Kärdla Linnavolikogu — Kärdla linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 135, 1215

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 ning Kärdla linna põhimääruse punkti 59, Kärdla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärdla linna põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2. 3. Määrus jõustub pärast selle avaldamist elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Jüri OJASOO Kärdla Linnavolikogu 19. aprilli 2004. a määruse nr 24 lisa KÄRDLA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Kärdla linna põhimääruse eesmärk 1.1. Kärdla linna põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse Kärdla linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Kärdla linna kohalik omavalitsus 2.1. Kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades Kärdla linna arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus Kärdla linnas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes korraldatava rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kärdla linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted 3.1. Kohalik omavalitsus Kärdla linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.4. linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. tegevuse avalikkus; 3.1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Kärdla linna omavalitsusorganid 4.1. Kärdla linna omavalitsusorganid on: 4.1.1. Kärdla Linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 4.1.2. Kärdla Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – volikogu poolt moodustatud täitevorgan. 5. Kärdla linna omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus : 5.1. korraldada oma haldusterritooriumil sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 5.2. korraldada linna omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide, raamatukogude, kultuuriasutuste, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste Kärdla linna omanduses olevate asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist riigieelarvest või muudest allikatest; 5.3. lisaks käesoleva määruse punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Kärdla linn neid kohaliku elu küsimusi, mis: 5.3.1. on talle pandud seadustega; 5.3.2. ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 5.4. täidab riiklikke kohustusi, kui need on pandud talle seadusega; 5.5. täidab seadusega pandud riiklikke kohustusi, millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Kärdla linna sümbolid 6.1. Kärdla linna sümbolid on vapp ja lipp. 6.2. Kärdla linna vapil on kujutatud sinisel, alt teravaotsalisel kilbil neli hõbedast vasakult paremale rulluvat merelainet ja nende kohal vasakult paremale lendav hõbekajakas. 6.3. Kärdla linna lipp on ristkülikukujuline kangas, mis koosneb neljast horisontaalsest võrdse laiusega värvilaiust. Ülalt esimene ja kolmas laid on valged, teine ja neljas rukkilillesinised. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 1:2, lipu normaalsuurus 800x1600 mm. 6.4. Kärdla linnapea ametisümboliks on Kärdla linnapea ametiraha (edaspidi ametiraha), mis koosneb hõbedast valmistatud ketist ja Kärdla linna vapist. 7. Kärdla linna sümbolite kasutamise kord 7.1. Heisatav ja väljapandav linnalipp peab vastama käesoleva põhimääruse punktis 6.3 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas. 7.2. Linnalipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse hoonel. 7.3. Linnalipp heisatakse ettevõtete, asutuste ja ühenduste hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel ja linna aastapäeval. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. 7.4. Linnavalitsus võib anda korralduse heisata linnalipp mõne muu sündmuse puhul. 7.5. Leina tähistamiseks heisatakse linnalipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. 7.6. Linnalipp heisatakse üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp ei asenda teist. 7.7. Linnalipp heisatakse ja langetatakse riigilipuga samadel kellaaegadel. 7.8. Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. 7.9. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest. Seinal asuva lipuvarda pikkus on vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 7.10. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused ning iga lipp heisatakse eraldi lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. 7.11. Linnavapi kujutist võivad värvilisena või must-valgena kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult volikogu ja linna ametiasutused. 7.12. Linnavappi võivad vimplina kasutada kõik Kärdla linna asutused, ettevõtted ja ühendused. 7.13. Linnavalitsus võib lepingu alusel anda loa linnavapi kujutise ja linnalipu värvikombinatsiooni kasutamiseks muudel eesmärkidel. 7.14. Linnalippu ja linnavappi võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. 7.15. Kasutamiskõlbmatuks muutunud linnalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 7.16. Linnapeal on õigus ametiraha kanda linnavalitsuse volituste tekkimise päevast kuni linnapea volituste lõppemiseni. Ametiraha annab ametisse asuvale linnapeale üle volikogu esimees. 7.17. Linnapea kannab ametiraha linna aastapäeval ja muudel pidulikel üritustel esindusfunktsiooni täites. 7.18. Ametiraha hoidjaks on linnasekretär. 8. Kärdla linna päev 8.1. Iga aasta 1. mail tähistatakse Kärdla linna päeva. 9. Asjaajamiskeel 9.1. Kärdla linna omavalitsusorganites ja asutustes on asjaajamiskeeleks eesti keel. 10. Kärdla linna piir 10.1. Kärdla linna piir määratakse seaduses sätestatud korras. 10.2. Kärdla linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või volikogu seaduses sätestatud korras. Kärdla linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsustab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus. 10.3. Kärdla linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. 11. Kärdla linna elanik 11.1. Kärdla linna elanik on isik, kellel Eesti rahvastikuregistri järgi on püsiv elukoht Kärdlas. 12. Kärdla linna aukodanik 12.1. Aukodanikuks nimetatakse isik, kellel on suuri teeneid linna maine tõstmisel, linna esindamisel või linnaelu arendamisel. 12.2. Uue aukodaniku nimetamise otsustab volikogu talle esitatud ettepanekute põhjal viie aasta möödumisel eelmise aukodaniku nimetamisest. 