Mäksa Vallavolikogu — Mäksa valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 138, 1274
Statutory Text (1 Articles)
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punktist 29, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõikest 4 ja planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) §-st 5, Mäksa Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Mäksa valla ehitusmäärus. 2. Tunnistada kehtetuks Mäksa Vallavolikogu 25. augusti 1997. a määrusega nr 4 kehtestatud Mäksa valla ehitusmäärus. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Sirje JÕGIAAS Kinnitatud Mäksa Vallavolikogu 15. detsembri 2003. a määrusega nr 11 MÄKSA VALLA EHITUSMÄÄRUS I osa ÜLDOSA § 1. Ehitusmääruse ülesanded (1) Mäksa valla ehitusmäärusega määratakse: 1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 3) ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 4) valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. II osa VALLA VÕI SELLE OSADE, SEALHULGAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED § 2. Üldplaneeringukohane ehitamine (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta või teemaplaneeringuna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt planeerimisseaduse paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamise kohustusega aladel ja juhtudel, maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (3) Ehitamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus määratletud põhimõtetele ja nõuetele. (4) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla üldplaneeringu koostamisele, kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral valla detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljaandmisele. (5) Planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõike 10 kohaselt võib vallavalitsus, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, lubada ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. § 3. Detailplaneeringukohane ehitamine (1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav. (3) Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloal märgitud maaüksuseni tagab vallavalitsus, kui vallavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Muud detailplaneeringukohased tehnovõrgud ja -rajatised ehitab välja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja. (4) Detailplaneeringu kohustusega alad määratakse kindlaks üldplaneeringuga. Kuni üldplaneeringu kehtestamiseni või kui üldplaneeringuga ei sätestata teisiti, on detailplaneeringu koostamine kohustuslik Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega aladel: 1) uute hoonete ehitusprojekti koostamise ja püstitamise, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned, aiamaja kõrvalhooned või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, aluseks; 2) olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja vastava ehitusprojekti koostamise, välja arvatud üksikelamu ja selle kõrvalhooned, suvila ja selle kõrvalhooned või aiamaja ja selle kõrvalhooned, aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. (5) Kui üldplaneeringuga ei sätestata teisiti, on lisaks detailplaneeringukohustusega aladele detailplaneeringu koostamine kohustuslik: 1) kaubanduse, teeninduse ja muu äriotstarbelise hoonestusega, ladude ja laoplatside, tööstus- ja muu tootmisotstarbelise hoonestusega ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maa-alal; 2) puhke-, virgestus- ja sportimisotstarbelise hoonestusega või kasutusega maa-alal; 3) enam kui viiest ühepereelamust, aiamajast või suvilast koosneva hoonete grupi ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 4) ranna ja kalda alal asuvate maa-alade kruntideks jagamise korral; 5) põhjendatud vajadusel volikogu otsuse alusel. § 4. Miljööväärtuslik hoonestusala (1) Miljööväärtuslik hoonestusala on ajalooliselt väljakujunenud hoonestusviisi, haljastuse, ühtse ja omanäolise arhitektuuriga maa-ala, mis moodustab säilitamist vääriva tervikliku miljöö. (2) Mäksa valla miljööväärtuslikud hoonestusalad määratakse üldplaneeringuga või vajaduse korral detailplaneeringuga. (3) Miljööväärtuslikul hoonestusalal detailplaneeringute koostamisel ja ehitamisel tuleb arvestada vastavale hoonestusalale omaste hoonestus- ja ehitustavadega, sealhulgas kinnistute suurus, hoonestuse ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja suurus, traditsiooniliste ehitusmaterjalide ja kujundusvõtete kasutamise ning haljastamise tavad. § 5. Väärtuslik maastik (1) Väärtuslik maastik on planeerimisseaduse paragrahvi 8 lõike 3 punktis 6 nimetatud maastik, mis ei ole miljööväärtusega hoonestusala. (2) Mäksa valla väärtuslikud maastikud määratakse üldplaneeringuga. (3) Väärtuslikel maastikel detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel ja ehitamisel tuleb arvestada vastava maastiku traditsioonilise üldise ilmega, sealhulgas maa kõlvikulise jaotusega, maastikule avanevate vaadete, maakasutuse ning kohalike hoonestus- ja ehitustavadega. § 6. Väikeehitiste ehitamine (1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. (2) Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist. (3) Väikeehitise ehitamiseks võib vallavalitsus põhjendatud juhtudel nõuda ehitusprojekti koostamist. (4) Ehitusprojekt on nõutav, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba. (5) Kirjaliku nõusoleku taotluse, ehitusloa taotluse, kasutusloa taotluse ja teatise vormid on kättesaadavad Mäksa Vallavalitsuses või Ehitisregistri kodulehel (www.ehr.ee). § 7. Väikeehitise kasutamine (1) Väikeehitise ehitamiseks või paigaldamiseks ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks või kaubanduslikuks otstarbeks. (2) Väikeehitise