Riigikogu — Eesti Vabariigi ühistuseadus [terviktekst muudatustega kuni 17.06.98] — RT I, 95, 1513

Terviktekst EESTI VABARIIGI ÜHISTUSEADUS 15.02.1995 (RT I 1995, 26­28, 355) 1.09.1995 28.05.1996 (RT I 1996, 40, 773) 8.06.1996 17.06.1998 (RT I 1998, 59, 941) 10.07.1998 Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 17.06.1998 seaduse § 310 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanded (1) Käesolev seadus määrab tulundusühistu asutamise korra, õigusliku seisundi, tegevuse alused ja lõpetamise korra. (2) Mittetulundusühistute asutamisele ja tegevuse korraldamisele kohaldatakse mittetulundusühingute seadust (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941). [17.06.1998] § 2. Ühistu mõiste Ühistu on kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. [15.02.1995] § 3. Ühistu tegevuse põhimõtted Ühistu korraldab oma tegevust sõltuvalt ühistu liigist järgmiste põhimõtete alusel: 1) ühistusse kuulumise vabatahtlikkus; 2) liikmete hääleõiguse võrdsus; 3) liikmeskonna avatus; 4) osamaksudelt makstavate dividendide piiratus; 5) kasumi jaotamine ühistu tegevusest osavõtu järgi; 6) reservkapitali olemasolu; 7) liikmete vahel mittejaotatava osakapitali olemasolu; 8) liikmete ühistegevusalase koolituse korraldamine. [15.02.1995] § 4. Ühistu liigid Ühistud jagunevad: 1) tulundusühistud kui äriühingud: tarbijate ühistud, tootjate ühistud, laenu- ja hoiuühistud, ühistupangad, kindlustusühistud ning muud tulundusühistud; 2) mittetulundusühistud kui mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaaþi-, korteri-, majaomanike ja muud mittetulundusühistud. [15.02.1995] § 5. Ühistu nimi Ühistu nimi peab sisaldama tema liiki väljendavat sõna ja sõna «ühistu». [15.02.1995] II. ÜHISTU ASUTAMINE §-d 6--7 [kehtetud ­ 17.06.1998] § 8. Asutamiskoosolek (1) Ühistu asutamise otsustab asutamiskoosolek. (2) Asutamiskoosolek: 1) võtab vastu põhikirja; 2) valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. (3) Asutamiskoosolekul on õigus hääletada kõigil isikutel, kes on esitanud avalduse ühistusse astumiseks. [15.02.1995] § 9. Koosoleku juhataja (1) Enne § 8 2. lõikes nimetatud otsuste vastuvõtmist peab ühistu asutamiskoosolek valima koosoleku juhataja. (2) Koosoleku juhataja valimiseni juhatab koosolekut isik, kes kutsus asutamiskoosoleku kokku. [15.02.1995; 28.05.1996] § 10. Hääletamine (1) Igal ühistu liikmel on asutamiskoosolekul üks hääl. (2) Asutamiskoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool koosolekul osalenud isikutest. (3) Kui ühistu liikmeks astuda sooviv isik hääletab asutamiskoosolekul põhikirja vastuvõtmise vastu, peab ta oma avalduse tagasi võtma kohe pärast antud küsimuse hääletamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [15.02.1995] § 11. Põhikiri (1) Põhikirjas märgitakse: 1) ühistu ärinimi ja asukoht; 2) ühistu tegevusala; 3) liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise kord ning liikmete ja ühistu vastastikused õigused ja kohustused; 4) osamaksu suurus, selle tasumise tähtaeg ja kord, mitterahalise osamaksu hindamise kord; 5) ühistu juhtimis- ja kontrollorganid, nende pädevus ja volituste tähtaeg; 6) liikmetele ühistu teadete avalikustamise kord; 7) kasumi jaotamise ja kahjumi katmise kord; 8) muud käesolevas seaduses ettenähtud sätted. (2) Põhikirjas võib märkida ka muid sätteid, mis ei ole vastuolus seadusega. (3) Põhikirjale kirjutavad alla kõik asutamiskoosolekul osalenud ja põhikirja vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed. Enne registrisse kandmist võib ühistu liikmeks saada ainult põhikirjale allakirjutamisega. [15.02.1995; 17.06.1998] § 12. Asutamiskoosoleku protokoll Asutamiskoosoleku käik protokollitakse ja sellele lisatakse ühistu liikmete nimekiri koos igaühe aadressiga ning isiku- või registrikoodiga ning osamaksu suurusega. Protokollile lisatakse ühistu põhikiri. [15.02.1995; 17.06.1998] § 121. Äriregistrisse kandmise avaldus (1) Ühistu äriregistrisse kandmise avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse §-s 122 nimetatud andmed, esitab juhatus ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse: 1) põhikiri; 2) asutamiskoosoleku protokoll