Justiitsminister — Õigusaktide eelnõude keeletoimetajate andmekogu loomine ja pidamine

jõustunud 25.04.2002 Muudetud järgmise justiitsministri määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 19.05.2004 nr 39 (RTL 2004, 67, 1119) 1. 05. 2004 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27; 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677) § 49 lõike 1 punkti 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse määruse «Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri» (RT I 1999, 73, 695; 2001, 92, 562) §-dest 2 ja 29. §1. Keeletoimetajate andmekogu eesmärk Õigusaktide eelnõude keeletoimetajate andmekogu (edaspidi andmekogu) eesmärk on aidata eelnõu ettevalmistajal saada andmeid pädevate keeletoimetajate kohta, et neid kaasata eelnõu ettevalmistamisse. §2. Keeletoimetajate andmekogu (1) Andmekogu peetakse nende isikute kohta, kes on käesoleva määruse kohaselt tunnistatud pädevaks keeleliselt toimetama õigustekste. (2) Määrus ei kohusta keeletoimetajana kaasama andmekogusse kantud isikut. (3) Andmekogu avaldatakse Justiitsministeeriumi ja Eesti Õiguskeele Keskuse koduleheküljel ning sellega on kõigil õigus tasuta tutvuda ja sellest andmeid saada. (4) Andmekogus avaldatakse keeletoimetaja kohta järgmised andmed: 1) nimi ja ametikoht; 2) sideandmed; 3) haridus; 4) õigusvaldkond, milles isik on pädev eelnõusid keeleliselt toimetama; 5) võõrkeelteoskus; 6) varasem keeletoimetamise kogemus. (5) Andmekogusse kantavate keeletoimetajate arv ei ole piiratud. [RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 1.05.2004] §3. Hindamismenetlus (1) Andmekogusse kantavate keeletoimetajate leidmiseks kuulutab Eesti Õiguskeele Keskus välja konkursi vajaduse järgi. Isikul on õigus taotleda enda hindamist ja andmekogusse kandmist ka konkurssidevahelisel ajal. (2) Hindamiseks esitab isik Eesti Õiguskeele Keskuse juures tegutsevale keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjonile avalduse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) nimi ja ametikoht; 2) sideandmed; 3) haridus; 4) õigusvaldkond, milles isik soovib keeletoimetajana tegutseda; 5) võõrkeelteoskus; 6) varasem keeletoimetamise kogemus, kui see on olemas. (3) Keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjon väljastab isikule tema avalduse alusel elektrooniliselt või posti teel esimese proovitöö, mis on kõigi taotlejate jaoks ühesugune, ning määrab proovitöö tegemise tähtaja. (4) Kui isik teeb esimese proovitöö edukalt, väljastab komisjon talle teise proovitöö. (5) Teise proovitöö hindamisel otsustab keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjon häälteenamusega, kas isik kantakse andmekogusse. Kui komisjon peab vajalikuks, võib ta enne otsustamist kutsuda taotleja vestlusele. Otsus tehakse isikule kirjalikult teatavaks. [RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 1.05.2004] §4. Keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjon (1) Keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjoni koosseisu kinnitab Eesti Õiguskeele Keskuse direktor. (2) Keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjon võib töösse kaasata õigus- ja muude valdkondade spetsialiste. (3) Keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjon: 1) hindab andmekogusse kandmist taotleva isiku oskusi; 2) otsustab keeletoimetaja andmekogusse kandmise; 3) annab keeletoimetajatele juhiseid terminite ja muu keelekasutuse ühtlustamiseks; 4) vajadust mööda kontrollib keeletoimetajate töö tulemusi. (4) Keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjoni asjaajamist korraldab Eesti Õiguskeele Keskuse tõlke- ja toimetusosakond. [RTL 2004, 67, 1119 – jõust. 1.05.2004] §5. Keeletoimetaja andmete muutumine Kui § 2 lõikes 4 esitatud andmed muutuvad, teeb keeletoimetaja selle keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjonile viivitamata teatavaks. §6. Keeletoimetaja andmekogust väljaarvamine (1) Keeletoimetajate kvalifikatsiooni komisjon võib oma otsusega arvata keeletoimetaja andmekogust välja, kui: 1) komisjon või töö tellija on keeletoimetaja töös korduvalt tuvastanud olulisi puudusi ja on neist talle teatanud ning keeletoimetaja ei ole edasises töös puudusi kõrvaldanud, või 2) keeletoimetaja ei ole komisjoni juhiseid arvestanud. (2) Oluliseks peetakse puudust, mille tõttu on õigusakti eelnõu tekst või tekstiosa arusaamatu ega vasta seega eesti kirjakeele normile. (3) Enne andmekogust väljaarvamise otsustamist kuulab komisjon ära keeletoimetaja seisukoha. (4) Väljaarvamise põhjendatud otsus tehakse isikule teatavaks otsuse tegemisest alates kahe nädala jooksul. (5) Andmekogust väljaarvamine ei võta isikult õigust esitada hindamiseks uus avaldus.