanute tööalane ja vabahariduslik koolitus toimub kursustena. Kursuseid viiakse läbi loengute, seminaride, iseseisva töö ja praktikumide vormis, mille mahud on määratud õppekavas. Täiskasvanute tööalane koolitus on tasuline. (8) Keskuses korraldatav täiskasvanute tööalane koolitus toimub: 1) esmase õppena eriala või kutset mitteomavatele isikutele kutse-, ameti- ja erialaste algteadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks; 2) ümberõppena uute kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks; 3) täiendusõppena olemasolevate kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste täiendamiseks. [RTL 2004, 69, 1138 –jõust. 30.05.2004] §13. Õppekavad (1) Keskus koostab õppekavad, vajadusel individuaalse kohandatud õppekava, lähtudes vastava kutse-, eri- ja ametiala riiklikust õppekavast, puudega inimese puudest tingitud erivajadustest ning rehabilitatsioonisoovitusest või -plaanist. (2) Keskuses rakendatavad õppekavad on vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud õpingute alusdokumendid, mis määravad õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks. (3) Keskuse õppekavad ning selles tehtavad muudatused ja täiendused kinnitab keskuse direktor. (4) Keskuse õppekavad ning selles tehtavad muudatused ja täiendused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis. [RTL 2004, 69, 1138 – jõust. 30.05.2004] 5. peatükk KESKUSE LIIKMESKOND §14. Liikmeskond Keskuse liikmeskonna moodustavad keskuse rehabilitatsioonispetsialistid, pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased. §15. Rehabilitatsioonispetsialistid (1) Keskuse rehabilitatsioonispetsialist on erialase keskeri-, kõrghariduse või erialase väljaõppega (minimaalselt kolm kuud) isik, kes teostab erialast tegevust inimese oskuste ja jääkvõimete ning tugisüsteemide väljaselgitamisel, arendamisel ja säilitamisel. (2) Rehabilitatsioonispetsialisti vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi alusel. (3) Rehabilitatsioonispetsialisti tööalased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis. §16. Pedagoogid (1) Keskuse pedagoog on õppealal töötav isik, kelle ülesanne on õppetöö korraldamine ja läbiviimine. (2) Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine haridusministri määrusega kehtestatud korras. (4) Pedagoogi tööalased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis. §17. Muu personal (1) Muu personali ülesanne on keskuse muude ülesannete täitmise tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. (2) Muu personali tööalased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis. §18. Õpilaskond Keskuse õpilased moodustavad õpilaskonna. Täiskasvanute tööalase koolituse kursuslased õpilaskonda ei kuulu ja neile ei laiene õpilaste õigused ja kohustused. §19. Õpilaskonna õigused Õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindajaid keskuse õppenõukogusse; 4) otsustada ja korraldada muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. §20. Õpilaskonna põhikiri (1) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused, vastutus ja töökord. (2) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond õpperühmade üldkoosolekul. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja keskuse direktorile kinnitamiseks. Keskuse direktor kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. §21. Õpilasesindus Õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda suhetes keskusega, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. §22. Õpilaste õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus: 1) tutvuda enne keskusesse õppima asumist keskuse õppekavade, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) nõuda õppekavajärgset õpetust; 3) nõuda võimetekohase õpikeskkonna rakendamist; 4) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires; 5) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 6) osaleda keskuse õppenõukogusse valitud õpilasesinduse esindajate kaudu keskuse õppenõukogu tegevuses; 7) kasutada õppevälises tegevuses tasuta keskuse ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid keskuse poolt kehtestatud korras; 8) saada õpilaspilet; 9) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras ainelist abi või soodustusi; 10) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 11) keskuse poolt tagatud tervisekaitsele keskuses õppimise ajal. (2) Õpilasel on kohustus täita Eesti Vabariigi õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega, õppekorralduse ja õpilaskodu eeskirjadega pandud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral. 6. peatükk KESKUSE VARA, VAHENDID, ARUANDLUS, KONTROLL §23. Vara ja vahendid (1) Keskuse vara moodustub Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevast riigivarast, mis on antud keskuse valdusse. (2) Keskuse rahalised ja muud vahendid saadakse: 1) riigieelarvest; 2) tasulistest teenustest; 3) programmide ja projektide täitmiseks eraldatud vahenditest; 4) muudest allikatest. §24. Aruandlus, kontroll (1) Keskus korraldab raamatupidamist ja statistilist arvestust ning aruandlust seaduse ja seaduse alusel antud aktidega ettenähtud korras. (2) Keskus tagab seaduse ja seaduse alusel antud aktidega kooskõlas revideerimise ning kontrolli oma tegevuse üle selleks volitatud isikutele. 7. peatükk LÕPPSÄTTED §25. Tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine (1) Keskuse tegevuse korraldab ümber või lõpetab sotsiaalminister, kuulanud ära keskuse ettepanekud. (2) Keskuse tegevus korraldatakse ümber või lõpetatakse pärast õppeaasta lõppu. (3) Keskuse tegevuse lõpetamisest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja keskuse personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED §26. Määruse rakendamine (1) [käesolevast tekstist välja jäetud] (2) [käesolevast tekstist välja jäetud]