Märjamaa Vallavolikogu — Märjamaa valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 136, 1244

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) §-st 8 ja § 22 lõikest 9, Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Märjamaa valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Nimetada Märjamaa Vallavolikogu 16. märtsi 2004. a määrusega nr 63 kinnitatud «Märjamaa valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kord «Märjamaa valla põhimääruse lisaks nr 3. 3. Nimetada Märjamaa Vallavolikogu 22. augusti 2002. a määrusega nr 11 kinnitatud «Märjamaa valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord» Märjamaa valla põhimääruse lisaks nr 4. 4. Nimetada Märjamaa Vallavolikogu 16. märtsi 2004. a määrusega nr 61 kinnitatud «Märjamaa valla külavanema statuut» Märjamaa valla põhimääruse lisaks nr 5. 5. Tunnistatakse kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 16. aprilli 2002. a määrus nr 7 «Märjamaa valla põhimääruse ja reglemendi kinnitamine». 6. Tunnistatakse kehtetuks Märjamaa Alevivolikogu 19. märtsi 2002. a määrus nr 12 «Ühinenud Märjamaa valla põhimääruse kinnitamine». 7. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 8. Määrus jõustub 1. mail 2004. a. Volikogu esimees Allar OVIIR Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 20. aprilli 2004. a määrusega nr 64 MÄRJAMAA VALLA PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Märjamaa valla põhimääruses sätestatakse Märjamaa valla omavalitsusorganite, nende tööorganite ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised. § 2. Valla elanik (1) Märjamaa valla elanik on isik, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Märjamaa valla territooriumil. (2) Täisealisel Märjamaa valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. § 3. Valla territoorium (1) Märjamaa valla territoorium koosneb ühest alevist: Märjamaa alev; 82 külast: Alaküla, Altküla, Aravere, Aruküla, Haimre, Hiietse, Inda, Jaaniveski, Jõeääre, Kaguvere, Kangru, Kasti, Keskküla, Kiilaspere, Kilgi, Kirna, Kohatu, Kohtru, Koluta, Konuvere, Kunsu, Kõrtsuotsa, Käbiküla, Käriselja, Laukna, Leevre, Lestima, Lokuta, Loodna, Luiste, Lümandu, Maidla, Metsaääre, Metsküla, Moka, Mõisamaa, Mõraste, Mäliste, Männiku, Naistevalla, Napanurga, Nurme, Nurtu-Nõlva, Nõmmeotsa, Nääri, Ohukotsu, Ojaäärse, Orgita, Paaduotsa, Paeküla, Paisumaa, Pajaka, Purga, Põlli, Päädeva, Rangu, Rassiotsa, Ringuta, Risu-Suurküla, Russalu, Sipa, Sooniste, Soosalu, Sulu, Suurküla, Sõmeru, Sõtke, Teenuse, Tolli, Urevere, Vaimõisa, Valgu, Vanamõisa, Vana-Nurtu, Varbola, Velise, Velisemõisa, Velise-Nõlva, Veski, Vilta, Võeva, Ülejõe. (2) Märjamaa valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 4. Märjamaa valla tähtpäevad Märjamaa valla tähtpäevad on: 1) 14. veebruar – Märjamaa vallale omavalitsusliku staatuse ennistamine 1991. aastal; 2) 28. oktoober – Märjamaa valla moodustamine 2002. aastal Märjamaa valla, Märjamaa alevi ja Loodna valla ühendamisel. § 5. Omavalitsusorganid (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Märjamaa valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. (2) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Märjamaa valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 7. Märjamaa valla eelarve Märjamaa vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv oma eelarve. § 8. Märjamaa valla tunnustusavaldused (1) Märjamaa vald avaldab tunnustust valla tänukirjaga. (2) Tänukiri antakse vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena. Tänukirja andmise aluseks on vallavalitsuse korraldus. § 9. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. (2) Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras. § 10. Märjamaa valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab ja/või muudab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist. (2) Maksumäärasid võib eelarveaasta kestel vaid vähendada, välja arvatud juhud, mis tulenevad Eesti Vabariigi seaduste muudatustest. (3) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele valla territooriumil kehtiva eeskirja täitmiseks. 2. peatükk MÄRJAMAA VALLA SÜMBOLID § 11. Märjamaa valla sümbolid (1) Märjamaa valla sümboliteks on Märjamaa valla lipp ja vapp § 12. Märjamaa valla vapi kirjeldus (1) Valla vapil on kujutatud rohelisel (Pantone 354) kilbil hõbedane sild, nelja kaarega, neist otsmised on poolikud. Silla kohal on kuldne (Pantone Yellow) 8 kodaraga ratas. (2) Valla vapi kavand on kinnitatud Riigikantselei heraldikanõukogus 21. oktoobril 1996. aastal. (3) Märjamaa valla vapi graafiline kujutis on põhimääruse lisas 1. § 13. Märjamaa valla vapi kasutamine (1) Märjamaa valla vappi kasutatakse: 1) volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse kantselei, valla ametiasutuse ja hallatavate asutuste, Märjamaa valla äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Märjamaa vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Märjamaa valla autasudel, vapimärgil, meenetel ja samuti punktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) vallamajal, valla piiritähistel ja valla transpordivahenditel; 4) juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 3, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (2) Märjamaa valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuses. § 14. Märjamaa valla lipu kirjeldus (1) Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105x105 cm. (2) Valla lipu kavand on kinnitatud Riigikantselei heraldikanõukogus 21. oktoobril 1996. aastal. (3) Märjamaa valla lipu graafiline kujutis on põhimääruse lisas 2. § 15. Märjamaa valla lipu heiskamine (1) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallamaja haldushoonel; 2) ajutiselt valla tähtpäevadel; 3) suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, 4) muudel avalikel üritustel. (2) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (3) Valla lipp heisatakse 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui vallavanem ei ole andnud erikorraldust valla lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja kohta. (4) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna teise riigi, Eesti riigi või maakonna lipust vasakul. (5) Valla lippu ja vappi kasutatakse ka valla esindamisel väljaspool valla piire. 3. peatükk MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU § 16. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel, otsestel valimistel Eesti Vabariigi põhiseaduses ettenähtud ajaks, kusjuures hääletamine on salajane. Valimised viiakse läbi ühe- või mitmemandaadilistes valimisringkondades. Volikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 16 lõikele 3 (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588). Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. § 17. Volikogu tegutsemine (1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (2) Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. (3) Volikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõikele 1. (4) Volikogu tegutsemisvõimetusest tulenevad toimingud on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõigetes 2 ja 3. § 18. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1. (2) Volikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida volikogu komisjonidele ega vallavalitsusele. (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. § 19. Volikogu tööorganid (1) Volikogu tööorganid on: 1) eestseisus; 2) alatised komisjonid; 3) ajutised komisjonid; 4) töörühmad; 5) fraktsioonid. (2) Volikogul on kantselei, mille koosseisu kinnitab volikogu ning kus korraldatakse volikogu asjaajamist vastavalt volikogu töökorrale ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist. Volikogu kantselei tööd juhib volikogu esimees. § 20. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige on otsuste tegemisel sõltumatu. Volikogu liige juhindub seadustest, Märjamaa valla õigusaktidest ning vallaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest volikogu liikmena. (4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 18, 108; 51, 349; 88, 591) § 25 lõikele 1. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (6) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (7) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 18 sätestatud juhtudel ja korras. (8) Volikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 19 sätestatud juhtudel ja korras. (9) Volikogu liige on kohustatud kohe teatama vallasekretärile asjaoludest, mis toovad kaasa tema volituste lõppemise või peatumise. (10) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet; 3) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 5) kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu; 6) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 7) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada volikogu kantseleist tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks; 9) tasuta informeerida vallaelanikke volikogu kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast; 10) saada hüvitist volikogu tööst osavõtu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel; 11) taotleda volikogu istungil hääletamist. § 21. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja ühe või mitu aseesimeest. (2) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline. (3) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2) esindab või volitab teisi esindama volikogu vastavalt seadustega, valla põhimäärusega, Märjamaa valla esindamise korraga või volikogu antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) jälgib järelpärimistele ja arupärimistele vastamist; 7) jälgib algatatud eelnõude vastavust põhimääruse paragrahvis 29 sätestatud nõuetele; 8) juhib ja korraldab volikogu kantselei tööd, nimetab ametisse ja vabastab ametist volikogu kantselei teenistujad, kohaldab ergutusi ja distsiplinaarkaristusi ning annab käskkirju volikogu kantselei töö korraldamiseks; 9) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 10) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 11) täidab muid seaduse alusel ja Märjamaa valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu töökorrale ning volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe seatud ülesannetele. § 22. Volikogu esimehe asendamine (1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda üldjuhul volikogu aseesimees. Kui volikogul on enam kui üks aseesimees, siis volikogu esimees määrab käskkirjaga enda äraoleku ajaks ühe aseesimehe enda asendajaks. (2) Juhul kui volikogu esimees ei saa istungil oma ülesandeid täita enesetaanduse või muul põhjusel, määrab ta ühe aseesimehe asendajaks suuliselt. (3) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik istungil volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». (5) Esindusfunktsioonide täitmisel asendab volikogu esimeest aseesimees või volikogu esimehe määratud volikogu liige. § 23. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist. (2) Volikogu aseesimeeste arvu otsustab vallavolikogu enda volituste ajaks. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. 4) igale ülesseatud kandidaadile antakse tema soovil kuni 15 min aega enese ja oma seisukohtade tutvustamiseks; 5) igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust. (4) Volikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui volikogul on rohkem kui üks aseesimees, on igal volikogu liikmel iga aseesimehe valimiseks üks hääl. (5) Pärast nimekirjade sulgemist valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed. (6) Hääletamiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (7) Volikogu liikmel on õigus kohapeal esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (8) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui volikogul on rohkem kui üks aseesimees, osutub valituks vastav arv kandidaate, kes koguvad aseesimeeste valimisel enim hääli, mis ületab või on võrdne volikogu koosseisu häälteenamusega. Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul kui esitati vaid üks kandidaat, kordushääletust ei toimu. Kui otsustati valida rohkem kui üks aseesimees, jääb teise vooru kandideerima üks kandidaat rohkem kui täitmata aseesimeeste kohtade arv. (10) Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimise kordushääletusel ei saanud kumbki teises voorus kandideerinud kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse volikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil. (11) Kui valiti volikogu aseesimehi ja kordushääletusel kandidaadid ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse täitmata jäänud volikogu aseesimehe kohtadele uute kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil. (12) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemused vormistatakse seadusest lähtudes kas valla valimiskomisjoni otsusega või volikogu otsusega. (13) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. § 24. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus on üks vallavolikogu alatistest komisjonidest. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), vallavanem ning volikogu alatiste komisjonide esimehed. (3) Eestseisuse koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega. (4) Volikogu eestseisuse tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul (üks) aseesimees(test). (5) Eestseisus on nõuandev organ, mille ülesanne on volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamine. (6) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (7) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule sõnaõigusega osa võtma volikogu liikmeid ja teisi isikuid (8) Eestseisuse lähtub oma töö korraldamisel käesoleva põhimääruse §-s 28 sätestatust. § 25. Volikogu komisjon (1) Komisjon on volikogu tööorgan. (2) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning vajadusel kinnitab komisjonide põhimäärused. (3) Volikogu komisjoni esimees, ning komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees, valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. (4) Komisjoni liikmete arvu määrab volikogu komisjoni esimees, kuid see ei või olla väiksem kui viis liiget (v.a revisjonikomisjon). (5) Komisjoni esimees arvestab komisjoni koostamisel võimaluste piirides volikogus esindatud erakondade proportsioonidega, konsulteerides selleks enne komisjoni koosseisu volikogule kinnitamiseks esitamist kõikide volikogus esindatud erakondadega. Komisjoni moodustamisel erakondade proportsioonidega mittearvestamisel põhjendab komisjoni esimees oma otsust volikogule. (6) Vähemalt üks komisjoni liige (v.a revisjonikomisjoni liige) peab olema vallavalitsuse liige või vallavalitsuse struktuuriüksuse ametnik. (7) Volikogu kinnitab komisjoni koosseisu komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Volikogu liikmetel, fraktsioonidel ja vallavalitsusel on õigus teha muudatusettepanekuid komisjoni koosseisu. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul, kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (8) Revisjonikomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 48. (9) Komisjon lähtub oma töö korraldamisel käesoleva põhimääruse §-s 28 sätestatust. Vajadusel võib komisjon täiendavalt oma tööd reguleerida komisjoni põhimäärusega. § 26. Volikogu töörühm (1) Töörühm on volikogu tööorgan. (2) Volikogu võib moodustada töörühmi ühekordsete ülesannete täitmiseks. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse töörühm, sätestatakse selle koosseis ja volituste ulatus. (3) Töörühm valib oma liikmete hulgast esimehe. § 27. Volikogu fraktsioon (1) Vähemalt kaks samas valimisnimekirjas kandideerinud volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsioon valib oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe (või aseesimehed). (3) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed, ning millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks vastavasisulise avalduse teatavaks tegemisest volikogu istungil istungi juhataja poolt. (4) Fraktsiooni esindab fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (5) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Muudatused jõustuvad teatavakstegemisest. (6) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (7) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete kirjalikul nõusolekul. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (8) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. (9) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada ja ette valmistada ning esitada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada arupärimisi vastavalt põhimääruse §-le 35; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 8) teha ettepanekuid komisjoni esimeestele fraktsiooni esindajate kaasamiseks igasse volikogu alatisse või ajutisse komisjoni. 4. peatükk MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 28. Komisjoni töö alused (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja valdkonna strateegilised arengusuunad ja eelistused ning tegevuskavad; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja/või probleemide kohta; 7) lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt antud ülesandeid; 8) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. (2) Teiste isikute õiguse viibida komisjoni koosolekul ning nende sõnaõiguse otsustab komisjoni esimees. (3) Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees või tema asendaja. (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (5) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelule; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (6) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti. (7) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolekud peavad toimuma vähemalt kuus korda kalendriaasta jooksul. (8) Komisjoni esimees, või tema äraolekul asendaja, kutsub 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel komisjoni koosoleku kokku mitte hiljem kui kahe nädala jooksul arvates komisjoni liikmete taotluse registreerimisest volikogu kantseleis. Juhul kui komisjoni esimees, või esimehe eemalolekul asendaja, keelduvad 1/4 komisjoni liikmete nõudmisel koosoleku kokkukutsumisest, kutsub koosoleku kokku volikogu esimees, kes ühtlasi juhatab koosolekut. (9) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni kokkukutsuja. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga. (11) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. (12) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (13) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. Kui komisjoni liikmete arv langeb seeläbi alla käesoleva põhimääruse § 25 lõikes 4 kehtestatud alammäära, on komisjoni esimees kohustatud esitama uue kandidaadi komisjoni liikme kohale hiljemalt järgmisel korralisel volikogu istungil. (14) Alalise komisjoni volitused lõpevad koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega. (15) Ajutise komisjoni volitused lõpevad talle pandud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (16) Revisjonikomisjoni töö toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 48. Revisjonikomisjoni tööplaani kinnitab volikogu kord aastas hiljemalt veebruaris. (17) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab volikogu kantselei. (18) Volikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis ning valla veebilehel, välja arvatud seadusega piiratud andmeid sisaldavad protokollide osad, alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. § 29. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustega ettenähtud korras. (3) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (4) Volikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (5) Volikogu või volikogu esimees võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (6) Volikogu õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, milles esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tunnistada kehtetuks, tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) isikute nimekiri, keda eelnõu esitaja peab vajalikuks kutsuda eelnõu menetlemise ajaks volikogu istungile ning kellele saata otsuse või määruse ärakiri. (7) Eelnõule võib lisada muid esitaja poolt vajalikuks peetavaid materjale. (8) Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud selle esitaja või tema esindaja poolt. (9) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (10) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu kantseleisse. (11) Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. (12) Volikogu esimees suunab eelnõu oma resolutsiooniga läbivaatamiseks vallavalitsusele, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud, ning vastavalt vajadusele volikogu komisjoni(de)le ja/või fraktsioonidele. (13) Komisjonidel on eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. (14) Istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti. (15) Nõuetekohaselt istungieelse menetluse läbinud eelnõud, mis on saabunud kantseleisse pärast volikogu päevakorra projekti koostamist, võidakse võtta volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega. (16) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu(de)st, mis on saabunud kantseleisse pärast volikogu päevakorra projekti koostamist ja mis on volikogu istungi päevakorras oleva(te)le eelnõu(de)le alternatiiveelnõu(de)ks, teavitab volikogu esimees volikogu liikmeid istungil enne päevakorra kinnitamist. Edasise alternatiivsete eelnõude menetlemise otsustab volikogu. § 30. Volikogu istungi kokkukutsumine, kestus ja vaheajad (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav aseesimees. (3) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, iga kuu kolmandal teisipäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. Istungit ei toimu juulis, kui volikogu ei otsusta teisiti. (4) Volikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega viisteist (15) minutit iga pooleteist tunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. (5) Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. (6) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub vallavalitsuse või 1/4 volikogu liikmete kirjalikul nõudel volikogu istungi kokku nõudes taotletud ajal. Kui see protseduurilistel põhjustel võimalikuks ei osutu, siis mitte hiljem kui kahe nädala jooksul arvates taotluse registreerimisest volikogu kantseleis. (7) Kui volikogu esimees keeldub vallavalitsuse või 1/4 volikogu liikmete nõudmisel istungi kokkukutsumisest, teeb seda nende liikmete taotluse alusel volikogu aseesimees (üks volikogu aseesimeestest). Viimas(t)e keeldumisel on vallavalitsusel või volikogu istungi kokkukutsumist taotlenud volikogu liikmetel endil õigus saata volikogu liikmetele kutse volikogu istungile. Sellisele kutsele kirjutavad alla kõik volikogu istungi kokkukutsumist taotlevad isikud, s.o vähemalt vallavalitsuse koosseisu enamus või 1/4 volikogu liikmetest. Istungi kokkukutsumisel tuleb jälgida, et oleks täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud nõuded. (8) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt viis päeva enne volikogu istungit kirjalikult igale volikogu liikmele. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt. (9) Kutsele lisatakse istungil arutlusele tulevate küsimuste kohta langetatavad otsuste või määruste eelnõud. Määruste, vajadusel otsuste, puhul lisatakse ka seletuskirjad. (10) Volikogu liikme kirjalikul nõusolekul võib kutse ja muud istungi materjalid saata tavaposti asemel elektronpostiga. (11) Oma puudumisest volikogu istungilt teatab volinik eelnevalt volikogu sekretärile või volikogu esimehele. § 31. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav volikogu aseesimees, aseesimehe(-meeste) äraolekul volikogu vanim kohalolev liige. (2) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, v.a vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõnaandmise otsustab istungi juhataja. (5) Volikogu istung jäädvustatakse helisalvestisena. Salvestist säilitatakse vähemalt kuus kuud. (6) Avalikel istungitel võivad istungi külalised teha foto-, video- ja helisalvestusi nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. Soovist teha salvestusi informeeritakse istungi juhatajat. § 32. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu, ning kuulutab istungi avatuks. (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Ettepanekud ja protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale, kes loeb need ette. Kui volikogu nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi volikogu liikmetest hääletamist ei nõua. (3) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. (4) Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorra projekti punktid ükshaaval hääletamisele. Volikogu istungil tulevad arutusele päevakorra punktid, mille poolt hääletab volikogu liikmeid rohkem kui vastu. (5) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ning see lisatakse istungi protokollile. § 33. Küsimuse arutamine istungil (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (2) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla põhimääruse vastuvõtmist, muutmist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest; 2) valla arengukava ja/või tegevusvaldkonna vastuvõtmist; 3) kohalike maksude kehtestamist. (3) Eelnõud ei või panna samal volikogu istungil rohkem kui ühele lugemisele. (4) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud alternatiiveelnõud pannakse pärast läbirääkimisi hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. (5) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (6) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (7) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõpphääletusele. (8) Enne päevakorrapunkti menetlemise alustamist peab see volikogu liige, kellel on antud päevakorrapunkti suhtes huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 1 järgi, informeerima sellest volikogu ning tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja hääletamisel. (9) Küsimuste arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmistest maksimaalsetest ajalimiitidest: 1) ettekanne (s.o küsimuse kompleksne käsitlemine) 15 minutit; 2) kaasettekanne 10 minutit; 3) sõnavõtt (s.o omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses) 3 minutit; 4) küsimus (tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt ilma omapoolsete kommentaarideta) 1 minut; 5) repliik (s.o omapoolne märkus, ettepanek või õiend aruteldavas küsimuses) 1 minut; 6) lõppsõna 5 minutit. (10) Küsimuse arutamine algab kas ettekandega või volikogu esimehe sissejuhatava sõnavõtuga. (11) Ettekande järel kuulatakse ära kaasettekanne, eelnõud arutanud komisjonide, vallavalitsuse ning töögruppide seisukohad. (12) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja. (13) Kui sõnaõiguse saanu ületab ajapiiri või kaldub antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (14) Pärast ettekannet, kaasettekannet ja seisukohtade ärakuulamist võib iga volikogu liige esitada ettekandjale või kaasettekandjale ühes päevakorrapunktis kuni kaks küsimust. (15) Ettekandjad võivad vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse ametnikule. (16) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kusjuures igal volikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada kahe sõnavõtuga ja kahe repliigiga. (17) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. (18) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. (19) Muudatusettepanekud tuleb esitada kirjalikult. Laekunud ettepanekud vaadatakse üle enne eelnõu lõpphääletust või eelnõu lugemise katkestamist või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Muudatusettepanek leiab toetust, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (20) Juhul kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele. § 34. Hääletamine volikogu istungil (1) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. (2) Enne hääletamist võib volikogu liige või fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. (3) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (4) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. (5) Hääletustulemused fikseeritakse istungi protokollis, kuhu kantakse poolt, vastu, erapooletuks ja mittehääletanud volikogu liikmete arv. (6) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud küsimustes, milles on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast hääletamise tulemuse teatavakstegemist, kuid enne otsustuse fikseerimist istungi juhataja poolt. Kordushääletamise läbiviimise otsustab istungi juhataja. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (8) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga ja/või asjakohase lausega. § 35. Arupärimine (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi: 1) vallavanemale; 2) vallavalitsuse liikmele; 3) volikogu esimehele; 4) volikogu aseesimehele (aseesimeestele); 5) volikogu alatise ja ajutise komisjoni esimehele; 6) volikogu alatise ja ajutise komisjoni aseesimehele; 7) revisjonikomisjoni liikmele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele. Volikogu esimees edastab selle volikogu kantselei kaudu kolme tööpäeva jooksul adressaadile. (3) Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul, arvates arupärimise esitamisest, volikogu kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, võetakse arupärimisele vastamine volikogu järgmise istungi päevakorra projekti. (6) Pärast arupärimisele suulise vastuse esitamist on volikogu liikmeil õigus esitada arupärimisele vastajale täpsustavaid küsimusi, kusjuures ühel volikogu liikmel on õigus esitada vastajale kuni kaks täpsustavat küsimust. § 36. Umbusaldusmenetlus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele (KOKS § 46 lg 1). (2) Kirjaliku avalduse umbusaldusmenetluse algatamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, loeb istungil ette üks allakirjutanu ja annab selle koos volikogu õigusakti eelnõuga üle istungi juhatajale. Kirjalikus avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus. (3) Umbusaldusmenetluse algatamise avaldus registreeritakse hiljemalt järgmisel tööpäeval. (4) Kantselei edastab avalduse koos volikogule esitatud dokumentide koopiatega isikule (isikutele), kelle vastu umbusaldusmenetlus algatati. (5) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda (KOKS § 46 lg 2). Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta. (6) Umbusalduse menetlemisel teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 15 minuti pikkuse ettekande. Iga volikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei avata. (7) Isikul (isikutel), kelle suhtes on algatatud umbusaldusmenetlus, on õigus esineda kuni 15 minuti pikkuse kõnega. (8) Umbusaldushääletus on avalik (KOKS § 46 lg 3). (9) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (10) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusaldusmenetlust (KOKS § 46 lg 8). (11) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. (12) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige (KOKS § 46 lg 3). (13) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või -valitsuse liikme vallavanema või -valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral määrab volikogu samas otsuses ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema ametisse valimiseni. (14) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise (KOKS § 46 lg 5). (15) Vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral võib volikogu samal istungil valida uue vallavanema ja kinnitada vallavalitsuse. (16) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri (KOKS § 46 lg 6). (17) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kvooruminõue, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks (KOKS § 46 lg 7). (18) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi aluseks avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval (KOKS § 46 lg 9) § 37. Istungi lõpetamine (1) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja/või kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. § 38. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse volikogu sekretäri või tema asendaja poolt. Ülestähendusi protokolli koostamiseks võib teha ka tehniliste vahendite abil. Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, päevakord, arutlusel olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused. Volikogu liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse fikseerimist protokollis. Istungi juhataja nõudel tuleb eriarvamus esitada kirjalikult. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid. (5) Pärast allkirjastamist saadetakse volikogu protokoll elektronpostiga volikogu liikmetele. (6) Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungi toimumist. § 39. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist vallamajas stendil ja valla veebilehel. (2) Volikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis ja valla veebilehel. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu otsused saadab kantselei kümne tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks ka õiguskantslerile. (6) Volikogu kantselei korraldab volikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele. 5. peatükk MÄRJAMAA VALLAVALITSUS § 40. Vallavalitsus – kui omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise ning täitmisega valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (3) Vallavalitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. (5) Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. (6) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (7) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Käesolev punkt ei laiene vallasekretärile. (8) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 41. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. (2) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) korraldab vallavalitsuse istungite läbiviimist omal algatusel, volikogu või volikogu komisjoni otsuse alusel või vähemalt poolte vallavalitsuse liikmete ettepanekul; 3) esindab Märjamaa valda ja vallavalitsust seaduse, käesoleva põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevuse alusel, omab allkirjaõigust; 4) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 5) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 6) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi või teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutustes või struktuuriüksustes olevad ametnikud; 10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 11) vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest; 12) täidab teisi talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb volikogu oma otsusega, vallavalitsus oma korraldusega või volikogu liige kirjaliku arupärimisega. § 42. Vallavanema asendamise kord (1) Vallavanema äraolekul võib vallavanemat asendada vallavalitsuse liige. Vallavanema asendamise korra määrab vallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisti. (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». (3) Vallavanema asendamisel makstakse vallavanema asetäitjale asendustasu vastavalt vallavanema asendamise korrale. § 43. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valib volikogu seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu enamuse usaldus. (3) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige kirjaliku ettepaneku volikogu esimehele; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) igal kandidaadil on õigus esitada 15 minuti jooksul oma valimisprogramm; 5) igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust; 6) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed (6) Hääletamiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (7) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Vallavanema valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (10) Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul kui esitati vaid üks kandidaat, kordushääletust ei toimu. Valimist alustatakse uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (11) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil (12) Kui volikogu ei vali vallavanemat sellel istungil, mille päevakorras küsimus on, viiakse läbi erakorraline volikogu istung samas küsimuses kahe nädala jooksul arvates eelmise istungi päevast. (13) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni. § 44. Märjamaa Vallavalitsuse struktuur ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vähemalt neli vallavalitsuse liiget. (3) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates tema vallavanemaks valimise päevast, ettepaneku volikogule vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamiseks oma volituste ajaks. (4) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. (5) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (6) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel, lõpevad