Vabariigi Valitsus — Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavaid tegevusvaldkondi täpsustava loetelu ning nendega seonduvate tootmismahtude ja jäätmekoguste piirmäärade kinnitamine — RT I, 96, 1517

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861) paragrahvi 30 lõike 8 alusel ning arvestades Euroopa Nõukogu direktiive 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975) ja 96/61/EÜ reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996), Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõikes 7 toodud tegevusvaldkondi täpsustav loetelu koos tootmismahtusid iseloomustavate näitajate arvväärtustega» (juurde lisatud). Eelnimetatud loeteluga määratletud valdkondades tegutsemisel nõutakse jäätmete tekitamiseks jäätmeluba. 2. Tegutsemisel käesoleva määrusega kinnitatud loeteluga määratletud valdkondades ei nõuta jäätmete tekitamiseks jäätmeluba isikult, kelle poolt tekitatud tavajäätmete kogused on väiksemad kui 10 tonni aastas ja ohtlike jäätmete kogused väiksemad kui 100 kg aastas. 3. Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 1998. a. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 1998. a määrusega nr 236 Jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõikes 7 toodud tegevusvaldkondi täpsustav loetelu koos tootmismahtusid iseloomustavate näitajate arvväärtustega 1. Energeetika ja kütusetööstus: 1) energia tootmine elektri- või soojusjõujaamades nimivõimsusega üle 50 megavati; 2) naftasaaduste, gaasi ja samalaadsete põlevkivil ja muul tahkekütusel põhinevate süsivesiniksegude destilleerimine ja rafineerimine; 3) koksi valmistamine koksiahjudes; 4) põlevkivi, kivisöe või muu tahkekütuse gaasistamine või sellest vedelkütuse valmistamine. 2. Metallide tootmine ja töötlemine: 1) metallimaakide särdamine või paagutamine; 2) mustmetallide (malmi ja terase) tootmine; 3) mustmetallide valu; 4) mustmetallide töötlemine a) kuumvaltsimine tootlikkusega üle 20 tonni toorterast tunnis; b) sepistamine sepikodades löögienergiaga üle 50 kilodþauli vasara kohta; c) pinnete pealesulatamine tootlikkusega üle 2 tonni toorterast tunnis; 5) värviliste metallide tootmine maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt; 6) värviliste metallide termiline töötlemine ja valu; 7) metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus töötlemisvannide kogumahu puhul üle 10 m3. 3. Mineraalsete materjalide tootmine ja töötlemine: 1) tsemendi ja lubja tootmine; 2) asbesti või asbestil põhinevate toodete valmistamine ja töötlemine; 3) klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine; 4) mineraalainete sulatamine, mineraalkiu tootmine; 5) keraamiliste toodete (eelkõige katusekivid, tellised, rasksulamtellised, keramsiit, kahhelkivid, portselan) valmistamine põletamise teel. 4. Keemiatööstus: 1) orgaaniliste põhikemikaalide (süsivesinikud ja nende derivaadid, metallorgaanilised ühendid, põhilised plastmaterjalid, sealhulgas sünteeskiud ja tselluloosil põhinev kiud, sünteetiline kumm, värvained ja pigmendid, pindaktiivsed ained) tootmine; 2) anorgaaniliste põhikemikaalide (gaasilised ained, happed, alused, soolad, mittemetallid, metalloksiidid ja muud anorgaanilised ühendid nagu kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid) tootmine; 3) mineraalväetiste tootmine; 4) taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmine; 5) põhiliste ravimainete tootmine keemiliste või bioloogiliste protsesside abil; 6) lõhkematerjalide tootmine. 5. Puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus: 1) tselluloosi tootmine; 2) paberi ja papi tootmine jõudlusega üle 10 tonni tööpäevas; 3) vineeri, puitlaast- ja -kiudplaatide tootmine; 4) puidu immutamine kemikaalidega autoklaavides ja vannides. 6. Loomakasvatus ja toiduainetööstus: 1) linnufarmides suurusega üle 20 000 linnu; 2) seafarmides suurusega üle 1000 sea (massiga üle 30 kg) või 300 emise; 3) veisefarmides suurusega üle 400 veise; 4) loomakorjuste või loomsete jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine jõudlusega üle 5 tonni ööpäevas; 5) rümpade töötlemine tapamajades tootlikkusega üle 50 tonni ööpäevas; 6) piima töötlemine ettevõtetes, kus võetakse aasta keskmisena vastu üle 200 tonni piima ööpäevas; 7) muu loomse toorme töötlemine ettevõtetes tootlikkusega üle 75 tonni valmistoodangut ööpäevas; 8) taimse toorme töötlemine ettevõtetes tootlikkusega üle 300 tonni valmistoodangut ööpäevas. 7. Aluspõhja maavarade (põlevkivi, fosforiit, kristalliinne ehituskivi, lubjakivi, dolomiit ning kambriumi ja devoni savi) kaevandamine ja rikastamine tootlikkusega üle 1000 tonni kaevist aastas. 8. Naha, tekstiili ja kiu parkimine või töötlemine: 1) naha parkimine ettevõtetes tootlikkusega üle 2 tonni valmistoodangut ööpäevas; 2) tekstiili ja kiu eeltöötlemine (pesemine, pleegitamine, merseriseerimine) ja värvimine tootlikkusega üle 10 tonni ööpäevas. 9. Pinnatöötlus ja -viimistlemine orgaaniliste lahustite kasutamisega (trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine) lahustite kuluga üle 50 kg lahusteid tunnis või üle 25 tonni lahusteid aastas. 10. Ohtlike kemikaalide, sealhulgas kütuse ladustamine: 1) ohtlike kemikaalide ladustamine hoidlates kogumahuga üle 10 000 m3; 2) ohtlike kemikaalide või ohtlikke aineid sisaldavate jäätmete ladustamine nende sadamate ladudes, mille kaudu veetakse kemikaale või jäätmeid. Keskkonnaminister Villu REILJAN