12.3. Aukodaniku nimetuse pälvinud isikule antakse avalikul üritusel pidulikult üle vastav tunnistus ja linna sümboolikaga mälestusese. Viimase hinna otsustab volikogu. 12.4. Aukodanikule määratakse eluaegne igakuine personaalne rahaline toetus, mis ei ole väiksem, kui jooksval aastal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk. 12.5. Aukodaniku nimi, foto, aukodanikuks nimetamise tekst ja teenete loetelu kantakse linna auraamatusse. 13. Kärdla linna suhted riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 13.1. Kärdla linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad seadusel või lepingul. 13.2. Kärdla linn võib teiste omavalitsusüksustega ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 13.2.1. tegutseda ühiselt; 13.2.2. anda sellekohased volitused teisele omavalitsusüksusele; 13.2.3. moodustada omavalitsusüksuste liite. 13.3. Kärdla linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendada nendega ning teiste riikide omavalitsusüksustega koostööd. 13.4. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Kärdla linna volikogu või tema poolt määratud esindus. II. KÄRDLA LINNAVOLIKOGU 14. Volikogu moodustamine 14.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 14.2. Volikogu valimised viiakse läbi ühes valimisringkonnas, kusjuures mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. 14.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 15. Volikogu liige 15.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 15.2. Volikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning Kärdla linna elanike vajadustest ja huvidest. 15.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. 15.4. Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 15.5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. 15.6. Volikogu liikme volituste peatumine ja ennetähtaegne lõppemine ning volikogu liikme asemele asendusliikme asumine ning tema õigused ja kohustused sätestatakse seaduses. 15.7. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Enne sellise küsimuse arutamise algust on volikogu liige kohustatud tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 15.8. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsiooni-vastases seaduses sätestatud korras. 16. Volikogu pädevus 16.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 16.1.1. Kärdla linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 16.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 16.1.3. linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 16.1.4. koormiste määramine; 16.1.5. toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 16.1.6. linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 16.1.7. linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 16.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 16.1.9. linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 16.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 16.1.11. linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 16.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 16.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 16.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe valimine; 16.1.15. linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16.1.16. linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 16.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 16.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 16.1.19. linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 16.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 16.1.21. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 16.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 16.1.23. Kärdla linna esindamise korra kehtestamine; 16.1.24. Kärdla linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 16.1.25. linna osalemise või osalemise lõpetamise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus; 16.1.26. linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsusüksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 16.1.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 16.1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 16.1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 16.1.30. linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 16.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 16.1.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 16.1.33. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseadusest tulenev järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 16.1.34. linna ametiasutuse ja tema hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning nende põhimääruste kinnitamine; 16.1.35. linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 16.1.36. linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 16.1.37. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 16.1.38. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 16.1.39. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 16.1.40. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 16.2. Volikogu võib linna elu olulistes küsimustes otsustada linnaelanike küsitluse korraldamise. 16.3. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 16.4. Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. 16.5. Kärdla linna volikogu pädevuses on: 16.5.1. munitsipaalomandisse jäetava ja taotletava maa kohta otsustuste tegemine; 16.5.2. linna poolt riiklike ülesannete täitmise otsustamine, kui see ei tulene seadusest; 16.5.3. linna huvides kohtusse pöördumise otsustamine; 16.5.4. linna osalemine omavalitsusüksuste liitudes; 16.5.5. omavalitsusüksuste liidu poolt riiklike ülesannete täitmise kooskõlastamine; 16.5.6. koostöösuhete ja sõprussuhete sõlmimine teiste linnade ja piirkondadega. 17. Volikogu struktuur 17.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on juhatus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 17.2. Volikogu tööd korraldab juhatus. Volikogu juhatuse tööd juhib volikogu esimees või aseesimees. Juhatuse koosseis ja töökorraldus määratakse kindlaks volikogu kodukorraga. 17.3. Volikogu, tema juhatuse ja komisjonide tehnilise teenindamise ning asjaajamise korraldamise tagab linnavalitsuse kantselei. 18. Volikogu esimees: 18.