Eesti Panga President — Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus

Muudetud järgmiste aktidega: 3.12.2003 nr 12 (RTL 2003, 126, 2055) 1.01.2004 6.05.2004 nr 8 (RTL 2004, 63, 1053) 31.05.2004 “Krediidiasutuste seaduse” (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250; 2001, 48, 268; 93, 565; 102, 672; 2002, 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387) § 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada järgmised aruanded ja aruannetes kasutatavad mõisted: 1.1 Ressursside käivete aruanne (lisa 1); 1.2 Ressursside jääkide aruanne (lisa 2); 1.3 Laenude käivete aruanne (lisa 3); 1.4 Laenude jääkide aruanne (lisa 4); 1.5 Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne (lisa 5); 1.6 Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne (lisa 6); 1.7 Väärtpaberite aruanne (lisa 7); 1.8 Väärtpaberikohustuste käivete aruanne (lisa 8); 1.9 Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne (lisa 9): 1.10 Aruannetes kasutatavad mõisted (lisa 10). [RTL 2003, 126, 2055 ; 1.01.2004] 2. Krediidiasutustel esitada määruse punktis 1 nimetatud aruanded elektrooniliselt Finantsinspektsioonile vastavalt määruse lisades 1-9 toodud tähtaegadele. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama aruandeid ka sagedamini. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. [RTL 2003, 126, 2055 ; 1.01.2004] 3. [käesolevast tekstist välja jäetud] 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2003.a. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002 määrusega nr 18 (3.12.2003 määruse nr 12 redaktsioonis) Lisa 1 Ressursside käivete aruanne 1. Aruande valdkond Kõikide kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustuste kirjetel “Võlgnevused krediidiasutustele”, “Võlgnevused klientidele” (v.a nõudmiseni hoiused; saadud üleööhoiused ja üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), ”Valitsuse laenufondid ja välisabifondid” ja “Allutatud kohustused”, kreeditkäive aruandeperioodil. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende ressursside käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 231. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) ressursi käive 7) ressursi aastaintressimäär 8) intressi tüüp 9) lepingujärgse valuuta kood 10) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Repo-tehing 9 Muu hoius 4 Arvelduskrediit 12 Muu saadud laen 13 Laenu- ja välisabifondi ressurss 7 Allutatud laen 14 Allutatud võlakiri 15 Ressursi liigi “Muu saadud laen” all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud, v.a arvelduskrediidid ja allutatud laenud. Ressursi liigi “Arvelduskrediit” all näidatakse ka üleöölaenud. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Ressursi liigi “Allutatud võlakiri” puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel. 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult ressursside jääkide aruandes. 6) Ressursi käive Siin näidatakse aruandeperioodil toimunud ressursi kreeditkäive rahavoo toimumisel (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse). Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 7) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär. Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. 8) Intressi tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on “Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on “Ujuv”, kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 9) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 10) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide “Muu finantseerimisasutus” ja “Krediidiasutus” puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused “MFIs and eligible assets”, “Monetary Financial Institutions”, failid “List of MFIs in the European Union” ja “List of MFIs in the accession countries”). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002 määrusega nr 18 (3.12.2003 määruse nr 12 redaktsioonis) Lisa 2 Ressursside jääkide aruanne 1. Aruande valdkond Kõikide kohustuste aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel “Võlgnevused krediidiasutustele”, “Võlgnevused klientidele”, “Valitsuse laenufondid ja välisabifondid” ja “Allutatud kohustused”. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende ressursside jäägid ja tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 211. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) ressursi jääk 7) tekkepõhine intress 8) ressursi aastaintressimäär 9) intressi tüüp 10) lepingujärgse valuuta kood 11) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Muu nõudmiseni hoius 1 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Repo-tehing 9 Muu hoius 4 Saadud laen 5 Laenu- ja välisabifondi ressurss 7 Allutatud laen 14 Allutatud võlakiri 15 Ressursi liigi “Saadud laen” all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduskrediidid), v.a allutatud laenud. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimakse summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Ressursi liigi “Allutatud võlakiri” puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel. 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamisel), arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (s.t lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). Kui ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni. 6) Ressursi jääk Jääk on identifikaatoritele vastava ressursi jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 7) Tekkepõhine intress Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 8) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär. Kui kaasatud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Kui intressimäär sõltub ressursi suurusest, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtiv intressimäär. 9) Intressi tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on “Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on “Ujuv”, kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 10) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 11) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide “Muu finantseerimisasutus” ja “Krediidiasutus” puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused “MFIs and eligible assets”, “Monetary Financial Institutions , failid “ List of MFIs in the European Union” ja “List of MFIs in the accession countries”. Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002 määrusega nr 18 Lisa 3 Laenude käivete aruanne 1. Aruande valdkond Kõikide varade, mis on kajastatud bilansis varakirjetel “Nõuded krediidiasutustele” ja “Nõuded klientidele” (v.a nõudmiseni hoiused teistes krediidiasutustes; üleööhoiused teistes krediidiasutustes ja antud üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), aruandeperioodi deebetkäive. Laenu lepingulise intressimäära muutusi, mis toimuvad laenulepingust tulenevalt automaatselt, s.t ilma kliendi osavõtuta (nt ujuva intressimäära kõikumised ja fikseeritud intressimäära muutumine ujuvaks või vastupidi), käesolevas aruandes ei kajastata. Kui lepingulist laenusummat suurendatakse, st väljastatakse täiendav laenusumma, siis näidatakse täiendavat laenusummat uue lepingujärgse laenusummana ja käibeks märgitakse väljamakstav summa. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende varade lepingujärgsete laenusummade ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 232. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) laenu tagatis 8) lepingujärgne laenusumma 9) laenu käive 10) laenu aastaintressimäär 11) intressi tüüp 12) lepingujärgse valuuta kood 13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 14) laenu eesmärk 15) tarbijakrediidi kulukuse määr 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduslaen 2 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Laenu liigi “Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen” all näidatakse muuhulgas kõik riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi “Muu laen” all. Laenu liigi “Muu nõue” all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, finantseerimisasutusse paigutatud hoiused). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheteistkümnenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu, tähtajaga 5 aastat, pikendamine 1 kuu võrra), v.a arvelduslaenude puhul. Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult laenude jääkide aruandes. 6) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) [1]. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus K Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: a) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse; b) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all; c) tarbimislaenu korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null); d) õppelaen kajastatakse hariduse (M) all. 7) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registripant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Lepingujärgne laenusumma Siin näidatakse laenu kogu lepingujärgne summa. Kui laen makstakse välja osade kaupa, näidatakse siin kogu lepingujärgne summa ainult esimese väljamakse tegemisel. Hilisemate väljamaksete tegemise puhul on lepingujärgseks laenusummaks 0 (null). Arvelduslaenude puhul on lepingujärgseks laenusummaks 0. Lepingujärgne laenusumma näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Laenu käive Siin näidatakse laenu deebetkäive aruandeperioodil (k.a nende laenude puhul, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Arvelduslaenu käibena näidatakse kõigi aruandeperioodi pangapäevade arvelduslaenu käivete summa. Laenu käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Õppelaenude puhul näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega. Arvelduslaenude puhul on aastaintressimääraks 0 (null). 11) Intressi tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on “Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on “Ujuv”, kui intressimäär on indekseeritud EURIBORi või muude baasmääradega. 12) Laenu lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuse identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide “Muu finantseerimisasutus” ja “Krediidiasutus” puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused “MFI’s and assets”, “Monetary Financial Institutions (MFIs) data”, fail “The EU population of MFIs”) ja Eesti RFA-de nimekirjast, mille koostab ja avaldab oma koduleheküljel Eesti Pank. Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 14) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Eluaseme soetamine/ renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine ilma järelmaksuta 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduslaen, krediitkaart) 13 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Identifikaatoreid 9 “Äriühingu tegevuse alustamine” ja 10 “Äriühingu tegevuse laiendamine” kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi “Eraisik” puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7 ja 9-14, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 13-19. [RTL 2004, 63, 1053 ; 31.05.2004] 15) Tarbijakrediidi kulukuse määr Siin näidatakse kliendi liigi “Eraisik” laenude kulukuse määr vastavalt rahandusministri 7. augusti 2002.a määrusega nr 98 kinnitatud “Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korrale” (RTL 2002, 92, 1420). Kulukuse määr näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis määr jagatud 100-ga (m/100). Ülejäänud kliendi liikide või laenu liigi “Muu nõue” puhul on kulukusemääraks 0 (null). Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002. a määrusega nr 18 Lisa 4 Laenude jääkide aruanne 1. Aruande valdkond Kõikide varade aruandekuu lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis varakirjetel “Nõuded krediidiasutustele” ja “Nõuded klientidele”. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende varade jääkide ja tekkepõhiste intresside summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 212. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) laenu tagatis 8) laenu jääk 9) tekkepõhine intress 10) laenu aastaintressimäär 11) intressi tüüp 12) lepingujärgse valuuta kood 13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 14) juriidilisest isikust klient 15) laenu eesmärk 16) laenu klass 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduslaen 2 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Laenu liik fikseeritakse laenu andmise hetkel ning hiljem laenude jääkide aruandes ei muudeta. Laenu liigi “Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen” all näidatakse muuhulgas ka riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele laenu liigi “Muu laen” all. Laenu liigi “Muu nõue” all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, hoiused finantseerimisasutustes). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheteistkümnenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel, seda ka siis kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu tähtajaga 5 aastat pikendamine 1 kuu võrra), v.a arvelduslaenude puhul. 6) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) [2]. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus K Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: a) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse; b) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all; c) tarbimislaenu korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null); d) õppelaenu kajastatakse hariduse (M) all. 7) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registripant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Jääk aruandeperioodi lõpus Jääk on identifikaatoritele vastava vara jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Tekkepõhine intress Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Õppelaenude puhul näidatakse intress, mida krediidiasutus tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega. 11) Intressi tüübi identifikaatorid on järgmised: Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on “Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on “Ujuv”, kui intressimäär on indekseeritud EURIBORi või muude baasmääradega. 12) Laenu lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide “Muu finantseerimisasutus” ja “Krediidiasutus” puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused “MFIs and assets”, “Monetary Financial Institutions (MFIs) data, fail “The EU population of MFIs”) ja Eesti RFAde nimekirjast, mille koostab ja avaldab oma koduleheküljel Eesti Pank. Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 14) Juriidilisest isikust kliendi identifikaatorid Juriidilisest isikust suurklient 1 Muu klient 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud klient on juriidilisest isikust suurklient või mitte. Juriidilisest isikust suurklient on klient, kelle vähemalt kaks kolmest järgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui: bilansiline maht 3125000 eurot; aasta netokäive 6250000 eurot; aasta keskmine töötajate arv 50 inimest. Ülejäänud kliendid näidatakse identifikaatori 2 “Muu klient” all. 15) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine ilma järelmaksuta 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduslaen, krediitkaart) 13 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Identifikaatoreid 9 “Äriühingu tegevuse alustamine” ja 10 “Äriühingu tegevuse laiendamine” kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi “Eraisik” puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7 ja 9-14; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 13-19. [RTL 2004, 63, 1053; 31.05.2004] 16) Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27.06.2000. a määrusega nr 9 “Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine” (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud “Laenude teenindamise miinimumnõuete ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale”. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002. a määrusega nr 18 Lisa 5 Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne 1. Aruande valdkond Aruandes näidatakse kõik tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenud, mis on kajastatud bilansis varakirjetel “Nõuded krediidiasutustele” ja “Nõuded klientidele” . Laen on tähtajaks tasumata, kui graafikujärgne põhiosa või intressimakse ei ole laekunud tähtaegselt (kui tähtaeg langeb puhkepäevale, siis tähtajale järgneval pangapäeval). Allahinnatud laenude puhul kuulub aruande valdkonda ainult individuaalne allahindlus, laenuportfelli üldallahindlus aruande valdkonda ei kuulu. Mitteolulise maksumusega laene ja nõudeid võib grupeerida ja esitada ühise laenu liigina. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude võlgnetav laenusumma, võlgnetav intressisumma ja laenu jääk, mille identifikaatorid langevad kokku. Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruande kood on 233. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu . Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) tagatis 8) nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud periood 9) võlgnetav laenusumma 10) võlgnetav intress 11) laenu jääk 12) allahindlus 13) lepingujärgse valuuta kood 14) laenu eesmärk 15) laenu klass 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduslaen 2 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Laenu liigi “Muu nõue” all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kolmeteistkümnenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse laenu lepingujärgne tähtaeg. Lepingu tähtaja pikendamisel arvestatakse tähtaega vastavalt uuele tähtajale (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). 6) Majandussektori identifikaatorid Väärtpaber klassifitseeritakse väärtpaberi emitendi kuuluvuse järgi majandussektorisse. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) [3]. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus K Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Hüpoteegiga tagatud võlakirjade puhul on majandussektoriks K “Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus”. Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: 1) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse; 2) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all; 3) tarbimislaenu korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null); 4) õppelaen kajastatakse hariduse (M) all. [RTL 2004, 63, 1053; 31.05.2004] 7) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registripant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 10 - 30 päeva 6 Tähtajast möödunud 30 - 60 päeva 3 Tähtajast möödunud 60 - 90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8 Nõude tagasimaksmisest möödunud periood on otseselt seotud võlgnetava laenu- ja intressisummaga. Identifikaatorit 1 “Tähtaeg ei ole saabunud” kasutakse laenude puhul, mis on ainult alla hinnatud. Kui tegemist on mahajäämisega maksegraafikust ja laenu eri osadel on erinev viivitustähtaeg, näidatakse kõik osasummad maksimaalse tähtajast möödunud perioodi identifikaatoriga. Kui võlgnetavatel laenu- ja intressisummadel on erinevad tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodid, siis näidatakse nendest kõige pikem. 9) Võlgnetav laenusumma Siin näidatakse tähtajaks tasumata laen või osa laenust, mis on tähtajaks tasumata. Võlgnetav laenusumma näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Võlgnetav intress Siin näidatakse tähtajaks tasumata intressimaksete summa. Võlgnetav intress näidatakse samas valuutas mis laen, ümardatuna täisühikuteni. 11) Laenu jääk Siin näidatakse laenu jääk bilansis ilma allahindluseta. Laenu jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Allahindlus Siin näidatakse summa, mille ulatuses laen või selle osa on alla hinnatud. Allahindluse summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kui laenu ei ole alla hinnatud, on summaks 0 (null). 13) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 14) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine ilma järelmaksuta 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduslaen, krediitkaart) 13 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Kui koos hoone ja muu rajatisega toimub ka rajatisealuse maa ost, siis seda ei eraldata, vaid näidatakse see koos hoonete ja muude rajatistega. Identifikaatoreid 9 “Äriühingu tegevuse alustamine” ja 10 “Äriühingu tegevuse laiendamine” kasutakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Kliendi liigi “Eraisik” puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7 ja 9-14, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-10 ja 13-19. 15) Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27.06.2000.a määrusega nr 9 ”Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine” (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud ”Laenude teenindamise miinimumnõuetele ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale”. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002. a määrusega nr 18 Lisa 6 Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne 1. Aruande valdkond Kõik võlgnevused klientidele, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel “Võlgnevused klientidele” (v.a võlgnevused keskvalitsusele ja eelarvevälistele fondidele) ja laenud klientidele, mis on kajastatud bilansis varakirjel “Nõuded klientidele” (v.a laenud keskvalitsusele ja eelarvevälistele fondidele ning hoiused finantseerimisasutustes). 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende hoiuste või laenude jäägid ja kirjete arv, mille identifikaatorid langevad kokku. Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruande kood on 234. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on poolaasta. Aruanne esitatakse kaks korda aastas aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 15. (viieteistkümnes) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) kirje liik 2) klient 3) hoiuse või laenu jääk aruandeperioodi lõpus 4) maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi) 5) maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi) 6) kirjete arv 1) Kirje liigi identifikaatorid Hoius 1 Laen 2 2) Kliendi identifikaatorid Kohalik omavalitsus 2 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 3) Hoiuse või laenu jääk aruandeperioodi lõpus Klientide hoiustena näidatakse kõik kohalike omavalitsuste, kindlustusasutuste ja pensionifondide, muude finantseerimisasutuste, riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingute, muude äriühingute, mittetulundusühingute ja eraisikute nõudmiseni, tähtajaliste, säästu- ja muude hoiuste bilansilised jäägid regioonide kaupa nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas (kokku Eesti kroonides). Laenudena näidatakse kohalikele omavalitsustele, kindlustusasutustele ja pensionifondidele, muude finantseerimisasutustele, riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele, muudele äriühingutele, mittetulundusühingutele ja eraisikutele antud laenude jäägid regioonide kaupa nii Eesti kroonides kui välisvaluutas (kokku Eesti kroonides). Kõikide laenude puhul näidatakse brutosummad, vaatamata sellele, et osa nendest on ebatõenäoliselt laekuvatena kuludesse kantud. 4) Maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi) Siin lähtutakse hoiuste ja laenude regionaalsel liigitamisel sellest, millises regioonis krediidiasutus või tema allüksus, millesse raha on hoiustatud või mis on laenu andnud, asub. Maakonna või linna kodeerimisel kasutatakse järgmist nimekirja: Tallinn 1 Kohtla-Järve 13 Narva 15 Pärnu 18 Sillamäe 21 Tartu 24 Valga maakond 33 Viljandi maakond 35 Võru maakond 38 Jõgeva maakond 41 Saaremaa 45 Ida-Virumaa 48 Järvamaa 51 Põlva maakond 54 Pärnu maakond 56 Lääne-Virumaa 59 Rapla maakond 61 Tartu maakond 64 Läänemaa 69 Harju maakond 71 Hiiumaa 73 Määratlemata 99 Mitteresident 0 5) Maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi) Siin jaotatakse hoiused ja laenud vastavalt sellele, kus juriidilisest isikust klient on registreeritud või milline on füüsilisest isikust kliendi puhul pangale teatatud elukoht. Maakonna või linna kodeerimisel lähtuda eelnevas punktis toodud põhimõttest. Juhul, kui laenu- või hoiustamisleping on sõlmitud panga elektroonset kanalit kasutades ning mingil põhjusel ei ole kliendi kodukontorit (nt deebet- või krediitkaardi kätteandmise kontor) võimalik määratleda, näidatakse kliendi asukohana krediidiasutuse peakontori asukoht. 6) Kirjete arv Antud real esitatud hoiuse või laenu summas sisalduvate hoiuste või laenude arv. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002 määrusega nr 18 (3.12.2003 määruse nr 12 redaktsioonis) Lisa 7 Väärtpaberite aruanne 1. Aruande valdkond Kõik väärtpaberid (sh ettemaksed väärtpaberite eest), mis on kajastatud bilansis varakirjel “Väärtpaberid”. Fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud tekkepõhine intress, kui intresside tasumise lepinguline tähtaeg on hilisem väärtpaberi enda lepingulisest tähtajast. [RTL 2004, 63, 1053 ; 31.05.2004] 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberite bilansiline väärtus, nimiväärtus, väärtus turuhinnas, tekkepõhine intress ja kogus, mille identifikaatorid langevad kokku. Amortiseeritava võlakirja puhul esitatakse võlakiri erinevatel ridadel vastavalt võlakirja erinevate osade erinevatele järelejäänud tähtaegadele. Võlakirja tervikuna iseloomustavad mahulised tunnused (nt kogus ja kogunenud intress) esitatakse koos kõige hilisema tagasimakstava osaga. Väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul näidatakse aruandereal väärtpaber, mille eest ettemakse tehti. Aruande kood on 213. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) väärtpaberi emitent 5) noteering 6) lepinguline tähtaeg 7) majandussektor 8) eesmärk 9) kogus 10) bilansiline väärtus 11) nimiväärtus 12) väärtus turuhinnas 13) tekkepõhine intress 14) tootlus 15) eritingimus 16) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 17) väärtpaberi klass 18) väärtpaberi tagatis 19) ISIN-kood 20) järelejäänud tähtaeg 21) väärtpaberi kuuluvus 22) väärtpaberi kupongi tüüp 23) kupong 1) Väärtpaberi liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 8 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 1 Sidusettevõtja aktsia ja osa 3 Tütarettevõtja aktsia ja osa 4 Muu aktsia 5 Osa 6 Erastamisväärtpaber 7 Investeerimisfondi osak 9 Tuletisväärtpaber 10 Rahaturufondi osak 11 [RTL 2004, 63, 1053 ; 31.05.2004] 2) Aruande valuuta kood Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas. Tuletisväärtpaberi puhul on aruande valuutaks EEK. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi (tuletisväärtpaberi puhul tehingu teise poole) residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suur- tähtedega. Kui emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse krediidiasutuse poolt omatava väärtpaberi emitent, mitte väärtpaberi müüja (vahendaja). Tuletisväärtpaberi puhul on emitendiks tehingu teine pool. Väärtpaberi emitenti 10 “Eraisik” ja 12 “Keskpank” kasutatakse ainult väärtpaberi liik 10 “Tuletisväärtpaber” puhul. [RTL 2004, 63, 1053 ; 31.05.2004] 5) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaber (v.a tuletisväärtpaber ja ettemaksed) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid, kõik tuletisväärtpaberid ja ettemaksed väärtpaberite eest) on identifikaatoriks 0 (null). 6) Lepingulise tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline kustutustähtaeg. Tähtaega mitte omavate väärtpaberite (nt aktsiad, osad ja osakud) ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tähtajaks “Tähtajata”. 7) Majandussektori identifikaatorid Väärtpaber klassifitseeritakse väärtpaberi emitendi kuuluvuse järgi majandussektorisse. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) [4]. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus K Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Hüpoteegiga tagatud võlakirjade puhul on majandussektoriks K “Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus”. Väärtpaberi liik 10 “Tuletisväärtpaber” ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X. 8) Eesmärgi identifikaatorid Kauplemiseks 1 Muu lühiajaline finantsinvesteering 2 Pikaajaline finantsinvesteering 3 Riski kate 6 Siin identifitseeritakse väärtpaberi soetamise eesmärk. Tehingute riskide maandamiseks soetatud (nt optsiooni katteks) väärtpaberite puhul on identifikaatoriks 6. Väärtpaberi liik 10 “Tuletisväärtpaber” ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse eesmärgi identifikaatoriks 0 (null). 9) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on aruandereal kajastatud. Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberi liik 10 “Tuletisväärtpaber” ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse koguseks 0 (null). Samuti märgitakse koguseks 0 (null) amortiseeritava võlakirja puhul, kui aruandereal esitatud võlakirja osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga. 10) Bilansiline väärtus Bilansiline väärtus näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Nimiväärtus Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Väärtpaberi liik 10 “Tuletisväärtpaber” ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null). [RTL 2004, 63, 1053 ; 31.05.2004] 12) Väärtus turuhinnas Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberi turuväärtus või õiglane väärtus aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Pangaportfelli kuuluvate noteeritud väärtpaberite turuvääruse leidmisel tuleb lähtuda nende noteeringutest avalikel väärtpaberibörsidel. Noteerimata, sh tütar- ja sidusettevõtete aktsiate puhul tuleb aktsiate õiglase väärtuse leidmisel aluseks võtta vastavate ettevõtete omakapitali ja aktsiate suhe. Väärtpaberi liik 10 “Tuletisväärtpaber” ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse turuhinnaks 0 (null). [RTL 2004, 63, 1053 ; 31.05.2004] 13) Tekkepõhine intress Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga saamata intress (nii diskontost kui kupongist tulenev). Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Diskontoga või preemiaga soetatud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite puhul leitakse arvestatud intress jaotades soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestuse perioodidele, kasutades selleks kas lineaarse või efektiivse tulumäära meetodit. Teiste väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tekkepõhiseks intressiks 0 (null). Samuti märgitakse tekkepõhiseks intressiks 0 (null) amortiseeritava võlakirja puhul, kui aruandereal esitatud võlakirja osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga. 14) Tootlus (yield) Siin näidatakse investeeringutest väärtpaberitesse saadav tulu. Tootlust näidatakse aastaprotsentides ning esitatakse formaadis aastaprotsent jagatud 100-ga (i/100) . Väärtpaberite puhul, kus tootlus ei ole fikseeritud väärtpaberi soetamise hetkel (nt aktsia, osa), tuleb näidata krediidiasutuse poolt oletatavat väärtpaberi tootlust. Väärtpaberite liik 7 “Erastamisväärtpaber” (v.a kauplemiseks soetatud), 10 “Tuletisväärtpaber” ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tootluseks 0 (null). 15) Eritingimuse identifikaatorid Repo 1 Järelturul mitte müüdavad 3 Eelisaktsia 5 Allutatud nõue 6 Tagatis 7 Eritingimusteta 4 Eritingimuse “Repo” all näidatakse väärtpaberid, mis on repo-tehinguga või tagasiostu kohustusega müüdud või välja laenatud ja eritingimuse “Tagatis” all need väärtpaberid, mis on aruandva krediidiasutuse või kolmanda isiku kohustuse tagatisena panditud. Väärtpaberi liik 10 “Tuletisväärtpaber” ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse eritingimuse identifikaatoriks 4 “Eritingimusteta”. 16) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide “Muu finantseerimisasutus” ja “Krediidiasutus” puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused “MFIs and eligible assets”, “Monetary Financial Institutions data”, failid “List of MFIs in the European Union” ja “List of MFIs in the accession countries” Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). 17) Väärtpaberi klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27.06.2000.a määrusega nr 9 ”Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine” (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud ”Laenude teenindamise miinimumnõuetele ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale”. Väärtpaberi liik 10 “Tuletisväärtpaber” puhul märgitakse väärtpaberi klassi identifikaatoriks 0 (null). 18) Väärtpaberi tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registripant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse väärtpaberi tagatis, mille väärtpaberi emitent või edasimüüja on krediidiasutuse kasuks seadnud või andnud väärtpaberi müümisel või hiljem. Väärtpaberi liik 10 “Tuletisväärtpaber” ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse tagatiseks 0 “null”. 19) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse ISIN-koodiks XX väärtpaberite liik 10 “Tuletisväärtpaber” puhul. 20) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast väärtpaberi tähtpäevani järelejäänud tähtaeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad, osad ja osakud) ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tähtajaks “Tähtajata”. 21) Väärtpaberi kuuluvuse identifikaatorid Kauplemisportfell 1 Pangaportfell 2 Siin näidatakse aruandereal näidatud väärpaberi kuuluvus kas kauplemis- või pangaportfelli vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Väärtpaberi liik 10 “T uletisväärtpaber” puhul märgitakse väärtpaberi kuuluvuse identifikaatoriks 0 (null). 22) Väärtpaberi kupongi tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kupongi (perioodilise intressimakse) tüüp. Diskonteeritavate võlakirjade puhul märgitakse kupongi tüübiks “Fikseeritud”. Muude väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on kupongi tüübi identifikaatoriks 0 (null). 23) Kupong Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kupong. Kupongi suurus leitakse 1-aastasel perioodil makstavate intresside summa suhtena väärtpaberi nimiväärtusesse ja näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis protsendimäär jagatud 100-ga (i/100). Juhul, kui kupongi suurust perioodiliselt korrigeeritakse, näidatakse siin aruandekuupäeval fikseeritud kupongi suurus. Diskonteeritavate võlakirjade puhul märgitakse kupongi suuruseks 0 (null). Muude väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on kupongi identifikaatoriks samuti 0 (null). Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002 määrusega nr 18 (3.12.2003 määruse nr 12 redaktsioonis) Lisa 8 Väärtpaberikohustuste käivete aruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel “Väärtpaberikohustused” (v.a kohustustekirje “Tuletisväärtpaberid”), kreeditkäive aruandeperioodil. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 247. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberikohustuse liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) rahaloomega tegelev finantseerimisasutus 6) emitent 7) ISIN-kood 8) noteering 9) tähtaeg 10) intress 11) kogus 12) nimiväärtus 13) käive. 1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Muu võlakiri 2 Aktsia 3 Osa 4 Muu väärtpaber 6 Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liikide 1 “Rahaturuinstrument” ja 2 “Muu võlakiri” all näidatakse muuhulgas ka esmasel turul müüdud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjad, v.a allutatud võlakirjad. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaberikohustus tekkis. Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtusele. Kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda väärtpaberikohustust käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) võetut. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi ostja alusel. 5) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide “Muu finantseerimisasutus”, “Krediidiasutus” ja “Keskpank” osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused “MFIs and eligible assets”, “Monetary Financial Institutions”, failid “ List of MFIs in the European Union” ja “List of MFIs in the accession countries”. Kliendi liik “Keskpank” puhul märgitakse RFA identifikaatoriks 3 “Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused”. Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 6) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse emitent, kelle poolt emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null). 7) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. 8) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid) on identifikaatoriks 0 (null). 9) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni tema lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlakirjade lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul nende lepinguline kestus. Tähtaja muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult väärtpaberikohustuste jääkide aruandes. 10) Aastaintressimäär Siin näidatakse aruandereal näidatud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 11) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on kajastatud aruanderea kolmeteistkümnendas positsioonis. Kogus näidatakse tükkides . 12) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. [RTL 2004, 63, 1053; 31.05.2004] 13) Käive Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul toimunud väärtpaberikohustuse kreeditkäive rahavoo toimumisel. Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002 määrusega nr 18 (3.12.2003 määruse nr 12 redaktsioonis) Lisa 9 Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel “Väärtpaberikohustused”. 2. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste jääkide ja tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 217. 3. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. 4. Aruande esitamise tähtaeg 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 5. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberikohustuse liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) rahaloomega tegelev finantseerimisasutus 6) väärtpaberi emitent 7) ISIN-kood 8) noteering 9) tähtaeg 10) intress 11) kogus 12) nimiväärtus 13) jääk 14) tekkepõhine intress. 1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Muu võlakiri 2 Aktsia 3 Osa 4 Tuletisväärtpaber 5 Muu väärtpaber 6 Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liikide 1 “Rahaturuinstrument” ja 2 “Muu võlakiri” all näidatakse muuhulgas ka esmasel turul müüdud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjad, v.a allutatud võlakirjad. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaberikohustus tekkis. Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtusele (v.a tuletisväärtpaber). Kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda väärtpaberikohustust käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) võetut. Tuletisväärtpaberi puhul on aruande valuutaks EEK. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Väärtpaberikohustuse liik 5 “Tuletisväärtpaber” puhul märgitakse siin tehingu teise poole riigi kood. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi esmase ostja alusel. Väärtpaberikohustuse liik 5 “Tuletisväärtpaber” puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null). 5) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse kliendi liikide ( väärtpaberikohustuse liik 5 “Tuletisväärtpaber” puhul emitendi liikide) “Muu finantseerimisasutus”, “Krediidiasutus” ja “Keskpank” osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused “MFIs and eligible assets”, “Monetary Financial Institutions”, failid “ List of MFIs in the European Union” ja “List of MFIs in the accession countries”. Kliendi liik “Keskpank” puhul märgitakse RFA identifikaatoriks 3 “Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused”. Ülejäänud kliendi liikide ( väärtpaberikohustuse liik 5 “Tuletisväärtpaber” puhul emitendi liikide) puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 6) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse emitent, kelle poolt emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liik 5 “Tuletisväärtpaber” puhul on emitendiks tehingu teine pool. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null). 7) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse väärtpaberikohustuse liik 5 “Tuletisväärtpaber” puhul ISIN-koodiks XX. 8) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber (v.a tuletisväärtpaber) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid ja kõik tuletisväärtpaberid) on identifikaatoriks 0 (null). 9) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni tema lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlakirjade lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul pöördrepo-tehingute ja nendega sarnaste tehingute nagu väärtpaberite laenamise ja ostu/tagasimüügi tehingud jms lepinguline kestus. 10) Aastaintressimäär Siin näidatakse aruandereal näidatud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 11) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on kajastatud aruanderea kolmeteistkümnendas positsioonis. Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberikohustuse liik 5 “Tuletisväärtpaber” puhul märgitakse koguseks 0 (null). 12) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta ümardatuna täisühikuteni. Väärtpaberikohustuse liik 5 “Tuletisväärtpaber” puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null). 13) Jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava väärtpaberikohustuse jääk aruandeperioodi lõpu seisuga bilansilises väärtuses. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 14) Tekkepõhine intress Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Teiste väärtpaberikohustuste puhul näidatakse tekkepõhise intressina 0 (null). Kinnitatud Eesti Panga presidendi 18.11.2002 määrusega nr 18 (3.12.2003 määruse nr 12 redaktsioonis) Lisa 10 Aruannetes kasutatavad mõisted Aruannetes (lisad 1-9) on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses. 1. Klientide ja emitentide grupeerimisel kasutatud mõisted Keskvalitsus. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone: a) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus; b) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused; c) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid). Kohaliku omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sh kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi. Riiklik sotsiaalkindlustusfond. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut. Siia kuuluvad Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa. Muud eelarvevälised fondid. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse sihtasutusi, mille vähemalt üheks asutajaks on keskvalitsus või kohalik omavalitsus. Kindlustusandja. Kindlustusandja all mõistetakse äriühingut, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt “Kindlustustegevuse seaduse” (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) §-le 8 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus. Pensionifond. Pensionifondi all mõistetakse “Kogumispensionide seaduse”(RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) §-s 4 nimetatud lepingulist investeerimisfondi. Muu finantseerimisasutus. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse “Krediidiasutuste seaduse” (RT I 1999, 23, 349; 2000, 40, 250; 48, 468; 2001, 93, 565; 102, 672; 2002, 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) §-s 5 nimetatud äriühingut (nt investeerimisühingud, hoiu-laenuühistud, fondivalitsejad, liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad, väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad ettevõtjad kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid osutavad ettevõtjad jne). Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka investeerimisfondid ja Tagatisfond. Krediidiasutus. Krediidiasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 3 lõikele 1. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing . Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) “Väärtpaberituru seaduse” (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) tähenduses, v.a “Väärtpaberituru seaduse” § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Siia alla kuuluvad ka riigitulundusasutused (nt Riigimetsa Majandamise Keskus). Muu äriühing. Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mis ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale. Mittetulundusühing. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt “Mittetulundusühingute seaduse” (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1 ja “Sihtasutuste seaduse” (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1, v.a sihtasutused, mis kuuluvad kajastamisele kohalike omavalitsuste ja muude eelarveväliste fondide all. Eraisik. Eraisiku all mõistetakse füüsilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. Keskpank. Keskpanga all mõistetakse Eesti Panka ja teisi isikuid, kelle ülesandeks on korraldada raharinglust nii oma koduriigis kui ka välisriikidega. Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused (RFA) hõlmavad krediidiasutusi ja kõiki teisi finantseerimisasutusi, mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RFA-dest ning oma arvel (vähemalt majanduslikus mõttes) laenude väljastamine ja/või investeerimine väärtpaberitesse. 2. Residentsus Resident: 1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused; 2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal; 3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused; 4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud; 6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused; 7) füüsilised isikud: a) Eestis elavad Eesti kodanikud; b) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba; c) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; d) välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides alapunktides a kuni c nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestvusest; e) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed. Mitteresident: Kõik ülejäänud isikud, kes pole hõlmatud mõiste “resident” all. 3. Laenude grupeerimisel kasutatud mõisted Laen. Laen on laenuandja vara, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab raha laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Pöördrepo-tehing. Pöördrepo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus ostab väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüa. Repo-tehing. Repo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus müüb väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta. Arvelduskrediit. Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt “Võlaõigusseaduse” (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) §-s 407 sätestatule. Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen. Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvelt ning laenu ja ressursi intresside marginaal on piiratud. Siia kuuluvad ka liigilise sihtotstarbelisusega laenud, kui nende intressimarginaal on piiratud. Laenud, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, kajastatakse turuintressimääraga laenudena. Muu intressimäära piiranguga laen. Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressist madalama intressiga (nt laen krediidiasutusega ühte kontserni kuuluvale äriühingule). Allutatud nõue. Krediidiasutuse nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti välja kuulutamise korral rahuldatakse enne kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Muu laen. Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduslaenu või allutatud nõuet. Allutatud laen/võlakiri. Allutatud laenu/võlakirja all mõistetakse allutatud laenu vastavalt krediidiasutuste seaduse § 72¹ lõikele 1. 4. Hoiuste grupeerimisel kasutatud mõisted Hoius. Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arveldus- või deposiidilepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav. Nõudmiseni hoius. Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud arveldusteks; 2) hoius on tähtajatu; 3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada; 4) hoiuse negatiivne jääk (arvelduskrediit) on võimalik; 5) hoiusele võib teha pidevalt juurdemakseid. Üleööhoius. Üleööhoius on hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks. Tähtajaline hoius. Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; 4) hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta; 5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (s.h madalam intress). Tagatishoius. Tagatishoius on hoius, mille osas on konto omanik andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust. Säästuhoius. Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; 2) ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, kindla rahasumma kogunemine arvele); 4) arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine; 5) hoiustatud summat võib suurendada; 6) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid; 7) hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue. Muu hoiuse all mõistetakse hoiust, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, tähtajalist või säästuhoiust (nt tagatishoius). Valitsuse laenufondi ressurss. Valitsuse laenufondi ressursi all mõistetakse valitsuse poolt krediidiasutustele sihtotstarbelisteks laenudeks eraldatud vahendeid. Nt Põllumajanduse ja maaelu arendamise ja krediteerimise fond, Üliõpilaslaenu fond, Eluasemelaenu fond, STF-d (Systemic Transformation Facilities). Valitsuse välisabifondi ressurss. Valitsuse välisabifondi ressursi all mõistetakse mitmesuguste välisabi programmide raames riiki saabunud kaupade müügist saadud vahendeid Eesti kroonides. Sellised vahendid võivad olla kas tagastatavad või tagastamatud ning nende kasutamine toimub vastavalt välisabi andja ja selle saaja vastastikusele kokkuleppele. 5. Väärtpaberite grupeerimisel kasutatud mõisted Väärtpaber. Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt “Väärtpaberituru seaduse” § 2 lõikele 1. Fikseeritud tulumääraga väärtpaber. Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (nt pankadevahelise turu intressimääraga). Võlakiri. Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele. Aktsia. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktide ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Eelisaktsia. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus. Osa. Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi jaotamisel ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud õigused. Rahaturuinstrument. Rahaturuinstrumendi all mõistetakse “Väärtpaberituru seaduse” § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaberit. Investeerimisfondi osak. Investeerimisfondi osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varas. Tuletisväärtpaber. Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt “Väärtpaberituru seaduse” § 2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või –kohustusi. Hüpoteegiga tagatud võlakiri. Hüpoteegiga tagatud võlakiri (collateralised mortgage obligation) on võlakiri, mille tagatiseks on hüpoteek ning mille põhiosa tagasimaksmine toimub perioodiliselt. Hüpoteegiga tagatud võlakiri koosneb tavaliselt mitmest osast või klassist, mille põhiosa tagasimaksmine võib olla seatud järjekorda nii, et laekumiste arvelt makstakse kõigepealt tagasi esimese klassi põhiosa, siis teise jne. 6. Osaluste kohta kasutatud mõisted Tütarettevõtja. Tütarettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mida kontrollitakse teise ettevõtja (emaettevõtja) poolt. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja: 1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega või 2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel või 3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest või 4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid. Sidusettevõtja. Sidusettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mille üle teine ettevõtja (investorettevõtja) omab olulist mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud: 1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis või 2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel või 3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel või 4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine või 5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel. [1] Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel (www.stat.ee) [2]Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel (www.stat.ee) [3] Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel ( www.stat.ee) [4] Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel ( www.stat.ee)