koos ühistu liikmete nimekirjaga; 3) juhatuse liikmete allkirjanäidised; 4) muud seaduses sätestatud dokumendid. (2) Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud ühistut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühistut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. (3) Registrissekantud andmete muutmise avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud ühistu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud tema allkirjanäidis. (4) Allkirjad käesolevas paragrahvis nimetatud avaldusel peavad olema notariaalselt tõestatud. [15.02.1995; 28.05.1996; 17.06.1998] § 122. Äriregistrisse kantavad andmed Äriregistrisse kantakse: 1) ühistu ärinimi; 2) ühistu asukoht ja aadress; 3) ühistu tegevusala; 4) põhikirja vastuvõtmise aeg; 5) juhatuse liikmete nimed ja elukohad ning isikukoodid; 6) kuidas juhatuse liikmed võivad ühistut esindada. [15.02.1995; 17.06.1998] § 123. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud (1) Enne äriregistrisse kandmist asutatava ühistu nimel tehtud tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle ühistule ühistu registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus seda tehingut teha. (3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad õigused ja kohustused üle ühistule, kui üldkoosolek kiidab need heaks. [15.02.1995] III. ÜHISTU LIIKMED § 13. Liikmeks astumise tingimused (1) Ühistu liikmeks võib olla iga füüsiline ning Eestis asuv juriidiline isik. (2) Ühistu on avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas sõltuvalt tegevuse iseloomust ja mahust. [17.06.1998] § 14. Liikmeks vastuvõtmine (1) Liikmeks astuja võetakse kirjaliku avalduse alusel ühistu liikmeks üldkoosoleku otsusega, kui käesolevas seaduses või põhikirjas ei ole sätestatud, et liikmeks vastuvõtmine kuulub juhatuse pädevusse. (2) Ühistu liikmeks vastuvõtmise avalduse vaatab üldkoosolek või juhatus läbi ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast arvates. (3) Liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast, kui põhikirjas ei ole ette nähtud hilisemat päeva. Ühistu liikme pärija loetakse ühistu liikmeks käesoleva seaduse § 25 1. lõikes ettenähtud päevast. Päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks, tekivad tal ühistu liikme õigused ja kohustused. (4) Ühistu liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks, kui see on põhikirjas ette nähtud. § 15. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumine (1) Liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda ühel järgmistest asjaoludest: 1) ühistu ei suuda teenindada olemasolevast suuremat arvu liikmeid; 2) liikmeks astuja on varem samast ühistust välja arvatud käesoleva seaduse § 22 5. alapunkti alusel; 3) liikmeks vastuvõtmine on vastuolus käesolevas seaduses või põhikirjas sätestatud tingimustega. (2) Ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse isikule, keda ei võetud ühistu liikmeks, kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (3) Ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus peab sisaldama liikmeks vastuvõtmisest keeldumise põhjust. (4) Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse peale, kui selle on teinud juhatus, võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul otsusest teada saamise päevast arvates. Üldkoosolek peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kaebuse saamisele järgneval üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha peab kaebuse esitajale teatama kirjalikult. Üldkoosoleku otsuse ärakiri saadetakse kaebuse esitajale kolme päeva jooksul selle tegemise päevast arvates. (5) Füüsiline isik võib üldkoosoleku otsuse peale liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates. (6) Üldkoosoleku otsus juriidilise isiku ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta on lõplik. § 16. Liikmete arvestus (1) Ühistu juhatus peab liikmete nimekirja, millesse kantakse igaühe nimi, liikmeksastumise aeg, elu- või asukoht, isiku- või registrikood, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta, tasutud osamaksu suurus ja selle tasumise aeg, andmed osamaksu võõrandamise ja tagastamise kohta, andmed liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta. Elamuühistu puhul märgitakse nimekirjas ka liikmete korterite numbrid. Nimekirja võib kanda ka muid andmeid, kui see on sätestatud põhikirjas ega ole vastuolus seadusega. Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajal on õigus nõuda registrissekantud ühistu juhatuselt ühistu liikmete nimekirjast väljavõtte esitamist kehtivate andmete lõikes. (2) Ühistu liikmele antakse liikmeraamat või liikmekaart, kui see on sätestatud põhikirjas. [17.06.1998] § 17. Liikme õigused Ühistu liikmel on õigus: 1) osa võtta ühistu üldkoosolekust; 2) valida ja olla valitud ühistu juhtimis- ja kontrollorganitesse; 3) saada teavet ühistu tegevuse tulemuste kohta; 4) saada osa ühistu liikmetele jaotatavast kasumist; 5) astuda ühistust välja ja võõrandada tasutud osamaks; 6) ühistust väljaastumisel, väljaarvamisel saada tagasi osamaks käesolevas seaduses sätestatud korras; 7) kasutada teisi käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud õigusi. § 18. Liikme kohustused (1) Ühistu liige on kohustatud: 1) täitma käesolevast seadusest ja ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid; 2) tasuma põhikirjas sätestatud suuruses ja korras osamaksu; 3) osa võtma ühistu tegevusest, kasutama ühistu teenuseid vastavalt põhikirjale. § 19. Ühistu ja tema liikmete varaline vastutus (1) Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. (2) Ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest. Kui ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühistu kohustuste eest tasumata osamaksu ulatuses. (3) Kui ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ka enne tema ühistu liikmeks vastuvõtmist tekkinud ühistu kohustuste eest. [15.02.1995] § 20 [kehtetu ­ 15.02.1995] § 21. Ühistust väljaastumine (1) Liikmel on õigus juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel ühistust välja astuda. (2) Juhatus peab rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja ühistu vastastikused varalised õigused ja kohustused. (3) Juhatuse otsuse ärakiri liikme ühistust väljaastumise kohta tuleb saata väljaastunud liikmele kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. § 22. Ühistust väljaarvamise alused Liige arvatakse ühistust välja: 1) tema surma korral; 2) juriidilise isiku lõpetamisel; 3) kui ta ei vasta käesolevas seaduses või ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele; 4) juriidilise isiku ühinemisel või jagunemisel, kui tema õigusjärglane ei esita liikmeks astumise avaldust või ei vasta käesolevas seaduses või ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele; 5) kui ta ei täida käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi ja nende mittetäitmine on põhikirja järgi väljaarvamise aluseks. [15.02.1995] § 23. Ühistust väljaastumise ja väljaarvamise päev (1) Liige loetakse ühistust väljaastunuks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast arvates. (2) Surnud liikme liikmeksolek lõpeb tema surmapäevast. (3) Juriidilise isiku lõppemisel loetakse ta ühistust välja arvatuks tema lõppemise päevast arvates. (4) Käesoleva seaduse § 22 punkti 4 alusel ühistust väljaarvatud ühinenud või jagunenud juriidiline isik loetakse välja arvatuks ühinemise või jagunemise päevast arvates. (5) Käesoleva seaduse § 22 5. alapunkti alusel välja arvatud liige loetakse väljaarvatuks väljaarvamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. [15.02.1995] § 24. Liikme õiguste ja kohustuste lõppemine (1) Päevast, mil liige loetakse ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused. (2) Väljaastunud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad majandusaasta viimasel päeval, kui väljaastumisavaldus on esitatud vähemalt kaks kuud enne majandusaasta lõppu. Hiljem esitatud avalduse korral lõpevad varalised õigused ja kohustused järgmise majandusaasta viimasel päeval. Käesolevas lõikes sätestatut ei rakendata liikme õiguste ja kohustuste lõppemisel vastavalt käesoleva seaduse § 30 4. lõikele. (3) Ühistust väljaarvatud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad selle majandusaasta viimasel päeval, mil liige suri, juriidiline isik lõppes, ühines