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, juhatuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 18.2. esindab Kärdla linna ja volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele või volikogu antud pädevusele ning volitab teisi volikogu liikmeid esindama Kärdla linna ja volikogu temale antud pädevuse piires. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires; 18.3. volikogu esimehel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 18.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja muudele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 18.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli; 18.6. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks ja hoiab volikogu vapipitsatit; 18.7. käsutab volikogu poolt kinnitatud Kärdla linna eelarve alusel volikogu eelarvet ja selle kasutamist, vastutades eelarvevahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest; 18.8. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 18.9. korraldab volikogu komisjonide tööd. 19. Volikogu esimehe asendamine 19.1. volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees, kes täidab vajadusel ka muid volikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu kodukorrale, volikogu juhatuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele; 19.2. volikogu istungil volikogu esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev volikogu liige. 20. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 20.1. Kärdla linna valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku seaduses ettenähtud aja jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Kärdla linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil valitakse esmalt volikogu esimees. Kärdla linna volikogul on üks aseesimees ja see valitakse pärast esimehe valimisi. Valimised korraldab linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 20.2. Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 20.3. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige või fraktsioon, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega st poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. 20.4. Igal volikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi vastavalt volikogu kodukorras ettenähtud korrale. 20.5. Volikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 20.6. Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valmistab linna valimiskomisjon ette hääletamissedelid, kandes neile volikogu esimehe kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Valimiskomisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. 20.7. Volikogu liige märgistab valimissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb valimissedeli valimiskasti. 20.8. Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades valimissedelil ristiga vastavalt lahtri «poolt» või «vastu» kandidaadi nime juures. 20.9. Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. 20.10. Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Valimissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. 20.11. Valimiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 20.12. Häletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. 20.13. Kui hääletamise läbiviimise kohta ei ole esitatud ühtegi protesti, siis teeb istungi juhataja valimistulemused teatavaks. Protestide olemasolul tehakse valimistulemused teatavaks pärast nende läbivaatamist valimiskomisjonis. 20.14. Protestid hääletamise läbiviimise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse. 20.15. Istungi juhataja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist. 20.16. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 20.17. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat said võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos. 20.18. Kui volikogu esimees ei osutu ka pärast valimiste teist vooru valituks, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uued valimised, kus kogu volikogu esimehe valimiste protseduuri korratakse algusest peale. 20.19. Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu istungi juhataja ja viib läbi linna valimiskomisjon käesoleva põhimääruse punktides 20.1–20.18 sätestatud korras. 21. Volikogu esimehe ja aseesimehe volituste kestus 21.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused algavad vahetult pärast valimistulemuste jõustumist. 21.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad uue esimehe ja aseesimehe valimistulemuste jõustumisega või volikogu koosseisu volituste lõppemisel. 21.3. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel lõpevad ka tema volitused volikogu esimehena või aseesimehena. 22. Volikogu esimehe või aseesimehe tagasiastumine. Volikogu esimehe või aseesimehe erakorralised valimised 22.1. Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, teatab ta sellest volikogu istungil, jätkates võimalusel volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmist kuni volikogu uue esimehe või aseesimehe valimiseni. Järgmisel volikogu istungil toimuvad erakorralised valimised vabanenud ametikohale. 22.2. Erakorralised valimised toimuvad käesoleva põhimääruse punktides 20.2–20.18 sätestatud korras. Kärdla linna valimiskomisjoni asemel viib hääletamise läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon. 23. Volikogu istung 23.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu kinnitatud kodukorrale. 23.2. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul asendaja põhimääruses sätestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Kärdla linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 23.3. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja vastavalt kodukorrale. 23.4. Volikogu kokkukutsumise kutses tuleb ära näidata istungil arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 23.5. Volikogu istung kutsutakse kokku regulaarselt vastavalt kodukorrale. 23.6. Volikogu menetleb istungil eelnõusid vastavalt kodukorrale. 23.7. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja vastavalt kodukorrale. 23.8. Volikogul on õigus arutada küsimusi kinnisel istungil vastavalt kodukorrale. 23.9. Volikogu teeb otsustused istungi juhataja ettepanekul. 23.10. Volikogu istung protokollitakse ja salvestatakse. Istungi salvestust säilitatakse linnavalitsuse kantseleis kolm kuud. 23.11. Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, eelnõude menetlemise, hääletamise, määruste, otsuste ja protokolli vormistamise täpsem kord on sätestatud seadustes ja volikogu kodukorras. 24. Volikogu istungi protokoll 24.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu istungi protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentide vormistamise nõuetele. 24.2. Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ning nende kohta vastuvõetud otsustused ja eriarvamused. 24.3. Volikogu istungi protokollid on kättesaadavad igaühele käesoleva põhimääruse punktis 43 sätestatud korras. 24.4. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi järgmisel volikogu istungil või enne seda. Märkused lisatakse protokollile. 25. Volikogu komisjon 25.1. Volikogu moodustab oma töö korraldamiseks alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende töövaldkonnad. 25.2. Volikogu alatised komisjonid on: 25.2.1. eelarve- ja majanduskomisjon; 25.2.2. keskkonna- ja ehituskomisjon; 25.2.3. kultuuri- ja hariduskomisjon; 25.2.4. sotsiaalkomisjon; 25.2.5. revisjonikomisjon. 25.3. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Volikogu esimees ja aseesimees on eelarve- ja majanduskomisjoni liikmed oma ametikoha järgi. Vähemalt pooled komisjoni (v.a revisjonikomisjoni) liikmed peavad olema volikogu liikmed, ülejäänud võivad olla Kärdla linna elanikud. 25.4. Revisjonikomisjoni liige ei tohi töötada linnaasutuse juhina ega olla linna esindaja linna osalusega äriühingu juhtorganites. 25.5. Komisjonide moodustamine ja töökord sätestatakse volikogu kodukorraga. 25.6. Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees vastavalt vajadusele. Koosolekud on avalikud, kui komisjon ei otsusta teisiti. 25.7. Komisjoni koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Juhataja vastutab protokollis sisalduva õigsuse eest. 25.8. Koosoleku protokoll peab vastama haldusdokumendi vormistamise nõuetele ja olema kättesaadav igale volikogu liikmele. 26. Volikogu revisjonikomisjon 26.1. Volikogu moodustab oma liikmete hulgast ja volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks. 26.2. Revisjonikomisjon kontrollib: 26.2.1. linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 26.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 26.2.3. linnavalitsuse kui ametiasutuse ja tema hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust; 26.2.4. äriühingutesse linnavara paigutamise otstarbekust; 26.2.5. linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste sõlmitud lepingute täitmist; 26.2.6. linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 26.3. Revisjonikomisjon kontrollib punktis 26.2 nimetatud ülesandeid oma tööplaani alusel või volikogu antud ühekordseid ülesandeid. 26.4. Revisjonikomisjoni otsus koos revisjoniaktiga saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoni tulemuste kohta seisukoha ja esitab selle 10 päeva jooksul revisjonikomisjonile. 26.5. Puuduste esinemisel esitab revisjonikomisjon punktis 26.4 toodud dokumendid ja oma seisukohad volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele volikogu otsuse eelnõu. 26.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente ja kasutada eksperte ning spetsialiste. Ekspertide ja spetsialistide tasustamine toimub volikogu eelarvest. Revisjonikomisjon võib kontrollimisel kasutada ka linnavalitsuse ametnikke. 26.7. Revisjonikomisjon annab oma tööst aru ja annab hinnangu linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kohta volikogu istungil enne seda, kui kinnitatakse majandusaasta aruanne koos nõutavate lisadega. 27. Revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel 27.1. Kontrollimise viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel ja kooskõlastatult volikogu esimehega eksperte ja spetsialiste ning kooskõlastatult linnapeaga linnavalitsuse ametnikke. 27.2. Kontrollimisel lähtutakse aasta tööplaanist või volikogu antud ülesandest. Revisjonikomisjon teavitab kontrollitavat asutust kümme päeva enne kontrollreidi kontrollimise sisust ja ajakavast. 27.3. Kontrollijal on õigus saada kontrollitavas asutuses ja linna omanduses olevas ettevõttes vajalikku teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, saada neist koopiaid ning nõuda kirjalikke seletusi. 27.4. Kontrollijal on õigus pääseda koos kontrollitava asutuse juhiga või tema määratud isikuga asutuse ruumidesse (materiaalsete väärtuste hoiuruumid ja muud vajalikud objektid). 27.5. Kontrollitava asutuse juht (või tema määratud isik) ja linna omanduses oleva ettevõtte juht peab kontrollijale looma vajalikud tingimused kontrolli kiireks teostamiseks, vajadusel osutama organisatsioonilist ja tehnilist abi. Materiaalsete väärtuste kontrollimisel peab juures viibima materiaalselt vastutav isik. 27.6. Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ja edastab asutuse juhile palve takistuste kõrvaldamiseks. Tegevuse katkestamisest teatab kontrollija volikogu esimehele. 27.7. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud teavet kasutada ainult kontrollimise huvides ega tohi seda edastada kolmandatele isikutele. Kontrollija ei tohi takistada kontrollitava asutuse tööd. 27.8. Kontrollimise tulemusi ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. 27.9. Kontrolli tulemuste kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla revisjonikomisjoni liikmed ja kontrollitava asutuse juht. 27.10. Aktis tuuakse välja avastatud puudused, ettepanekud puuduste likvideerimiseks ja puuduste likvideerimise tähtaeg. Akt arutatakse läbi asjaosalistega. Akti juurde lisatakse vajalikud seletuskirjad. 27.11. Akt esitatakse kontrollitava asutuse juhile, akti koopia linnapeale ja volikogu esimehele. 27.12. Asutuse juht on kohustatud aktis toodud puuduste likvideerimisest teatama revisjonikomisjoni esimehele; 27.13. Kontrollija vastutab aktis kajastatu õigsuse eest. 28. Volikogu fraktsioon 28.1. Volikogu fraktsioon moodustatakse vastavalt volikogu kodukorrale. 28.2. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. 28.3. Fraktsioonil on õigus: 28.3.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 28.3.2. teha ettepanekuid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 28.3.3. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 28.3.4. võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 28.3.5. esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. 