Kärdla Linnavolikogu — Kärdla Linnavolikogu kodukorra kinnitamine — KO, 135, 1216

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõikest 5, Kärdla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärdla Linnavolikogu kodukord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 3, 29. mai 2000. a määrus nr 11 ja 27. oktoobri 2003. a määrus nr 12. 3. Määrus jõustub 1. mail 2004. a. Volikogu esimees Jüri OJASOO Kärdla Linnavolikogu 19. aprilli 2004. a määruse nr 25 lisa KÄRDLA LINNAVOLIKOGU KODUKORD I. Üldsätted 1. Kärdla Linnavolikogu (edaspidi volikogu) kodukord sätestab volikogu, tema juhatuse, komisjonide ja fraktsioonide töökorra. II. Volikogu istung 2. Volikogu lahendab küsimusi istungitel, mis toimuvad vähemalt kord kuus üldjuhul iga kuu neljandal esmaspäeval algusega kell 17.00. 3. Volikogu istungi toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt avalikustatakse kohalikus ajalehes. Istungi päevakorra projekt ning määruste ja otsuste eelnõud saadetakse volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne istungit. 4. Volikogu arutab väljasaadetud päevakorra projektis olevaid ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 5. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab esitatud eelnõude ja laekunud materjalide alusel, kooskõlastatult volikogu juhatusega, volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need määruste ja otsuste eelnõud, mis on vormistatud vastavalt kodukorra punktile 59. 6. Volikogu erakorraline istung kutsutakse kokku linnavalitsuse, volikogu juhatuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsuja poolt esitatud eelnõude ja muude erakorraliste küsimuste arutamiseks. Istungi kokkukutsuja esitab kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi vajaduse kohta. Erakorraline istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast ettepaneku registreerimist linnavalitsuse kantseleis. 7. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees. Esimehe äraolekul juhib istungit volikogu aseesimees. Kui ka aseesimees ei ole saabunud, avab istungi vanim kohalolev volikogu liige. Istungi juhataja valitakse lahtisel hääletusel. 8. Istungi läbiviimiseks nõutava kvoorumi puudumisel kutsub istungi juhataja volikogu istungi uuesti kokku sama päevakorraga teisel ajal. 9. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi või mõne küsimuse arutamise istungil kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 10. Volikogu istungid protokollitakse ja need avalikustatakse linna põhimääruses sätestatud korras. 11. Istungi tööaeg on koos vaheaegadega kuni neli tundi. 12. Istungi töös tehakse 10-minutiline vaheaeg iga pooleteise tunni järel ja kuni 10 minutit volikogu fraktsiooni esindaja ettepanekul. III. Hääletamine volikogu istungil 13. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (st poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu). 14. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Nimeline või salajane hääletamine viiakse läbi siis, kui seda nõuab vähemalt 1/5 kohalolijaist. 15. Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise eel tuleb kindlaks teha kohalviibivate volikogu liikmete arv. Hääletamisest võivad osa võtta üksnes istungil viibivad volikogu liikmed. 16. Volikogu istungil kinnitatud päevakorda saab muuta poolthäälteenamusega. 17. Volikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 18. Kärdla linna põhimääruse punkti 16.1 alapunktides 16.1.2, 16.1.4, 16.1.6–16.1.10, 16.1.14–16.1.15, 16.1.18, 16.1.24 ja 16.1.26 nimetatud küsimustes ning põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 19. Seaduses ettenähtud juhtudel otsustatakse isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega, (st poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust). 20. Isikuvalimistel, kui ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. 21. Volikogu esimehe, aseesimehe, linnapea ja abilinnapea valimised toimuvad Kärdla linna põhimääruses sätestatud korras. 22. Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 23. Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, linnapeal, linnavalitsuse liikmetel ja linnasekretäril. Teistele linnavalitsuse töötajatele ja istungile kutsutud isikutele annab sõna istungi juhataja. IV. Küsimuste arutamine volikogu istungil 24. Volikogu määruse või otsuse eelnõu arutelu seisneb ettekande, kaasettekannete, sõnavõttude, repliikide ning ettekandjate lõppsõna ärakuulamises. Volikogu määruse või otsuse eelnõu kannab istungil ette selle esitaja või tema esindaja. Üldjuhul esineb kaasettekandega juhtivkomisjon. Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjatele ettekande ning kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata mõne päevakorrapunkti arutamise aega. 25. Ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse kuni 10 minuti jooksul. 26. Kaasettekanne kujutab endast ettekande täiendavat käsitlemist kuni 10 minuti jooksul. 27. Sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses kuni 5 minuti jooksul. 28. Repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutatavas küsimuses, kestusega kuni 2 minutit. 29. Päevakorra igas küsimuses on punktis 23 loetletud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjatele. Küsimus tuleb esitada lühidalt ja arusaadavalt omapoolsete kommentaarideta. 30. Ettepanekud, mis eelnõude muutmiseks on tehtud istungi käigus, pannakse hääletusele juhul, kui need on esitatud kirjalikult istungi juhatajale enne määruse või otsuse eelnõu hääletusele panemist. 31. Ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsioonil on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. 32. Volikogu liige võib esitada arupärimise linnapeale ja linnavalitsuse liikmele, edastades selle kirjalikult linna kantseleisse hiljemalt üks nädal enne volikogu istungit. Arupärimine edastatakse kantselei poolt vastavale ametiisikule, kes vastab sellele järgmisel volikogu istungil. V. Eelnõude esitamine volikogus arutamiseks 33. Eelnõusid võivad esitada: 33.1. volikogu liikmed; 33.2. volikogu fraktsioonid; 33.3. volikogu komisjonid; 33.4. volikogu juhatus; 33.5. linnavalitsus; 33.6. linnapea; 33.7. vähemalt 1% hääleõiguslikest Kärdla linna elanikest; 33.8. linna valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. 34. Volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele umbusalduse avaldamise algatamise õigus on vähemalt ühel neljandikul volikogu koosseisust. Nõue vormistatakse vastavasisulise eelnõuna. 35. Volikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise algatamise õigus on volikogu juhatusel või vähemalt ühel neljandikul volikogu koosseisust. 36. Volikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. VI. Eelnõu üleandmine 37. Algatatavate määruste, otsuste, avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõud koos seletuskirjadega ning muude vajalike lisadega esitatakse volikogu esimehe nimele linnavalitsuse kantseleisse. Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja või tema esindaja nime ja allkirjaga. 38. Eelnõud peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed. 39. Välislepinguid käsitlevad eelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse koopiaga. Eestikeelse originaali puudumisel esitatakse lepingu eestikeelne tõlge, millel on tõlkija nimi. 40. Kui eelnõu algataja ei ole järginud punkides 37–39 sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab volikogu esimees eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. VII. Juhtivkomisjoni määramine 41. Volikogu esimees või tema asendaja määrab üldjuhul esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. VIII. Juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu kohta 42. Juhtivkomisjon kujundab eelnõu kohta oma seisukoha kahe nädala jooksul, alates juhtivkomisjoni määramisest ning esitab selle volikogu istungil eelnõu menetlemise käigus. Juhul kui juhtivkomisjon eelnõud ei toeta, teeb ta volikogule ettepaneku arvata eelnõu volikogu menetlusest välja. Vastava otsuse teeb volikogu hääletamise teel. 43. Kui linnavalitsus ei ole eelnõu algataja, siis esitab ta eelnõu kohta oma seisukoha juhtivkomisjonile. Seisukoht esitatakse kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates eelnõu saamisest volikogu esimehelt. Seisukoha andmisest loobumisel teatab linnavalitsus sellest juhtivkomisjonile ühe nädala jooksul, arvates eelnõu saamisest. IX. Eelnõude menetlemise kord 44. Volikogu menetleb esitatud eelnõusid üldjuhul kahel lugemisel. Volikogu juhatuse ettepanekul menetleb volikogu eelnõud ühel lugemisel. Arengukava kinnitamist (muutmist) ning eelarve (lisaeelarve) kinnitamist menetleb volikogu kolmel lugemisel. Kolmandale lugemisele võib suunata ka iga muu eelnõu vastavalt punktile 51. Linna eelarve muutmist menetleb volikogu kahel lugemisel. 45. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja (või tema esindaja) ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Selle tulemusel peaks selguma eelnõu vajalikkus ja selle edasine menetlemine. Seejärel esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Eelnõu menetlemisel vaid ühel lugemisel kuulatakse ära ka volikogu liikmete sõnavõtud ja repliigid. Kui juhtivkomisjoni seisukoht on positiivne ja ükski fraktsioon pole esitanud eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamata. Teisele lugemisele suunatud eelnõude kohta on volikogu liikmetel ja fraktsioonidel võimalik esitada muudatusettepanekuid kahe nädala jooksul, alates esimese lugemise lõpetamisest. 46. Teisele lugemisele esitab juhtivkomisjon koos eelnõu algatajaga muudetud eelnõu redaktsiooni (mis on vajadusel keeleliselt ja juriidilis-normitehniliselt viimistletud) ning milles on arvestatud muudatusettepanekutega, mida juhtivkomisjon on toetanud. Kõik õigeaegselt laekunud kirjalikud muudatusettepanekud selle eelnõu juurde koos juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukohtadega esitatakse samuti teisele lugemisele. Teise lugemise alguses esineb eelnõu algataja ettekandega ja juhtivkomisjon kaasettekandega, milles selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga toimunud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid. Ettekandjatele esitatakse küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Seejärel kuulatakse ära volikogu liikmete sõnavõtud ja repliigid. Uusi muudatusettepanekuid võib teha vaid selles osas, kus eelnõu tekst on pärast esimest lugemist muutunud. 47. Muudatusettepanekuid, mida juhtivkomisjon on toetanud, hääletatakse vaid juhul, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. Võrdsete häälte korral otsustab juhtivkomisjoni arvamus. 48. Muudatusettepanekud, mida juhtivkomisjon ei toetanud ja volikogu istungil tehtud uued muudatusettepanekud pannakse hääletusele. Kui tegemist on üksteist välistavate ettepanekutega, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletusele. Igas hääletusvoorus langeb välja vähem hääli saanud ettepanek. Võrdse tulemuse puhul otsustab volikogu istungi juhataja arvamus. 49. Teine lugemine katkestatakse eelnõu algataja või juhtivkomisjoni nõudel või siis, kui volikogu nii otsustab. Katkestamisel määratakse tähtaeg teise lugemise jätkamiseks. Teise lugemise jätkamiseks peavad muudatusettepanekud olema juhtivkomisjonis läbi arutatud ja muudetud tekst volikogu liikmetele kätte jagatud. Kui eelnõu teine lugemine katkestati, siis on volikogu liikmetel, komisjonidel ja fraktsioonidel õigus esitada juhtivkomisjonile täiendavaid ettepanekuid eelnõu kogu teksti ulatuses, juhtivkomisjoni poolt määratud tähtajaks. 50. Kui muudatusettepanekute hääletamise järel pole tehtud ettepanekut teise lugemise katkestamiseks või kolmandaks lugemiseks, siis pannakse teisel lugemisel, pärast muudatusettepanekute hääletamist, kogu eelnõu tervikuna hääletamisele. 51. Ettepaneku eelnõu kolmandaks lugemiseks võib teha juhtivkomisjon või fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanekul pannakse eelnõu kolmandale lugemisele hääletamata. Ülejäänud juhtudel otsustatakse eelnõu kolmandale lugemisele panemine hääletamisega. 52. Eelnõu tuleb kolmandale lugemisele volikogu järgmisel istungil. Teise lugemise järel võib muudatusettepanekuid esitada volikogu fraktsioon või alatine komisjon. Need ettepanekud peavad kolmanda lugemise alguseks olema kirjalikult esitatud kõigile volikogu liikmetele koos juhtivkomisjoni seisukohaga. Kolmandal lugemisel võib eelnõu kohta sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja alatise komisjoni esindaja. Nende nõudmisel võib teisel lugemisel eelnõusse tehtud muudatusi uuesti hääletusele panna. Muudatusettepanekute ja kogu eelnõu hääletamine toimub analoogiliselt teise lugemisega. 53. Eelnõu algatajal on õigus ükskõik millisel eelnõu menetlemise etapil see tagasi võtta. Sellisel juhul läheb eelnõu volikogu menetlusest välja. X. Menetluse erijuhud 54. Linnavalitsuse poolt esitatud kiireloomulised küsimused: 54.1. volikogu juhatuse ettepanekul võib kiireloomulistena arutada volikogu istungil linnavalitsuse poolt esitatud eelnõusid; 54.2. kiireloomulisi küsimusi menetletakse ainult ühel lugemisel. 