Vabariigi Valitsus — Maavalitsuse hallatava päästeasutuse häirekeskusele esitatavate nõuete kinnitamine — RT I, 85, 1394

Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 11 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Nõuded maavalitsuse hallatava päästeasutuse häirekeskusele» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Siseminister Olari TAAL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1998. a määrusega nr 210 Nõuded maavalitsuse hallatava päästeasutuse häirekeskusele I. TÖÖKORRALDUS 1. Häirekeskuse töökorraldus peab tagama: 1) õnnetusteadete vastuvõtmise, salvestamise, dokumenteerimise ja säilitamise; 2) õnnetusteate (sündmuse liik, koht ja ulatus) vastuvõtmise ühe minuti jooksul ja kohese edastamise vastavatele talitustele; 3) tulekustutus- ja päästemeeskonna, kiirabibrigaadi, vajaliku tehnika ja päästespetsialistide lähetamise sündmuskohale keskuse väljasõiduplaanide, tegevuskavade, koostööplaanide, samuti tulekustutus- ja päästetööde juhi korralduste alusel; 4) tulekustutus- ja päästetööde juhi korralduste täitmise; 5) õnnetusteadete edastamise vastavatele talitustele, ametkondadele ja asutustele ning nende ametiisikute, spetsialistide ja abitööjõu sündmuskohale saatmise korraldamise; 6) õnnetusteadete edastamise päästeameti juhtimiskeskusele ja piirnevatele häirekeskustele; 7) sündmuskohalt saabuva teabe vastuvõtmise, salvestamise, dokumenteerimise, töötlemise ja säilitamise ning vajaliku teabe edastamise sündmuskohale; 8) tööks vajalike andmete uuendamise, kasutamise ja hoidmise ning koostöö vastavate andmekogude pidajatega; 9) arvestuse pidamise sündmuskohale lähetatavate ja seal kasutatavate seadmete, materjalide ja vahendite ning tööjõu kohta; 10) õnnetuste kohta andmete kogumise, fikseerimise ja kehtestatud korras väljastamise; 11) maakonna kodanikukaitse komisjoni esimehe teavitamise suurõnnetusest ning tema korraldusel kodanikukaitse komisjoni kokkukutsumise ning komisjonile operatiivse teabe andmise; 12) elanike teavitamise ohuolukorrast ja õnnetusest. II. DOKUMENTATSIOON 2. Häirekeskuses peavad olema järgmised dokumendid: 1) sündmuse arvestuskaart; 2) tulekustutus- ja päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide ja nende poolt kasutatud tehnika arvestus; 3) Eesti kaart (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:200 000); 4) tegevuspiirkonna ja piirnevate maakondade ning linnade kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:50 000); 5) maavalitsuse hallatava päästeasutuse koostöölepingute koopiad; 6) häirekeskuse personali ja päästeasutuse, mille koosseisu häirekeskus kuulub, operatiivtöötajate ametijuhendid; 7) raadiosidekutsungid ja raadioside pidamise kord; 8) helisalvestusaparatuuri teabekandjate vahetamise registreerimiskaust ja vahetamise juhend; 9) häirekeskuse tööks vajalikud telefoninumbrid; 10) tegevuskavad eri liiki õnnetuste puhul; 11) tulekustutus- ja päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide väljasõidu kord; 12) teiste talituste väljasõidu kord; 13) kõrgendatud riskiastmega objektide nimekiri; 14) päästeameti, päästeasutuse ja muude asutuste töötajate õnnetustest teavitamise kord; 15) maavalitsuse ja maakonna linnade ja valdade juhtivtöötajate nimekiri ning nende töö- ja korteritelefoninumbrid; 16) maakonna kodanikukaitse komisjoni liikmete nimekiri ja telefoninumbrid ning nende teavitamise kord; 17) maakonna kodanikukaitse plaani koopia ning linnade ja valdade kodanikukaitse plaanide koopiad; 18) tegevuspiirkonna tuletõrje veevõtukohtade nimekiri; 19) ohtlike kemikaalide ohutuskaardid; 20) elanike ohuolukorrast ja õnnetustest teavitamise juhend; 21) häirekeskuse töötajate nimekiri koos koduste aadresside ja telefoninumbritega; 22) õnnetustest operatiivse teavitamise kord; 23) maakonna tervishoiuasutuste katastroofimeditsiini plaanid; 24) objektide juurdepääsuteede skeemid; 25) haiglate juures paiknevate helikopterite maandumisplatside skeemid. III. HÄIREKESKUSE EHITUSLIK OSA 3. Häirekeskuse ruumid peavad tagama personalile tingimused ööpäevaringseks tööks. 