29. Volikogu juhatus 29.1. Volikogu moodustab juhatuse, mille töökorra sätestab Kärdla Linnavolikogu kodukord. 29.2. Juhatuse protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. 30. Umbusaldusmenetlus volikogus 30.1. Umbusaldusmenetlus volikogus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 46 sätestatud korras ja vastavalt Kärdla Linnavolikogu kodukorrale. 31. Volikogu tegutsemisvõimetus 31.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 31.1.1. pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 31.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 31.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 31.1.4. pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 31.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhib kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 31.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 1. lõike punktis 13 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi linnavalitsus. III. KÄRDLA LINNAVALITSUS 32. Linnapea valimise kord 32.1. Volikogu valib linnapea kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 32.2. Linnapeaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. 32.3. Linnapea peab valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 32.4. Linnapea valimine toimub analoogselt volikogu esimehe valimisega. 33. Linnavalitsuse moodustamine 33.1. Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. 33.2. Linnapea võib teha volikogule ettepaneku abilinnapea valimiseks. Abilinnapea valitakse salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega samas korras linnapea valimisega. Valituks osutumisel kuulub ta automaatselt valitsuse koosseisu. 33.3. Linnapea esitab kahe kuu jooksul, tema linnapeaks valimisest, volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse arvulise koosseisu ja linnavalitsuse liikmete kandidaadid. 33.4. Volikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 33.5. Linnavalitsuse liikmed nimetab volikogu ametisse oma volituste ajaks. 34. Linnavalitsuse volituste tähtaeg 34.1. Linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 34.2. Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 34.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 35. Linnavalitsuse pädevus: 35.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 35.2. koostab Kärdla linna eelarve projekti, korraldab eelarve täitmist ja koostab majandusaasta aruande; 35.3. käsutab linna eelarve reservfondi volikogu poolt kehtestatud korras; 35.4. esindab avalik-õigusliku isikuna Kärdla linna kohtus; 35.5. kinnitab ametisse Kärdla Linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid; 35.6. moodustab Kärdla Linnavalitsuse hallatavate asutuste hoolekogud, kui seadustest ei tulene teistsugune regulatsioon; 35.7. nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Kärdla linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Kärdla linn, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed; 35.8. valdab, kasutab ja käsutab Kärdla linna vara seaduses sätestatud ja volikogu poolt kehtestatud korras; 35.9. kontrollib Kärdla linna vara kasutamist seaduses sätestatud ja volikogu poolt kehtestatud korras; 35.10. lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 35.11. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu õigusaktide või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 35.12. lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud linnavalitsusele; 35.13. kehtestab linnavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut; 35.14. linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 35.15. hallatavate asutuste struktuuri ja koosseisude kinnitamine vastavalt seaduses sätestatud korrale. 36. Linnapea: 36.1. korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 36.2. esindab Kärdla omavalitsusüksust ja Kärdla linnavalitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele ning sõlmib linnavalitsuse nimel lepinguid; 36.3. annab linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju, kinnitab linnavalitsuse haldusaparaadi sisekorraeeskirja ja teenistujate ametijuhendid; 36.4. kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 36.5. korraldab linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli; 36.6. esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 36.7. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks või valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 36.8. käsutab volikogu kinnitatud Kärdla linna eelarvet, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 36.9. korraldab Kärdla linna aastaeelarve ning vajadusel lisaeelarve või eelarve muudatuse projekti ettevalmistamist; 36.10. korraldab linnavara kasutamist seaduses ettenähtud ja volikogu poolt kehtestatud korras; 36.11. nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnasekretäri; 36.12. teeb linnavalitsusele ettepaneku hallatava linnaasutuse juhi ametisse kinnitamiseks või ametist vabastamiseks; 36.13. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu hallatava asutuse juhiga; 36.14. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu hallatava asutuse töötajatega vastavalt hallatava asutuse põhimäärusele; 36.15. kehtestab kooskõlastatult konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga talle alluvatele ametnikele atesteerimisel esitatavad nõuded; 36.16. otsustab vajadusel avaliku konkursi väljakuulutamise mõne linnaametniku vaba ametikoha täitmiseks; 36.17. nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse kui ametiasutuse koosseisu kuuluvaid ametnikke ning sõlmib ja lõpetab töölepinguid linnavalitsuse abiteenistujatega; 36.18. edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 36.19. moodustab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks komisjone; 36.20. volitab enda asemel arupärimisele vastama teist valitsuse liiget; 36.21. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 36.22. täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 36.23. ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse avaliku teenistuse seaduse 127 alusel. 37. Linnapea asendamine 37.1. Linnapea äraolekul seoses lähetuse, õppe, puhkuse või haigusega asendab teda abilinnapea. Kui abilinnapead ei ole valitud, siis määrab linnapea oma käskkirjaga äraoleku ajaks (v.a puhkus), mis kestab kauem kui üks päev, linnavalituse liikmete hulgast kohusetäitja. 