ehitamisel detailplaneeringukohustusega alale on ehitise omanik kohustatud viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates esitama vallavalitsusele vormikohase teatise püstitatud ehitise kohta. Teatist ei ole vaja esitada, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba. III osa EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED § 8. Krundi suurus (1) Planeeritava elamu või suvila krundi minimaalne lubatud pindala hajaasutuses on 1500 m2 ja tiheasustuses on 800 m2, mille laius ei tohi kitsamas suunas olla alla 25 meetri. Erandjuhtudel võib väiksemaks jagamine toimuda vaid detailplaneeringu kaudu. (2) Kahe elamu vaheline miinimumkaugus ei tohi olla väiksem kui 15 meetrit. (3) Krundi piirile ei tohi püstitada hooneid lähemale kui viis meetrit. § 9. Arhitektuursed tingimused projekteerimiseks ja ehitamiseks (1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused määratakse üldplaneeringuga, detailplaneeringuga, Mäksa valla arengukavaga ja/või projekteerimistingimustega. (2) Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna hoonestuslaadist, ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst. (3) Elamute projekteerimisel olemasolevale hoonestatud alale ning kõrvuti püstitatavate majade puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi. IV osa PROJEKTEERIMISTINGIMUSED, NENDE AVALIKUSTAMISE KORD § 10. Projekteerimistingimused (1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. (2) Projekteerimistingimused väljastatakse ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. (3) Projekteerimistingimuste saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vormikohane taotlus koos nõutud lisadega. (4) Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat. Vallavalitsusel on õigus pikendada projekteerimistingimuste kehtivust ühe aasta kaupa. (5) Projekteerimistingimused avalikustatakse vastavalt Mäksa valla põhimääruse paragrahvi 31 punktiga 2 sätestatud korras. V osa AJUTISE EHITISE EHITAMISE KORD JA ALAD § 11. Ajutise ehitise ehitamine (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. (2) Ajutise ehitise kasutamise pikendamise otsustab vallavalitsus omaniku põhjendatud taotluse alusel. (3) Üle 60 m 2 ehitusaluse pindalaga ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusprojekt, ehitusluba ja kasutusluba. (4) 20–60 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek. (5) Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks ei ole kirjalik nõusolek ega ehitusluba vajalik. (6) Käesolev määrus ei sea ajutiste ehitiste püstitamise aladele lisatingimusi. (7) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtajaks. (8) Kui ehitist määratud tähtajaks ei likvideerita, korraldab selle likvideerimise vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. VI osa VALLA OMAVALITSUSORGANITE ÜLESANNETE JAOTUS JA TÄHTAJAD PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL § 12. Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanded (1) Vallavolikogu ülesanded on: 1) valla haldusterritooriumil maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu tagamine; 2) Mäksa valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu algatamine; 3) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 4) detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine, kui algatatav detailplaneering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 5) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine ja kehtestamine aladel ning juhtudel, millele planeerimisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 ja käesoleva määruse paragrahvis 3 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 6) üldplaneeringu ja teemaplaneeringu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud detailplaneeringute vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 7) üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kehtestamine; 8) detailplaneeringu, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kehtestamine; 9) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 10) naabrusse jäävate kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 11) maakonna planeeringu kooskõlastamine; 12) kinnisasja võõrandamise otsustamine planeerimisseaduse paragrahvis 30 sätestatud juhtudel; 13) riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku läbivaatamine; 14) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu kooskõlastamine; 15) ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 16) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi ja ülevaatamise tulemuste esitamine maavanemale; 17) ministeeriumile kirjaliku põhjenduse esitamine riiklikult tähtsa ehitise oma territooriumile paigutamisest keeldumise kohta kuue kuu jooksul pärast ministeeriumi kirjaliku asukohaettepaneku esitamist. (2) Vallavalitsuse ülesanded on: 1) detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine; 2) detailplaneeringut koostamata, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 5 toodud tegevuse lubamine; 3) detailplaneeringu algatamine, kui algatatav detailplaneering ei lähe vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 4) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta; 5) planeeritaval maa-alal või selle osal planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine; 6) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määramine; 7) üldplaneeringu alusel koostatavale detailplaneeringule kooskõlastamise vajaduse määramine; 8) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 9) detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise otsustamine; 10) katastriüksuse sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel; 11) kehtestatud