Vabariigi Valitsus — Bensiini vedamise ja terminaalides ning tanklates hoidmise kontrollinõuete kinnitamine — RT I, 86, 1417

Välisõhu kaitse seaduse (RT I 1998, 41/42, 624) paragrahvi 9 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Bensiini vedamise ja terminaalides ning tanklates hoidmise kontrollinõuded» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1999. a uute bensiinimahutite, tankimisseadmete, tanklate ja tsisternide suhtes, mille ehitus- või tegevusluba hakkab kehtima pärast 1. jaanuari 1999. a, ning olemasolevate seadmete suhtes vastavalt rakendussätetes esitatud tähtaegadele. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 1998. a määrusega nr 220 Bensiini vedamise ja terminaalides ning tanklates hoidmise kontrollinõuded I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevate kontrollinõuete (edaspidi nõuded) eesmärk on kaitsta inimese tervist ja keskkonda, vähendades bensiinist välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogust. 2. Nõuded kehtivad tankimisprotsesside, samuti mahutite, auto- ja raudteetsisternide ning laevade suhtes, mida kasutatakse bensiini hoidmiseks, tankimiseks ja vedamiseks ühest terminaalist teise või terminaalist tanklasse. II. TERMINAALI MAHUTID 3. Mahuteid projekteeritakse ja kasutatakse vastavalt käesolevate nõuete punktides 5--8 määratletud tehnilistele nõuetele, mille eesmärk on vähendada bensiiniaurude (lenduvad orgaanilised ühendid, mis eralduvad bensiinist) heitkogust mahutite täitmisel ja hoidmisel terminaalis madalamaks kontrollarvust, mis on 0,01 massiprotsenti aastasest käibest ning mis on antud arvulise väärtusena tehniliste meetmete piisavuse üldiseks hindamiseks. 4. Käibe all mõeldakse kolme viimase aasta suurimat aastast bensiinikogust, mida tangiti terminaalis asuvatest mahutitest tsisternidesse või tanklast autodesse. 5. Mahuti välisseina ja kaane alusvärvina kasutatakse värvi, mille täielik soojuspeegeldus on 70% või enam. Värvimine on osa mahutite tavalisest hooldustsüklist kümneaastase hooldusperioodi jooksul. Nõue ei kehti hoidlate suhtes, mis on ühendatud käesolevate nõuete punktis 11 esitatud tingimustele vastava aurude regenereerimisseadmega. 6. Mahutid, millel on ujuv ehk mittefikseeritud kaas, varustatakse primaarse tihendiga, mis katab rõngakujuliselt mahuti seina ja ujuva kaane välisääre vahelise ruumi ning sekundaarse tihendiga, mis on pandud primaarse tihendi peale. Tihendite konstrueerimisel tagatakse aurude kogumine vähemalt 95% ulatuses, võrreldes fikseeritud kaanega mahutiga, kus ei rakendata abinõusid aurude eraldumise vähendamiseks. 7. Kõigil terminaalide mahutitel, kus nõutakse aurude regenereerimist vastavalt käesolevate nõuete punktile 11, on kas fikseeritud kaas, mis on ühendatud aurude regenereerimisseadmega, või on konstrueeritud kas sisemine või välimine ujuv kaas, mis on varustatud primaarse ja sekundaarse tihendiga vastavalt käesolevate nõuete punktis 6 esitatud nõuetele. 8. Fikseeritud kaanega mahutitel on kas ühendus aurude regenereerimisseadmega vastavalt käesolevate nõuete punktis 11 esitatud nõuetele või sisemine ujuv kaas, millel on primaarne tihend, mille konstrueerimisel tagatakse aurude kogumine vähemalt 90% ulatuses, võrreldes fikseeritud kaanega mahutiga. III. TSISTERNIDE TÄITMINE JA TÜHJENDAMINE TERMINAALIS 9. Bensiini laadimine tsisternidesse toimub tankimisseadme abil. Autotsisternide tankimisseadmed sisaldavad ühte või enamat tühjendusposti, mille kaudu toimub bensiini tankimine autotsisternidesse. 10. Täitmis- ja tühjendusseadmete projekteerimine ja kasutamine toimub vastavalt käesolevate nõuete punktides 11--14 kehtestatud tehnilistele tingimustele, mis on mõeldud bensiinist välisõhku eralduvate aurude heitkoguse vähendamiseks tsisternide täitmisel ja tühjendamisel terminaalides madalamaks kontrollarvust, mis on 0,005 massiprotsenti aastasest käibest. 11. Bensiiniaurude regenereerimisel seadmega, mis on kohaldatud aurude veeldamiseks, ei tohi aurude kontsentratsioon eralduvates gaasides ühe tunni keskmisena ületada 35 grammi normaalkuupmeetri kohta (g/Nm3). 