Vabariigi Valitsus — Demineerimistööde korra kinnitamine — RT I, 81, 1354

Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 13lõike 3 alusel Vabariigi Valitsusmäärab: Kinnitada «Demineerimistööde kord» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Siseminister Olari TAAL Riigisekretär UnoVEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 1998. amäärusega nr 201 Demineerimistööde kord I. DEMINEERIMISTÖÖDE KORRALDUS 1. Demineerimistööde teostamisel korraldatakse: 1) plahvatusohtlike esemete otsimist plaanilise töö korras; 2) plahvatusohtlike esemete hävitamist; 3) pommiähvarduse ja pommikahtluse kontrolli; 4) pommitehnilist kontrolli; 5) plahvatusjärgset tegevust sündmuskohal. 2. Käesoleva korra kohaselt korraldab ja teebdemineerimistöid Päästeamet. 3. Kaitsevägi korraldab ja teeb demineerimistöidkaitseväe tegevust reguleerivate õigusaktidegasätestatud korras. 4. Pommiähvarduse ja -kahtluse kontroll ningplahvatusjärgne töö toimub väljakutse alusel koostööspolitseiga. 5. Pommitehnilist kontrolli teostatakse Kaitsepolitseiametivõi Politseiameti nõudmisel. 6. Keerulise või suuremahulisedemineerimistöö korraldamiseks moodustatakse Päästeametipeadirektorikäskkirjaga demineerimiskomisjon (edaspidi komisjon) järgmises koosseisus: 1) Päästeameti eridemineerimistalituse juhataja võisõjaväestatud päästeüksusedemineerimisrühma ülem; 2) demineerimise peaspetsialist; 3) valla- või linnavalitsuse esindaja; 4) Politseiameti või politseiprefektuuri esindaja; 5) kaitseväe või Piirivalveameti esindaja. Juhul kui demineerimistööga võib kaasneda kemikaali- võimuu oht, kaasatakse komisjoni koosseisu kavastava ala asjatundja. Komisjoni esimeheks määratakse Päästeametitöötaja. 7. Demineerimistööd veekogul võilooduskaitsealal peavad olema eelnevalt kooskõlastatud vastavatejärelevalveorganitega ning valla- või linnavalitsusega. Kooskõlastamisekorraldab vastav maavalitsusdemineerimistöid tegeva asutuse taotluse alusel. 8. Demineerimistööd piirivalve tegevuspiirkonnaspeavad olema eelnevalt kooskõlastatud Piirivalveametivõi kohaliku piirivalvekordoniga. Kooskõlastamise korraldabdemineerimistöid tegev asutus. 9. Lõhkeseadeldise demineerimistöid võipommiähvarduse või -kahtluse (edaspidi pommioht) korraltehtavaid demineerimistöid ei kooskõlastata. 10. Kohapeal korraldab demineerimistöiddemineerimistööde juht, kellele alluvad kõik demineerimistöidtegevad isikud. 11. Demineerimistööde juhil on tulekustutus- japäästetööde juhile päästeseaduse (RT I 1994, 28,424;1998, 39, 598) paragrahvi 15 lõikega 2 ja paragrahviga 16 ettenähtudõigused. 12. Demineerimistöödega kaasneda võivaohu vältimiseks või kaasnenud õnnetuse tagajärgedelokaliseerimiseks ja kõrvaldamiseks, samuti avaliku korra ja julgeoleku tagamiseksdemineerimistöödel ondemineerimistööde juhil õigus: 1) kutsuda kohale kiirabi, politsei, avarii- ja pääste- ningmuud vajalikud talitused; 2) nõuda elektriliini väljalülitamist, gaasitorustikusulgemist või muude demineerimistöödeohutust tagavate tööde tegemist; 3) rakendada vajadusel lisameetmeid demineerimistöödeohutuse tagamiseks. 13. Demineerimisväljakutse saamisel võiplaanilise demineerimistöö teostamisel annabdemineerimisülesande ning määrab demineerimistööde juhivastavalt Päästeameti või sõjaväestatudpäästeüksusejuht või tema poolt käskkirjaga volitatud isik. 14. Sõjaväestatud päästeüksusinformeerib viivitamatult Päästeameti juhtimiskeskustdemineerimisväljakutse saamisest, demineerimistööde juhimääramisest ja sündmuskohale väljasõidust. 15. Demineerimistöödeks vajaliklõhkematerjal väljastatakse allkirja vastu demineerimistööde juhile. II. DEMINEERIMISTÖÖDE PERSONAL 16. Demineerimistöid võivad teha vaidabidemineerija, demineerija, pommitehniku võidemineerimisinstruktori kehtivat kvalifikatsioonitunnistust omavad isikud. 