Eesti Panga President — Eesti Panga presidendi 18. juuni 2002. a määruse nr 8 "Krediidiasutuste aruanded Tagatisfondi tagatavate hoiuste ja Tagatisfondi kvartaliosamaksete kohta" muutmine — RTL, 69, 1140

«Tagatisfondi seaduse» (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 252) § 35 lõike 3 ja § 92 lõike 2 punkti 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Muuta Eesti Panga presidendi 18. juuni 2002. a määruse nr 8 «Krediidiasutuste aruanded Tagatisfondi tagatavate hoiuste ja Tagatisfondi kvartaliosamaksete kohta» (RTL 2002, 69, 1087; 112, 1623) lisa 1 «Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruanne» ning kinnitada see uues redaktsioonis (lisatud). 2. Määrust rakendatakse alates 1. juunist 2004. a. President Vahur KRAFT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 21. mai 2004. a määrusega nr 12 Lisa 1 TAGATISFONDI POOLT TAGATAVATE HOIUSTE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande (edaspidi aruanne) eesmärk on krediidiasutuse poolt kaasatud ning «Tagatisfondi seaduse» alusel tagamisele kuuluvate vahendite (edaspidi hoiused) struktuurse jaotuse jälgimine ja andmete kogumine kvartaliosamakse suuruse kontrollimiseks. 2. Aruande valdkond Aruanne hõlmab kõiki krediidiasutuse poolt kaasatud hoiuste ja hoiustega seotud vahekontode aruandeperioodi lõpu jääke, mis on näidatud bilansis kohustustekirjetel «Võlgnevused klientidele» (v.a «Võlgnevused valitsusele» ja «Võlgnevused finantseerimisasutustele») ja «Maksed teel». Hoius on aruande mõistes hoiustaja arvelduslepingust tulenev nõue kontopidajaks oleva krediidiasutuse vastu, hoiustaja arveldus- või laenulepingust tulenev nõue laenusaajaks oleva krediidiasutuse vastu või krediidiasutuse poolt välja antud mittevõõrandatav hoiusertifikaat. Hoiusega seotud vahekonto on aruande mõistes summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu selleks õigustatud isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole aruandeperioodi viimase pangapäeva lõpu seisuga täitnud. 3. Aruande esitajad Aruande esitajateks on kõik Eesti Vabariigis asutatud ja tegutsevad krediidiasutused ning välisriikide krediidiasutuste Eesti filiaalid, kelle asukohamaa hoiuste tagamise skeemi kohaselt tagatakse hoiused «Tagatisfondi seadusega» sätestatud määradest väiksemas ulatuses. 4. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt. Ühe aruandereana tuleb näidata nende hoiuste jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Tagatisfondi aruande kood on 236. 5. Aruandeperiood Aruanne esitatakse neli korda aastas aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandeperioodiks on kvartal. 6. Aruande esitamise tähtaeg Aruanne esitatakse hiljemalt 10. (kümnendal) pangapäeval pärast aruandeperioodi lõppu. 7. Aruanderea struktuur 7.1. Hoius 7.2. Klient 7.3. Hoiuste suuruse vahemik 7.4. Hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus 7.5. Hoiuste arv 7.6. USD-s nomineeritud hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus 7.7. USD-s nomineeritud hoiuste arv 7.8. Juriidilisest isikust kliendi suurus 7.9. Kvartaliosamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste jääk 7.1. Hoiuse identifikaatorid on järgmised: Hoius 1 Hoiustega seotud vahekontod 2 7.2. Kliendi identifikaatorid on järgmised: Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing 14 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Identifikaatori 14 «Konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing» all näidatakse ainult aruande valdkonda ja aruandva krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud. Identifikaator 8 «Muu äriühing» ei hõlma identifikaatori 14 all näidatud äriühinguid. Identifikaatorit 11 «Määramata» kasutatakse ainult hoiustega seotud vahekontode puhul, kui klient ei ole identifitseeritav. 