Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a. määruse nr 35 «Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine» muutmine — RT I, 76, 1272

Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567) paragrahvi 17 lõike 1 ning paragrahvi 18 lõigete 1 ja 5 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Teha Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määrusega nr 35 «Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine» (RT I 1996, 12, 238; 1997, 16, 272; 1998, 64/65, 1011) kinnitatud «Kalapüügieeskirjas» järgmised muudatused: 1) sõnastada punkt 5 järgmiselt: «5. Igaühele kasutamiseks lubatud kalapüügivahend on käsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga.»; 2) täiendada punkti 6 alapunkti 3 järgmiselt: «kirptirk -- üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis; nooguti -- elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks; haspel -- vahend õngenööri kerimiseks;»; 3) täiendada punkti 6 alapunktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: «6) põhjaõng (tonka) -- koosneb kuni 60 m pikkusest õngeliinist, raskusest ja kuni kolmest konksust. Raskus ja konksud söödaga heidetakse vette käsitsi või ridva abil; 7) krunda -- koosneb kuni 2 m pikkusest ridvast, kuni 40 m pikkusest õngeliinist, raskusest, lipsust, konksust ja ujukist. Viimane on signalisaatoriks -- ta ripub ridva otsa ja veepinna vahel;»; 4) lugeda punkti 6 senised alapunktid 6 ja 7 vastavalt alapunktideks 8 ja 9; 5) täiendada punkti 7 alapunkti 2 teist lõiku sõnadega «püügikoormuse, võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel lugeda arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille pikkus on 70 m ja kõrgus lappes kuni 2,5 m (välja arvatud kalapüügieeskirja punktides 40 ja 41 sätestatu);»; 6) lisada punkti 7 alapunkti 2 lõppu uus lõik: «püüvõrk -- ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega nakkevõrk;»; 7) asendada punkti 7 alapunkti 3 teises lõigus sõna «mõrrakerega» sõnadega «mõrrakere või mõrrakeredega»; 8) lisada punkti 7 alapunkti 3 lõppu uus lõik: «rivimõrd ehk angerjarüsa -- tiibadeta (üldjuhul jadasse asetatav) mõrd suu kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks pujus(t)ega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;»; 9) asendada punkti 11 alapunktis 2 sõnad «1. augustist kuni 31. oktoobrini» sõnadega «15. augustist kuni 31. detsembrini»; 10) sõnastada punkti 11 alapunkt 19 järgmiselt: «19) püüda lesta ja kammeljat: -- Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu poolt määratud alapiirkondades 28 ja 29: -- 15. veebruarist kuni 15. juunini; -- alapiirkonnas 32: -- sisemeres 15. veebruarist kuni 15. juunini; -- mujal 1. veebruarist kuni 30. juunini;»; 11) sõnastada punkti 12 alapunkt 3 järgmiselt: «3) kalapüük Peipsi järves lääne pool Varnja poldri peakanali suuet ja Meerapalu koolimaja ühendavat sirget, v.a tindipüük mõrraga, mille kere silmasuurus on alla 12 mm, Pedaspää koolimaja ja Pedaspää poolsaare põhjapoolse tipu vahelisel alal -- 1. maist kuni 15. juunini;»; 12) asendada punkti 12 alapunktis 6 sõnad «püüda haugi 15. märtsist kuni 10. maini» sõnadega «püüda haugi 1. aprillist kuni 15. maini;»; 13) täiendada punktis 15 toodud kalade loetelu «koha» juures pärast rida «meres ja sinna suubuvates jõgedes 38 44» reaga: «Võrtsjärves 45 51»; 14) lisada punkti 15 lõppu uus lause: «1998. aastal on koha alammõõduks Peipsi ja Pihkva järves 2. septembrist kuni aasta lõpuni 35 cm.»; 15) sõnastada punkti 23 alapunkt 2 järgmiselt: «2) sulgeda püünistega üle 1/3 vooluveekogu ja/või väina laiusest. Vabaks tuleb jätta väina või vooluveekogu ristlõike sügavaim osa. Väljarändava sissetoodud angerja püügiks võib maavanem lubada selle veekogu väljavoolul tõkestada kala liikumist kogu jõesängi laiuses;»; 16) sõnastada punkt 28 järgmiselt: «28. Aastaringselt on keelatud: 1) püüda traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga keskkonnaministri poolt määratud alal; 2) püüda traalpüünistega Irbe väinas alal, mis on piiritletud läänest Oviði majaka (57o 34,10 N; 21o 42,90 E) ja Loode majaka (57o 58,34 N; 21o 58,03 E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme (57o 45,60 N; 22o 36,40 E) ja Kaavinina majaka (57o 58,95 N; 22o 11,77 E) vahelise sirgega; 