Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a määruse nr 138 ««Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest» tulenevate eeskirjade kohaldamine» täiendamine — RT I, 89, 1457

Mootorsõidukite varustuse ja osade kinnitamise ühtsete nõuete vastuvõtmise ja kinnitamise vastastikuse tunnustamise kokkuleppega (Kokkuleppe pealkiri muudeti 16. oktoobril 1995. a. Käesolevas määruses on kasutatud kokkuleppe uut, muudetud pealkirja.) ühinemise seaduse (RT II 1995, 2, 3) paragrahvi 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Täiendada Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a määruse nr 138 (RT I 1997, 63, 1088) ««Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest» tulenevate eeskirjade kohaldamine» punkti 1 alapunktidega 6 kuni 18 ja sõnastada need järgmiselt: 6) eeskiri nr 13 «M-, N- ja O-kategooria sõidukite pidurdamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 7) eeskiri nr 14 «M- ja N-kategooria sõidukite turvavööde kinnitusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 8) eeskiri nr 17 «Sõiduki istmetele, nende kinnitusele ja peatugedele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 9) eeskiri nr 24 «Ühtsed nõuded, mis puudutavad: (1) diiselmootorite heitgaasides olevate kübemete (nähtavate saasteainete) koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist; (2) mootorsõidukitele, millele asetatakse heakskiidetud diiselmootorid, esitatavate nõuete heakskiitmist; (3) diiselmootoriga mootorsõidukite heitgaasides olevate kübemete koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist; (4) diiselmootori võimsuse mõõtmisele esitatavate nõuete heakskiitmist» (resümee juurde lisatud); 10) eeskiri nr 29 «Veoauto kabiinis asuvate isikute kaitse kohta esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 11) eeskiri nr 36 «Suure ühissõiduki üldisele konstruktsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 12) eeskiri nr 43 «Ohutule aknaklaasile ja klaasimismaterjalidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 13) eeskiri nr 48 «Mootorsõidukitele paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 14) eeskiri nr 49 «Diiselmootorite ja gaasimootorite, samuti vedelgaasi ottomootorite ja selliste mootoritega mootorsõidukite heitgaasides olevate saasteainete koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 15) eeskiri nr 51 «Vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite müra suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 16) eeskiri nr 52 «Väikese ühissõiduki konstruktsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 17) eeskiri nr 80 «Suurte ühissõidukite istmete tugevusele ja kinnitusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 18) eeskiri nr 83 «Erinevate kütustega töötavate mootorsõidukite heitgaaside suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Teede- ja sideminister Raivo VARE Riigisekretär Uno VEERING Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 13 «M-, N- ja O-kategooria sõidukite pidurdamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 13 algversioon jõustus 1. juunil 1970. a. Viimane, 09 paranduste seeria (R13/09) ja selle parandus 2 jõustusid 9. juulil 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 24 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 13 koosneb 12 peatükist ja 15 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning eraldi M-, N- ja O-kategooria* sõidukite pidurdamist. See eeskiri ei kehti: 1) sõidukile, mille ehituslik kiirus ei ületa 25 km/h; 2) haagisele, mida ei ole võimalik haakida mootorsõidukiga, mille kiirus on suurem kui 25 km/h; 3) sõidukile, mis on sisustatud puuetega juhile. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)) 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitamine, sõiduki tüüp, pidurisüsteem, piduri juhtimisseadmed, juhtimisjõudude ülekandeseadmed, pidur, erinevad pidurisüsteemid, pidurisüsteemi koostud, pidev pidurdamine, osapidurdamine, automaatpidurdamine, inertspidurid (pealejooksupidurid), progresseeruv/reguleeritav pidurdamine, aeglusti, sõltumatu aeglusti, ühitatud aeglusti, koormatud sõiduk, suurim mass, telgedevaheline massijaotus, ratta/teljekoormus, suurim ratta/telje seisukoormus, salvestatud energiaga vedelikpidurisüsteem, aktualiseerimine (rakendamine). 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotlus peab olema esitatud 3 eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõidukile ja pidurisüsteemile esitatavad tingimused, nõuded, katsetuste protokollid, joonised, komplekteeritavad tooted, koostud ja nende tehniline kirjeldus, kasutusjuhend, sõiduki prototüüp, millel on kasutatud tüübikinnitust omavat pidurisüsteemi, koostude ning toodete markeeringud, andmed tunnustamiseks vajalikke katseid sooritanud tehnilise teenistuse kohta ja tema poolt tehtud katse protokoll. 4. Tunnustamine Sõiduki tüübi ja selle pidurisüsteemi tunnustamise vormistamisele ja märgistamisele esitatavad nõuded. 5. Üldkirjeldus Pidurisüsteem peab olema konstrueeritud ja ehitatud nii, et vaatamata sellele mõjuvale vibratsioonile oleks täidetud käesoleva eeskirja nõuded, et ta oleks korrosioonikindel. Piduriklotsi katted ei tohi sisaldada asbesti. 6. Katsetamine Sõiduk peab läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused, nagu see on toodud käesoleva eeskirja lisas 4. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides tööstusliku tootmise tingimustes; nõuetele mittevastavuse korral katse tulemustes tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 5 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 2 toodud vormi kohaselt. 9. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Süsteemid, pidurdamise meetodid ja tingimused, mille kohta käesolev eeskiri ei kehti Lisa 2. Vormikohane teade tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Pidurisüsteemide iseloomustus ja katsetamine Pidurdustõhususe määramine peab põhinema pidurdusteekonna pikkuse ja/või sõiduki aeglustuse mõõtmisel. 0 tüüpi katse (pidurdustõhususe harilik katse külma piduriga). Sellel katsel peavad rattapiduri trumli või ketta temperatuurid olema madalamad kui 100 oC. Katsetamisel on sõiduk täismassiga ja koormuse jaotus telgedele peab olema vastavuses valmistaja ettekirjutusele. 0 tüüpi katsed peavad toimuma rõhtsal teelõigul. Järgneb katsetingimuste kirjeldus. I tüüpi katse (pidurdustõhususe languse katse). Kõigi sõidukite pidurdustõhusus määratakse korduvatel üksteisele järgnevatel pidurdamistel käesolevas lisas esitatud tingimustel. II tüüpi katse (sõiduki käitumine järskudel langudel). Katsesõidu kiirus peab olema 30 km/h ja toimuma 6 km pikkusel teelõigul teekaldega 6%. Järgneb katsetingimuste kirjeldus. M3-kategooria kaug- ja reisibusside IIa tüüpi piduri katse. Katsesõidu kiirus peab olema 30 km/h ja toimuma 6 km pikkusel teelõigul teekaldega 7%. Katse kirjeldus on toodud käesoleva eeskirja lisas 5. Lisa 5. Mõnede M3-kategooria sõidukite pidurite IIa tüüpi katsetamine, mida tehakse II tüüpi katsetuste asemel Lisa 6. Õhkpiduritega sõidukite pidurite rakendusaja mõõtmine Lisa 6 lisanduse täiendus (vt punkti 3 lisa 6). Imitaatori skeem Lisa 7. Nõuded energiaallikatele ja reservuaaridele (energiaakud) Lisa 8. Vedrupidurite eritingimustele kehtivad nõuded Lisa 9. Mehaaniliselt blokeeritavate pidurisilindritega seisupidurisüsteemile esitatavad nõuded Lisa 10. Pidurdusjõudude jagunemine sõiduki telgede vahel. Veduksõiduki ning haagise vahetatavus Lisa 11. Juhtumid, millal ei ole vajalik teha I ja/või II (või IIa) tüüpi katseid Lisandus 1. Sõiduk, selle rehvid, pidurdustõhusus telje kohta ja pidurisüsteem on identsed I ja/või II (või IIa) tüüpi katsed sooritanud sõiduki vastavate andmetega. Tüübikinnitamisel esitatav lisateave (tabelid I, II ja III). Lisandus 2. Haagistele paigaldatavate pidurite I ja II tüüpi katsetamisel teostatavad alternatiivsed protseduurid Katsemeetodid. Katsetamine peab toimuma: katserajal(trekil), dünamomeetrilisel inertsstendil ja dünamomeetrilisel trummelstendil. Selles osas on toodud kontrollitavate parameetrite loetelu nõuded, millele need peavad vastama. Järgnevad parameetrite arvutamise eeskirjad ja normatiivid. Lisandus 3. Käesoleva eeskirja lisa 2 punktis 3.6 toodud ettekirjutuse täitmiseks nõutava katseprotokolli blanketi näidis Lisa 12. Inertspiduritega sõiduki kontrollimise tingimused Lisandus 1. Joonised jõudude rakendumis- ja piduriseadme skeemidega Lisandus 2. Inertspidurisüsteemi katseprotokoll Lisandus 3. Pidurite katseprotokoll Lisandus 4. Haagise pidurite ülekandeseadme ja juhtimisseadme sobivuse katseprotokoll Lisa 13. Blokeerumatu pidurisüsteemi katsetamise nõuded Käesolev lisa sisaldab blokeerumatutelt pidurisüsteemidelt nõutavate karakteristikute määratlusi. Blokeerumatute piduriseadmete tüübid. Lisandus 1. Tähistused ja mõisted Lisandus 2. Haardejõu kasutamine Lisandus 3. Mitmesuguste haardeteguritega teekatted Lisandus 4. Väikese haardeteguriga teekatte valiku meetod Lisa 14. Elektripidurisüsteemiga haagise katsetamise tingimused Lisandus. Vedukist ja haagisest koosneva koosseisu keskmise aeglustuse sõltuvus haagise pidurdustegurist Lisa 15. Pidurikatete inertsstendil katsetamise meetodid Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 14 «M- ja N-kategooria sõidukite turvavööde kinnitusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 14 algversioon jõustus 1. aprillil 1970. a. Viimane, 03 paranduste seeria (R14/03) jõustus 29. jaanuaril 1992. a. Eeskirjaga on ühinenud 24 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 14 koosneb 14 peatükist ja 6 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb M- ja N-kategooria* sõidukite sõidusuunas näoga istuvate täiskasvanud sõitjate istmetel kasutatavate turvavööde kinnitust. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)) 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, turvavöö kinnituskoht, turvavöö tegelik kinnituskoht, põrand, iste, esimene sõitjaiste, grupiiste, pinkiste, klappiste, istmetüüp, istmekinnitus, reguleerimissüsteem, ümberpaigutussüsteem ja lukustussüsteem. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: -- sõiduki kere sobivas mõõtkavas joonis, millel on näidatud turvavöö kinnituskohad ja kinnitusvahendid; -- andmed materjali kohta, millest sõltub kinnitusvahendi tugevus; -- turvavöö kinnitusvahendi tehniline kirjeldus; -- istme külge kinnitatud turvavööde kinnitusvahendite korral: üksikasjalik istme ehituse ja selle sõidukisse kinnitus-, reguleerimis- ja fikseerimisvahendite kirjeldus; piisava täpsusega ja sobivas mõõtkavas istme ja selle sõidukisse kinnituse ning selle reguleerimis- ja fikseerimisvahendi joonised. Tüübikinnitust teostavale tehnilisele teenistusele peab valmistaja esitama oma äranägemise järgi kas tüübikinnitust taotleva sõiduki tüübi või selle sõiduki sellise osa, mida tehniline teenistus peab turvavöö kinnituste katsetamisel tähtsaks. 4. Tunnustamine Ametlikult kinnitatud sõidukile antakse tüübikinnituse number, mida ükski sama lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Tüübikinnituse saanud sõidukile peab olema nähtavasse kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga. 5. Üldkirjeldus Selles punktis kirjeldatakse ja defineeritakse mannekeeni («3-D H masina») puusaliigendi H ja sõitja puusaliigendi R tegelikku asukohta istmel (teoreetiliselt võivad need punktid kokku langeda). Turvavöö alumiste kinnituspunktide L1 ja L2 geomeetrilised asukohad sõiduki keres ja ülemise kinnituspunkti tasandi P vähim kaugus istmetelge läbivast püsttasandist S>=140 mm. Turvavöö kinnitus peab olema konstrueeritud ja paigutatud nii, et: -- sõidukis on võimalik kasutada ainult nõuetele vastavaid turvavöösid; -- esiistme äärmisel istmel peab olema võimalus kasutada piisava tugevusega, pingutaja ja suunajaga turvavöösid; -- oleks viidud miinimumini turvavöö väljalibisemine pingutusseadmest selle õigel kasutamisel; -- oleks välditud ja viidud miinimumini turvavöö vigastamise võimalus istme või sõiduki kere servade vastu; -- oleks täidetud normaalsete kasutustingimuste korral käesoleva eeskirja nõuded; -- oleks täidetud käesoleva eeskirja nõuded turvavööde kinnititele, millel on sõidukisse sisenemist hõlbustavad asendid. Järgnevad tingimused, mis määravad vähima turvavöö kinnituspunktide arvu. Kinnituspunktide vähim arv on toodud käesoleva eeskirja lisas 6 ja alumiste rihmaharude paiknemisnurgad selle lisa lisanduses 1. Turvavööde kinnituskohad on toodud käesoleva eeskirja lisa 3 joonisel 1. Turvavööd peavad olema kinnitatud täielikult kas sõiduki kere, istme või mõne kereosa külge. Kinnituskohad võivad olla ka eelloetletud kohtade vahel jaotatud. Kõrvutiasetsevatel turvavöödel on lubatud kasutada ühiseid kinnituspunkte, kui täidetakse käesoleva eeskirja nõudeid. Turvavöö kinnituseks kasutatavate poltliidete keere peab olema 7/16» (20/UNF 2B). 6. Katsetamine Katsetada võib komplektset sõidukit või selle keret (ka mittekomplektset). Järgnevalt esitatakse katsetusnõuded sõidukis erinevalt paiknevatele istmetele. Katsetamise erinõuded. Katsetamiseks vajalikud rakiste joonised on toodud käesoleva eeskirja lisas 5. Kolmepunktiturvavöö ülemisele harule rakendatakse 1350±20 daN suurune jõud, mis mõjub turvavöö kinnituspunktidele ja selle pingutusseadmele. Pingutusseadme olemasolu ei ole obligaatne. Kahepunktiturvavöö (niudevöö) katsetamiseks rakendatakse jõudu 2225±20 daN. Peale eeltoodud jõududega katsetamist rakendatakse istme/istmetegrupi raskuskeskmesse horisontaalne 20-kordse istme/istmetegrupi massiga võrdne jõud. 7. Sõiduki tüübimuudatus Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama toote tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes, kontrollinud uut esitatud tüüpi, laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest. Administratiivorgan võib nõuda uusi katsetusi ja selle alusel koostatud katseprotokolli. Sõiduki turvavööde kinnituste käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb läbi viia piisav arv sõidukite katsetusi ja sellest teavitada administratiivorganit. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Sõiduk, millel on käesoleva eeskirja kohane tüübikinnituse sertifikaat, peab vastama kinnitatud sõidukitüübi käesoleva eeskirja seisukohalt olulistele detailidele esitatavatele nõuetele. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Sõiduki mittevastavuse korral võib tüübikinnitusest keelduda või selle tühistada. Tüübikinnituse lõpetanud administratiivorgan peab sellest teatama ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele. 10. Kasutusjuhend Riigi administratiivorgan võib nõuda valmistajatehaselt, et see märgiks kasutusjuhendisse turvavööde kinnituspunktide asukohad ja sellel sõidukil kasutamiseks ettenähtud turvavöö tüübid. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Kinnituskohtade paiknemine Lisa 4. H-punkti asukoha määramise protseduur ja H-punkti asukoht R-punkti suhtes Lisa 5. Pingutusseade Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 17 «Sõiduki istmetele, nende kinnitusele ja peatugedele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 17 algversioon jõustus 1. detsembril 1970. a. Viimane, 07 paranduste seeria (R17/07) jõustus 6. augustil 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 24 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 17 koosneb 13 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb M-kategooria sõidukite istmete ja nende kinnituste vastupidavust ning istmetele paigaldatavate peatugede karakteristikuid. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitamine, sõiduki tüüp, istme kinnitus, reguleerimisseade, blokeerimisseade, kokkupandav iste, põikpind, pikipind, peatugi, punkt R, lähtejoon. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema poolt volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja peab sisaldama: -- üksikasjalikku istme ehituse, selle sõidukisse kinnituse ning reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahendite kirjeldust; -- juhul kui iste on varustatud peatoega, peab olema lisatud selle üksikasjalik kirjeldus; -- piisava täpsusega ja sobivas mõõtkavas istme (peatugede, kui need on olemas), selle sõidukisse kinnituse ning reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahendi jooniseid. Tüübikinnitust teostavale tehnilisele teenistusele peab valmistaja esitama: -- oma äranägemise järgi kas tüübikinnitust taotleva sõiduki tüübi või selle sõiduki osa, mida tehniline teenistus peab istme katsetamisel tähtsaks; -- täiendava istme komplekti ja selle kinnitusseadme, millega varustatakse sõiduk; -- peatugede komplekti (kui need on olemas). 4. Tunnustamine Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktide 5.2, 6.1, 6.3 (istmed peatugedeta) ja punktide 5.3, 6.2, 6.3 ja 7 (istmed peatugedega) nõuetele. Ametlikult kinnitatud sõidukile antakse tüübikinnituse number, mida ükski sama lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud vormi kohase teatega ning sobivas mõõtkavas A4-formaadis või sellesse formaati kokkumurtud joonisega. Tüübikinnituse saanud sõidukile peab olema nähtavasse kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht, R-täht käesoleva eeskirja numbriga ja A-täht juhul, kui sõidukis on peatugedega istmed. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 2 toodud näidisele. 5. Üldkirjeldus Loetakse, et istmed on varustatud või võivad olla varustatud peatugedega, kui on kinni peetud ühest järgmistest tingimustest: -- peatugi on istme seljatoe lahutamatu osa; -- peatugi on istme seljatoelt eraldatav. Sõiduki istmed peavad olema varustatud reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahenditega. Peatoel ei tohi olla ohtlikke nukke ega teravaid servi. Peatugi ja selle kinnitusvahend peavad olema kindlad ja vastu pidama ettenähtud koormusele. 6. Katsetamine Istmed ja peatoed peavad läbima käesolevas eeskirjas nimetatud katsetused, kus määratakse: istme seljatoe ja selle fikseerimisvahendi tugevus; istme kinnitus-, reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahendite tugevus; peatugede kõrguse asend; peatugede laius ja avad ning kontrollitakse peatugede efektiivsust. Katsete käigus ja pärast katsetusi ei tohi ilmneda mingeid vigastusi istme ehituses ja selle sõidukisse kinnitus-, reguleerimis- ja fikseerimisvahendites. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toode peab vastama toote kinnitatud prototüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kaotada oma omadusi kasutusaja vältel. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 9 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt. 9. Istmete, nende kinnituste ja peatugede tüübimuudatus Tüübimuudatustest peab valmistaja teatama toote tüüpi kinnitanud administratiivorganile, kes pärast uue tüübi kontrollimist laiendab tüübikinnitust või keeldub sellest. 10. Tootmise lõpetamine Juhul kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan teatama sellest ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele. 11. Kasutusjuhend Igal ametlikult kinnitatud tootel peab olema kasutusjuhend. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 13. Ülemineku tingimused Alates 1. oktoobrist 1986. a peavad lepinguosalised esitama ametliku kinnituse ainult sel juhul, kui ratassõiduki tüüp rahuldab käesoleva eeskirja nõudeid koos sisseviidud 03 paranduste seeriaga. Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. H-punkti ja seljatoe faktilise kaldenurga kindlaksmääramise kord ja nende asend R-punkti suhtes ning seljatoe konstruktiivse kaldenurga kontrollimine Lisa 4. Peatoe kõrguse ja laiuse kindlaksmääramine Lisa 5. Katsete käigus tehtud joonised ja mõõtmed Lisa 6. Energiasummuti kontrollimise katsete läbiviimise kord Lisa 7. Istme kinnituse ja selle reguleerimis-, nihkumis- ja fikseerimisvahendite tugevuse katsetuste meetod Lisa 8. Peatoe ava a mõõtme kindlaksmääramine Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 24 «Ühtsed nõuded, mis puudutavad: (1) diiselmootorite heitgaasides olevate kübemete (nähtavate saasteainete) koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist; (2) mootorsõidukitele, millele asetatakse heakskiidetud diiselmootorid, esitatavate nõuete heakskiitmist; (3) diiselmootoriga mootorsõidukite heitgaasides olevate kübemete koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist; (4) diiselmootori võimsuse mõõtmisele esitatavate nõuete heakskiitmist» resümee Eeskirja nr 24 algversioon jõustus 1. detsembril 1971. a. Viimane, 03 paranduste seeria (R24/03) jõustus 20. aprillil 1986. a. Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 24 koosneb kolmest osast kokku 29 peatükiga ja 10 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb: I osa. Mootorsõidukitele paigaldamiseks ettenähtud diiselmootorite heitgaasides sisalduvatele kübemetele esitatavaid norme II osa. Mootorsõidukitele käesoleva eeskirja I osas toodud nõuetele vastavate, ametlikult tunnustatud diiselmootorite paigaldamist III osa. Mootorsõidukite, mille mootorit ei ole tunnustatud käesoleva eeskirja I osas toodud nõuetele vastavalt, heitgaasides sisalduvatele kübemetele esitatavaid norme. Lisaks käsitleb käesolev eeskiri diiselmootori võimsuse mõõtmist. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kasulik võimsus, diiselmootor, mootori külmkäivitusseade, densimeeter (suitsu optilise tiheduse mõõtur), suurim arvutuslik pöörete sagedus, vähim arvutuslik pöörete sagedus, diiselmootori ametlik tunnustamine, mootori tüüp, ametlikult tunnustatud mootoritüüpi esindav mootor. I OSA. KÜBEMETE EMISSIOON DIISELMOOTORITEST 3. Mõisted I osa tekstis kasutatavad terminid ja mõisted: diiselmootori tüübikinnitus, mootori tüüp, tüübikinnitusega mootorit esindav mootor. Teised I osas kasutatavad terminid ja mõisted on toodud käesoleva eeskirja punktis 2. 4. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: avaldus, mootoritüübi kirjeldus lisas 1 toodud andmetega. Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse antud tüüpi esindav mootor. Kübemete emissiooni määramiseks tehakse mõõtmised kahel lisades 4 ja 5 toodud meetodil, s.o vastavalt püsi- ja vabakiirenduse reþiimil. Võimsust ja kütusekulu mõõdetakse samal mootoril vastavalt lisale 10. Mootori valmistaja või tema täievolilise esindaja taotlusel võib teha ka ainult mootori võimsuse mõõtmist. Mõõtmine tehakse ainult katsestendil vastavalt lisale 10. Neid katsetusi ei käsitata aga ametliku tunnustamise katsetustena. Väljastatakse lisa 10 kohane ametlik katseprotokoll. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud mootor vastab punktis 6 toodud nõuetele, loetakse see mootoritüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud mootoritüübile väljastatakse tüübikinnituse tunnistus. Igale sellele tüübile vastavale mootorile pannakse silt tüübikinnituse tähisega, tunnistuse numbriga ja vabakiirenduse reþiimil mõõdetud heitgaasi neeldumisteguri väärtusega või antakse kaasa vastav saatedokument. Selle saatedokumendi alusel saab mootorsõiduki valmistaja kanda sõidukile tüübikinnituse tähise. 6. Kirjeldus ja katsetamine Mootor peab läbima käesolevas eeskirjas nimetatud katsetused, nagu see on toodud lisades 4 ja 5. Kütus peab seejuures vastama lisas 6 toodud nõuetele. Püsireþiimil katsetamisel (lisa 4) ei tohi kübemete emissioon ületada lisas 7 toodud piirväärtusi. Katseaparatuur peab vastama lisas 8 toodud nõuetele või peab olema tõestatud ekvivalentsus sellise aparatuuriga. 7. Mootori tüübimuudatus Igast lisas 1 toodud mootori andmete muudatusest peab teatama administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudetud mootor nõuab uut katsetamist või mitte. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse tähist kandev või dokumenti omav mootor peab vastama elementide osas, mis mõjutavad kübemete emissiooni, tüübikinnitatud mootori tüübile. Vastavuse kontrolliks võetakse seeriatoodangu mootor. Selle mootori kontrollkatsetustel vabakiirendusreþiimil saadud heitgaasi neeldumisteguri väärtus ei tohi ületada tüübikatsetustel antud mootoritüübile saadud väärtust rohkem kui 0,5 m-1. Kui ületab, siis katsetatakse mootorit püsireþiimil lisas 4 toodud metoodika järgi ja tulemus ei tohi ületada lisas 7 toodud väärtusi. 9. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab mootoritüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitust teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi allkirja ja kuupäevaga registreerimiskaardi saatmisega, millele on tehtud märge «tootmine lõpetatud». 10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. II OSA. TÜÜBIKINNITATUD MOOTORI ASETAMINE MOOTORSÕIDUKILE 11. Mõisted Eeskirja II osas kasutatavad terminid ja mõisted: mootorsõiduki tüübikinnitus, mootorsõiduki tüüp. 12. Tunnustuse taotlemine Mootorsõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja esitab järgmised dokumendid: avaldus, millele lisatakse kolmes eksemplaris mootorsõiduki, sh mootoritüübi karakteristikud lisas 1 toodud andmetega ja lisas 2 toodud vormi kohane mootori tüübikinnituse teade koos teiste nõutavate dokumentidega. Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse vastavat tüüpi esindav mootor. 13. Tunnustamine Kui ametlikule tüübikinnitamisele esitatud mootorsõiduk vastab punktis 15 toodud nõuetele, loetakse see mootorsõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud mootorsõiduki tüübile väljastatakse tüübikinnituse tunnistus. Lepinguosalisi teavitatakse sellest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase tüübikinnituse teate saatmisega. Igale sellele tüübile vastavale mootorsõidukile pannakse silt tüübikinnituse tähisega, tunnistuse numbriga ja vabakiirenduse reþiimil mõõdetud suitsususe neeldumisteguri väärtusega. 14. Kirjeldus ja katsetamine Mootorsõidukile paigaldatud mootor peab kuuluma lisas 1 toodud tüübikinnitatud tüüpi. Kübemete emissiooni mõjutada võivad elemendid peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et mootorsõiduk normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaks käesoleva eeskirja nõuetele. On toodud ka nõuded mootori külmkäivitusseadmetele ja mootori paigaldamise kohta mootorsõidukile. 15. Mootorsõiduki tüübimuudatus Igast lisas 1 toodud mootori andmete muudatusest peab teatama administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudatustega mootor nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase tüübikinnituse teate saatmisega. 16. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse tähist kandev või dokumenti omav mootorsõiduk peab vastama elementide osas, mis mõjutavad kübemete emissiooni, tüübikinnitatud mootorsõiduki tüübile. Vastavuse kontrolliks võetakse seeriatoodangu mootorsõiduk ja kontrollitakse sõiduki vastavust lisas 2 toodud vormi kohasele tüübikinnituse teatele. Samuti tehakse mootorsõiduki kontrollkatsetused vabakiirendusreþiimil. Saadud heitgaasi neeldumisteguri väärtus ei tohi ületada tüübikatsetustel antud mootoritüübile saadud väärtust rohkem kui 0,5 m-1. Kui ületab, siis katsetatakse mootorit püsireþiimil lisa 4 metoodika järgi ja tulemus ei tohi ületada lisas 7 toodud väärtusi. 17. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 17.1 toodud nõuded või kui mootorsõiduk ei vastanud kontrollkatsetustel nõutavatele tingimustele. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, teavitab ta sellest teisi lepinguosalisi, saates neile lisas 2 toodud vormi kohase tüübikinnituse teate, millel on suurte tähtedega tekst «tüübikinnitus tagasi võetud». 18. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile administratiivorganite ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. III OSA. MOOTORSÕIDUKITE, MILLE MOOTOR EI OMA TÜÜBIKINNITUST, KÜBEMETE EMISSIOON III osa on sarnane II osaga, kuid kokkuleppel katsekojaga võib tüübikinnituse katsetusteks esitada mootori asemel ka mootorsõiduki. Lisa 1. Mootorsõiduki ja diiselmootori põhilised karakteristikud ja katsetamist käsitlevad andmed Lisa 2. Vormikohane teade tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Ametliku tüübikinnituse tähised Lisa 4. On toodud katsemetoodika, nõuded mootorile ja mootorsõidukile, kütusele, mõõteaparatuurile Lisa 5. Vabakiirendusreþiimil katsetamine. On toodud katsemetoodika ja korrigeeritud neeldumisteguri määramise metoodika Lisa 6. Tüübikinnituse ja toodangu järelevalve katsetustel kasutatava kütuse karakteristikud Lisa 7. Neeldumisteguri piirväärtused püsitööreþiimil Lisa 8. Nõuded densimeetrile Lisa 9. Densimeetri kasutamine katsetamisel. On toodud nõuded densimeetrite kasutamisel lisade 4 ja 5 kohastel katsetustel Lisa 10. Diiselmootori võimsuse mõõtmise ECE-meetod Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 29 «Veoauto kabiinis asuvate isikute kaitse kohta esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 29 algversioon jõustus 15. juunil 1974. a. Viimane, 01 paranduste seeria (R29/1) jõustus 1. augustil 1977. a. Eeskirjaga on ühinenud 16 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon. Eeskiri nr 29 koosneb 10 peatükist ja 4 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb veoste vedamiseks ettenähtud sõidukeid. Eeskirja ei kohaldata põllumajanduslikele sõidukitele ega traktoritele. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitamine, sõiduki tüüp, põikpind, pikipind. 3. Tunnustuse taotlemine Tüübikinnituse taotlus esitatakse kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki joonised, kus on ära märgitud kabiini kinnituskoht ja selle asetus, ning kabiini joonised. 4. Tunnustamine Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktile 5 ja talle antakse rahvusvaheline tüübikinnituse E-märk (vt lisa 2). 5. Nõuded Kabiin peab olema konstrueeritud ja kinnitatud sõidukile nii, et avariis ja kokkupõrkel väheneks võimalike vigastuste tekkimise oht selles viibivatele isikutele. 6. Sõiduki tüübimuudatus Tüübimuudatustest peab valmistaja teatama sõiduki tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes, kontrollinud uut esitatud tüüpi, laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toodang peab vastama kinnitatud toote prototüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kaotada oma omadusi kasutusaja vältel. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 7 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt. 9. Tootmise lõpetamine Kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan teatama sellest ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele. 10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku tüübikinnituse (sertifikaadi) skeem ja mõõtmed Lisa 3. Katsete läbiviimise tingimused Katse A ­ kabiini löögikatse (eest otselöök) Katse B ­ sõiduki katuse tugevus Katse C ­ sõiduki kabiini tagaseina tugevus Lisandus 1. Sõiduki kinnitamine katsetusstendil Lisandus 2. Mannekeenile esitatavad nõuded Lisa 4. H-punkti ja keha nurgakalde kindlaksmääramine Lisandus 1. H-punkti asendi kindlaksmääramine ruumis Lisandus 2. Kolmemõõtmeline koordinaadisüsteem Lisa 5. Istekoha lähteandmed Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 36 «Suure ühissõiduki üldisele konstruktsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 36 algversioon jõustus 1. märtsil 1976. a. Viimane, 03 paranduste seeria (R36/03) jõustus 14. detsembril 1992. a. Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Hispaania, Luksemburg, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 36 koosneb 12 peatükist ja 6 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb ühekorruselisi busse, liigendbusse, mis on ette nähtud üle 16 reisija veoks ja on üle 2,3 meetri laiused. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduk, sõiduki klassid, liigendbuss, kaugsõidubuss, sõiduki tüüp, sõiduki tüübikinnitamine, kaksikuks, kaksikaken, ametiuks, varuaken, varuuks, avariiluuk, varuväljapääs, väljapääs, põrandapind, vahekäik, juhiruum, sõitja, sõiduki sõitjateruum, suurim täismass, automaatne ametiuks. 3. Tunnustuse taotlemine Tüübikinnituse taotlus esitatakse kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki tüübi kirjeldus (konstruktsioon, mõõtmed, vormid ja materjalid), sõiduki ja selle sisustuse joonised ja järgmised andmed: suurim täismass (PT) (kg), iga telje suurim mass (kg), sõiduki tühimass, pakiruumi maht (V) (m3), pagasi üldmass (B) (kg), sõiduki klass, sõitjate üldarv (N), istekohtade arv (A). 4. Tunnustamine Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktile 5 ja talle antakse rahvusvaheline tüübikinnituse E-märk (vt lisa 2). 5. Kirjeldus Selles punktis kirjeldatakse sõidukile esitatavaid nõudeid ja kontrollimeetodeid, mis käsitlevad teljekoormust, põrandapinda, istekohtade arvu, tuleohutust (mootoriruum, kütusepaagid, kütuse etteandesüsteem, avariilülitid, akupatarei, tulekustutid, käsiapteek, materjalid), väljapääse, luuke, sisekujundust, tehisvalgustust, manööverdusvõimalust, käsipuid, juhikaitset. 6. Sõiduki tüübimuudatus Tüübimuudatustest peab valmistaja teatama sõiduki tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes, kontrollinud uut esitatud tüüpi, laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toode peab vastama kinnitatud toote prototüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kaotada oma omadusi kasutusaja vältel. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktides 5 ja 7.1 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline tühistab tema poolt varem antud kinnituse ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt. 9. Tootmise lõpetamine Kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan teatama sellest ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele. 10. Ülemineku tingimused Ülemineku tingimused mitteliikmesriikidele ja jõustumise etapid. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 12. Märkused lubatud teljekoormuse või sõiduki täismassi kohta Iga riik kehtestab oma territooriumil kasutamiseks lubatavate sõidukite teljekoormuste ja täismassi määrad. Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta Lisa 2. Ametliku tüübikinnituse (sertifikaadi) skeem ja mõõtmed Lisa 3. Selgitavad skeemid Lisa 4. Manööverdatavus Lisa 5. Katsetusseade käsipuude asendi kindlaksmääramiseks Lisa 6. Mehhaniseeritud ukse sulgumist takistav, sõitjat jälgiv seade Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 43 «Ohutule aknaklaasile ja klaasimismaterjalidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 43 algversioon jõustus 15. veebruaril 1981. a. Viimane, kuid tähistuseta (s.t 00) paranduste seeria (R43/00) jõustus 14. oktoobril 1982. a. Järgnenud on vaid täiendused. Viimane, kolmas täiendus jõustus 31. märtsil 1987. a. Eeskirjaga on ühinenud 23 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 43 koosneb 14 peatükist ja 17 lisast. 1. Hõlmeala Eeskirja rakendatakse mootorsõidukite ja nende haagiste ohutule klaasile ja klaasmaterjalidele, mida kasutatakse tuuleklaasi ning teiste klaaside ja mootorsõiduki sisemiste vaheklaaside valmistamiseks, v.a valgustus- ja signalisatsiooniseadmete ja armatuurlaua klaasidele, kuuli- ja ründekindlatele klaasidele, samuti mitte klaasmaterjalidele. Eeskiri ei käsitle klaaside või klaasmaterjalide paigaldamist mootorsõidukitele ja nende haagistele, samuti topeltklaase. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tugevdatud (karastatud) klaas, mitmekihiline ohutu klaas (MSG), kunstmaterjaliga (plastist sisekihiga) ohutu klaas, plast(MSG)klaas, tuuleklaasi grupp, topeltklaas (kaks eraldi klaasi ühele avale), isoleeritud klaas (klaaspakett), põhitunnus (põhikarakteristik), abitunnus (abikarakteristik), raskus(astme) indeks, tuuleklaasi (ristkülikust tooriku) pinnalaotus, tuuleklaasi kaldenurk, segmendi kõrgus, klaasi tüüp, kõverusraadius. 3. Tunnustuse taotlemine Taotluse esitab ohutu klaasi valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid iga klaasitüübi kohta (kolmes eksemplaris) on: -- tehniline kirjeldus kõigi põhi- ja abitunnustega (abikarakteristikutega) ja -- kõigi klaaside, v.a tuuleklaaside puhul: -- skeemid klaaside kohta mitte suuremal kui A4-formaadil, kus on toodud suurim klaasipind, väikseim nurk klaasi kahe kaaskülje vahel ja suurim segmendi kõrgus (kui on); -- tuuleklaasi puhul: -- tüübikinnituseks esitatud tuuleklaaside loetelu andmetega sõiduki valmistaja, sõiduki tüübi ja klassi kohta, -- joonised mõõtkavas 1:1 M1-kategooria sõidukite puhul ja mõõtkavas 1:1 või 1:10 teistel juhtudel, kust selguks klaasi asend juhiistme R-punkti suhtes, klaasi kaldenurk, juhiistme seljatoe kaldenurk, optiliste omaduste määramiseks vajalike tsoonide asukohad ja mõõtmed, klaaside pinnalaotus, suurim segmendi kõrgus, kõverusraadius (ainult klassifitseerimiseks); -- isoleeritud klaasi (klaaspaketi) puhul: -- skeemid klaaside kohta mitte suuremal kui A4-formaadil, kus on toodud iga osa tüüp, ühendusviis (orgaaniline, klaas klaasi külge, klaas metalli külge) ja klaaside omavaheline kaugus. Tüübikinnituseks esitatakse ka piisav arv klaaside näidiseid ja proove, mille arv vajadusel määratakse koos tehnilise teenistusega (katsekojaga). Kompetentne organ kontrollib enne tüübikinnitamist, et oleks piisavalt täidetud toodangu kvaliteedi kontrolli meetmed. 4. Märgistamine Kõigil tüübikinnituseks esitatud klaasidel, näidistel ja proovidel peab olema hästi loetav ja hävimatu valmistaja kaubamärk. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud näidis vastab punktides 6, 7 ja 8 toodud nõuetele, loetakse see ohutu klaasi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud ohutu klaasi tüübile vastavalt lisadele 5, 7, 11 ja 12 või tuuleklaasi puhul igale kinnitatud grupile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi ohutule klaasile või tuuleklaasi grupile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku ohutu klaasi või tuuleklaasi grupi tüübikinnitusest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Tuuleklaasi puhul lisatakse ka iga tüübikinnitatud gruppi kuuluvate klaaside loetelu ja klaasi karakteristikud vastavalt lisa 1 lisanduses 8 toodule. Igale tüübikinnitatud klaasile kantakse lisaks valmistaja kaubamärgile ka tüübikinnituse tähis vastavalt lisas 2 toodud näidetele. E-tähise kohale lisatakse järgmised sümbolid: -- tuuleklaasi puhul: I -- tugevdatud (karastatud) klaas või I/P-tugevdatud (karastatud) plastikuga klaas; II -- (normaalne) mitmekihiline ohutu klaas [MSG] või II/P-plastikuga klaas; III -- tugevdatud (karastatud) mitmekihiline ohutu klaas [MSG] või III/P-plastikuga klaas; IV -- kunstmaterjalist (plastist) ohutu klaas (plastklaas) [Glas-Plast]; V -- teised, lisa 3, punkti 9.1.4.2 nõuetele vastavad (s.o läbipaistvusega alla 70%) klaasid (v.a tuuleklaasid); VI -- isoleeritud klaas (klaaspakett); VII -- aeglaste sõidukite (ehitusliku kiirusega alla 30 km/h) tugevdatud (karastatud) tuuleklaasid. 6. Üldkirjeldus Kõik klaasid, eriti need, millest valmistatakse tuuleklaasid, peavad olema sellised, et vigastusoht klaasi purunemisel oleks viidud võimalikult väikeseks. Klaas peab olema ekspluatatsioonis -- normaalses teeliikluses, atmosfääri ja termiliste mõjude toimimisel -- piisavalt tugev, samuti vastupidav keemilistele mõjudele, tulele ja klaasi puhastamisele. Ohutu klaas peab olema piisavalt läbipaistev, ei tohi moonutada objekte ega teeliikluse valgusfooride värve. Klaasi purunemisel peab juht nägema teed niivõrd, et saaks pidurdada autot seiskumiseni. 7. Erikirjeldus Kõik klaasid peavad vastavalt klassile, kuhu nad kuuluvad, vastama järgmistele erinõuetele: -- tugevdatud (karastatud) tuuleklaas -- lisas 4 toodud nõuetele; -- teised ühtlaselt tugevdatud (karastatud) klaasid -- lisas 5 toodud nõuetele (sobivad ka aeglastele, alla 30 km/h sõidukitele tuuleklaasiks); -- (normaalsest) mitmekihilisest ohutust klaasist [MSG] tuuleklaasid -- lisas 6 toodud nõuetele; -- (normaalsest) mitmekihilisest ohutust klaasist [MSG] teised klaasid -- lisas 7 toodud nõuetele; -- töödeldud mitmekihilisest ohutust klaasist [MSG] tuuleklaasid -- lisas 8 toodud nõuetele; -- kunstmaterjaliga (plastist sisekihiga) ohutud klaasid -- lisaks ülaltoodule ka lisas 9 toodud nõuetele; -- kunstmaterjalist (plastist) ohutud tuuleklaasid (plastklaas) [Glas-Plast] -- lisaks ülaltoodule ka lisas 10 toodud nõuetele; -- kunstmaterjalist (plastist) ohutud klaasid, v.a tuuleklaas (plastklaas) [Glas-Plast] -- lisaks ülaltoodule ka lisas 11 toodud nõuetele; -- isoleeritud klaas (klaaspakett) -- lisas 12 toodud nõuetele. 8. Katsetamine On ette nähtud järgmised katsed: -- purunemise struktuurile eesmärgiga kontrollida, et klaasi purunemisel vigastusoht kildudega oleks vähim ja et tuuleklaasil säiliks nähtavus; -- mehaanilisele tugevusele 227-grammise ja 2,26-kilogrammise kuuliga ning inimese pea mudeliga (MSG-klaasid); -- välistingimustele vastupanuvõimele: abrasiivne kulumine, kõrge temperatuur ja temperatuuri muutused, kiirgusele ja niiskusele vastupidavus (MSG- ja plastklaas); -- optilistele omadustele: valguse läbilaskevõime, moonutus, topeltkujutis, värvi eristamine; -- põlemiskiirusele (et MSG-klaasi plastikust sisekihi ja plastklaasi põlemiskiirus oleks väike); -- kemikaalide toimele vastupidavusele (MSG- ja plastklaas). Tugevdatud (karastatud) klaasi ja mitmekihilise ohutu klaasi jaoks vajalikud katsed on toodud tabelis. 9. Sõiduki klaasi tüübimuudatus Igast tüübikinnitust omava klaasi tüübimuudatusest või tuuleklaasigrupi laiendusest peab teatama administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudatustega sõiduki klaas nõuab uut katsetamist või mitte. Laiendusele väljastab administratiivorgan vastava numbri. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse tähist kandev ohutu klaas peab vastama kinnitatud tüübile ja vastama peatükkides 6, 7 ja 8 toodud tingimustele. Vastavuse kontrolliks võetakse tüübikinnituse tähist kandvate seeriatoodangu klaaside hulgast piisav hulk klaase ja tehakse kontrollkatsed. Tüübikinnituse omanik peab: -- tagama, et tootmisprotsessis oleks tagatud kvaliteedikontroll, -- tagama juurdepääsu seadmetele, kui on vajalik katsetamine, -- säilitama katsetulemusi nõutava aja vältel, -- analüüsima katsetulemusi, et tagada toodangu kvaliteedi ühtlus, -- tagama, et iga toote tüüp oleks läbinud vajalikud katsed vastavalt lisale 17. Kui kontrollkatsetele esitatud näidised ei vastanud kinnitatud tüübile, peab tootja võtma kasutusele meetmed toote nõuetega vastavusse viimiseks. Administratiivorgan võib igal ajal läbi viia toodangu vastavuse kõiki katseid (vt lisa 17, punkt 1.3), esitades näidised katsekojale. Toote järelevalve katsetuste tavaline sagedus on kaks korda aastas. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud punktis 10.1 nõutud tingimused. Kui mõni lepinguosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse, teavitab ta sellest teisi kokkuleppe osapooli lisas 1 toodud vormi kohaselt. 12. Ülemineku tingimused Ükski lepinguosaline ei tohi rakendada viimase täienduse kehtima hakkamise momendist selle eeskirja eelmist redaktsiooni. 24 kuud pärast kolmanda täienduse kehtima hakkamist võivad lepinguosalised keelduda kinnitamast ohutu klaasi tüüpi, mis ei vasta käesoleva eeskirja punktis 5.5 toodud tähistusele. 13. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik katkestab lõplikult ohutu klaasi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitust teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade ohutute klaaside tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest Lisal 1 on kaheksa lisandust, igaüks erineva klaasitüübi jaoks. Lisa 2. Ametliku tüübikinnituse tähiste näidised Lisa 3. Üldised katsetingimused. Koosneb 11 peatükist. On toodud vajalike katsete metoodika, mõõteaparatuur ja nõuded klaasile Lisa 4. Tuuleklaas tugevdatud (karastatud) klaasist. Koosneb neljast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, klaasipinna jaotus tsoonideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile Lisa 5. Aknad, v.a tugevdatud (karastatud) klaasist tuuleklaas. Koosneb neljast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile Lisa 6. Mitmekihilisest normaalsest klaasist (MSG) tuuleklaas. Koosneb kuuest peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile Lisa 7. Mitmekihilisest normaalsest klaasist (MSG) ohutu klaas, v.a tuuleklaas. Koosneb kuuest peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile Lisa 8. Mitmekihilisest tugevdatud (karastatud) klaasist (MSG) tuuleklaas. Koosneb neljast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile Lisa 9. Tehismaterjaliga kaetud (plastist pinnakattega) ohutu klaas. Koosneb kuuest peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile Lisa 10. Tehismaterjalist tuuleklaas (plastklaas). Koosneb kaheksast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile Lisa 11. Tehismaterjalist ohutud klaasid (plastklaasid), v.a tuuleklaasid. Koosneb kaheksast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile Lisa 12. Klaaspaketid. Koosneb neljast peatükist. On toodud klaaside jaotus tüüpideks, vajalike katsete metoodika ja nõuded klaasile Lisa 13. Tuuleklaaside jaotus tüübikinnituse jaoks gruppideks. Koosneb üheksast peatükist Lisa 14. Segmendi kõrguse ja löögi asukoha määramine. On toodud vajalikud skeemid Lisa 15. Metoodika M1-kategooria sõidukite tuuleklaaside vaateväljade määramiseks V-punkti suhtes. On toodud skeemid ja selgitused Lisa 16. Metoodika mootorsõidukite istmete H-punkti ja seljatoe kaldenurga määramiseks. Metoodika on esitatud neljas peatükis Lisandus 1. 3-dimensioonilise H-punkti masina (mannekeeni) kirjeldus Lisandus 2. 3-dimensiooniline koordinaadisüsteem Lisandus 3. Istme koordinaadisüsteem Lisa 17. Toodangu järelevalve kontroll. On toodud mõisted, vajalikud katsed, katsete sagedus ja arv. Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 48 «Mootorsõidukitele paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 48 algversioon jõustus 1. jaanuaril 1982. a. Viimane, 01 paranduste seeria (R48/01) jõustus 9. veebruaril 1994. a. Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 48 koosneb 12 peatükist ja 9 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri on rakendatav teeliikluseks ettenähtud kerega või ilma kereta vähemalt neljarattaliste, ehitusliku kiirusega üle 25 km/h mootorsõidukitele ja nende haagistele, v.a rööbassõidukitele, põllumajandus- ja metsatraktoritele ja -masinatele ning tarbesõidukitele. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete paigaldamisse puutuvas, risti asetsev tasapind, koorma(ma)ta sõiduk, koormatud sõiduk, sõlm (mehhanism, seadis), latern, valgusallikas, ekvivalentne latern, sõltumatu latern, grupilatern, kombineeritud latern, vahetatav ühendatud latern, lihtfunktsiooniline latern, peitlatern, kaugtulelatern, lähitulelatern, suunatuli, pidurituli, numbrituli, eesmine ääretuli, tagumine ääretuli, retroreflektor (helkur), ohutule signalisatsioon, eesmine udutuli, tagumine udutuli, tagurdustuli, seisutuli, tagumine ääretuli, küljeääretuli, päevatuli, valgustpeegeldav pind, valgustatud tasapind, valgusallika valgustatud tasapind, valgussignalisatsiooniseadme valgustatud tasapind, mis pole helkur, helkuri valgustatud tasapind, nähtav pind, lähtetelg, lähtetsenter, geomeetriline nähtavusnurk, külggabariidi serv, gabariitlaius, üksiklamp, kaks tuld või paarisarv tulesid, tuledevaheline kaugus, (armatuurlaua) märgutuli, sisselülitatuse indikaator, fakultatiivne (lisavarustus) tuli, maapind, liikuvad komponendid, liikuvate komponentide normaalasend, sõiduki normaalne kasutusolukord, sõiduki parkimise kasutusolukord. 3. Tunnustuse taotlemine Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on: -- sõiduki tüübi kirjeldus punkti 2.2.1 kuni 2.2.4 kohaselt (s.t sõiduki tüüp valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete paigaldamisse puutuvas) koos piirangutega koormamiseks, eriti suurim lubatav koormus pakiruumis; -- valmistaja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete loetelu, mis võib sisaldada erinevaid seadmeid samaks operatsiooniks. Iga tüüp tuleb identifitseerida (komponent, tüübikinnitusmärk, valmistaja jne). Loetelu võib sisaldada täiendavalt «ekvivalentseid seadmeid»; -- valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete sõidukile paigutuse joonis; -- kui vajalik, iga laterna joonis, et kinnitada käesoleva eeskirja nõuete täitmist. Taotlus peab sisaldama formuleeringu nähtava pinna määramise meetodi kohta. Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse vastavat tüüpi esindav kõigi valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetega varustatud sõiduk. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult selle eeskirja nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Igale sellele tüübile vastavale sõidukile pannakse lisas 2 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga. Kui sõidukil on tüübikinnitus ka teiste käesoleva kokkuleppe eeskirjade järgi, esitatakse eeskirjade numbrid veeruna. Märk asetatakse valmistaja andmesildi kõrvale või kohale. 5. Üldkirjeldus Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema paigaldatud sõidukile selliselt, et nad mootorsõiduki normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaksid käesoleva eeskirja nõuetele. Eriti tuleb vältida, et nende reguleering iseeneselikult (juhuslikult) ei muutuks. Kaug-, lähi- ja eesmisi udutulesid peab olema võimalik lihtsalt reguleerida. Lähtetelgedele lubatavad tolerantsid igas suunas on ±3o. Kui pole erinõudeid, kontrollitakse tulede kõrgust ja orientatsiooni tasasel horisontaalsel pinnal oleval koormata sõidukil. Kui pole erinõudeid, siis ühe ja sama paari tuled peavad olema sümmeetriliselt auto pikitelje ja teineteise suhtes (ebasümmeetrilisel sõidukil võimaluste piires), rahuldama samu kolorimeetrilisi nõudeid ja nende fotomeetrilised karakteristikud peavad olema praktiliselt samad. Vilkuvad võivad olla vaid suuna- ja ohutuled. On toodud nõuded tulede sisse- ja väljalülitamiseks, peitlaternatele, tulede värvustele, arvule ning sõidukile paigaldamiseks. Edasi on toodud üksikasjalikult nõuded lähi- ja kaugtuledele ning samuti kõigile teistele valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele, sh helkuritele. M1-kategooria sõidukitel on kohustuslik lisapidurituli (nn S3). 6. Tunnustatud sõiduki või sellele paigaldatud valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmete tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki või temale paigutatud valgustus- või valgussignalisatsiooniseadmete tüübimuudatusest valmistaja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete loetelus peab teatama administratiivorganile. Seejärel otsustab administratiivorgan, kas muudatustega sõiduk vajab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama peatükkides 5 ja 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama need kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama sõiduki karakteristikute stabiilsuse tööstuslikul tootmisel. Ta peab tagama, et iga tüübikinnitatud toode vastaks lisas 9 toodud nõuetele. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Kompetentne volitatud organ võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka (valim) näidiseid. Tavaline toodangu kontrolli sagedus volitatud kompetentse organi poolt on üks kord aastas. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud nõutavad tingimused. Kui mõni lepinguosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse, teavitab ta sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt. 9. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõplikult katkestab antud sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitust teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 11. Ülemineku tingimused 48 kuud pärast paranduste seeria 01 jõustumise aega (9. veebruar 1994) ei tohi lepinguosalised, kes on ühinenud selle eeskirjaga, enam esitada sellele mittevastavaid tüübikinnitusi, kuid varasemad tüübikinnitused jäävad jõusse. Lepinguosalised, kes on ühinenud selle eeskirjaga, võivad keelduda sõidukite tüüpidest, mis ei vasta paranduste seeria 01 nõuetele, kui: -- sõiduki riiklik või individuaalne tüübikinnitus on tehtud rohkem kui 24 kuud pärast 01 paranduste seeria jõustumise aega; -- sõiduk esmaregistreeritakse enam kui viis aastat pärast 01 paranduste seeria jõustumise aega. Lisa 1. Vormikohane teade mootorsõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 48 vastavast valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid käsitlevast tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku tüübikinnituse tähised Lisa 3. Laterna hajutiklaasi pinnad, teljed ja lähtetsentrid ning geomeetrilised nähtavusnurgad. On esitatud skeemidel Lisa 4. Punaste tulede nähtavus ettepoole ja valgete tulede nähtavus tahapoole. On esitatud skeemidel Lisa 5. Sõiduki koormused, mis on aluseks lähitulede kõrguse reguleerimisel Lisa 6. Lähitulede valguskiirte kalde mõõtmine olenevalt sõiduki koormusest Lisa 7. Lähitulede valguskiirte algkalde silt Lisa 8. Lähitulede valguskiirte kalde juhtnupud ja piktogrammid Lisa 9. Toodangu järelevalve. On toodud vajalikud katsed ja nõuded. Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 49 «Diiselmootorite ja gaasimootorite, samuti vedelgaasi ottomootorite ja selliste mootoritega mootorsõidukite heitgaasides olevate saasteainete koguse suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 49 algversioon jõustus 15. aprillil 1982. a. Viimane, 02 paranduste seeria (R49/02) jõustus 13. detsembril 1992. a. Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 49 koosneb 12 peatükist ja 5 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb üle 25 km/h valmistaja kiirusega üle 3,5 tonnise täismassiga M1-kategooria, M2-, M3-, N1-, N2- ja N3-kategooria* diiselmootoriga mootorsõidukite heitgaaside gaasilistele saasteainetele ja osakestele esitatavaid nõudeid. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, mootori tüübikinnitus, diiselmootor, mootori tüüp, sõiduki tüüp, heitgaaside gaasilised saasteained, osakesed, efektiivvõimsus, nimikiirus, koormuse protsent, hetkeline suurim kiirus, vahepealne kiirus. Toodud on ka suuruste tähised ja ühikud. 3. Tunnustuse taotlemine 1. Tunnustus mootorile kui eraldi tehnilisele agregaadile Taotluse esitab mootori valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on: mootori tüübi kirjeldus lisas 1 toodud andmetega. Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse vastavat tüüpi esindav mootor, mis võimaldab katsetused läbi viia lisas 4 toodud meetodil. 2. Tunnustus sõidukile mootori osas Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on: mootori ja teda sõidukiga siduvate osade kirjeldus lisas 1 toodud andmetega ja lisas 2A toodud vormi kohase sõidukile paigaldatava mootori kui eraldi tehnilise agregaadi tüübikinnituse teate koopia. Kompetentne volitatud organ peab enne tüübikinnitamist kindlaks tegema, et toote järelevalve kontrolli meetodid on efektiivsed. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud mootor või sõiduk vastab punktides 5 ja 6 toodud nõuetele, loetakse see mootori või sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud mootori või sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski sama lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi mootorile või sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku mootori või sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2A või 2B esitatud vormi kohase teatega. Igale sellele tüübile vastavale mootorile või sõidukile pannakse lisas 3 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga ning täiendava sümboliga A või B, mis näitab emissiooni taset vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.2.1. Kui mootor või sõiduk omab tüübikinnitust ka teiste käesoleva kokkuleppe eeskirjade järgi, esitatakse eeskirjade numbrid veeruna. Märk asetatakse valmistaja andmesildi kõrvale või kohale. Kui mootor sai tüübikinnituse kui eraldi tehniline agregaat, peab tal olema ka märk mootori valmistaja kaubamärgi või nimega ja kaubandusliku nimetusega. 5. Kirjeldus ja katsetamine Komponendid, mis võivad mõjutada gaasiliste saasteainete ja osakeste emissiooni, peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et mootorsõiduki normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaks mootor käesoleva eeskirja nõuetele. Mootor peab läbima käesoleva eeskirja lisa 4 kohased katsetused. Lisa 4 lisandus 4 kirjeldab soovitatavat gaasiliste saasteainete ja osakeste emissiooni analüüsi süsteemi. Kui katsekoda kasutab teisi süsteeme või analüsaatoreid, peavad need andma ekvivalentsed tulemused lubatava erinevusega mitte üle ±5%. CO, HC, NOx ja osakeste mass ei tohi ületada tabelis toodud väärtusi. 6. Mootori paigaldamine sõidukile Mootori paigaldamisel sõidukile peavad olema täidetud lisas 2A toodud nõuded (rõhu lang sisselaskel, vasturõhk väljalaskel ja mootori poolt käitatavate abiagregaatide suurim võimsustarve). 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse tähist kandev või dokumenti omav mootor peab elementide osas, mis mõjutavad gaasiliste saasteainete ja osakeste emissiooni, vastama tüübikinnitatud mootori tüübile. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama need kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja kindlustama mootori karakteristikute stabiilsuse tööstuslikul tootmisel. Vastavuse kontrolliks võetakse seeriatoodangu mootor, mille karakteristikud vastavad lisas 1 toodud andmetele ja selle mootori kontrollkatsetustel saadud tulemused ei tohi ületada punkti 7.4.2.1 tabelis toodud väärtusi. Kui ületavad, siis valmistajatehas võib paluda katsetada suuremat hulka (valim) mootoreid. On toodud valem ja tabel katsetulemuste hindamiseks sellise valimi korral. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud kompetentse organi poolt on üks kord aastas. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud nõutavad tingimused. Kui mõni lepinguosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse, teavitab ta sellest teisi lepinguosalisi lisades 2A või 2B toodud vormi kohaselt. 9. Tunnustatud mootori tüübimuudatus Igast tunnustatud mootori tüübimuudatusest tuleb teatada administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudatustega mootor nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2A või 2B toodud vormikohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõplikult katkestab antud mootori tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnitust teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2A või 2B toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Ülemineku tingimused Alates 02 paranduste seeria jõustumise ajast ei tohi lepinguosalised enam esitada 01 seeria tüübikinnitusi ja lähtuda tuleb uutest jõustunud nõuetest. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Mootori põhilised karakteristikud ja katsetamist käsitlevad andmed Lisandus. Mootoriga seotud sõidukiosad (sõiduki tüübikinnitusel) Lisa 2A. Vormikohane teade diiselmootori kui eraldi tehnilise agregaadi tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2B. Vormikohane teade sõiduki tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Ametliku tüübikinnituse tähised Lisa 4. Katse protseduur. On toodud katsemetoodika, nõuded mootorile ja mootorsõidukile, kütusele, mõõteaparatuurile Lisandus 1. Mõõtmise ja proovide kogumise protseduurid Lisandus 2. Kalibreerimise protseduurid Lisandus 3. Gaasilise ja kübemete emissiooni arvutamine Lisandus 4. Analüüside ja proovide kogumise süsteemid. On kirjeldatud kolm erinevat süsteemi Lisa 5. Tehnilised nõuded etalonkütusele tüübikinnituse ja toodangu järelevalve katsetustel Lisa 6. Tehnilised nõuded loodusliku gaasi etalonkütusele tüübikinnituse ja toodangu järelevalve katsetustel Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 51 «Vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite müra suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 51 algversioon jõustus 15. juulil 1982. a. Viimane, 02 paranduste seeria (R51/02) jõustus 18. aprillil 1995. a. Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 51 koosneb 12 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite müra emissioonile esitatavaid nõudeid. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, müra vähendamise süsteem, erinevat tüüpi müra vähendamise süsteemid, müra vähendamise süsteemi komponendid, suurim mass, mootori võimsus. 3. Tunnustuse taotlemine Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on: sõiduki tüübi kirjeldus punkti 2.2 (sõiduki tüüp) kohaselt, kusjuures sõiduki ja mootori tüüpi identifitseerivad numbrid ja sümbolid tuleb lahti mõtestada; müra vähendamise süsteemi identifitseeritud komponentide loetelu; müra vähendamise süsteemi koostejoonis koos osade asukoha näitamisega sõidukil; iga komponendi üksikasjalik joonis koos kasutatud materjalide kirjeldusega. Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse antud tüüpi esindav sõiduk, mis vastab esitatud nõuetele. Katsekoja nõudel esitatakse ka müra vähendamise süsteem ja mootor. Kompetentne volitatud organ peab enne tüübikinnitamist kindlaks tegema, et toodangu järelevalve kontrollimiseks on efektiivsed meetodid. 4. Märgistamine Müra vähendamise süsteemi komponendid, torud ja kinnituselemendid peavad olema markeeritud, s.t neil peab olema tootja nimi või kaubamärk, tootja kirjeldus ja tüübikinnituse number. Markeering peab olema selgelt loetav ja hävimatu ka pärast sõidukile monteerimist. Erinevatel asendus-summutisüsteemidel võivad olla erinevad tüübikinnitusnumbrid, kui nad on tüübikinnitatud eraldi komponentidena. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab punktides 6 ja 7 toodud nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Igale sellele tüübile vastavale sõidukile pannakse lisas 2 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähise ja numbriga. Kui sõidukil on tüübikinnitus ka teiste käesoleva kokkuleppe eeskirjade järgi, esitatakse eeskirjade numbrid veeruna. Märk asetatakse valmistaja andmesildi kõrvale või kohale. 