või jagunes või võeti vastu liikme väljaarvamise otsus vastavalt käesoleva seaduse § 22 5. alapunktile. [15.02.1995] § 25. Pärija õigused (1) Ühel ühistu liikme pärijatest on õigus astuda ühistu liikmeks, kui ta vastab käesoleva seaduse § 13 ja ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele. Pärija esitab liikmeks astumise kirjaliku avalduse ühe aasta jooksul ühistu liikme surma päevast arvates. Pärija ühistu liikmeks vastuvõtmisel loetakse ta liikmeks endise liikme surmapäevast. (2) Pärija ühistu liikmeks vastuvõtmisel arvestatakse endise liikme poolt tasutud osamaks liikmeks võetud pärija osamaksuks ja temale lähevad üle kõik ühistu liikme varalised õigused ja kohustused. (3) Pärijatevahelise vaidluse liikmeks saamise üle lahendab kohus. § 26. Juriidilisest isikust liikme õiguste üleminek tema reorganiseerimisel (1) Ühistu juriidilisest isikust liikme ühinemisel või jagunemisel on tema õigusjärglasel või ühel nendest õigus astuda ühistu liikmeks, kui ta vastab põhikirjas sätestatud tingimustele ja esitab juhatusele vastava kirjaliku avalduse kahe kuu jooksul, arvates ühinemisest või jagunemisest. Juriidilise isiku õigusjärglase liikmeks vastuvõtmisel lähevad talle üle liikme õigused ja kohustused ja ta loetakse liikmeks ühinemise või jagunemise päevast arvates. (2) Õigusjärglase liikmeks vastuvõtmisel arvestatakse reorganiseeritud liikme tasutud osamaks õigusjärglase osamaksuks. (3) Kui õigusjärglane ei esita liikmeks astumise avaldust või teda ei võeta liikmeks, arvatakse reorganiseeritud juriidiline isik ühistust välja reorganiseerimise päevast arvates. [15.02.1995] § 27. Väljaarvamise otsus ja selle peale edasikaebamine (1) Liikme ühistust väljaarvamise otsuse teeb üldkoosolek, kui põhikirjas ei ole sätestatud, et ühistust väljaarvamine kuulub juhatuse pädevusse. (2) Liikme ühistust väljaarvamise otsuse ärakiri tuleb saata ühistust välja arvatud liikmele kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (3) Ühistu liikme mittenõustumisel juhatuse poolt tehtud väljaarvamise otsusega on tal õigus kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul otsuse ärakirja saamise päevast arvates. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud kaebus tuleb läbi vaadata kaebuse saamisele järgneval üldkoosolekul. Üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast peab kaebuse esitajale teatama kirjalikult. (5) Kaebuse esitanud isiku puudumine üldkoosolekult, kui temale on koosoleku toimumisest teatatud, ei ole takistuseks kaebuse arutamisel, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. (6) Üldkoosoleku otsuse ärakiri saadetakse kaebuse esitanud isikule kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (7) Isik, kes ei nõustu üldkoosoleku otsusega tema väljaarvamise kohta, võib pöörduda avaldusega kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. IV. ÜHISTU VARA § 28. Ühistu vara (1) Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest laekumistest. (2) Ühistul on osakapital ja, lähtudes ühistu liigist ning eesmärkidest, reservkapital ja muud sihtotstarbelised kapitalid. (3) Osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. [15.02.1995] § 29. Liikme osamaks (1) Osamaksu suurus määratakse põhikirjas. Osamaksud on võrdsed, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. (2) Osamaks võib olla rahaline või mitterahaline. (3) Mitterahalise osamaksu hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Mitterahalise osamaksu hindamise õigsuse eest vastutavad seda hinnanud isikud solidaarselt. (4) Ühistu liige peab tasuma osamaksu ühe aasta jooksul põhikirjas ettenähtud tähtajal ja korras. [15.02.1995] § 30. Osamaksu võõrandamine (1) Liikmel on õigus võõrandada oma osamaks isikule, kes vastab käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele. (2) Osamaksu võõrandamisest tuleb teatada ühistu juhatusele kümne päeva jooksul, esitades võõrandamist tõendava dokumendi ärakirja koos võõrandaja avaldusega ühistust väljaastumise ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Avaldused vaatab ühistu juhatus läbi üheaegselt ühe kuu jooksul nende esitamise päevast arvates. (3) Kui osamaksu omandaja