12. Bensiiniaurude eraldumise kontrollmõõtmisi tehakse pidevalt või perioodiliselt lähtuvalt ühe tööpäeva (vähemalt seitse tundi) tavalisest läbilaskevõimest. Perioodiliste mõõtmiste korral tehakse vähemalt neli mõõtmist tunnis. Kasutatavast mõõteseadmest ja kasutatavast meetodist tulenev viga ei tohi ületada 10% mõõtmisväärtusest. Kasutatav mõõteseade peab olema võimeline mõõtma bensiiniaurude kontsentratsioone alates 3 g/Nm3. Nõutav täpsus on vähemalt 95% mõõtmisväärtusest. 13. Ühendusliinide ja toruühenduste lekkekindlust kontrollitakse regulaarselt. 14. Tankimine lõpetatakse kohe, kui tühjendusseade laseb läbi bensiiniauru. Tankimisseadmed peavad olema paigaldatud tühjendusseadme juurde. 15. Kõik terminaalid, millel on vähemalt üks tühjendusseade autotsisternide jaoks, peavad vastama käesolevate nõuete punktides 16--21 kehtestatud nõuetele. 16. Tsisternide täitmisele esitatakse järgmised tingimused: 1) normaalne vedelikuga täitmise kiirus on 2300 liitrit minutis (maksimaalselt 2500 liitrit minutis) täitmisseadme kohta; 2) terminaali töötamisel kõrge tootlikkusega lubatakse täitmis- ja tühjendusseadme auru kogumise süsteemis, sh auru regenereerimisseadme ühendusmuhvil, genereerida maksimaalselt auru vasturõhku 5,5 kilopaskalit (kPa); 3) kõik altlaadimisega sõidukid kannavad identifitseerimisplaati, mis määratleb nende täitmisseadmete maksimaalselt lubatud arvu, mida võib samaaegselt kasutada, kui ühendusmuhvi maksimaalne tagasirõhk on 5,5 kilopaskalit, vastavalt käesolevate nõuete punkti 16 alapunktile 2. 17. Sõiduki ületäitmise vältimiseks kasutatakse järgmisi vahendeid: 1) täitmis- ja tühjenduspost, kui see on ühendatud sõidukiga, varustatakse ületäitmist vältiva kontrollseadmega, mis annab signaali, kui paagi ületäitmise andurid ei reageeri ületäitmise ohule; 2) sõiduk ühendatakse tühjendusseadmel oleva kontrollseadme kinnituspoldiga standardse elektrilise juhtpuldi kaudu. Sisestatav kontakt ühendatakse sisestusjuhtmega, mis on ühendatud tühjendusposti kontrollseadmega; 3) sõidukil olevad kõrgtundlikud andurid peavad olema kas 2-juhtmelised termotakisti andurid, 2-juhtmelised optilised andurid, 5-juhtmelised optilised andurid või sobivad analoogid eeldusel, et süsteem on veakindel; 4) tühjendusposti kontrollseade peab sobima 2-juhtmeliste ning 5-juhtmeliste süsteemidega; 5) sõiduk ühendatakse tühjendusseadmega ületäitmise anduri tagasiulatuva juhtme kaudu, mis ühendatakse sisestatava anduri poldiga sõiduki ðassii kaudu. Anduri polt ühendatakse täiendava kontrollseadmega, mis omakorda ühendatakse tühjendusseadme alusega. 6) kõikidel altlaadimisega sõidukitel peab olema identifitseerimisplaat, mis määratleb paigaldatud ületäitmise avastamise anduri liigi. 18. Täitmis- ja tühjendusseadmel olevate vedeltäitmise ja auru kogumise seadmete konstruktsioon peab vastama järgmistele tingimustele: 1) ühendusmuhvide keskjoone kõrgus on maksimaalselt 1,4 meetrit (täitmata), minimaalselt 0,5 meetrit (täidetud), eelistatud kõrgus on 0,7 kuni 1,0 meetrit; 2) ühendusmuhvide horisontaalne vahe on vähemalt 0,25 m (eelistatud vahe 0,3 m); 3) kõik ühendusmuhvid asuvad ringis, mille kõrgus ei ületa 2,5 meetrit tühjendusseadme alusest; 4) auru kogumise ühendusmuhv asub mitte kõrgemal kui 1,5 meetrit (täitmata) ja mitte madalamal kui 0,5 meetrit (täidetud) tühjendusseadmest. 19. Maanduse ja ületäitmise ühenduskontakt asub aurukogumise ühendusmuhvist paremal mitte kõrgemal kui 1,5 meetrit (täitmata) ja mitte madalamal kui 0,5 meetrit (täidetud) tühjendusseadmest. 20. Tankimisel rakendatakse järgmisi ohutusmeetmeid: 1) tankida ei tohi, kui kompleksne maanduse ja ületäitmise kontrollseade ei ole andnud lubavat signaali. Ületäitmise korral või autotsisterni maanduse kadumisel sulgeb tühjendusposti kontrollseade automaatselt täitmis- ja tühjendusposti kontrollventiili; 2) tankida ei tohi, kui auru kogumise voolik ei ole ühendatud autotsisterniga ning tekkinud aurud saavad vabalt eralduda autotsisternist välisõhku. 