planeeringute järgimise tagamine; 12) ehitisele projekteerimistingimuste määramine ja nende avalikustamine; 13) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimise korraldamine; 14) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 15) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine; 16) ehituslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 17) kasutusloa väljastamisele eelnevalt ehitise ülevaatuse tegemine ja vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevate isikute ja institutsioonide kaasamine; 18) kasutuslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 19) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 20) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 21) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 22) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 23) detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloas märgitud maaüksuseni tagamine, kui vallavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti; 24) ajutise ehitise kasutamise pikendamise otsustamine; 25) ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks tähtaja määramine; 26) ehitusseaduse paragrahvis 40 nimetatud ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kui ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata; 27) vajadusel ettekirjutuste tegemine; 28) ehitusuuringute tulemuste säilitamine; 29) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 30) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 31) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 32) ettekirjutuste tegemise pädevusega ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine; 33) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine ja ehitusregistrist kinnitatud väljavõtete väljastamine; 34) teatada planeeringu algatamisest, anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustada algatatud planeeringu eesmärke ajalehes Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist; 35) kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatada tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates; 36) informeerida maavanemat üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates; 37) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamisel teatada kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld võib puudutada, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist; 38) teha ajutine ehituskeeld teatavaks kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates; 39) kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatada tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aeg ja koht hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust; 40) teatada ajalehes Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aeg ja koht; 41) panna hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teade avaliku väljapaneku toimumise kohta üldplaneeringu ja üldist huvi pakkuva detailplaneeringu puhul – valla külade vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas ning detailplaneeringu puhul – vastava küla vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas; 42) teatada planeeringu avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele kohaliku omavalitsuse seisukoht ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aeg ja koht kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist; 43) üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist; 44) detailplaneeringu avaliku arutelu korraldamise ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, teatades avaliku arutelu toimumise aja ja koha ajalehes Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist; 45) informatsiooni avaldamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 46) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine ajalehes Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 47) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saatmine maavanemale ja informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu saatmine riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 48) tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest teatamine ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud, samuti kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud detailplaneeringu alusel kitsendatakse või kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld; 49) kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimise ettepaneku kohta tehtud otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest ettepaneku tegija informeerimine tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates; 50) kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatamine ajalehes Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates; 51) projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 52) projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates; 53) anda ehitamiseks kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 54) kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 55) väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 56) ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 57) tunnistada ehitusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 58) väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 59) kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 60) tunnistada kasutusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 61) ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 62) ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 63) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 64) muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste täitmine, kui see ei kuulu volikogu pädevusse.