17. Nimetatud isikute kvalifikatsiooniastmed ülenevasjärjekorras on: 1) abidemineerija; 2) demineerija; 3) pommitehnik; 4) demineerimisinstruktor. 18. Abidemineerijat võib kasutada üksnesdemineerimistööde abitöödel, mis ei ole ohtlikud elule jatervisele. Abidemineerija töötab kogenud demineerija võidemineerimistööde juhi vahetul juhendamisel. 19. Ajateenija võib olla vaid abidemineerija. 20. Demineerimistööde juhiks võib ollapommitehnik ja demineerimisinstruktor, samuti demineerija,kellele Päästeameti peadirektori käskkirjaga on antuddemineerimistööde juhina töötamise luba. III. PLAHVATUSOHTLIKU ESEME HÄVITAMINE 21. Plahvatusohtlike esemete hävitamiskohadmääratakse igas maakonnas maavanema korraldusega, mison antud kooskõlastatult vastava valla- või linnavalitsusega. 22. Plahvatusohtlik ese hävitatakse kohapeal. Kuisee ei ole võimalik, toimub hävitamine sellekseraldatud hävitamiskohal või maavaldaja loal -- plahvatusohtliku eseme leiukohalähedal. 23. Pimeda ajal, välja arvatud pommiohu korral, onlõhketööde tegemine keelatud. 24. Demineerimistöödel tuleb anda hoiatus-,lõhkamis- ja lõpusignaal. Signaal antakse heliga, midavajadusel dubleeritakse signaalraketiga. Signaal peab olema kuuldav võinähtav kogu ohutsooni ulatuses ningantakse järgmiselt: 1) hoiatussignaal -- üks pikk helisignaal, dubleerimise korralüks signaalrakett; 2) lõhkamissignaal -- kaks pikka helisignaali, dubleerimise korralkaks signaalraketti; 3) lõpusignaal -- kolm lühikest helisignaali, dubleerimisekorral üks signaalrakett. 25. Helisignaali dubleerimine punase signaalraketiga onkeelatud. 26. Demineerimistööde juht peab teavitamaelanikke lõhketöödel kasutatavatest signaalidest jalõhketööde tegemise orienteeruvast ajast. Vajadusel tuleb elanikke teavitada ajakirjanduse või muude massiteabevahenditekaudu. 27. Tiheda udu, tuisu või ebapiisava nähtavusekorral otsustab lõhketöö tegemise võimalikkusedemineerimistööde juht. Ta lubab teha lõhketöid ainult siis, kuion veendunud töö ohutuses. 28. Pärast hoiatussignaali võib kõrvaliseleisikule ohutsooni sisenemiseks loa anda vaiddemineerimistööde juht. 29. Pärast lõhkamissignaali on ohutsoonisisenemine keelatud. 30. Pommiohu korral tagab politsei, et ohutsooni ei saakssiseneda kõrvalised isikud. Sel juhul ei olesignaalide andmine kohustuslik. 31. Pärast plahvatusohtliku eseme hävitamistkontrollib demineerimistööde juht või keerulisedemineerimistöö korral komisjon hoonete, rajatiste, elektri- ja sideliinide ningmuude kommunikatsioonidekorrasolekut plahvatuskohal ja sellega piirneval alal ning otsustab väljalülitatudkommunikatsioonide sisselülitamise ning varem kehtestatud ohutusmeetmetelõpetamise. 32. Demineerimistööde juht teatab esimeselvõimalusel Päästeameti juhtimiskeskusele igastohutusmeetmest kõrvalekaldumise juhtumist demineerimistöödel. IV. PLAHVATUSOHTLIKU ESEME VEDU 33. Plahvatusohtlike esemete vedudemineerimistöödel korraldab vahetult demineerimistööde juht. 34. Plahvatusohtliku eseme autovedudemineerimistöödel üldiseks liikluseks avatud teedel toimubliiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86,1459)ja selle alusel antudõigusaktide nõuete ning lõhkematerjaliseaduse paragrahvide 2, 47 ja 48kohaselt ning vastavalt «Ohtlike veosterahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR)» (RT II 1996, 29, 104)nõuetele, arvestades käesolevaskorras sätestatud eritingimusi. 35. Vabapiiri kogust ületava lõhkematerjalivõi plahvatusohtliku eseme autoveol peab autojuhil olemademineerija kvalifikatsioonitunnistus. Teiste demineerijate veoks peab olema saateauto. 36. Kui plahvatusohtliku eseme vedu toimub komisjoni otsusealusel, määratakse veotee ja tehakse veoksvajalikud kooskõlastused komisjoni poolt määratud ulatuses igal konkreetseljuhul eraldi. Samuti määrabkomisjon veoks vajalikud ohutusmeetmed. 