37.2. Vajadusel võib linnapead asendada linnavalitsuse poolt määratud liige. 37.3. Linnapea iga-aastasele korralisele puhkusele lubamine vormistatakse volikogu otsusega. 37.4. Linnapeale umbusalduse avaldamise, üle kolme kuu kestva haiguse või surma korral asendab teda kuni uue linnapea valimiseni volikogu poolt määratud linnavalitsuse liige. 37.5. Linnapea tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja määramiseni või uue linnapea valimiseni. 38. Linnavalitsuse töökord 38.1. Linnavalitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. 38.2. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Linnavalitsuse istungile võib kutsuda ka teisi isikuid. Istungist võtab osa volikogu esimees või aseesimees. 38.3. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool volikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. 38.4. Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 38.5. Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 38.6. Linnavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud linnavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavalitsuse poolt. 38.7. Linnavalitsus võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. 38.8. Linnavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise ning komisjonide täpsema töökorra sätestab linnavalitsuse töökord, mille kinnitab linnavalitsus. 39. Linnasekretär 39.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. 39.2. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 39.3. Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 39.4. juhib Kärdla linnakantselei tööd ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 39.5. annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 39.6. korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 39.7. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 39.8. saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 39.9. esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 39.10. hoiab Kärdla linna vapipitsatit; 39.11. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 39.12. täidab teisi seadustes, käesolevas põhimääruses ja linnavalitsuse töökorraga pandud ülesandeid; 39.13. täidab muid linnapea antud ülesandeid; 39.14. korraldab allasutuste juriidilist nõustamist. 39.15. Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva põhimääruse punktis 39.2 sätestatud nõuetele. IV. KÄRDLA LINNA AVALIK TEENISTUS 40. Kärdla linna ametiasutus ja omavalitsusteenistus 40.1. Kärdla linna ametiasutus on Kärdla Linnavalitsus asutusena. 40.2. Ametiasutusel on oma nimega pitsat ja pangaarve. 40.3. Kärdla linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd Kärdla linna ametiasutuses. 40.4. Omavalitsusteenistust Kärdla linna ametiasutuses reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja teised seadused. 40.5. Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 40.6. Kärdla linna avalikud teenistujad jagunevad: 40.6.1. ametnikeks; 40.6.2. abiteenistujateks; 40.6.3. koosseisuvälisteks teenistujateks. 40.7. Ametnikuna võib Kärdla linna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 40.8. Ametiisik on kohustatud esitama igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 41. Kärdla linna avalikele teenistujatele puhkusetoetuse ja hüvitise maksmine 41.1. Kärdla linna avalikele teenistujatele makstakse põhipuhkusega seoses puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses. 41.2. Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse puhkusetoetust puhkuse esimese osa kasutamisel. Puhkusetoetus makstakse välja koos puhkusetasuga või teenistuja soovil esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist. 41.3. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest. 41.4. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta. 41.5. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist, kui ta on sellel ametikohal töötanud: 41.5.1. alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 41.5.2. 3–8 aastat – kolme kuu ametipalk; 41.5.3. üle 8 aasta – kuue kuu ametipalk. 41.6. Hüvitist võib maksta, kui ametist vabastamine on toimunud seoses: 41.6.1. volituste tähtaja lõppemisega; 41.6.2. umbusalduse avaldamisega; 41.6.3. enda algatusel teenistuskohalt lahkumisega seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita. 41.7. Käesoleva põhimääruse punktis 41.5 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 41.7.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva põhimääruse punktis 41.6.3 toodud juhul; 41.7.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. V. KÄRDLA LINNA ÕIGUSAKTID JA NENDE AVALIKUSTAMINE 42. Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide liigid 42.1. Volikogul ja linnavalitsusel on õigus oma pädevuse piires üldaktidena vastu võtta määrusi. 42.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. 42.3. Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Kärdla linna haldusterritooriumil, samuti Kärdla linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Kärdla linna haldusterritooriumi. 43. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ning nende jõustumine ja avalikustamine 43.1. Volikogu määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 43.2. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Kärdla Linnaraamatukogus, linnavalitsuses ja linna veebilehel, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud muud jõustumise tähtaega. 43.3. Volikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, kui need toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 43.4. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ja need saadetakse täitjatele ning asjaosalistele. 43.5. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse seaduses sätestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas ja volikogu otsuse alusel ühes kohalikus ajalehes. 43.6. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse Kärdla Linnaraamatukogus kolme päeva jooksul pärast vormistamist. Volikogu komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vastavalt volikogu kodukorrale. 43.