Vabariigi Valitsus — Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel — RT I, 45, 323

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse» (RT I 1997, 81, 1363; 2000, 54, 347) § 14 lõike 23 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale (edaspidi ehitise teenindamiseks vajalik maa) hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks, kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi ehitise juurde ostueesõigusega maad erastada ja maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud kaasomanik taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist. § 2. Maa ostueesõigusega erastamine Ehitise teenindamiseks vajalik maa erastatakse ostueesõigusega Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korra» (RT I 1996, 77, 1372; 2000, 31, 182; 2001, 84, 506; 2003, 83, 569) kohaselt ehitise kaasomanikule, kes taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist. § 3. Kohaliku omavalitsuse organi toimingud (1) Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise ajal kontrollib valla- või linnavalitsus, kas kõik ehitise kaasomanikud on tähtaegselt esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse. (2) Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud maa erastamise avaldust, teavitab valla- või linnavalitsus avalduse esitamata jätnud kaasomanikku «Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse» § 14 lõikes 23 sätestatud võimalusest esitada maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning määrab avalduse esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu. Ühtlasi selgitab valla- või linnavalitsus, et avalduse esitamata jätmisel erastatakse ehitise teenindamiseks vajalik maa teisele ehitise kaasomanikule, kes taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist (edaspidi erastaja ), ning kõigi ehitise kaasomanike kasuks seatakse hoonestusõigus. (3) Kui ehitise kaasomanik ei esita kohaliku omavalitsuse organile määratud tähtaja jooksul avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, on maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud erastajal õigus taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist ja sellele maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks. § 4. Hoonestusõiguse seadmine (1) Erastaja ja kaasomanik, kes ei soovi maad erastada, võivad kuni maa kinnistusraamatusse kandmiseni sõlmida kokkuleppe maale hoonestusõiguse seadmiseks. Kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmiseks peab olema notariaalselt tõestatud ning sisaldama erastaja kohustust seada maa erastamisel hoonestusõigus kõigi ehitise kaasomanike kasuks. Kõigi kaasomanike kokkulepe peab sisaldama hoonestusõiguse olulisi tingimusi, kaasa arvatud hoonestusõiguse tasu ja tähtaeg. (2) Erastamise korraldaja teavitab ehitise kaasomanikke maa kinnistusraamatusse kandmisest kohe pärast kinnistamisotsuse ärakirja saamist. (3) Pärast maa kinnistusraamatusse kandmist võivad ehitise kaasomanikud sõlmida hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. (4) Ehitise kaasomanikul, kes ei esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, on õigus nõuda ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks ühe aasta jooksul maa kinnistusraamatusse kandmisest arvates. § 5. Hoonestusõiguse tähtaeg Hoonestusõiguse tähtaeg määratakse «Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse» (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 51, 355; 78, 523; 81, 546; 2004, 14, 91) § 15 lõike 4 alusel. § 6. Maa erastamise ja müügilepingu tingimused (1) Erastamise korraldaja otsus maa ostueesõigusega erastamise kohta peab lisaks Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korra» punkti 23 alapunktis 4 sätestatule sisaldama erastaja kohustust seada hoonestusõigus kõigi ehitise kaasomanike kasuks. (2) Maa müügileping peab sisaldama: 1) kokkulepet hoonestusõiguse seadmise tagamiseks kinnistusraamatusse eelmärke kandmise kohta; 2) ostuhinna järelmaksuga tasumise korral erastaja eesõigust hoonestusõiguse kandmiseks esimesele järjekohale. Eelmärge erastaja eesõiguse kohta kantakse kinnistusraamatusse. Peaminister Juhan PARTS Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Heiki LOOT