Vabariigi Valitsus — Rahvatervisealase teadus- ja arendustegevuse riikliku sihtprogrammi kinnitamine aastateks 1999-2009 — RT I, 73, 1223

Rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 3 ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471) paragrahvi 10 punkti 3 alusel kinnitada «Rahvatervisealane teadus- ja arendustegevuse riiklik sihtprogramm aastateks 1999--2009» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. augusti 1998. a korraldusega nr 797-k Rahvatervisealane teadus- ja arendustegevuse riiklik sihtprogramm aastateks 1999--2009 1. LÄHTEOLUKORD Erinevalt tava-arusaamast, mille kohaselt tervis tähendab puuete või haiguste puudumist, mõistetakse tänapäeval tervist kui inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit. Nüüdisaegne tervisekäsitlus eeldab ka keskkonnamõjurite tundmist ja arvestamist. Riigi kohuseks on luua tingimused inimeste füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu saavutamiseks. Riigi tervisepoliitika ja tervishoiusüsteemi tegevuse eesmärgiks on iga üksikisiku tervise hoidmine ja tugevdamine. Tervisepoliitika realiseerimise ja sihipärase tegutsemise eelduseks on teadmised, mille saamiseks efektiivseim viis on teadus. Teadus- ja arendustegevuse ülesandeks rahvatervise valdkonnas on tervisepoliitika kujundamiseks ja ellurakendamiseks vajalike teadmiste loomine. Rahvatervishoiu ehk rahvatervise (public health) all mõistetakse käesolevas «Rahvatervisealases teadus- ja arendustegevuse riiklikus sihtprogrammis aastateks 1999--2009» (edaspidi rahvatervise sihtprogramm) rahvastiku tervise seisundit ja tervise tugevdamise võimalusi uurivat teadusharu ning tervist edendavat arendus- ja rakendustegevust. Käesoleval sajandil toimunud keskmise eluea pikenemine ning muutused haiguste iseloomus ja esinemissageduses on enamuses toimunud rahvatervise edusammude ning ainult vähesel määral arstiteaduse saavutuste tõttu. Elanike vananemine ja sellega seotud krooniliste haiguste sagenemine, elukeskkonna, ühiskonna ja eluviiside muutumine nõuavad kohanemist ka tervishoiusüsteemilt. Eesti elanike tervise kohta olemas olevad teadmised ei ole käesoleval ajal piisavad, et anda alust argumenteeritud otsuste tegemiseks tervisepoliitikas ja tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel. Vajalik on süstemaatilise ja kaasajastatud ülevaate loomine elanike tervise kohta. 2. RAHVATERVISE SIHTPROGRAMMI EESMÄRGID JA OODATAVAD TULEMUSED Rahvatervise sihtprogrammi eesmärgiks teadus- ja arendustegevuses rahvatervise alal on elanike tervise seisundi jälgimine teadusliku uurimise meetodite abil ning rahvastiku tervist mõjutavate tegurite ja tegevuste mõju hindamine. Programmi eesmärgi saavutamiseks on vajalik: -- rahvastiku tervise igakülgne kirjeldamine; -- tervist mõjutavate bioloogiliste faktorite tundmaõppimine; -- füüsilise ja sotsiaalse keskkonna mõju uurimine üksikisiku ja populatsiooni tervisele; -- tervist tugevdava või kahjustava eluviisi kujunemise hindamine; -- meditsiiniliselt efektiivsete ja majanduslikult tõhusate ravi- ja hooldusmeetodite arendamine; -- tervisele suunatud tegevuste planeerimine ja korraldamine; -- tervishoiuressursside ja -teenuste planeerimine, tervishoiureformide jälgimine. Rahvatervisealased teadusuuringud peavad aitama kavandada praktilist tegevust rahvastiku tervise tugevdamisel, aitama juhtida sotsiaalseid muutusi ning ennetama terviseprobleemide tekkimist. Rahvatervisealaste pädevate otsuste tegemiseks vajatakse mitmekülgselt haritud spetsialiste. 