21. Käesolevate nõuete punktides 18--20 nimetatud ühendused peavad asuma ainult autotsisterni ühel poolel. IV. TSISTERNID 22. Aurud peavad jääma pärast bensiini väljalaadimist tsisterni. Kuni bensiini järjekordse väljalaadimiseni terminaalist hoitakse aurusid tsisternis, välja arvatud aurude eraldumine kaitseklappidest. 23. Tsisternid, mis varustavad bensiiniga tanklaid ja terminaale, peavad saama vastu võtta ja hoida mahutite bensiiniauru tanklates või terminaalides. Raudteetsisternid varustatakse bensiini väljalaadimisel eralduvate aurude vahehoidlaga, milleks on fikseeritud kaanega mahutid aurude ajutiseks hoidmiseks terminaalis kuni üleandmiseni regenereerimiseks teistele terminaalidele. 24. Aurude üleviimist terminaalis ühest mahutist teise ei loeta aurude vahehoidmiseks. 25. Kui pärast bensiini väljalaadimist kasutatakse tsisterni muude toodete hoidmiseks ning aurude regenereerimine või vahehoidmine ei ole võimalik, võib asukohajärgne maavanem anda aurude välisõhku eraldamise loa sellises geograafilises piirkonnas, kus need aurud ei põhjusta saastetaseme piirväärtuse ületamist. 26. Autotsisternide aurulekke kindlust testitakse ja vaakum- või ülerõhukaitseklappide tööd kontrollitakse regulaarselt. V. MAHUTITESSE TANKIMINE TANKLATES 27. Mahutite konstrueerimine ja kasutamine toimub vastavalt käesolevate nõuete punktis 28 määratletud tehnilistele tingimustele eesmärgiga vähendada bensiinist välisõhku eralduvate aurude heitkogust mahutite tankimisel tanklates madalamaks kontrollarvust, mis on 0,01 massiprotsenti aastasest käibest. 28. Tanklates ja aurude vahekogumiseks kasutatavates fikseeritud kaanega mahutites bensiini ülekandmisel mahutisse eraldunud aurud suunatakse aurukindla ühendusliini kaudu tagasi bensiini jaotusmahutisse. Kui vastavat seadet ei ole paigaldatud või see ei toimi korralikult, ei tohi tankida. VI. RAKENDUSSÄTTED 29. Alates 1. jaanuarist 2001. a kehtivad olemasolevate seadmete suhtes, mis olid kasutusel või millele anti eraldi ehitus- või tegevusluba enne 1. jaanuari 1999. a, käesolevate nõuete: 1) punktis 3 määratletud nõuded, kui terminaali või hoidla käive on suurem kui 25 000 tonni aastas; 2) punktis 10 määratletud nõuded, kui terminaali käive on suurem kui 150 000 tonni aastas; 3) punktides 22, 23 ja 25 määratletud nõuded raudteetsisternide ja laevade suhtes, kui neid tangitakse terminaalis, millele kehtib punktis 10 esitatud nõue; 4) punktis 27 määratletud nõuded tanklate suhtes, mille käive on suurem kui 1000 m3 aastas, ja tanklate suhtes, sõltumata nende käibest, mis asuvad tiheasustusega paikades või tööstuspiirkondades. 30. Alates 1. jaanuarist 2004. a kehtivad käesolevate nõuete: 1) punktis 10 määratletud nõuded terminaalide suhtes auto- ja raudteetsisternide täitmiseks juhul, kui terminaali käive on suurem kui 25 000 tonni aastas; 2) punktis 27 määratletud nõuded tanklate suhtes, mille käive on suurem kui 500 m3 aastas. 31. Alates 1. jaanuarist 2007. a kehtivad käesolevate nõuete: 1) punktis 3 määratletud nõuded kõikide teiste terminaali- või hoidlamahutite suhtes; 2) punktis 10 määratletud nõuded terminaali kõikide teiste mahutite suhtes, mida kasutatakse auto- ja raudteetsisternide täitmiseks; 3) punktis 15 määratletud nõuded kõigi autotsisternide tühjendusseadmete suhtes kõigis terminaalides; 4) punktis 27 määratletud nõuded kõikide teiste tanklate suhtes. 32. Käesolevate nõuete punktide 10 ja 15 nõuded ei kehti: 1) olemasolevate terminaalide suhtes, mille käive on väiksem kui 10 000 tonni aastas; 2) uute terminaalide suhtes, mille käive on väiksem kui 5000 tonni aastas. 33. Käesolevate nõuete punktide 22, 23 ja 25 nõuded kehtivad auto- ja raudteetsisternide suhtes, kui need on ümber ehitatud alttäitmiseks vastavalt punktis 15 esitatud nõuetele. 34. Mõõtmisprotsessides, mille puhul kasutatakse mõõtevarrast või linti, eralduvate aurude kadude suhtes ei kehti käesolevate nõuete punktid 22, 23 ja 25: 1) olemasolevate tsisternide kohta; 2) uute tsisternide kohta, mis võetakse kasutusele aastatel 1999--2001. 35. Käesolevate nõuete punkti 27 nõuded ei kehti tanklate suhtes, mille käive on väiksem kui 100 m3 aastas. Keskkonnaminister Villu REILJAN