7.3. Hoiuse suuruse vahemiku identifikaatorid on järgmised: kuni 9 1 10–40 000 2 40 001–70 000 3 70 001–100 000 4 100 001–150 000 5 150 001–200 000 6 200 001–313 000 7 Üle 313 000 8 Määramata 9 Vahemikud on antud Eesti kroonides. Identifikaatorit 9 «Määramata» kasutatakse ainult hoiustega seotud vahekontode puhul, kui kliendi või vahekontodel näidatud summade suuruste vahemikud ei ole identifitseeritavad. 7.4. Hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus Hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus on aruandereal näidatud klientide hoiuste või hoiustega seotud vahekontode bilansiline jääk Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas nomineeritud hoiuste jääk arvutatakse ümber Eesti kroonidesse aruandeperioodi lõpul kehtiva Eesti Panga päevakursi alusel. 7.5. Hoiuste arv Siin näidatakse aruandereal esitatud hoiuste jääkide summas sisalduvate hoiuste arv. Juhul kui ühe kliendi poolt on avatud mitu sama- või eriliigilist hoiust, käsitletakse neid ühe hoiusena. Hoiust, mille jääk aruandeperioodi lõpu seisuga on 0 või ümardub nulliks, hoiuste arvu hulka ei arvata. Hoiustega seotud vahekontosid ei arvata hoiuste arvu hulka ja nende puhul tuleb märkida hoiuste arvuks 0 (null). 7.6. USD-s nomineeritud hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus Siin näidatakse aruanderea väljal 7.4 sisalduv USD hoiuste või USD hoiustega seotud vahekontode bilansiline jääk Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. USD-s nomineeritud hoiuste jääk arvutatakse ümber Eesti kroonidesse aruandeperioodi lõpul kehtiva Eesti Panga päevakursi alusel. Kui aruanderea väljal 7.4 ei sisaldu USD hoiuste või USD hoiustega seotud vahekontode bilansilist jääki, märgitakse USD-s nomineeritud hoiuste jäägiks 0 (null). 7.7. USD-s nomineeritud hoiuste arv Siin näidatakse aruanderea väljal 7.5 sisalduv ja 7.6 esitatud USD-s nomineeritud hoiuste jääkide summas sisalduvate hoiuste arv. Juhul kui ühe kliendi poolt on avatud USD-s mitu sama- või eriliigilist hoiust, käsitletakse neid ühe hoiusena. Hoiust, mille jääk aruandeperioodi lõpu seisuga on 0 või ümardub nulliks, hoiuste arvu hulka ei arvata. USD-s nomineeritud hoiustega seotud vahekontosid ei arvata hoiuste arvu hulka ja nende puhul tuleb märkida hoiuste arvuks 0 (null). Käesoleva välja väärtuseks märgitakse 0 (null) ka siis, kui aruanderea väljal 7.4 ei sisaldu USD-s nomineeritud hoiuseid. 7.8. Juriidilisest isikust kliendi suuruse identifikaatorid on järgmised: Juriidilisest isikust suurklient 1 Muu klient 2 Juriidilisest isikust suurklient on klient, kelle vähemalt kaks kolmest järgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui: bilansiline maht 3 125 000 eurot; aasta netokäive 6 250 000 eurot; aasta keskmine töötajate arv 50 inimest. Kui juriidilisest isikust kliendi suuruse hindamisel kasutatavaid näitajaid ei ole võimalik määratleda, näidatakse ta identifikaatori 2 «Muu klient» all. 7.9. Kvartaliosamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste jääk Siin näidatakse hoiuste tagamise osafondi tehtava kvartaliosamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste ja hoiusega seotud vahekontode bilansiline jääk Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Nimetatud hoiuste hulka kuuluvad kõigi riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingute, muude äriühingute, mittetulundusühingute, eraisikute ja määramata klientide hoiused ning hoiustega seotud vahekontod, v.a juriidilistest isikutest suurklientide hoiused ja vahekontod. Kui klient kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi või on juriidilisest isikust suurklient, siis on käesoleva välja väärtuseks 0 (null).