vallavalitsuse liikmete volitused päevast, millal vallavalitsuse uus koosseis on asunud täitma oma ülesandeid. (7) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral (reguleeritud põhimääruse §-s 36); 4) seoses valitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 5) tema teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 7) tema surma korral. (8) Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustest vallavanemale, kes edastab esildise vallavalitsuse liikme vabastamiseks ja uue liikme ametisse kinnitamiseks volikogule. (9) Kui tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute täiendavate vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni. Kui osa vallavalitsuse liikmete tagasiastumise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub arvult väiksemaks kui vallavanem või tema asendaja ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisu (s.t ei ole täidetud kvoorumi nõuet) ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete kinnitamiseni. Tagasiastunud vallavalitsuse liikmete asendamiseks esitab vallavanem volikogule uue(te) liikme(te) kandidaadi(d) lähimal volikogu istungil. (10) Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. Uuel vallavanemal on õigus esitada kinnitamiseks sama vallavalitsuse koosseis. (11) Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab volikogu. Vallavalitsuse liikme kohustest vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused. (12) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirja. Enne hääletamist tutvustab nimekirjas olev isik end volikogu liikmetele. Volikogu liikmetel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. Vallavalitsuse liikmed kinnitab volikogu poolthäälte enamusega salajasel hääletamisel. (13) Vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha. (14) Hääletamise viib läbi hääletamiskomisjon, mis moodustatakse ja tegutseb vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvi 43 lõigete 5–7 alusel. (15) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks/ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse. Vallavalitsus loetakse ametisse kinnitatuks, kui volikogu poolthäälte enamuse saavad vähemalt pooled esitatud kandidaatidest. Täitmata valitsuse liikmete kohtadele esitab vallavanem uued kandidaadid lähimal volikogu istungil või teeb ettepaneku muuta vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri järgides § 44 lõikes 2 sätestatud nõuet. (16) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 45. Vallavalitsuse ametiasutuste struktuur (1) Vallavalitsus moodustab volikogu kinnitatud ametiasutuste koosseisus ettenähtud vallavalitsuse struktuuriüksused. (2) Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitevvõimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses. § 46. Vallavalitsuse komisjonid ja töörühmad (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone või ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone (edaspidi komisjon) ja töörühmi. (2) Alatisel komisjonil on põhimäärus, mille kinnitab vallavalitsus oma määrusega. (3) Alatise komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega. (5) Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (7) Vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel on komisjoni otsused soovitusliku iseloomuga. (8) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada töörühmi, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. 6. peatükk MÄRJAMAA VALLAVALITSUSE TÖÖKORD § 47. Vallavalitsuse töö kavandamine (1) Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Märjamaa valla põhimäärusest ja teistest volikogu õigusaktidest. (2) Vallavalitsus peab oma korralist istungit reeglina üks kord nädalas vallavanema määratud ajal ja kohas. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, korraliselt toimuvast istungist eraldi ette teatamata. (3) Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva ette. (4) Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele mitte vähem kui kolm tundi enne istungi toimumist. § 48. Vallavalitsuse istungi päevakorda eelnõude esitamine ja nõuded neile (1) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavanemal; 2) vallavalitsuse liikmel; 3) vallasekretäril; 4) volikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) volikogul; 7) volikogu esimehel. (2) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioon. (3) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid ja töörühmad. (4) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. (5) Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane vallavalitsuse liige või vallavanem. (6) Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht. (7) Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse vallavalitsusele vastava otsustuse eelnõu. Vallavalitsuse otsustus dokumenteeritakse märkena istungi protokollis. (8) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele ning olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. (9) Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase vallavalitsuse liikme poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. § 49. Vallavalitsuse istungi päevakorra koostamine ja kinnitamine (1) Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või vallavalitsuse liikme motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. (2) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. (3) Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. § 50. Vallavalitsuse istungi läbiviimine (1) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige vastavalt kehtestatud korrale. (3) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda teisi isikuid. (4) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. (5) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (6) Kui istungile kutsutud ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei pea arutama ning otsuseid vastu võtma. (7) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud vallavalitsuse liikme ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna vajadusel kaasettekandja(te)le. (8) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. (9) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. (10) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (11) Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase vallavalitsuse liikme või vallavanema ettepanekul. (12) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (13) Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. (14) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. § 51. Vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, vormistamine, allakirjutamine (1) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile allakirjutamiseks. (2) Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks esmalt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. (3) Vallavalitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel kantseleile üle nende edastamiseks volikogule. (4) Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. (5) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule. (6) Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. (7) Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema volitatud isikud. § 52. Vallavalitsuse õigusaktide jõustumine, avalikustamine ja väljastamine (1) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisel. (2) Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel. Määrused avalikustatakse analoogiliselt volikogu määrustega vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 39. Ei avalikustata õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud vastavalt avaliku teabe seadusele üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid, v.a andmekaitseseadusega kaitstud õigusaktid, on kõigile kättesaadavad kantseleis, valla arhiivis ja valla veebilehel. (4) Vallavalitsuse korraldused saadab kantselei kümne tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. (5) Kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 7. peatükk VALLA ASUTUSED. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 53. Valla asutused (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mida rahastatakse vallaeelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine; 2) valla ametiasutuste hallatavad haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida rahastatakse valla eelarvest. (2) Valla kohaliku asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla kohaliku asutuse põhimääruse ja selle muudatused kinnitab volikogu. (3) Valla kohaliku asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. § 54. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes või volikogu kantseleis. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad kõik avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387; 90, 601, 2004, 22, 148) 3. peatüki §-des 40 kuni 58 riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused ning sama seaduse 4. peatüki §-des 59 kuni 76 sätestatud kohustused. (5) Kohaliku omavalitsuse teenistujale lisatasude, sh tulemustasu ja avaliku teenistuse seaduse §-des 37 kuni 39 sätestatud tasude, maksmine toimub volikogu kinnitatud vallaeelarve piirides ja volikogu kehtestatud korras. § 55. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Volikogu palgalisele esimehele või aseesimehele, vallavanemale ning volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse tema ametist vabastamisel hüvitist vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 541 lõikele 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse §-s 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks; 3) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a tema algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt tema teenistuskohustuste täitmist. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistujate, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistujad, vabastamisel makstakse hüvitist vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 131. (4) Teenistuja teenistusest vabastamisel vanadus- või invaliidsuspensionile jäämise või töövõimetuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle lisaks seaduses ettenähtule hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased viis aastat enne teenistussuhte lõppemist. (5) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. § 56. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõetele vastavuse kohta. (2) Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (3) Vallasekretär juhib kantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (4) Vallasekretärile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused on sätestatud kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-s 55. 8. peatükk MÄRJAMAA VALLA EELARVE § 57. Valla eelarve (1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest (2) Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kord kehtestatakse käesoleva põhimääruse lisana. 9. peatükk KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 64. Kohalikud maksud (1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 39 sätestatud korras. (3) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. § 65. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul jäädes ise vastutajaks. (5) Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Märjamaa valla õigusaktidega sätestatud korras. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. 10. peatükk MÄRJAMAA VALLA MAJANDUSTEGEVUS JA VALLAVARA § 66. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla kohalike asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine krediidiasutustesse intressi saamiseks; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Märjamaa valla nimel sõlmib lepinguid vallavanem, tema äraolekul selleks volitatud isik. § 67. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Märjamaa valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu põhimääruse lisana. (3) Valla vara kohta peetakse valla vara registrit. Registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab volikogu. (4) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla omanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. (5) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. (6) Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. (7) Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (8) Kui sihtasutusel on mitu asutajat, või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke ja aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku, aktsionäri, asutaja- ja liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (9) Volikogu ja vallavalitsus ei tohi piirata oma õigusaktide ning valla asutused oma tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud seadusega. 11. peatükk MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVAD JA PLANEERINGUD § 68. Vallas kehtivate arengukavade liigid (1) Vallas kehtivad arengukavad on: 1) valla arengukava; 2) sektorarengukavad; 3) hallatavate asutuste arengukavad; 4) küla(de) arengukavad. § 69. Valla arengukava (1) Valla arengukava on strateegiline alusdokument, mis sisaldab Märjamaa valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi, kajastab Märjamaa valla üldisi eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. (2) Valla arengukava kehtestatakse kohaliku omavalituse korralduse seaduse alusel vähemalt kahe järjestikkuse volikogu volituste ajaks. (3) Valla arengukava vaadatakse üle ning sellesse viiakse sisse vajalikud muudatused iga aasta 1. oktoobriks. (4) Volikogu teeb arengukava ja arengukava muudatuste projekti kättesaadavaks kõigile valla elanikele ning kinnitab selle pärast ettepanekute läbivaatamist määratud ajaks. (5) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kehtiva valla arengukava ning otsustab selle muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest (6) Valla arengukava on valla eelarve koostamise, investeeringute kavandamise sõltumata nende rahalistest allikatest ning ühest eelarveaastast pikema perioodiga laenude võtmise või võlakirjade emiteerimise aluseks. § 70. Sektorarengukavad (1) Sektorarengukava on dokument, mis kajastab eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ühes või mitmes valla majandus- või sotsiaalmajanduslikus sektoris. § 71. Hallatava asutuse arengukava (1) Asutuse arengukava kajastab vallavalitsuse hallatava asutuse eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks. § 72. Küla(de) arengukava (1) Küla arengukava kajastab küla arengu eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks. (2) Küla arengukava vaatab läbi vallavalitsus, kes esitab arengukava kooskõlastamiseks volikogule. § 73. Arengukavade omavaheline seos (1) Sektorarengukavad, asutus(t)e ja küla(de) arengukavad ei või olla vastuolus üksteisega ega valla arengukava ja üldplaneeringuga. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse valla arengukavast ning üldplaneeringust. § 74. Nõuded arengukavadele ja arengukavade menetlemine (1) Täpsemad nõuded valla-, sektor-, asutus(t)e ja küla(de) arengukavadele ning nende menetlemise korra kehtestab volikogu. § 75. Valla planeerimine (1) Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla ülesannete täitmiseks võimalikult paljude valla elanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. § 76. Märjamaa vallas kehtivad planeeringud (1) Tulenevalt planeerimisseadusest on Märjamaa vallas järgmised planeeringud: 1) valla üldplaneering; 2) teemaplaneering(ud); 3) detailplaneering(ud). § 77. Valla üldplaneering ja teemaplaneeringud (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Üldplaneeringu võib koostada ka vallaosa planeeringuna või teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. § 78. Detailplaneeringud (1) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. (2) Detailplaneeringu kehtestab volikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. § 79. Nõuded planeeringutele ja planeeringute menetlemine (1) Täpsemad nõuded valla üldplaneeringule, teemaplaneeringu(te)le ning detailplaneeringutele, samuti nende menetlemise korra kehtestab volikogu. (2) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad üldplaneeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse hiljemalt kuue kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest alates. 12. peatükk MÄRJAMAA VALLA VÄLISSUHTED § 80. Märjamaa valla välissuhete korraldamise alused (1) Märjamaa vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Märjamaa omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki, kelle tegevuse põhimõtted pole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste või Eesti Vabariigi rahvusvahelise suhtlemise põhiseisukohtadega. § 81. Märjamaa valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö (1) Märjamaa vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Märjamaa valla arengu ja elanike huvides. (2) Märjamaa valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Märjamaa valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. (3) Märjamaa valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad eelnevale läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest, neis nähakse ette kulutusi järgnevateks eelarveaastateks või võetakse muid varalisi kohustusi. 13. peatükk MÄRJAMAA VALLA ESINDAMINE § 82. Valla esindamine (1) Käesolevaga sätestatakse Märjamaa valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Märjamaa valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Märjamaa valla põhimäärus, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. (3) Oma pädevuse piires esindavad Märjamaa valda: 1) volikogu või selle esindus; 2) vallavalitsus või selle esindus; 3) volikogu esimees; 4) vallavanem; 5) vallavalitsuse ametnikud ja Märjamaa valla asutuste töötajad. (4) Kolmandad isikud esindavad Märjamaa valda nendele antud volituste piires. § 83. Valla esindusfunktsiooni täitmine (1) Volikogu esindab Märjamaa valda: 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees esindab Märjamaa valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) Raplamaa Omavalitsuste Liidus volikogu esindajana erivolitusteta; 4) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 5) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 6) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. (3) Volikogu esimehe äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 22. (4) Vallavalitsus esindab Märjamaa valda: 1) seadustega ning volikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega talle volikogu antud volituste piires; 3) suhetes riigiasutustega; 4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (5) Vallavanem esindab Märjamaa valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle volikogu antud volituste piires; 2) suhetes Rapla Maavalitsusega ja teiste riigiasutustega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) teistel volikogu volitatud juhtudel ja korras; 7) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (6) Vallavanema äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 42. (7) Avalikel üritustel esindavad Märjamaa valda volikogu esimees ja/või vallavanem. § 84. Valla esindamine kohtus (1) Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Märjamaa valda volikogu. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Märjamaa valda vallavalitsus. (2) Kohtukutse esitatakse vallavanemale, kes suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta. (3) Volikogu esimees esindab kohtus volikogu erivolituseta, teised isikud volikogu esimehe volikirja alusel. (4) Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus erivolituseta, teised isikud vallavanema volikirja alusel. (5) Volikogu ja vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust vallasekretär. § 85. Valla esindamine ametliku delegatsiooni, esinduse poolt (1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). (2) Volikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab volikogu oma otsusega. (3) Volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab volikogu oma otsusega. (4) Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega. § 86. Märjamaa valla esindamine lepingulistes suhetes (1) Märjamaa valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, Märjamaa valla põhimääruses ja teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 87. Märjamaa valla teenistuses olevate ametiisikute pädevus Märjamaa valla esindamisel (1) Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Märjamaa valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametijuhendis toodud ülesannetele ja tööjaotusele ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras. 14. peatükk KÜLAVANEM § 88. Külavanema valimine, tagasikutsumine ja vabastamine külavanema kohustustest (1) Külavanem on külaelanike esindaja kohalikus vallavolikogus ja vallavalitsuses. (2) Külavanem valitakse, kutsutakse tagasi ja vabastatakse külavanema kohustustest küla- või külade täisealiste elanike üldkoosolekul. (3) Üldkoosoleku toimumise aeg ja koht teatatakse elanikele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. (4) Üldkoosoleku läbiviimist juhatab ja protokolli koostab üldkoosoleku poolt valitud isik, kes esitab koosoleku protokolli vallavalitsusele. (5) Külavanema valimise kinnitab Märjamaa Vallavolikogu. (6) Külavanema valimist, tegevust ja tema õigusi ning kohustusi reguleerib volikogu kinnitatud Märjamaa valla külavanema statuut, mis on käesoleva põhimääruse lisaks. 15. peatükk PÕHIMÄÄRUSE MENETLEMINE § 90. Märjamaa valla põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Märjamaa valla põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Valla põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest. (3) Valla põhimäärus või selle muudatus jõustub määruses näidatud päeval. Lisa 1 Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 20. aprilli 2004. a määrusega nr 64 MÄRJAMAA VALLA VAPI GRAAFILINE KUJUTIS

Lisa 2 Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 20. aprilli 2004. a määrusega nr 64 MÄRJAMAA VALLA LIPU GRAAFILINE KUJUTIS