55. Umbusalduse avaldamine 55.1. kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, esitatakse volikogu juhatusele. Algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus; 55.2. küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda. Umbusaldatav isik ei või juhatada istungit. Küsimust arutatakse ka juhul, kui umbusaldatav ei ole kohal; 55.3. ettekande teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada üks küsimus. Läbirääkimisi ei alustata. Isikul, kellele avaldatakse umbusaldust, või tema esindajal on õigus kaasettekandeks. Igal volikogu liikmel on õigus esitada umbusaldatavale või tema esindajale üks küsimus, ka juhul, kui kaasettekannet ei esitata; 55.4. umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel, kui seadus ei näe ette salajast hääletamist; 55.5. kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, mis ei vasta häältelugemiskomisjoni antud vormile, mis on jäetud täitmata või millelt ei selgu hääletaja tahe; 55.6. umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus; 55.7. umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega; 55.8. kui umbusalduse avaldamine ei leidnud toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa; 55.9. umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või abilinnapea töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. Linnavalitsuse liige, kellele on avaldatud umbusaldust, jätkab tööd ametikohal, kuhu ta on tööle võetud; 55.10. umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või aseesimehe ametist vabastamise ja komisjoni esimehe, revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest vabastamise. XI. Volikogu päevakord 56. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu istungil. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 56.1. volikogu liikmed; 56.2. linnavalitsus ja linnapea; 56.3. volikogu juhatus, komisjonid, fraktsioonid. 57. Volikogu päevakorra eelnõusse lülitamiseks peab korrektselt vormistatud määruse või otsuse eelnõu olema esitatud linnavalitsuse kantseleisse hiljemalt kolm nädalat enne volikogu istungit. 58. Teisele lugemisele läheb eelnõu uus tekst, mis arvestab juhtivkomisjoni poolt aktsepteeritud parandusettepanekuid. Eelnõu algataja esitab sellise parandatud tekstiga eelnõu volikogu kantseleisse vähemalt nädal aega enne volikogu istungit. 59. Eelnõu või selle kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 59.1. eelnõu esitaja nimi, allkiri, esitamise kuupäev; 59.2. eelnõu koostaja nimi ning nimekiri istungile kutsutavate isikute kohta; 59.3. juhtivkomisjoni seisukoht eelnõu kohta vastavalt punktile 42; 59.4. linnavalitsuse seisukoht eelnõu kohta, mis ei ole esitatud linnavalitsuse poolt vastavalt punktile 43; 59.5. kulutusi nõudvatele eelnõudele peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve ja lisaeelarve menetlemise käigus; 59.6. eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 59.7. eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 60. Volikogu sisemist töökorraldust puudutavaid küsimusi võib arutada ka ilma eelnõusid eelnevalt esitamata. 61. Istungi esimeseks päevakorrapunktiks on üldjuhul linnavalitsuse infotund, viimaseks muud küsimused. 62. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse lahtisel hääletusel poolthäälteenamusega. XII. Volikogu komisjonid 63. Volikogu moodustab alalisi ja ajutisi komisjone ning määrab nende tegevusvaldkonnad ja valib volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel komisjonide esimehed. 64. Volikogu kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul lahtisel hääletusel komisjoni liikmed. Komisjoni esimees arvestab volikogu fraktsioonide ettepanekuid komisjonides osalemiseks. Fraktsioon ei saa nõuda suuremat esindatust komisjonis, kui on tema proportsionaalne esindatus volikogus. Igal fraktsioonil on õigus olla esindatud kõigis komisjonides. 65. Volikogu komisjon on vähemalt viieliikmeline. Pooled komisjoni liikmed peavad olema volikogu liikmed. Erandiks on revisjonikomisjon, mille esimees ja kuni kolm liiget valitakse ainult volikogu liikmete hulgast. 66. Komisjonide töövaldkonnad: 66.1. eelarve- ja majanduskomisjon: 66.1.1. eelarve, 66.1.2. palgakorraldus, v.a õpetajate palgakorraldus, 66.1.3. kohalikud maksud, koormised, 66.1.4. maksusoodustused, 66.1.5. ettevõtlus, 66.1.6. kinnisvara ost, müük, rentimine, munitsipaliseerimine (v.a maa munitsipaliseerimine), 66.1.7. linna organisatsiooniline struktuur, koosseisud, palgamäärad, 66.1.8. linna arengukava; 66.2. keskkonna- ja ehituskomisjon: 66.2.1. üld- ja detailplaneerimine, 66.2.2. investeeringud, 66.2.3. ehitus- ja kommunaalküsimused, 66.2.4. elamumajandus, 66.2.5. kultuurimälestiste säilitamine, 66.2.6. keskkonnakaitse, keskkonnastrateegiad, 66.2.7. maakorraldus, maa munitsipaliseerimine, 66.2.8. linna