6. Kirjeldus Sõiduk, tema mootor ja müra vähendamise süsteem peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et mootorsõiduki normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaks sõiduk käesoleva eeskirja nõuetele. Müra vähendamise süsteem peab olema ka piisavalt korrosioonikindel. Sõiduki müra mõõdetakse käesoleva eeskirja lisas 3 toodud kahel meetodil -- liikumisel ja paigalseisval sõidukil. Üle 2800 kg suurima lubatava massiga sõidukil mõõdetakse täiendavalt suruõhu müra vastavalt lisas 6 toodud metoodikale. Müra väärtused tuuakse ära katseprotokollis ja lisas 1 toodud vormi kohasel teatel. Mürataseme limiidid ei tohi ületada punkti 6.2.2.1 tabelis toodud väärtusi, välja arvatud punktis 6.2.2.2 toodud erandid. Fiibermaterjale sisaldavate väljalaskesüsteemide kohta on esitatud nõuded lisas 5. 7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki modifitseerimisest peab teatama administratiivorganile. Seejärel otsustab administratiivorgan, kas muudatustega sõiduk nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama peatükis 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toote tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama need kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama sõiduki karakteristikute stabiilsuse tööstuslikul tootmisel. Ta peab tagama, et iga tüübikinnitatud toode vastaks lisas 7 toodud nõuetele. Iga mittevastavus võib esile kutsuda järgmise valimi järgmise katse jaoks. Kasutusele tuleb võtta piisavad meetmed toodangu restabiliseerimiseks. Kompetentne volitatud organ võib toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku arvu (valim) näidiseid. Tavaline toodangu kontrolli sagedus volitatud kompetentse organi poolt on üks kord kahe aasta tagant. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud nõutavad tingimused. Kui mõni lepinguosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse, teavitab ta sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõplikult katkestab antud sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Ülemineku tingimused Alates 02 paranduste seeria jõustumisest ei tohi lepinguosalised enam esitada sellele mittevastavaid tüübikinnitusi ja alates 1. oktoobrist 1995. a tuleb lähtuda jõustunud uutest nõuetest. Alates 1. oktoobrist 1996. a võivad lepinguosalised keelduda uute sõidukite riiklikust registreerimisest, kui need ei vasta 02 paranduste seeria nõuetele. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade mootorsõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 51 vastavast müra emissiooni käsitlevast tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku tüübikinnituse tähised Lisa 3. Mootorsõidukite müra mõõtmise meetodid ja seadmed. Müramõõtja peab vastama IEC publikatsioonis 651 «Täppismüramõõtjad» toodud nõuetele. On toodud liikuva sõiduki ja paigalseisva sõiduki müra mõõtmise metoodika. Lisa 4. Mootorsõidukite klassifikatsioon. On toodud M- ja N-kategooria sõidukite klassifikatsioon Lisa 5. Fiibermaterjale sisaldav väljalaskesüsteem. On toodud metoodika fiibermaterjale sisaldavate väljalaskesüsteemide katsetamiseks Lisandus. Pulsatsiooni tekitav katseseade Lisa 6. Suruõhu müra. On toodud mõõtmise metoodika ja mürataseme piirväärtus 72 dBA Lisandus. Mikrofoni asendid suruõhu müra mõõtmisel Lisa 7. Toodangu järelevalve Lisa 8. Teekatete iseloomustus. On toodud nõuded teekattele liikuva sõiduki müra mõõtmiseks Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 52 «Väikese ühissõiduki konstruktsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 52 algversioon jõustus 1. novembril 1982. a. Viimane, 01 paranduste seeria (R52/01) ja selle parandus 2 jõustusid 16. oktoobril 1995. a. Eeskirjaga on ühinenud 14 riiki: Belgia, Hispaania, Luksemburg, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 52 koosneb 11 peatükist ja 4 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb ühekorruselisi M2- ja M3-kategooria sõidukeid, mis on ette nähtud kuni 22 reisija veoks. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduk, sõiduki klassid (A ja B), sõiduki tüüp, sõiduki tüübikinnitamine, ametiuks, kaksikuks, varuuks, varuaken, kaksikaken, avariiluuk, varuväljapääs, lükanduks, põrandapind, vahekäik, sissekäik, juhiruum, sõiduki tühimass, suurim täismass, sõitja, sõiduki sõitjateruum, automaatne ametiuks. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotlus esitatakse kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki tüübi kirjeldus (konstruktsioon, mõõtmed, vormid ja materjalid), sõiduki ja selle sisustuse joonised ning järgmised andmed: -- suurim täismass (MT) (kg), iga telje maksimaalne koormus (kg) -- sõiduki tühimass (MV) (kg) -- pakiruumi maht (V) (m3) -- pagasi üldmass (B) (kg) -- istekohtade arv (sh sõiduki meeskond) (A) -- sõitjate üldarv (N) -- klass (A või B). 4. Tunnustamine Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktile 5 ja talle antakse rahvusvaheline tüübikinnituse E-märk (vt lisa 2). 5. Kirjeldus Selles punktis kirjeldatakse sõidukitele esitatavaid nõudeid ja kontrollimeetodeid, mis käsitlevad teljekoormust, põrandapinda, istekohtade arvu, tuleohutust (mootoriruumis olevad kütusepaagid, kütuse etteande süsteem, avariilülitid, elektriseadmed ja elektrijuhtmestik, akupatarei, tulekustutid, materjalid), väljapääse, sisekujundust, tehisvalgustust, käsipuid, tagurduslaternaid. 6. Sõiduki tüübimuudatus Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama sõiduki tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes pärast uue esitatud tüübi kontrollimist laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toode peab vastama kinnitatud toote prototüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Toode ei tohi kasutusaja vältel oma omadusi kaotada. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktides 5 ja 7.1 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline tühistab tema poolt varem antud kinnituse ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt. 9. Tootmise lõpetamine Juhul kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan teatama sellest ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele. 10. Ülemineku tingimused 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade tüübikinnituse, tüübikinnituse laiendamise (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise ja tootmise keelu kohta. Lisa 2. Ametliku tüübikinnituse (sertifikaadi) skeem ja mõõtmed Lisa 3. Selgitavad skeemid Lisa 4. Mehhaniseeritud ukse sulgumist takistav, sõitjat jälgiv seade. Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 80 «Suurte ühissõidukite istmete tugevusele ja kinnitusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 80 algversioon jõustus 23. veebruaril 1989. a. Viimane, 01 paranduste seeria (R80/01) jõustus 8. veebruaril 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Hispaania, Holland, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 80 koosneb 11 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb suurte sõidukite istmete ja nende kinnituste paigaldust ja vastupidavust. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki ja istme tüübikinnitus, istme tüüp, sõiduki tüüp, iste, topeltiste, istmete rida, istme padi, istme seljatugi, reguleerimissüsteem, blokeerimissüsteem, kinnitusdetailid, vanker, baaspind, baaskõrgus, mannekeen. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab istme või sõiduki valmistaja või nende poolt volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja sisaldama: a) taotlust istme tugevuse tüübikinnitamiseks -- üksikasjalikku kirjeldust istme koostude kohta, jooniseid ja katsetamiseks kahte istet; b) taotlust istme kinnituste tüübikinnitamiseks -- üksikasjalikku kirjeldust kinnitusvahendite kohta, jooniseid ja katsetamiseks sõiduki kere osa. 4. Tunnustamine Istme ja sõiduki tüüpide tunnustamise vormistamisele ja märgistamisele esitatud nõuded. Tüübikinnituse saanud istmele ja sõidukile peab olema nähtavasse kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht, R-täht käesoleva eeskirja numbriga, D-täht (vastavus dünaamilistele katsetele) ja S-täht (vastavus staatilistele katsetele). 5. Nõuded istme tüübile Selles punktis kirjeldatakse nõudeid istme ja kinnitusvahendite, istme reguleerimis- ja nihkumissüsteemide blokeerimisvõimaluste ning nende vastupidavuse kohta. Istmed ja nende kinnitusvahendid peavad läbima käesoleva eeskirja lisas 4 nimetatud katsetused. 6. Nõuded sõiduki tüübile Sõiduki kere kinnitused, mis on ette nähtud istme kinnitamiseks, peavad läbima katsetused käesoleva eeskirja lisa 5 või lisa 4 nõuete kohaselt. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toode peab vastama kinnitatud tüübile ja sellele esitatavatele nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toote tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama toote kvaliteedi lubatud hälbe piirides tööstusliku tootmise tingimustes. Toote tüübikinnituse väljaandnud organ võib igal ajal kontrollida toodet ja kontrollimeetodeid. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 ja/või lisas 2 toodud vormi kohaselt. 9. Istme ja/või sõiduki tüübimuudatus Tüübimuudatusest peab valmistaja teatama toote tüüpi tunnustanud administratiivorganile, kes pärast uue esitatud tüübi kontrollimist laiendab tüübitunnustust või keeldub sellest. 10. Tootmise lõpetamine Kui lõpetatakse kinnitatud tüüpi toote valmistamine, peab administratiivorgan sellest teatama ka teiste lepinguosaliste administratiivorganitele. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ning aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade istmete tüübikinnitusest, tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest istme vastupidavuse kohta ja tootmise keelust Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki tüübi tüübikinnitusest, tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest sõiduki istme vastupidavuse kohta ja tootmise keelust Lisa 3. Ametliku tüübikinnituse (sertifikaadi) skeem ja mõõtmed Lisa 4. Katsete protseduur istmetele vastavalt punktile 5 ja/või istmete kinnituskohtadele vastavalt punktile 6.1.2 Lisa 5. Sõiduki kinnituskohtade katsete protseduur vastavalt punktile 6.2.1 Lisa 6. Mõõtmiste teostamine Lisa 7. Lubatud traumeerimiskriteeriumide määratlemine Lisa 8. H-punkti ja sõidukis istuvas asendis juhi või kaassõitja keha tegeliku kaldenurga kindlaksmääramine Teede- ja sideminister Raivo VARE Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määruse nr 219 juurde Eeskirja nr 83 «Erinevate kütustega töötavate mootorsõidukite heitgaaside suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 83 algversioon jõustus 5. novembril 1989. a. Viimane, 03 paranduste seeria (R83/03) jõustus 7. detsembril 1996. a. Eeskirjaga on ühinenud 20 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 83 koosneb 13 peatükist ja 10 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb: -- M1- ja N1-kategooria* ottomootoriga varustatud ja etüleeritud bensiiniga töötavate mootorsõidukite heitgaasi emissioonile ja karteri gaasilisele emissioonile esitatavaid nõudeid, -- M1- ja N1-kategooria* ottomootoriga varustatud ja etüleerimata bensiiniga töötavate mootorsõidukite heitgaasi emissioonile, karteri gaasilisele emissioonile, auramisemissioonile ja saastekontrolli seadmete vastupidavusele esitatavaid nõudeid ja, -- M1- ja N1-kategooria* diiselmootoriga varustatud vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite heitgaasi emissioonile ja saastekontrolli seadmete vastupidavusele esitatavaid nõudeid. Eeskirja ei rakendata tühimassiga alla 400 kg ja valmistaja kiirusega alla 50 km/h sõidukitele. Tootja palvel võib sellele eeskirjale vastavat M1- ja N1-kategooria diiselmootoriga varustatud sõidukitele tehtud tüübikinnitust peatükis 7 esitatud nõuetele vastavuse korral laiendada M2- ja N2-kategooria mitte üle 2840 kg massiga sõidukitele. Iga lepinguosaline võib oma riigi eeskirjades esitada sõidukite klassid, mis peavad töötama etüleerimata bensiiniga ja vastama selle eeskirja punktide 5.3.1.4.2 ja 8.3.1.1.2 nõuetele. Käesoleva eeskirja paragrahv 7.5 lubab tootjal taotleda tüübikinnitust vastavalt punktis 5.3.1.4.1 toodud kirjelduses etüleerimata bensiiniga töötavatele ja punktiga 1.2 mitte vastuolus olevatele sõidukitele. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). Selle eeskirja baasilised mõõtemeetodid on võetud ÜRO EMK eeskirjast nr 15/04; seega võib kõiki ÜRO EMK eeskirja nr 15/04 kohaseid tulemusi kasutada, kui need rahuldavad selle eeskirja nõudeid. Etüleerimata bensiiniga töötavatele sõidukitele on ÜRO EMK eeskiri nr 15/04 ja käesolev eeskiri identsed ja tulemused võib otse üle kanda. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, mootori nõue kütuse suhtes, sõiduki tüüp, viidatud mass, tühimass, täismass, gaasilised saasteained, osakesed, heitmete emissioon, auramisemissioon, kütusepaagi ventilatsioonikaod, sooja mootori kaod, mootori karter, külmkäivitusseade, maastikuauto, käivitamise abiseade, mootori töömaht, saastekontrolli seade. 3. Tunnustuse taotlemine Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid (esitatakse kolmes eksemplaris) on: mootori tüübi kirjeldus lisas 1 toodud andmetega, põlemiskambri ja kolvirõngastega kolvi joonised, klapitõusud ja suletus-avatusnurgad, aurustumise kontrolli süsteemi kirjeldus, lisas 2 nõutavad sõiduki andmed. Ottomootoriga sõidukil tuleb lisada kinnitus bensiinipaagi täiteava D=23,6 mm kohta või etüleerimata bensiini ISO 2575-1982 kohase sümboliga märgi kohta täiteava läheduses. Katsetust tegevale katsekojale (tehnilisele teenistusele) esitatakse vastavat tüüpi esindav mootor, mis võimaldaks katsetused läbi viia lisas 5 toodud meetodil. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud mootor või sõiduk vastab punktides 5 ja 6 toodud nõuetele, loetakse see mootori või sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud mootori või sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski sama lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi mootorile või sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku mootori või sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega. Kui muudetakse käesolevat eeskirja, näiteks karmistatakse piirväärtusi, peavad lepinguosalised teatama, millised sõiduki tüübid vastavad uutele nõuetele. Igale sellele tüübile vastavale mootorile või sõidukile pannakse lisas 3 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga ning täiendava sümboliga A, B või C, mis näitab emissiooni taset järgmiselt: A -- etüleeritud bensiiniga töötavate sõidukite heitgaasi gaasilisele emissioonile esitatavatele nõuetele vastavust, B -- etüleerimata bensiiniga töötavate sõidukite heitgaasi emissioonile, karteri gaasilisele emissioonile, auramisemissioonile ja saastekontrolli seadmete vastupidavusele esitatavatele nõuetele vastavust, C -- diiselmootoriga sõidukite heitgaasi emissioonile ja saastekontrolli seadmete vastupidavusele esitatavate nõuete täitmist. Kui mootoril või sõidukil on tüübikinnitus ka teiste käesoleva kokkuleppe eeskirjade järgi, esitatakse eeskirjade numbrid veeruna. Märk asetatakse valmistaja andmesildi kõrvale või kohale. 5. Kirjeldus ja katsetamine Komponendid, mis võivad mõjutada gaasiliste saasteainete emissiooni, peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et mootorsõiduk normaalsel kasutamisel, hoolimata võimalikust vibratsioonist, vastaks käesoleva eeskirja nõuetele. Tootjapoolsed meetmed peavad tagama normaaltingimustel kasutamisel käesoleva eeskirja toodangu järelevalve piirnormide täitmise kogu sõiduki tööea vältel. Katse protseduur. Sõiduki tüübikinnituse erinevad võimalused on toodud tabelis 1. On viis erinevat katse tüüpi: I tüüp (külmkäivituse järgse keskmise heitgaasi emissiooni kontrollimine) II tüüp (CO emissioon tühikäigul) III tüüp (karterigaaside emissioon) IV tüüp (aurustumisemissioon) V tüüp (saastekontrolli seadmete vastupidavus). On määratud, millistele sõidukitele milliseid neist viiest katse tüübist peab rakendama. Edasi järgneb viie katsetüübi kirjeldus ja rakendatavus erinevat tüüpi sõidukitele. Samas on toodud ka piirnormid. Katsemetoodikad ja seadmed on põhjalikult kirjeldatud lisades 4 kuni 8. I tüüpi katsel mõõdetakse koormusstendil kindlaksmääratud sõidutsüklitel CO ja HC + NOx emissiooni (g/katse). II tüüpi katsel mõõdetakse CO ja CO2 sisaldust tühikäigul. III tüüpi katsel mõõdetakse kolmel tööreþiimil karterigaaside emissiooni, pole lubatud karterigaaside emissiooni (pihkumist) atmosfääri. IV tüüpi katse koosneb neljast faasist, aurustumisemissioon ei tohi olla üle 2 g/katse kohta. V tüüpi katse toimub vähemalt 80 000 km läbisõiduga sõidukil kas teekatsetel või koormusstendil. Ottomootoriga sõidukil võib nii CO kui ka HC + NOx emissioon suureneda kõige rohkem 1,2 korda võrreldes uue sõidukiga. Diiselmootoriga sõidukil võib CO emissioon suureneda kõige rohkem 1,2 korda ja osakeste emissioon kõige rohkem 1,1 korda. 6. Sõiduki tüübimuudatus Igast sõiduki tüübimuudatusest tuleb teatada administratiivorganile. Seejärel administratiivorgan otsustab, kas muudatustega sõiduk nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 7. Tüübitunnustuse laiendamine On toodud tingimused, mille täitmisel võib I ja II tüüpi katsetulemusi laiendada erineva massiga, transmissiooni ülekandearvuga ja kütuseliigiga (etüleeritud või etüleerimata bensiin) sõidukitele. On toodud ka IV ja V tüüpi katsetulemuste laiendamise tingimused. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse tähist kandev või dokumenti omav mootor peab elementide osas, mis mõjutavad gaasiliste saasteainete ja aurustumisemissiooni, vastama tüübikinnitatud mootori tüübile. Vastavuse kontrolliks võetakse tüübikinnituse tähist kandvate seeriatoodangu sõidukite hulgast piisav arv sõidukeid, mille kontrollkatsetustel saadud tulemused ei tohi ületada toodangu järelevalve kontrolliks ettenähtud piirväärtusi (vt punktid 8.3.1.1.1.1, 8.3.1.1.2.1 ja 8.3.1.1.3.1). Kui ületavad, siis valmistajatehas võib paluda katsetatada suuremat arvu (valim) mootoreid. On toodud valem ja tabel katsetulemuste hindamiseks sellise valimi korral. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud nõutavad tingimused. Kui mõni lepinguosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse, teavitab ta sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt. 10. Sõiduki tüübimuudatus ja laiendamine Iga tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest tuleb teatada administratiivorganile, mille põhjal viimane otsustab, kas muudetud sõiduk nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõplikult katkestab antud mootori tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse teinud kompetentsele organile. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või kellega võib vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 13. Ülemineku tingimused On toodud tähtajad, sõidukite kategooriad, katsetingimused ja katsetulemuste piirväärtused uutele, rangematele normidele üleminekuks. Lisa 1. Mootori põhilised karakteristikud ja katsetamist käsitlevad andmed Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest, mis käsitleb sõidukite heitgaasi emissiooni taset vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 83 kohasele tüübikinnitusele A, B või C Lisa 3. Ametliku tüübikinnituse tähised Lisa 4. I tüüpi katse. Koosneb 8 peatükist ja 8 lisandusest. On toodud katse metoodika, nõuded mootorile ja mootorsõidukile, kütusele, mõõteaparatuurile Lisa 4A. I tüüpi katse ekvivalent. Koosneb 8 peatükist ja 9 lisandusest. On toodud katse metoodika, nõuded mootorile ja mootorsõidukile, kütusele, mõõteaparatuurile Lisa 5. II tüüpi katse. Koosneb 3 peatükist. On toodud katse metoodika. Järgneb vahetult I tüüpi katsele Lisa 6. III tüüpi katse. Koosneb 6 peatükist. Katse tehakse I ja II tüüpi katse subjektideks olevatele ottomootoritele. On toodud katse metoodika Lisa 7. IV tüüpi katse. Koosneb 7 peatükist ja 1 lisandusest. Katse tehakse ottomootoritele. On toodud katse metoodika. Mootor peab olema sissesõidetud (vähemalt 3000 km) ja kütusepaak peab olema täidetud 40% ulatuses. Lisa 8. Saastekontrolli seadme vastupidavuskatse kirjeldus. Koosneb 6 peatükist. Katse tehakse nii otto- kui ka diiselmootoritele. On toodud katse metoodika. Mootor peab olema sissesõidetud (vähemalt 3000 km). Katse kestab 80 000 km ja I tüüpi katse kohased mõõtmised tehakse iga 10 000 km järel Lisa 9. Etalonkütused. On toodud etüleeritud bensiini (CEC etalonkütus RF-01-A-84), etüleerimata bensiini (CEC etalonkütus RF-08-A-85) ja diislikütuse (CEC etalonkütus RF-03-A-84) tehnilised andmed Lisa 10. M1- ja N1-kategooria maastikuautode definitsioonid ja nõuded. On toodud M1G- ja N1G-kategooria sõidukite definitsioonid ja nõuded. Teede- ja sideminister Raivo VARE