4. Häirekeskuses peavad olema: 1) töösaal (10 m2 ühe päästekorraldaja kohta, ruumi kõrgus mitte alla 2,65 m); 2) kodanikukaitse komisjoni või kriisikomisjoni tööruum; 3) häirekeskuse juhataja ja spetsialistide tööruumid; 4) köök või koht toidu valmistamiseks; 5) puhkeruum; 6) riietusruum; 7) WC (meestele ja naistele eraldi); 8) duðiruum (meestele ja naistele eraldi); 9) energia põhitoiteseadmete ruum; 10) energia reservtoiteseadmete ruum; 11) ventilatsiooniseadmete ruum; 12) side- ja infotehnoloogiaseadmete ruumid. 5. Erandkorras võib kooskõlastatult Päästeametiga tööruume funktsionaalsuse piires ühitada. 6. Planeering: 1) häirekeskus peab olema funktsionaalselt iseseisev; 2) häirekeskuses peab olema kaks turvaringi, kusjuures esimene turvaring hõlmab kogu häirekeskuse ja teine ring töösaali; 3) soovitatav häirekeskuse asukoht on keldrikorrusel või teisel korrusel. 7. Välisseinad peavad olema kõvast mittepõlevast materjalist: 1) telliskivisein minimaalse paksusega 225 mm või 2) monoliitbetoonsein paksusega 150 mm või 3) raudbetoonpaneelidest sein paksusega 200 mm. 8. Lagi peab olema raudbetoonist, paksusega vähemalt 100 mm. 9. Sisse- ja väljapääs: 1) esimese turvaringi uks peab olema kaetud vähemalt 1,5 mm paksuste väikese süsinikusisaldusega raudplaatidega ning lukustatav; 2) uks suletakse kas koodluku või piiratud arvu võtmeid omava tavalise lukuga; 3) uksel peab olema uksesilm (nähtavusega vähemalt 120 kraadi) või 10 mm paksuse turvaklaasiga aken (mitte suurem kui 20 000 mm2). Nende puudumise korral paigaldatakse uksetelefon ja telekaamera; 4) esimest ja teist turvaringi peab eraldama vähemalt 100 mm paksusest ehitusplokist või 10 mm klaasist vahesein; 5) teisel turvaringil peab olema ainult päästekorraldaja poolt avatav uks; 6) teise turvaringi uks peab vastama esimese turvaringi ukse nõuetele. Sellel võib olla minimaalselt 10 mm paksusest turvaklaasist aken; 7) häirekeskusel peab olema varuväljapääs; 8) häirekeskusesse sissepääsemise kord peab olema kehtestatud päästeasutuse juhi käskkirjaga. 10. Aknad: 1) akende pindala peab olema minimaalne, kuid tagama ruumides vajaliku päevavalguse; 2) aknaraamid peavad olema metallist ning aknad mitteavatavad; 3) aknad peavad olema turvaklaasist, mitmekihilised ja müra vähendavad; 4) keldrikorrusel paiknevad aknad peavad olema varustatud turvavõrega; 5) akendel peavad olema valgustugevust reguleerivad katted. 11. Valgustus: 1) üldvalgustust peab olema võimalik jaotada öiseks (100 luksi) ja päevaseks valguseks (300 luksi); 2) igal töökohal peab olema suunatavaks kohavalgustuseks lülitiga hõõglamp (500--750 luksi); 3) üldvalgustus töösaalis peab olema hajutatud ja saadud mitte madalama kui 25 kilohertsi toitepinge sagedusega hõõg- või luminestsentslampide abil; 4) avariivalgustus peab olema reservtoitega, mis rakendub tööle elektrienergia põhitoite katkemisel. 12. Mikrokliima reguleerimiseks peavad olema kliimaseadmed. 13. Tööruumis peab olema: 1) õhutemperatuur 22...24o C; 2) suhteline õhuniiskus 60...40%; 3) õhu liikumise kiirus mitte üle 0,1 m/s. 14. Ventilatsioonikanal peab olema suletud terasvõrguga (silma suurusega mitte üle 50 mm), mis on mitteteisaldatavalt kinnitatud siseneva ava ette. 15. Varjatud reservventilatsioonikanal peab olema varustatud õhupuhastusfiltriga ja suletud terasvõrega (silma suurusega mitte üle 50 mm), mis on mitteteisaldatavalt kinnitatud siseneva ava ette. 16. Seinad, laed ning põrandad peavad olema kaetud heli summutava materjaliga. 