vastab käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele, on juhatus kohustatud tegema otsuse osamaksu omandaja vastuvõtmise kohta ühistu liikmeks ja osamaksu võõrandanud liikme ühistust väljaastumisavalduse rahuldamise kohta. (4) Osamaksu võõrandanud liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus läheb üle osamaksu omandajale juhatuse otsuse tegemise päevast. (5) Kui osamaksu omandaja ei vasta käesolevas seaduses ja ühistu põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele, on juhatusel õigus keelduda tema vastuvõtmisest ühistu liikmeks ning väljaastunud liikmele tagastatakse tema osamaks. § 31. Osamaksu tagastamine (1) Ühistust välja astunud või välja arvatud liikmele tagastatakse osamaks kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates. (2) Mitterahaline osamaks tagastatakse rahas, kui ühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. (3) Osamaksu võõrandamisel käesoleva seaduse § 30 1.--4. lõikes ettenähtud korras osamaksu ei tagastata. (4) Surnud liikme pärijale, kes ei astu ühistu liikmeks, tagastab ühistu osamaksu ühe aasta möödumisel liikme surmast ühe kuu jooksul. § 32 [kehtetu ­ 15.02.1995] § 33. Reservkapital (1) Tulundusühistu kohustiste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mittetulundusühistu moodustab reservkapitali, kui see on ette nähtud põhikirjas. (2) Reservkapital moodustatakse ja seda täiendatakse sisseastumismaksudest, kasumieraldistest ja reservkapitali intressidest. (3) Reservkapitali suurus peab olema vähemalt pool osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra. Kui reservkapitali suurus vastab põhikirjas ettenähtule, võidakse lõpetada selle suurendamine kasumieraldiste ja intresside arvel. (4) [kehtetu ­ 15.02.1995] § 34. Kasumi jaotamine (1) Ühistu kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel. (2) Puhaskasumi jaotamisel peab määrama: 1) eraldiste määra reservkapitali, mis peab olema vähemalt 20% puhaskasumist; 2) dividendidena liikmetele väljamakstava kasumiosa suuruse ja liikme dividendi määra, mille piirmäära võib ette näha põhikirjas ; 3) liikmete vahel ühistegevusest osavõtu järgi jaotatava kasumi osa ja määra, kui kasumi jaotamine selle järgi on põhikirjas ette nähtud; 4) eraldiste määra sihtkapitalidesse. (3) Majandusaasta kahjum kaetakse reservkapitalist. Kui reservkapitalist ei jätku, võidakse kahjum katta osakapitali arvel. Osakapitali osa, mis on kasutatud kahjumi katmiseks, kaetakse järgmistel majandusaastatel ühistu liikmetele dividendidena väljamaksmiseks määratud kasumiosa arvel. (4) Mittetulundusühistu ei või maksta liikmetele dividendi. [15.02.1995; 28.05.1996] V. ÜHISTU JUHTIMINE § 35. Ühistu juhtimisorganid Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Ühistu põhikirjas võidakse ette näha ka muid juhtimisorganeid. § 36. Üldkoosolek (1) Liikmete üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtimisorgan. (2) Üldkoosoleku võib läbi viia tegevuspiirkondade kaupa. (3)--(5) [kehtetud -- 15.02.1995] § 361. Volinike koosolek (1) Üle 200 liikmega ühistu juhtimisorganiks võib lisaks üldkoosolekule olla liikmete volinike koosolek, kui see on ette nähtud põhikirjas. (2) Volinike koosolek võib otsustada üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Volinike koosolek ei või otsustada käesoleva seadustiku § 37 punktis 1 ja 2 nimetatud küsimusi. (3) Volinike valimise alused ja kord määratakse põhikirjas. (4) Igal volinikul on volinike koosolekul üks hääl, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. (5) Volinike koosolekule kohaldatakse üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [15.02.1995] § 37. Üldkoosoleku pädevus Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine; 2) ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine; 3) asutajaliikmete tegevuse heakskiitmine; 4) aastaaruande ja bilansi kinnitamine; 5) revisjoniaruande kinnitamine; 6) juhatuse tegevusele hinnangu andmine; 7) kasumi jaotamine ja kapitalide moodustamine; 8) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu, nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine; 9) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine; 