Vabariigi Valitsus — Rahvusvahelise lennujaama tollikontrollitsoonis reisijate teenindamiseks ettenähtud müügipunkti asutamise, tegutsemise ja lõpetamise tingimuste ning korra kinnitamine — RT I, 79, 1319

Tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552; 51, 756) paragrahvi 5 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Rahvusvahelise lennujaama tollikontrollitsoonis reisijate teenindamiseks ettenähtud müügipunkti asutamise, tegutsemise ja lõpetamise tingimused ning kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. mai 1994. a määrus nr 189 (RT I 1994, 39, 628; 62, 1046) ««Pärast tolli- ja piirikontrolli asuvas müügipunktis kauplemise korra» kinnitamine». 3. Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 1998. a. Peaminister Mart SIIMANN Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. septembri 1998. a määrusega nr 196 Rahvusvahelise lennujaama tollikontrollitsoonis reisijate teenindamiseks ettenähtud müügipunkti asutamise, tegutsemise ja lõpetamise tingimused ning kord 1. Eestit läbivate transiitreisijate ja transiitreisi teostava õhusõiduki meeskonnaliikmete, Eestisse saabuvate füüsiliste isikute, kes pole veel tolli- ja piirikontrolli läbinud, ning Eestist lahkuvate, tolli- ja piirikontrolli läbinud, tollipiiri seaduslikult ületavate füüsiliste isikute (edaspidi reisijad), sõltumata tollipiiri ületamise eesmärgist, teenindamiseks ettenähtud müügipunkt (edaspidi müügipunkt) asutatakse reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrollitsoonis. Müügipunktina käsitatakse käesolevas korras kauplust, kioskit, restorani, baari või kohvikut. 2. Müügipunktis müüakse reisijale kaupa kehtiva pardakaardi või lenduri isikukaardi või lennudeklaratsiooni alusel. 3. Müügipunktis on lubatud müüa kaupa, mille sissevedu Eesti tolliterritooriumile (edaspidi tolliterritoorium) ja väljavedu Eesti tolliterritooriumilt ei ole keelatud. 4. Hoone või territooriumi valdaja (edaspidi valdaja) määrab kindlaks ning kooskõlastab Tolliametiga selle tollikontrollitsooni osa, kus võib avada müügipunkte, samuti sisse- ja väljapääsude paiknemise tollikontrollitsoonis, kauba, reisijate, müügipunkti personali ning valdaja personali tollikontrollitsooni saabumise ja sealt lahkumise korra ning tagab selle. Tolliamet võib kooskõlastamise käigus nõuda selgitavaid dokumente, skeeme ja jooniseid. Kõik kooskõlastused vormistatakse kirjalikult vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb Tolliametile. 5. Kauba toimetamine mujalt tolliterritooriumilt müügipunkti toimub ekspordi kaubadeklaratsiooni alusel. Müügipunkti eksporditud kauba toimetamine mujale tolliterritooriumile toimub vastavalt tollieeskirjadele. 6. Müügipunkti võib avada Eestis kehtiva korra kohaselt registreeritud äriühing. 7. Müügipunkti asutamiseks ja tegutsemiseks väljastab Tolliamet müügipunktis tegutsemise loa (edaspidi tegutsemisluba). 8. Müügipunkti asutada sooviv äriühing (edaspidi taotleja) esitab asukohajärgse tolliinspektuuri kaudu Tolliametile avalduse, mis peab sisaldama müügipunkti nime, taotleja senise tegevuse ja müügipunkti asutamisega seoses kavandatava tegevuse kirjelduse, kontaktisikute nimed ning telefoninumbrid. Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) äriregistri B-osa registrikaardi ärakiri või selle notariaalselt kinnitatud koopia; 2) valdajaga kooskõlastatud müügipunkti asukoha plaan koos pindala ning sisse- ja väljapääsude märkimisega; 3) müügipunkti tegutsemiseks vajaliku ruumi müügipunkti asutamiseks või tegevuse korraldamiseks kasutamise õigust kinnitava dokumendi notariaalselt tõestatud ärakiri; 4) müüdavate kaupade nomenklatuur Eesti kaupade nomenklatuuri kaubagrupi täpsusega; 5) müügipunkti töökorralduse eeskiri; 6) Maksuameti õiend maksuvõla või selle puudumise kohta; 7) riikliku tegevuslitsentsi ja kohaliku omavalitsuse väljastatud kauplemisloa, kui neid nõutakse, notariaalselt tõestatud ärakirjad. 9. Kui käesoleva korra punktis 8 loetletud dokumendid on autentsed ning nendes dokumentides toodud andmed on täielikud ja õiged, väljastab Tolliamet taotlejale 30 kalendripäeva jooksul avalduse saabumise päevast arvates tegutsemisloa. 