17. Ruumide viimistlusmaterjalid peavad olema kergesti puhastatavad ning ei tohi koguda elektrostaatilist laengut. 18. Elektrienergiaga varustamine: 1) häirekeskuse elektrienergiaga varustamine peab toimuma kahest erinevast vooluallikast (põhitoiteallikas ja reservtoiteallikas); 2) ühe vooluallika katkestus ei tohi mõjutada teise tööd; 3) elektrikilp peab asuma häirekeskuse esimeses turvaringis või erandjuhul väljaspool turvaringi, kui on tagatud elektrikilbi puutumatus; 4) põhitoiteallika katkestuse korral peab rakenduma reservtoiteallikas; 5) protsessorjuhtimisega seadmed peavad olema varustatud täiendavalt UPS toiteallikaga (eraldatud vooluring ja reservtoide akudelt vähemalt 30 minutiks); 6) dubleerivaks reservenergiaallikaks peab olema reservtoitegeneraator, mille käivitamiseks ei kulu üle 30 minuti ja mille jaoks on kohapeal kütusevaru 24 tunniks. 19. Häirekeskusel peab olema omaette tuletõkkesektsioon. IV. SIDE-, TEADUSTUS- JA INFOTEHNOLOOGIAVAHENDID 20. Funktsionaalselt iseseisvate plokkidena peavad olema ehitatud häirekeskuse 1) telefonside; 2) raadioside; 3) teadustussüsteem; 4) infotehnoloogia süsteem. 21. Telefonside korraldatakse häirekeskusesse paigaldatud digitaaltelefonijaama baasil ning peab vastama järgmistele nõuetele: 1) telefonijaamade vaheliseks signaalinguks tuleb kasutada ISDN 30B+D, 2B+D või R2; 2) telefonijaamal peab olema vähemalt kaks 2B+D väljundkanalit, seejuures üks 2B+D väljundkanal nelja abonendi kohta; 3) kui abonentide arv on üle 32, peab telefonijaamal olema 30B+D väljundkanal; 4) õnnetusteate vastuvõtmise tagamiseks väljundkanali rikke korral peavad olema dubleerivad telefonid (üks telefon kahe töökoha kohta, kuid vähemalt kaks telefoni); 5) häirekeskusel peab olema alternatiivne ühendus muu telefonijaamaga; 6) päästekorraldaja töökoht peab võimaldama õnnetusteadete vastuvõtmist dubleerivate telefonide kaudu; 7) nõutav on otseühendus politseikorrapidajaga; 8) päästekorraldaja töökohal peab olema süsteemitelefon; 9) telefonijaam peab võimaldama kõnede eristuse; 10) telefonijaamale peab olema tagatud katkematu energiavarustus; 11) kesk- ja tugikomandoga ning kiirabijaamaga peab olema otseühendus või dubleeritud telefonside. 22. Kõnede salvestusseade peab tagama: 1) päästekorraldaja töökohalt peetavate kõnede salvestamise; 2) kõne toimumise aja fikseerimise; 3) helisalvestuste säilitamise ühe aasta jooksul; 4) seadme katkematu töövalmiduse. 23. Raadioside: 1) raadioside peab võimaldama teabevahetuse maakonna ulatuses; 2) päästekorraldaja töökohal peab olema raadioside pidamise võimalus; 3) raadiosidevahendid peavad võimaldama audioväljundit valjuhääldisse ja kõrvaklappidesse; 4) raadiosidevahenditele peab olema tagatud katkematu energiavarustus; 5) raadiosidevahendid peavad võimaldama teabevahetuse kõikides vajaminevates raadiosidevõrkudes; 6) teiste asutustega raadioside pidamise kord peab olema sätestatud lepingutega. 24. Teadustussüsteem peab tagama tulekustutus- ja päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide teadustamise ning elanikkonna teavitamise võimaluse. 25. Infotehnoloogiavahendid: 1) tarkvara peab olema kaitstud; 2) riistvara peab võimaldama tarkvara täieliku kasutamise; 3) tarkvaraga peab olema tagatud kohtvõrgu ja laivõrgu kasutamine; 4) tarkvaraga peab olema tagatud andmebaasidest teabe saamine; 5) peab olema tagatud dubleeriva andmekandja kasutamine; 6) päästekorraldaja peab kasutama Päästeameti poolt tunnustatud spetsiaaltarkvara; 7) peab olema tagatud maakonna ja seda ümbritsevate maakondade digitaalkaartide kasutamine. Siseminister Olari TAAL