3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga ja kasutada traalpüügil laevu mootori võimsusega üle 300 hj.»; 17) tunnistada kehtetuks punkti 29 alapunktid 3 ja 4; 18) asendada punktis 41 sõna «alla» sõnaga «üle»; 19) sõnastada punkti 44 alapunkt 4 järgmiselt: «4) püük põhjanoodaga (mutnikuga) Peipsi järves -- 1. jaanuarist kuni 1. aprillini (välja arvatud jääalune püük) ja 1. maist kuni 1. septembrini;»; 20) täiendada punkti 44 alapunkti 7 reaga «püüvõrgul 80»; 21) asendada punkti 44 alapunktis 7 sõnad «jäävabal perioodil 60» ja «jääkatte perioodil 130» vastavalt sõnadega «kuni 1 km ulatuses kaldavööndis 60, ajavahemikus 15. aprillist kuni 15. maini 72», «kuni 1-kilomeetrisest kaldavööndist kaugemal 130, ajavahemikus 15. juunist kuni 15. juulini 110»; 22) tunnistada kehtetuks punkti 46 alapunkt 1; 23) sõnastada punkti 46 alapunkt 7 järgmiselt: «7) püük Võrtsjärves nakkevõrkudega jääkatte lagunemisest kuni 15. juunini, jääkatte puudumisel 1. aprillist kuni 15. juunini;»; 24) täiendada punkti 46 uute alapunktidega 10, 11 ja 12 järgmises sõnastuses: «10) püük Võrtsjärves mõrraga, mille pikkus (juhtaed + mõrrakere) ületab 150 m; 11) püük Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m või jadade pikivahe on alla 50 m; 12) püük Emajões ja Koosa jões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m.»; 25) asendada punktis 47 rida «mõrral: 40 48» reaga «mõrral: 36 48»; 2. Teha Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määrusega nr 35 kinnitatud «Kalapüügilubade väljaandmise korras» järgmised muudatused: 1) asendada punkti 4 alapunkti 1 lõigus 10 sõnad «-- väljavõte laeva registreerimise kohta Veeteede Ametis või Mereinspektsioonis;» sõnadega «-- tõend laeva registreerimise kohta vastavalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusele;»; 2) täiendada punkti 4 alapunkti 1 lõiku 12 pärast sõnu «-- laevaomaniku või rentija nimi ja aadress» sõnadega «telefon ja faks»; 3) lisada punkti 4 alapunkti 2 lõppu uus lause «Loa kehtivuse lõppedes ning uue püügiloa saamiseks tagastatakse eelmine luba selle väljastajale.»; 4) täiendada punkti 4 uue alapunktiga 7 järgmises sõnastuses: «7) Kalapüügiluba hakkab kehtima selle väljaandmisele järgnevast päevast, kui loa väljastaja ei määra hilisemat kuupäeva.»; 3. Kinnitada Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määrusega nr 35 kinnitatud «Kalapüügilubade väljaandmise korra» lisa 1 «Kalalaeva kalapüügiluba» uues sõnastuses (juurde lisatud). 4. Teha Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määrusega nr 35 kinnitatud «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korras» järgmised muudatused: 1) täiendada «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korda» lisadega 4 ja 5 (juurde lisatud); 2) täiendada punkti 6 pärast sõna «lehel» sõnadega «(lisa 4)»; 3) sõnastada IV peatüki pealkiri järgmiselt: «IV. Andmete esitamine kalalaeva kalapüügiloa alusel ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat vett toimunud püügi kohta»; 4) sõnastada punkt 9 järgmiselt: «9. Kalalaeva kalapüügiloa alusel ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat vett kala püüdva laeva kapten esitab püügiandmed kalapüügilaeva püügipäeviku lehel (lisa 5).»; 5) asendada punktis 10 sõna «Keskkonnaministeeriumile» sõnaga «Mereinspektsioonile» ning sõna «kümnendaks» sõnaga «viiendaks»; 6) täiendada «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korda» punktiga 101 järgmises sõnastuses: «101. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat vett kala püüdva laeva kapten esitab oma kalapüügilaeva püügipäeviku lehel olevad andmed Mereinspektsioonile hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kümnendaks päevaks.»; 7) sõnastada punkt 11 järgmiselt: «11) Kohe pärast kala mahalaadimist täidab kalalaeva kapten kala lossimise deklaratsiooni (lisa 2) ja esitab selle 48 tunni jooksul Mereinspektsioonile.»; 8) asendada punktis 15 sõna «kahekümnendaks» sõnaga «kümnendaks». 5. Käesolevat määrust rakendatakse 1. septembrist 1998. a. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Lisa 1 «Kalapüügilubade väljaandmise korra» juurde Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1998. a määruse nr 189 sõnastuses