10. Tolliamet keeldub taotlejale tegutsemisluba väljastamast, kui esitatud dokumendid ei ole autentsed, dokumentides toodud andmed ei vasta tegelikkusele või taotleja on korduvalt rikkunud tollieeskirju. Keeldumisest teavitab Tolliamet 30 kalendripäeva jooksul avalduse saabumise päevast arvates kirjalikult taotlejat, tuues ära konkreetse põhjenduse loa väljastamisest keeldumise kohta. 11. Kui müügipunktis tegutsev äriühing (edaspidi kaupleja) soovib pärast tegutsemisloa saamist muuta müügipunkti asukohta või müüdavate kaupade nomenklatuuri, esitab ta selleks vastavad dokumendid asukohajärgse tolliinspektuuri kaudu Tolliametile. 12. Kaupleja peab Tolliametile kirjalikult teatama muudatustest äriregistri andmetes ja müügipunkti kasutamise õigust puudutavates andmetes asukohajärgse tolliinspektuuri kaudu kümne kalendripäeva jooksul muudatuste tegemise päevast arvates. Tolliamet võib olenevalt muudatuste sisust tühistada kehtiva tegutsemisloa ning määrata tingimused, mille täitmise korral väljastatakse uus luba. 13. Müügipunkt peab olema statsionaarse vaheseinaga või muul viisil ülejäänud tollikontrollitsoonist eraldatud. Müügipunkti sisse- ja väljapääsud peavad olema lukustatavad ning võimaldama tollitõkendi panemist. 14. Müügipunktis asuva kauba puutumatuse tagab kaupleja. Tolliamet võib esitada nõudmisi müügipunkti töökorralduse kohta seal asuva kauba puutumatuse tagamiseks. 15. Kaupleja asukohajärgse tolliinspektuuri loal võib kaupa toimetada ühest müügipunktist teise. 16. Kauba müümisel fikseeritakse kassaaparaadis: 1) kehtiva reisipileti või lenduri isikukaardi number või lennudeklaratsioonil olev reisinumber; 2) müüdud kauba kood või nimetus; 3) kaubakogus; 4) kauba müügihind. Restoranis, baaris ja kohvikus reisipileti või lenduri isikukaardi numbrit või lennudeklaratsioonil olevat reisinumbrit ei fikseerita. 17. Kui müügipunktis rikutakse tollieeskirjades või müügipunkti töökorralduse eeskirjas sätestatut, võib kaupleja asukohajärgne tolliinspektuur müügipunkti ajutiselt sulgeda tollitõkendi panemisega kuni viieks kalendripäevaks rikkumisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui selle aja jooksul ei ole puudused kõrvaldatud, teeb tolliinspektuur Tolliametile ettepaneku kauplejale väljastatud tegutsemisloa tühistamiseks, kusjuures müügipunkt jääb kuni Tolliameti otsuse tegemiseni ajutiselt suletuks. 18. Müügipunkti töötaja võib müügipunkti kaasa võtta ainult neid isiklikke asju, mis on talle tööl vajalikud. 19. Müügipunkti tegevust kontrollivad toll ja selleks volitatud isikud oma pädevuse piires. 20. Kaupleja vastutab tollieeskirjade ja kaubandustegevust reguleerivate õigusaktide järgimise eest. Kõikidest puudujääkidest, kahjustustest ja rikutud kaubast peab kaupleja esimesel võimalusel tollile teatama. Kauba puudujäägi kohta koostatakse akt ja see kaup loetakse tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviiduks. Tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviidud kauba kohta esitab kaupleja viie kalendripäeva jooksul akti koostamise päevast arvates kaubadeklaratsiooni selle kauba impordiks vabaks ringluseks. Kaubadeklaratsioon esitatakse sõltumata kauba väärtusest. 21. Müügipunkti tegevuse lõpetamiseks esitab kaupleja asukohajärgse tolliinspektuuri kaudu Tolliametile avalduse tegutsemisloa tühistamise kohta. Tolliamet võib tegutsemisloa tühistada ka omaalgatuslikult või mõne teise järelevalvet teostava ametiasutuse taotlusel, kui kaupleja ei täida tollieeskirjades, teistes õigusaktides või müügipunkti töökorralduse eeskirjas sätestatut. Tegutsemisloa tühistamisest teavitab Tolliamet kirjalikult kauplejat ja tegutsemisloa tühistamist taotlenud ametiasutust, tuues ära põhjenduse loa tühistamise kohta ning määrates kindlaks loa tühistamise päeva ja müügipunkti tegevuse lõpetamise tingimused. 22. Müügipunkti tegevus loetakse lõpetatuks tegutsemisloa tühistamise päevast arvates. Müügipunktis paiknev kaup tuleb enne müügipunkti tegevuse lõpetamise päeva deklareerida impordiks vabaks ringluseks. Rahandusminister Mart OPMANN