Vabariigi Valitsus — Saastekahju hüvitise määrade kehtestamine 1999., 2000. ja 2001. aastaks — RT I, 88, 1440

Saastekahju hüvitise seaduse (RT I 1994, 1, 2; 1996, 49, 953) paragrahvi 4 lõike 1 ja lõike 3 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 1997. a määruse nr 19 «Saastekahju hüvitise määrade kehtestamine 1997. aastaks» (RT I 1997, 11, 106) punktist 2 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada: 1) «Saastekahju hüvitise määrad 1999., 2000. ja 2001. aastaks saasteainete viimisel välisõhku» (juurde lisatud); 2) «Saastekahju hüvitise määrad 1999., 2000. ja 2001. aastaks saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse» (juurde lisatud); 3) «Saastekahju hüvitise määrad 1999., 2000. ja 2001. aastaks jäätmete keskkonda paigutamisel (ladustamisel ja matmisel)» (juurde lisatud). Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 1998. a määrusega nr 228 Saastekahju hüvitise määrad 1999., 2000. ja 2001. aastaks saasteainete viimisel välisõhku Saasteaine nimetus Saastekahju hüvitise määr saasteloaga lubatud heitkoguste korral (krooni/tonn) aastateks 1999 2000 2001 Vääveldioksiid (SO2) 46,00 55,20 66,20 Süsinik(mono)oksiid (CO) 6,60 7,90 9,50 Süsinikdioksiid (CO2)* 0,00 5,00 7,50 Mittetoksiline tolm SiO2 sisaldusega alla 20% 33,00 39,60 47,50 Põlevkivituhk, lendtuhk, mittetoksiline tolm SiO2 sisaldusega 20--70% 46,00 55,20 66,20 Tahm ja söetolm 66,00 79,20 95,00 Lämmastikoksiidid (arvutatuna lämmastikdioksiidiks) 105,40 126,40 151,70 * Süsinikdioksiidi (CO2) eest maksavad saastekahju hüvitist saasteallikate valdajad, kellel on põletusseadmed kogusoojusvõimsusega 50 MWth või enam. 1. Saastekahju hüvitise määrad kõikide teiste saasteainete viimisel välisõhku arvutatakse 10-sendise täpsusega, lähtudes nende ainete lubatud piirkontsentratsioonidest järgmist valemit kasutades

kus T -- saastekahju hüvitise määr, krooni/t; k -- 7,20 krooni mg/t m3 1999. aastal; 8,60 krooni mg/t m3 2000. aastal ja 10,40 krooni mg/t m3 2001. aastal; LPKm -- saasteaine ühekordne lubatud piirkontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis, mg/m3; LPKk -- saasteaine ööpäevane lubatud piirkontsentratsioon, mg/m3. 2. Olenevalt saasteallika kuuluvusest või selle asukohast suurendatakse hüvitise määrasid (v.a CO2 puhul) järgmiselt: Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam -- 1,2 korda; kui saasteallikas asub: Ahtmes, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Püssis, Sillamäel ja Tartus -- 1,5 korda; Tallinnas -- 2 korda; kuurortlinnades (Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu ja Pärnu) -- 2,5 korda. 3. Saastekahju hüvitise määr välisõhu saasteloas ettenähtud piiri ületavate saasteainete heitkoguste korral ja saasteloa omamise nõude eiramisel on: IV ohtlikkusklassi ainetel 5-kordne; III ja II ohtlikkusklassi ainetel 10-kordne; I ohtlikkusklassi ainetel 100-kordne. Saasteainete jaotus ohtlikkusklassidesse on kehtestatud saastekahju hüvitise seaduse (RT I 1994, 1, 2; 1996, 49, 953) alusel keskkonnaministri määrusega. Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 1998. a määrusega nr 228 Saastekahju hüvitise määrad 1999., 2000. ja 2001. aastaks saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse Saasteaine nimetus Saastekahju hüvitise määr saasteloaga lubatud koguste korral (krooni/tonn) aastateks 1999 2000 2001 BHT7* 1882,00 2258,00 2710,00 Fosfor (P) 2834,00 3401,00 4082,00 Lämmastik (N) 1636,00 2045,00 2557,00 Hõljuvained 952,00 1142,00 1370,00 Sulfaadid 22,00 26,00 31,00 Ühe- ja kahealuselised fenoolid 12622,00 15146,00 18175,00 Naftasaadused, naftast toodetud kütused 3306,00 3606,00 4327,00 * BHT7 -- biokeemiline hapnikutarve, s.t hapniku kogus, mis kulub orgaanilise saasteaine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. 1. Olenevalt saasteaine looduskeskkonda viimise kohast kasutatakse saastekahju hüvitise määrade rakendamisel järgmisi koefitsiente: 1) kui suublaks on karstiala või kaitsmata põhjaveega ala -- 2,5; 2) kui suublaks on meri, piiriveekogu või kalamajandusliku tähtsusega veekogu (veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987) alusel) -- 1,5; 3) kui suublaks on meri ja heitvesi juhitakse merre süvamerelasuga -- 1,2; 4) kui suubla asub linna, alevi, aleviku või supelranna piirides või lähemal kui 500 m supelrannast (vooluveekogu puhul 500 m ülesvoolu supelrannast) -- 1,5; 5) kui suublaks on pinnas, siis arvestades selle saastetundlikkust ja põhjavee kaitstust -- 0,3--0,5; 6) kõikidel muudel juhtudel -- 1,0. 