37. Eriti plahvatusohtliku eseme veo korral ei tohi veokil ollateisi lõhkekehi ega lõhkematerjali. 38. Plahvatusohtlikku eset vedav veok peab olema varustatudkütusega kogu teekonnaks, samuti peabjuhil olema raadiosidevahend või mobiiltelefon. 39. Kui plahvatusohtliku eseme veoks on andnud loademineerimistööde juht, ei ole veotee kooskõlastusvajalik. Veotee võib läbida asulat, puhketsooni, looduskaitseala võikulgeda kultuuri-, õppe-, raviasutuste, suurtetööstusettevõtete ning kultuurimälestiste läheduses ainult siis,kui vedu ei ole teisiti võimalik. 40. Plahvatusohtlikku eset veetakse spetsiaalsespommikonteineris või selle puudumisel omavalmistatudkonteineris. Viimasel juhul määrab konteineri kasutamiskõlblikkuse jakonteineris veetava plahvatusohtlikumaterjali koguse ning liigi komisjon. 41. Demineerimistööde juht võib lubadaplahvatusohtlikku eset vedada ka muu autoga, kui ta onveendunud veo ohutuses. Lõhkekehad peavad veokil asuma 20--30 cmpaksusel liiva-, turba- või saepurupadjalnii, et nad üksteisega kokku ei puutuks ja nende vahed peavad olema täidetudsama materjaliga. 42. Ühekorraga veetavate plahvatusohtlike esemete arvumäärab demineerimistööde juht igal konkreetseljuhul eraldi veo ohtlikkust arvestades. 43. Tugeva äikese ajal tuleb plahvatusohtlikku eset vedavveok peatada võimaluse korral lagedal kohalväljaspool teed vähemalt 600 meetri kaugusel hoonetest ja 200 meetrikaugusel metsast jaelektriliinidest. Demineerimistööde juht evakueerib vajaduseldemineerimistöödest osavõtjad ja paigutabveoki nii, et oleks välditud sellele kõrvaliste isikute juurdepääs. 44. Demineerimistööde juht otsustab politseikaasamise vajaduse plahvatusohtliku eseme veol ja määrabautode pikivahe kolonnis. Kui vedu toimub komisjoni otsuse alusel, on politsei saateautokolonni ees ja taga. 45. Demineerimistööde juht määrabveoki liikumiskiiruse olenevalt tee seisukorrast ja plahvatusohtlikueseme ohuastmest, kuid mitte üle 70 kilomeetri tunnis. 46. Hädapeatumisel peavad veokil põlemaohutuled. Kui ohutuled ei ole korras, peab juht teele asetamaoranþkollase tulega laterna 10 meetrit veokist ettepoole ja teise 10 meetritveokist tahapoole. Veoki juht peabkohe võtma meetmed veoki teelt eemaldamiseks. 47. Plahvatusohtliku eseme veol tekkinud tulekahju korralsulgeb demineerimistööde juht demineerijateabil liikluse ja inimeste juurdepääsu ohutsooni mõlemastsõidusuunast ja külgsuundadest. Juhtunust tuleb koheteavitada kohalikku päästeteenistust ja politseid. 48. Ainult demineerimistööde juhil on õigusohutsooni valveposti tagasi kutsuda. V. DEMINEERIMISTÖÖDE ARVESTUS 49. Sõjaväestatudpäästeüksused esitavad igal aastal 5. jaanuariksPäästeametile demineerimistöödearuande käesolevale korrale lisatud vormi kohaselt ja samaks tähtajaks koostabaruande ka Päästeametieridemineerimistalitus. 50. Käesoleva korra punktis 50 nimetatudaruannete alusel koostab Päästeameti vastav struktuuriüksusdemineerimistööde koondaruande ja esitab selle Päästeametipeadirektorile iga aasta 16. jaanuariks. Siseminister OlariTAAL Lisa «Demineerimistööde korra»juurde Demineerimistööde aruanne Jrk nr kuupäev aadress mürsud lennukipommid mere- tankitõrjemiinid jalaväemiinid miinipildujamiinid alla 150 mm 150 mm jaüle reaktiiv- põhi- kassett- signaal- harjutus/praktilised põhjamiinid kontaktmiinid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 KOKKU: granaadid raketid torpeedod süvavee-pommid heitelaengud lõhkeaine sütikud padrunid õppe-lahingumoon muu lahingumoon plahvatused pommi-ähvardused pommikahtlus lõhkeseadeldis pommi tehnilinekontroll käsi- püssi- reaktiiv- 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 MÄRKUSED: 1. Sütikute hulka loetakse igat liiki detonaatorid. 2. Muu lahingumoona leiu korral peetakse arvestust liikide järgi.