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele; 43.8. Volikogu määruste eelnõud avalikustatakse Kärdla Linnaraamatukogus ja linna veebilehel vähemalt viis päeva enne nende vastuvõtmist volikogus, välja arvatud juhud, kui käesoleva põhimääruse või volikogu otsuse järgi on ette nähtud teine tähtaeg. 44. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ning nende jõustumine ja avalikustamine 44.1. Linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. 44.2. Linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 44.3. Linnavalitsuse määrused ja korraldused on kättesaadavad kõigile isikutele linnakantseleis ja Kärdla linna veebilehel. 44.4. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. 44.5. Linnavalitsuse määrused ja korraldused peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 44.6. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 44.7. Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad linnavalitsuse määrused ja korraldused ka ühes kohalikus ajalehes. Avaldamise otsustab linnavalitsus või linnasekretär. VI. KÄRDLA LINNA ELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 45. Õigusaktide algatamise õigus 45.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Kärdla linna elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 45.2. Käesoleva põhimääruse punktis 45.1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks. 45.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või linnavalitsuses. 46. Muudatuste taotlemine Kärdla linna õigusaktides 46.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või õigusaktide tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. VII. KÄRDLA LINNA ESINDAMINE 47. Kärdla linna esindamine 47.1. Kärdla linna esindamise all käsitatakse Kärdla linna omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Kärdla linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 47.2. Kärdla linna esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires: 47.2.1. volikogu; 47.2.2. volikogu esimees; 47.2.3. linnavalitsus; 47.2.4. linnapea. 47.3. Volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea võivad neile antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama Kärdla linna. 47.4. Suhetes riigiorganite, valitsusasutustega ja teiste omavalitsusüksustega esindab Kärdla linna oma pädevuse piires volikogu või linnavalitsus. 47.5. Suhetes teiste riikide omavalitsusüksustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Kärdla linna volikogu või linnavalitsus. 47.6. Omavalitsusüksuste liidu asutamise või sinna astumise otsustab volikogu. 47.7. Kohtus esindab Kärdla linna linnavalitsus ja linnasekretär. VIII. KÄRDLA LINNA MAJANDUS JA EELARVE 48. Kärdla linna vara 48.1. Kärdla linna vara (edaspidi linnavara) on Kärdla linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 48.2. Linnavara kohta peab arvestust linnavalitsus seaduste ja Kärdla linna õigusaktidega sätestatud korras. 48.3. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 48.4. Riigi poolt tasuta Kärdla linna omandisse antud kinnisasja võib võõrandada, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu otsuse alusel. 48.5. Linnal on ostueesõigus Kärdla linna haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 49. Linnavara register 49.1. Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri pidamise, registrisse andmete esitamise, kannete muutmise või kustutamise, samuti linnavara registrist väljaarvamise korra kehtestab volikogu. 49.2. Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti volikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 49.3. Linnavara registri asutab ja registripidaja määrab linnavalitsus. 50. Linnavara valitsemine 50.1. Linnavara valitsejal ja volitatud asutusel on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale valitseda või vallata antud linnavara. Linnavara valitseja on Kärdla Linnavalitsus ametiasutusena. 50.2. Linnavara valitsema volitatud asutused (edaspidi volitatud asutus) on Kärdla linna hallatavad asutused, kelle valdusesse linnavalitsus on oma valitsemisel oleva vara andnud. 50.3. Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus seaduse, käesoleva põhimääruse ja volikogu kehtestatud korra alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 51. Linnavara kasutamine 51.1. Linnavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, linna valitsemiseks või tulu saamiseks. 51.2. Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. 52. Linnavara kasutamine majandustegevuses 52.1. Kärdla linna majandustegevus on: 52.1.1. teenuste osutamine linna hallatavate asutuste kaudu; 52.1.2. osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 52.1.3. tehingud linnavaraga; 52.1.4. vabade eelarvevahendite paigutamine intressitulu saamiseks; 52.1.5. muu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 52.2. Kärdla linn võib teenuste osutamiseks asutada Kärdla linna hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks Kärdla linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 52.3. Kärdla linna hallatava asutuse asutamine ning selle tegevuse lõpetamine toimub volikogu kehtestatud korras. 52.4. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Kärdla linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Kärdla linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 52.5. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. 52.6. Linnavara valitsejad ja volitatud asutused võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid äriühingutega Kärdla linna õigusaktidega sätestatud korras. 53. Linnavara omandamine ja võõrandamine 53.1. Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. 53.2. Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teiste isikute omandisse. Linnavara võõrandatakse volikogu kehtestatud korras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 53.3. Linnavara võib võõrandada, kui: 53.3.1. linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valitsemiseks; 53.3.2. linnavara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valitsemise ja tulu saamise otstarbel; 53.3.3. võõrandamine toimub kohtuotsuse alusel; 53.3.4. muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 54. Kohalikud maksud 54.1. Volikogul on õigus kehtestada seaduse alusel kohalikke makse. Kohalik maks kehtestatakse volikogu määrusega. 