2. Käesolevate määrade punkti 1 alapunktis 1 nimetatud kaitsmata põhjaveega alad ja alapunktis 5 nimetatud koefitsiendi täpsustab maavalitsuse keskkonnaosakond, Tallinna Keskkonnaamet või Narva Keskkonnatalitus vastavalt saastekahju hüvitise seaduse (RT I 1994, 1, 2; 1996, 49, 953) alusel antud keskkonnaministri määrusega. 3. Juhul kui käesolevate määrade punkti 1 alapunktis 3 nimetatud süvamerelask lekib või kui toimub osaline või täielik möödalask süvamerelasust, rakendatakse käesolevate määrade punkti 1 alapunktis 2 nimetatud koefitsienti kogu reoainekoguse kohta. 4. Kui saasteaine kontsentratsioon heitvees ei ületa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud taset ega rikuta saasteloaga (vee erikasutusloaga) kehtestatud nõudeid, rakendatakse saastekahju hüvitise määradele koefitsienti 0,5. 5. Saasteloas lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteainekoguse eest tasutakse saastekahju hüvitist 10-kordsena. 6. Kui saasteaineid viiakse keskkonda saasteloa omamise nõuet eirates või kohas, mille kohta puudub saasteluba (välja arvatud käesolevate määrade punktis 7 esitatud juhul), rakendatakse 15-kordseid hüvitisemäärasid kogu saasteainekoguse kohta. 7. Laevadelt ja muudelt ujuvvahenditelt või naftaterminaalidest naftasaaduste merevette viimise korral rakendatakse 50-kordset hüvitisemäära. 8. Väetise kasutamisel keelatud ajal ja viisil ning kogustes, mis ületavad agrotehniliselt põhjendatud norme laotuspinna ühe hektari kohta, rakendatakse normist suurema koguse suhtes (arvutatuna toiteelemendina -- lämmastik, fosfor) 10-kordseid hüvitisemäärasid. Väetiste kasutamise all mõeldakse käesolevas punktis sõnniku, vedelsõnniku (läga, vädu, virts) ja mineraalväetiste kasutamist. Väetiste kasutamise normid on kehtestatud veeseaduse alusel antud keskkonnaministri määrusega. 9. Raskmetallide või muude toksikantide viimisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse üle saasteloas lubatud piirkontsentratsiooni või reostusmahu või saasteloata rakendatakse suurimat käesolevas lisas esitatud saastekahju hüvitise määra 1000-kordsena. 10. Kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, rakendatakse saastekahju hüvitise määra 1999. aastal 24 senti, 2000. aastal 29 senti ja 2001. aastal 35 senti iga 1 m3 heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema 0,1 pH ühiku kohta. Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 1998. a määrusega nr 228 Saastekahju hüvitise määrad 1999., 2000. ja 2001. aastaks jäätmete keskkonda paigutamisel (ladustamisel ja matmisel) Jäätmete liigitus nende kahjuliku toime alusel vastavalt Eesti jäätmeklassifikaatorile Saastekahju hüvitise määr saaste(jäätme)loaga lubatud koguste korral (krooni/tonn) aastateks 1999 2000 2001 Inertsed (mitteohtlikud jäätmed) 1,60 1,90 2,30 Väheohtlikud jäätmed (IV ohtlikkusklass) 4,80 5,80 7,00 Mõõdukalt ohtlikud jäätmed (III ohtlikkusklass) 13,10 15,70 18,80 Kõrgohtlikud jäätmed (II ohtlikkusklass) 131,80 158,20 189,80 Eriti ohtlikud jäätmed (I ohtlikkusklass) 1317,40 1580,90 1897,10 Põlevkivi kaevandamisel ning põlevkivienergeetika- ja keemiatööstuse ettevõtetes tekkivad jäätmed: välispuistangutesse ladustatav aheraine, sh rikastusjäätmed 0,60 0,90 1,30 põlevkivi lend- ja koldetuhk 1,90 2,90 4,20 põlevkivi poolkoks 5,20 7,80 11,20 1. Olenevalt jäätmete (välja arvatud põlevkivi poolkoks 1. jaanuarist 1999. a kuni 1. jaanuarini 2002. a) ladustamiskohast ja -viisist suurendatakse saastekahju hüvitise määrasid järgmiselt: 1) ladustamiskohtade puhul, mis asuvad linna, alevi, aleviku või puhkeala administratiivpiirile lähemal kui 3 km -- 3 korda; 2) sanitaar- ja keskkonnanormidele mittevastavate ladustamiskohtade puhul -- 2 korda. 2. Lubatust suuremate jäätmekoguste jaoks ja saaste(jäätme)loa omamise nõude eiramise korral on saastekahju hüvitise määr: 1) inertsete ja IV ohtlikkusklassi jäätmete puhul -- 5-kordne; 2) III ohtlikkusklassi jäätmete puhul -- 50-kordne; 3) II ohtlikkusklassi jäätmete puhul -- 100-kordne; 4) I ohtlikkusklassi jäätmete puhul -- 500-kordne. Keskkonnaminister Villu REILJAN