tehnovarustus, 66.2.9. liikluskorraldus, 66.2.10. heakord ja avalik kord, korrakaitse, 66.2.11. reklaam; 66.3. kultuuri- ja hariduskomisjon: 66.3.1. alus-, põhi-, kesk- ja kutsehariduse korraldus, 66.3.2. huviharidus ja täiskasvanute koolitus, 66.3.3. ühiskondlikud organisatsioonid, 66.3.4. kultuuriasutused, 66.3.5. meedia ja trükised, 66.3.6. välissuhted, suhted sõpruspiirkondadega, 66.3.7. sporditegevus, 66.3.8. õpetajate palgakorraldus; 66.4. sotsiaalkomisjon: 66.4.1. elanike sotsiaalsete huvide kaitse, toetused; 66.4.2. sotsiaalabi andmise korraldus; 66.4.3. lastekaitse; 66.4.4. tarbijakaitse; 66.4.5. tervishoid; 66.4.6. tööhõive; 66.5. revisjonikomisjon. 66.5.1. töövaldkonnad ja ülesanded on sätestatud Kärdla linna põhimääruses. 67. Komisjonil on õigus algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja anda arvamusi volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning kontrollida määruste ja otsuste täitmist. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linnavalitsuse õigusaktide algatamiseks. Komisjon võib informatsiooni saamiseks pöörduda arupärimisega vastavate riigi- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute poole. Komisjon võib oma tegevuses kasutada eksperte ja konsultante. 68. Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja juhatab komisjoni esimees, erandjuhtudel võib kokkukutsujaks olla ka tema esindaja või volikogu esimees. 69. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta volikogu ja linnavalitsuse liikmed, kes ei ole komisjoni liikmed. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. 70. Komisjon, kui ta on määratud juhtivkomisjoniks, peab temale suunatud otsuse või määruse eelnõu läbi vaatama kahe nädala jooksul alates juhtivkomisjoni määramisest. Komisjonile suunatud kirjad, avaldused ja muud materjalid, mis ei ole seotud volikogu otsuste ja määruste eelnõudega, arutab komisjon läbi ja vastab saatjale ühe kuu jooksul. 71. Komisjon võib arutada ka neid eelnõusid, kus ta ei ole määratud juhtivkomisjoniks. Nende eelnõude komisjoni koosoleku päevakorda võtmise otsustab komisjoni esimees. Kui keegi komisjoni liikmetest nõuab küsimuse päevakorda võtmiseks hääletamist, siis tehakse seda lihthäälteenamusega. Oma ettepanekud eelnõude kohta esitatakse juhtivkomisjonile. 72. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. 73. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Koosoleku protokollid, tehtud ettepanekud ja otsused esitatakse kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosolekut linnavalitsuse kantseleisse. Linnavalitsuse kantselei säilitab need ja annab (saadab) vajalikud koopiad esimesel võimalusel asjasthuvitatud isikutele. 74. Volikogu komisjonide teenindamise tagab linnavalitsuse kantselei. Komisjoni koosoleku protokollid on kättesaadavad kõigile ja asuvad linnavalitsuse kantseleis. XIII. Volikogu fraktsioonid 75. Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. 76. Otsus fraktsiooni moodustamise kohta, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus ja esimees ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, esitatakse volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks vastava otsuse üleandmise hetkest. 77. Fraktsiooni liikmeks või sealt välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samal ajal olla ainult ühe fraktsiooni liige. 78. Volikogu esimees või volikogu istungi juhataja teatab istungi algul registreeritud fraktsioonidest, nende koosseisudest, aga ka muudatustest nendes. XIV. Volikogu juhatus 79. Volikogu juhatus on volikogu töö paremaks korraldamiseks moodustatud organ. Juhatuse tööd juhib volikogu esimees. 80. Volikogu juhatusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja fraktsioonide esimehed. Juhatuse koosolekutel võivad sõnaõigusega osaleda ka volikogu komisjonide esimehed ja linnapea või tema poolt määratud linnavalitsuse liige. 81. Volikogu juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus. Otsused protokollitakse. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmed. Otsused tehakse lihthäälteenamusega. 82. Volikogu juhatus vaatab läbi ja kinnitab volikogu esimehe ettepanekul volikogu päevakorra eelnõu. Juhatus teeb volikogule ettepanekud eelnõude menetlemiseks vaid ühel lugemisel. 83. Juhatus arutab ja otsustab volikogu sisemise töökorralduse küsimusi. XV. Kärdla Linnavolikogu kodukorra muutmine 84. Kodukorra muutmine toimub volikogu määrusega kodukorra IX peatükis sätestatud korras.