10) käesoleva seaduse §-des 15 ja 27 nimetatud kaebuste lahendamine; 11) ühistu keskühistu või muu ühingu või liidu liikmeks astumise otsustamine; 12) prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine, kui seda ei ole põhikirjaga antud juhatuse pädevusse; 13) muude seaduse või põhikirjaga koosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. [15.02.1995; 28.05.1996] § 38. Üldkoosoleku kokkukutsumine (1) Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. (2) Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates. (3) Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või põhikirjas ettenähtud tähtaja jooksul vähemalt 1/10 ühistu liikmete või vähemalt 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused. (4) Kui juhatus ei ole põhikirjas ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühistu liikmetel õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda. (5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. (6) Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord. § 39. Ühistu liikme hääleõigus (1) Ühistu liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl. (2) Ühistu liige võib hääleõigust kasutada esindaja kaudu volikirja alusel. (3) Füüsilisest isikust ühistu liiget võib esindada teine ühistu liige. (4) Ühistu liige võib üldkoosolekul esindada ainult ühte ühistu liiget. Kui ühistul on üle 1000 liikme, võib üks liige esindada põhikirjas määratud arvu ühistu liikmeid, kuid mitte üle üheksa liikme. [15.02.1995] § 40. Liikme hääleõiguse piiramine (1) Ühistu liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel: 1) ühistu nõue tema vastu või tema vabastamine varalistest või muudest kohustustest; 2) tema väljaarvamine ühistust; 3) tema ja ühistu vahelist lepingut puudutavad küsimused. (2) Juhatuse liige ei saa osa võtta hääletamisest üldkoosolekul juhatuse tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav. [15.02.1995] § 41. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine (1) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. (2) Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. (3) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest ja käesolevas seaduses ega põhikirjas ei ole sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest. (4) Üldkoosoleku läbiviimisel tegevuspiirkondade kaupa tehakse üldkoosolekust osavõtnute arv ja otsuste vastuvõtmise poolt hääletanute arv kindlaks kõigi piirkondlikest koosolekutest osa võtnud ühistu liikmete arvu ja nende hääletamistulemuste summeerimise teel. [15.02.1995] § 42. Üldkoosoleku protokollimine (1) Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Üldkoosoleku läbiviimisel tegevuspiirkondade kaupa koostatakse iga koosoleku kohta eraldi protokoll käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt. § 43. Juhatuse pädevus (1) Juhatus on ühistu alatiselt tegutsev juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub: 1) ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, kui see on käesolevas seaduses või põhikirjas ette nähtud; 2) liikmete nimekirja pidamine; 3)--4) [kehtetud -- 15.02.1995] 5) ühistu töötajate töölevõtmine ja vabastamine; 6) majandusaasta aruande ja bilansi esitamine üldkoosolekule; 7) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse. (2) Ühistus, kus on vähem kui kümme liiget, valib üldkoosolek ühistu juhataja, kellele laieneb juhatuse pädevus. (3) Juhatuse volituste tähtaeg määratakse põhikirjas, kuid see ei tohi ületada viit aastat. (4) Kui ühistul on üle kümne alalise töötaja, kohaldatakse juhatuse pädevusele ja tegevusele äriseadustiku §-des 180 ja 184--187 sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Kui ühistu osakapital on üle 400 000 krooni, tuleb käesoleva seaduse § 35 alusel põhikirjas sätestada juhtimisorganina nõukogu. Nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313; 1998, 2, 48; 23, 322; 30, 410; 36/37, 552; 59, 941) §-des 316--327 ja 333 sätestatut. [15.02.1995; 17.06.1998] § 431. Juhatuse esindusõigus (1) Ühistut võib esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühistut mitmekesi või ühiselt. (2) Juhatuse esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui see ei ole registrisse kantud. [15.02.1995; 17.06.1998] § 44. Juhatuse esimees (1) Juhatuse liikmed valivad enda hulgast esimehe, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et seda teeb üldkoosolek. (2) Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. [15.02.1995] § 45. Juhatuse koosolek (1) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. (2) Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt 1/2 juhatuse liikmetest. (3) Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. (4) Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed. § 46. Juhatuse liikme vastutus (1) Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. (2) Juhatuse liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud, või tema puudumine mõjuval põhjusel (haigus, lähetus ja muu selline) juhatuse koosolekult, millel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsus vastu võeti. (3) Juhatuse liikmed vabanevad vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest, kui üldkoosolek on juhatuse tegevuse heaks kiitnud. § 47 [kehtetu -- 15.02.1995] § 471. Aruannete kinnitamine (1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941) sätestatud korras. (2) Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja kasumijaotamise ettepaneku (majandusaasta aruande) ühistu liikmete üldkoosolekule. Aruannetele tuleb lisada revisjonikomisjoni arvamus ja kui ühistul on audiitor või nõukogu, peab lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse. (3) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. [17.06.1998] § 48. Raamatupidamine (1) Ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras. (2) Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad ühistu revisjonikomisjon või revident ja seaduses sätestatud isikud oma pädevuse piires. [15.02.1995] § 49. Revisjonikomisjon (1) Ühistu kontrollorgan on revisjonikomisjon. Ühistus, kus on vähem kui 30 liiget, valitakse revident, kellel on revisjonikomisjoni pädevus, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. (2) Revisjonikomisjoni liikmeks ega revidendiks ei või olla ühistu juhatuse liige ega raamatupidaja, samuti nende abikaasa, laps, õde, vend või vanem. (3) Revisjonikomisjon või revident viib läbi ühistu majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. [15.02.1995] § 50. Revisjonikomisjoni liikme või revidendi õigused ja kohustused (1) Revisjonikomisjoni liikmel või revidendil on õigus ja kohustus kontrollida ühistu vara, arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ning õigus nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete täitmiseks. (2) Revisjonikomisjoni liikmel või revidendil on õigus osa võtta juhatuse koosolekutest hääleõiguseta. § 51. Revisjonikomisjoni koosolek (1) Revisjonikomisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. (2) Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest. (3) Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu kohalolijate vähemalt kahekolmandikulise poolthäälte enamusega. (4) Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Revisjonikomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonikomisjoni liikmed. VI. ÜHISTU LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE [15.02.1995] § 52. Ühistu lõpetamise alused Ühistu lõpetatakse: 1) üldkoosoleku otsuse alusel; 2) kohtuotsusega; 3) kui ühistusse on jäänud vähem kui kolm liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud; 4) muudel seaduse või põhikirjaga sätestatud alustel. [15.02.1995] § 53. Ühistu lõpetamise otsustamine üldkoosolekul (1) Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest. (2) Ühistu liikmel, kes ei nõustu üldkoosoleku otsusega ühistu lõpetamise kohta, on õigus pöörduda kohtu poole ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. [15.02.1995] § 54. Sundlõpetamine (1) Ühistu lõpetatakse kohtuotsusega: 1) kui üldkoosolek ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik; 2) ühistu pankroti korral; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel. (2) Enne ühistu sundlõpetamise otsustamist võib kohus määrata tähtaja sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamiseks. [15.02.1995] § 