Keskkonnaminister Villu REILJAN Lisa 4 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra» juurde Rannapüügipäeviku täitmise juhend 1. Rannapüügipäevikut (päevikulehe vorm lisatud) on kohustatud pidama kõik kaluri kalapüügiloa ja merest ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärvest kalapüügipiirkonna rendilepingu alusel kala püüdvad isikud. 2. Päeviku esikaane täidab kalapüügiloa väljaandja. 3. Päevikulehe lahtrid 1, 2 ja 4 täidetakse enne püüniste nõudmist, ülejäänud lahtrid enne kala maaletoomist, ümberlaadimist, ladustamist, võõrandamist. 4. Päevikulehtede ülemine osa täidetakse päeviku esikaane järgi. 5. Antud päeval nõutud (tühjendatud) püüniste kohta tehakse päevikusse sissekanded veergudesse 1--16; veergu 2 märgitakse püünise kood järgmiselt: 1 -- kastmõrd; 2 -- avaveemõrd suu kõrgusega 3 m ja üle selle; 3 -- ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m; 4 -- ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m; 5 -- juhtaiata mõrd (lõks); 6 -- rivimõrd; 7 -- silmutorbik; 8 -- nakkevõrgud: 8--1 -- silmasuurus alla 48 mm 8--2 -- silmasuurus 48--72 mm 8--3 -- silmasuurus 73--120 mm 8--4 -- silmasuurus üle 120 mm 9 -- kaldanoot; 10 -- põhjanoot (lestanoot, mutnik); 11 -- muu veonoot; 12 -- õngejada (lahtrisse 3 kantakse konksude arv); 13 -- mail (lahtrisse 3 kantakse konksude arv); 14 -- muud püünised. 6. Püügikohana (veerg 4 -- püügiruut) näidatakse papist vahelehel toodud skeemil kujutatud väike ruut külje pikkusega 10 minutit. 7. Kalasaak märgitakse kilogrammides liigiti püünise tüüpide kaupa, lõhe ja meriforelli puhul lisatakse ka püütud isendite arv. 8. Päevikulehed on trükitud isekopeeruvale paberile, seepärast asetatakse päevikut täites järgmise valge lehe ette lehtede vahele papist vaheleht. 9. Kuu lõppedes rebitakse päevikust välja valge leht (lehed) ja edastatakse viie päeva jooksul püügiloa väljastajale. Keskkonnaminister Villu REILJAN «Rannapüügipäeviku täitmise juhendi» juurde

Lisa 5 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra» juurde Kalapüügilaeva püügipäeviku täitmise juhend 1. Kalapüügilaeva püügipäeviku lehed (päevikulehe vorm lisatud) on trükitud isekopeeruvale paberile, seepärast asetatakse päevikut täites järgmise valge lehe ette lehtede vahele papist vaheleht. 2. Kalendrikuu lõppedes rebitakse püügipäevikust ettevaatlikult valge leht (lehed) ja esitatakse Mereinspektsioonile (Kopli 76, 10416 Tallinn, tel 490 710). Värvilised lehed jäävad püügipäevikusse. 3. Lehe vastavatesse lahtritesse märgitakse lehekülje järjekorranumber (1--24), püügiloa number, aasta ja kuu. 4. Püügi kuupäevaks loetakse püünise veest väljavõtmise kuupäev. 5. Keskmine püügiruut Läänemerel on püügiruut külje pikkusega 10, kust on püütud valdav osa ööpäevasest kalasaagist. 6. Lahtrisse «Majandusvöönd, riigi nimi» kirjutatakse vastava riigi nimi eesti keeles. 7. Püügiintensiivsuse näitajad: a) traalnoodaga püügil märgitakse vastavasse lahtrisse summaarne traaltundide arv ööpäevas; traaltundide arv -- aeg tundides traali sisselaskmise lõpust väljavõtmise alguseni; b) nakkevõrguga püügil märgitakse vastavasse lahtrisse püügil olnud võrkude arv, kui ööpäeva jooksul teostati mitu püügioperatsiooni, märgitakse sulgudesse ka püügioperatsioonide arv; c) õngejadaga püügil märgitakse vastavasse lahtrisse vette lastud õngekonksude arv. 8. Traalnooda ja nakkevõrgujadaga püügil märgitakse võrgusilma vähim sisemine suurus (mm), õngejadaga püügil õngekonksude väikseima õngekonksu suurus (mm). 9. Saak esitatakse kalaliikide ja loomuste kaupa. Iga loomus kantakse eraldi reale kilogrammides, lõhe ja meriforelli kohta lisatakse ka püütud isendite arv. 10. Paaristraalnoodaga püügil märgitakse laeva päevikusse vaid need kalakogused, mis tõstetakse selle laeva pardale. 11. Lahtrisse «Päevade arv merel» kantakse kuu jooksul püügil oldud kalendripäevade arv, k.a sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise päev, kui need ei lange samale kalendripäevale. Lahtrisse «Reiside arv» märgitakse kõik reisid, mille kestel kala püüti. 12. Püügi kohta käivad andmed kantakse päevikusse kohe pärast traali tühjendamist. 13. Lahtrisse «Märkused» tehakse märked laeva seisaku põhjuste kohta. Keskkonnaminister Villu REILJAN «Kalapüügilaeva püügipäeviku täitmise juhendi» juurde