54.2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne Kärdla linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 54.3. Kärdla linna kohalike maksude maksuhalduriks, kes korraldab kohalike maksude kogumist, on linnavalitsus, kui seaduses või volikogu poolt ei ole sätestatud teisiti. 54.4. Kärdla linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul kehtestab soodustuste andmise korra volikogu. 55. Koormised 55.1. Volikogul on õigus kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele seaduse alusel koormisi, s.o. kohustuslikke töid Kärdla linna heakorraeeskirja täitmiseks. Koormis kehtestatakse volikogu määrusega, milles määratakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 55.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 55.3. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 55.4. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 55.5. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Kärdla linna heakorraeeskirja kehtestatud korras. 56. Kärdla linna arengukava 56.1. Kärdla linna arengukava on dokument, mis peab tagama Kärdla linna haldus- ja jätkusuutlikkuse. Arengukava on aluseks Euroopa Liidu struktuurfondidest raha taotlemisel. 56.2. Linna arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 56.3. Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse Kärdla Linnaraamatukogus ja Kärdla linna veebilehel avalikuks aruteluks vähemalt üks kuu enne arengukava vastuvõtmist või muutmist. Eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse teade ühes kohalikus ajalehes. 56.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu arengukava läbi ja teeb otsuse selle muutmise kohta. Hiljemalt iga aasta 1. juuniks vaatab linnavalitsus läbi allasutuste arengukavade muudatused, teeb neist lähtudes ettepanekud linna arengukava muutmiseks ja esitab need enne 1. septembrit volikogule otsuse tegemiseks. 56.5. Arengukava on aluseks: 56.5.1. linnaeelarve koostamisele; 56.5.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikatest; 56.5.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 56.6. Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 56.7. Arengukava on kättesaadav igale linnakodanikule linnavalitsuse kantseleis, Kärdla Keskraamatukogus ja Kärdla linna veebilehel. 57. Kärdla linna eelarve 57.1. Kärdla linna eelarve (edaspidi linnaeelarve) koosneb Kärdla linna ühe eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis kokkuvõttes peavad olema tasakaalus. 57.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 57.3. Linnaeelarve projekti koostamise aluseks on Kärdla linna arengukava. 57.4. Linnaeelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. 57.5. Linnaeelarve projekti muudatusettepanekud peavad olema tulude ja kulude osas tasakaalus. Kui vähendatakse tulusid, siis tuleb ära näidata kulude vähendus, ja kui suurendatakse kulusid, siis tuleb ära näidata, mille arvelt seda tehakse. 57.6. Kui linnaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest, v.a investeeringud. 57.7. Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. 57.8. Linnaeelarve reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks ja projektide omaosaluse finantseerimiseks volikogu poolt kehtestatud korras. 57.9. Linnavalitsusel ja tema hallatavatel asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult linnaeelarves neile selleks ettenähtud kulude piires. 57.10. Majandusaasta aruande koostab linnavalitsus lähtudes raamatupidamise seadusest ja esitab selle volikogule. 57.11. Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 57.11.1. raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 57.11.2. tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 57.11.3. reservfondi kasutamise aruanne; 57.11.4. audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik või kui volikogu on määranud audiitori; 57.11.5. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 57.12. Volikogule esitatakse lisaks alapunktis 57.11.2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade linna enamosalusega äriühingute ning linna poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest. 57.13. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse. 57.14. Linnaeelarve projekt, eelarve muudatus või lisaeelarve avalikustatakse vähemalt üks kuu enne vastuvõtmist Kärdla Linnaraamatukogus ja linna veebilehel. 57.15. Majandusaasta aruanne koos käesoleva põhimääruse punktis 57.11 toodud lisadega, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve, eelarve muudatus avalikustatakse üldiseks teadmiseks käesolevas põhimääruses sätestatud korras; 57.16. Majandusaasta kinnitatud aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab volikogu Hiiu Maavalitsusele aruande kinnitamisest seitsme tööpäeva jooksul. 58. Laenu võtmine 58.1. Kärdla linn võib vajadusel võtta laenu. Laenu võtmise otsustab volikogu. 58.2. Laenu võib võtta, kui on täidetud järgmised tingimused: 58.2.1. kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 58.2.2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendiintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirja emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. 58.3. Laenu võib võtta, kapitalirenti võib kasutada ja võlakirju võib emiteerida investeeringuteks, mis on ette nähtud arengukavas. 58.4. Linna poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla linna kinnisasi, ehitis(rajatis) ega ka vallasasi. 58.5. Linnavalitsusel on kohustus edastada volikogu otsuse ärakiri laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale 3 (kolme) päeva jooksul pärast otsuse jõustumist ja esitada sõlmitud laenulepingu ärakiri Rahandusministeeriumile 5 (viie) päeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast; 58.6. jooksvate kulude katteks võib Kärdla linn võtta lühiajalist laenu, mille tagasimaksed tehakse jooksva aasta eelarve vahenditest. IX. KÄRDLA LINNA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 59. Kärdla linna põhimääruse kinnitamine ja muutmine 59.1. Kärdla linna põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega; 59.2. Põhimääruse kinnitamiseks, selles muudatuste tegemiseks või uue redaktsiooni kinnitamiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt üks nädal. 59.3. Vastuvõetud põhimäärus, sellesse tehtud muudatus või põhimääruse uus redaktsioon jõustub volikogu määratud tähtajal.