55. Lõpetamisotsuse kandmine registrisse (1) Ühistu lõpetamisotsuse kandmiseks registrisse esitab juhatus avalduse, milles märgitakse likvideerijate nimed, isikukoodid ja elukohad. Avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus ja protokoll. (2) Kui ühistu lõpetatakse kohtuotsuse alusel, saadab kohus otsuse registrile. [15.02.1995; 17.06.1998] § 56. Likvideerimine Ühistu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [15.02.1995] § 57. Likvideerijad (1) Ühistu lõpetamisel üldkoosoleku otsuse alusel valib likvideerijad üldkoosolek. (2) Ühistu sundlõpetamisel määrab likvideerijad kohus. [15.02.1995] § 58. Likvideerijate õigused ja kohustused (1) Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Kui ühistul on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada ühistut ainult ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingute tegemiseks. (2) Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. (3) Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühistu likvideerimiseks. (4) Likvideerijad ei pea ühistu vara müüma, kui see ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vajalik ja kui üldkoosolek võtab vastu vastava otsuse. (5) Likvideerimismenetluse ajal võib ühistu nime kasutada ainult koos täiendiga «likvideerimisel». [15.02.1995; 17.06.1998] § 581. Pankrotiavalduse esitamine Kui likvideeritava ühistu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. [15.02.1995] § 582. Bilansid ja revisjoniaruanne (1) Likvideerimise alustamisel ja lõpetamisel koostavad likvideerijad bilansi. (2) Revisjonikomisjon (revident) on likvideerimise alustamisel kohustatud koostama revisjoniaruande ja esitama selle likvideerijatele ühe kuu jooksul, arvates ühistu lõpetamise otsuse tegemisest. [15.02.1995] § 583. Võlausaldajatele teatamine (1) Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate ühistu likvideerimismenetlusest ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. (2) Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma. (3) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid nõude nelja kuu jooksul. [15.02.1995] § 584. Ühistu vara jaotamine (1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja osamaksude tagastamist allesjäänud vara jaotatakse liikmete vahel vastavalt nende osamaksudele, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. (2) Põhikirjas võib ette näha, et pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja osamaksude tagastamist allesjäänud vara antakse üle ühistu asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogule, kes võib kasutada seda ainult ühistegevuse jätkamiseks samas piirkonnas. (3) Väljamaksed tehakse rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. [15.02.1995] § 585. Registrist kustutamine Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, osamaksude tagastamist ja ülejäänud vara jagamist osanike vahel või üleandmist kohaliku omavalitsuse volikogule, esitavad likvideerijad avalduse ühistu registrist kustutamiseks ning likvideeritud ühistu dokumentide hoidja registrisse kandmiseks. Dokumentide hoidja kohta tuleb märkida tema nimi, isiku- või registrikood ning elu- või asukoht. [15.02.1995; 17.06.1998] § 586. Likvideerijate vastutus Likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest samadel alustel nagu juhatuse liikmed. [15.02.1995] § 587. Ühistu ühinemise ja jagunemise lubatavus (1) Ühistu võib ühineda ainult ühistuga ja jaguneda ainult ühistuteks. (2) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks ja jagunemiseks nõutav pädeva asutuse luba. [15.02.1995] VII. KESKÜHISTU § 59. Keskühistu asutamine ja tegevuse reguleerimine (1) Keskühistu asutatakse vähemalt kolme asutajaühistu poolt. Keskühistu liikmeks võivad olla ainult ühistud või keskühistud. (2) Keskühistu asutamine ja tema tegevus toimub käesoleva seaduse järgi, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (3) Keskühistul peab olema osakapital. §-d 60--61 [kehtetud ­ 17.06.1998] § 62. Keskühistu liikme osamaks Keskühistu liikme osamaks on rahaline. Osamaksu suurus võib olla erinev ja see sätestatakse keskühistu põhikirjas. § 63 [kehtetu ­ 17.06.1998] §-d 64--65 [kehtetud ­ 15.02.1995]