3. RAHVATERVISE SIHTPROGRAMMI UURIMIS- JA ARENDUSSUUNAD Rahvatervise sihtprogramm keskendub viiele valdkonnale. Piirid valdkondade vahel on tinglikud ja uurimistegevus peaks võimaluse korral samaaegselt lahendama mitme valdkonna probleeme. 3.1. Tervishoiustatistiliste andmete kättesaadavus ja kvaliteet Probleemiks on informatsiooni kättesaadavus, usaldusväärsus, andmete maht ja katvus ning tõrked andmevahetuses. Andmeid on enamuses kogutud koonditena, mida on raske lahti mõtestada otsustamiseks vajalikule tasandile, et hinnata rahvastiku tervist ja jälgida selles toimuvaid muutusi. Informatsiooni kasulikkust saaks suurendada, täiendades kogutud andmeid isikustatud detailidega ning luues seoseid erinevate andmekogude vahel. Kontroll kogutavate andmete täielikkuse, täpsuse ja olulisuse üle on andmekogumise vältimatu nõue. Uurimistöö eesmärgiks on hinnata tervishoiustatistika aluseks olevate andmekogude kasutatavust ja kehtestada nende pidamise standardid. Peamisteks ülesanneteks on: -- olemasolevate tervishoiustatistiliste andmekogude revideerimine ja nende kvaliteedi hindamine; -- teadusuuringutega loodud andmekogude säilitamise, kättesaadavuse ja kasutatavuse uurimine, andmekogude kataloogi loomine; -- andmekogumise ning andmetöötluse majandusliku tõhususe hindamine; -- andmekogude kvaliteeti tagavate standardite väljatöötamine ning nendest kinnipidamise jälgimine. Uurimis- ja arendustegevuse tulemusena luuakse infosüsteemid, mis suudavad varustada otsusetegijaid andmete ja informatsiooniga ning aitavad objektiivselt ja täpselt hinnata olukorda või liikumist soovitud eesmärkide poole. 3.2. Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet Olemasoleval tervishoiusüsteemil on võimalusi toimida paremini. Mitmes olulises valdkonnas põhinevad tervishoiuteenused pigem traditsioonidel ja kogemustel, mitte aga teaduslikult kinnitatud faktidel. Tervishoiuteenuste ja -tehnoloogiate võrdlev uurimine aitab valida efektiivsema, ohutuma ja ökonoomsema aparatuuri, ravimi või protseduuri. Tervishoiusüsteemi uurimine näitab kätte parima, tõhusaima ja patsiendile kõige vastuvõetavama abiandmise viisi. Tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamine ja kontroll tagab nende kõrge taseme saavutamise ja selle säilimise. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendussuuna peamisteks ülesanneteks on: -- diagnostika- ja raviteenuste meditsiinilise efektiivsuse ja majandusliku tõhususe hindamine rahvatervise aspektist; -- tervishoiuressursside kasutamise analüüs, arvestades piirkondlikke ja sotsiaalseid erinevusi tervishoiuressursside kasutamises; -- patsiendi osaluse analüüs tervist puudutavates otsustes, tervishoiuteenuste tarbimisel ja nende eest tasumisel; -- tervishoiureformide tulemuste hindamine tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kasutatavuse aspektist; -- tervishoiuteenuste tarbijate patsiendirahulolu, heaolu ja tervisega seotud elukvaliteedi hindamine. Uurimis- ja arendustegevuse tulemusena luuakse tervishoiu meditsiinilise ja majandusliku efektiivsuse hindamise süsteem, mis tagab tervishoiuteenuste kvaliteedi pideva arengu, toetab tervishoiu ratsionaalset planeerimist ja ressursside otstarbekat kasutamist. 3.3. Käitumisteadused ja sotsioloogia Tervise defineerimine inimese heaolu kaudu peaks muutma teadusuuringute suunda haiguste ravilt tervise säilitamisele ja edendamisele. On vaja kasutada uusi meetodeid, et mõõta ja hinnata tervisliku eluviisi, sotsiaalse integratsiooni, kroonilise stressi ja teiste tegurite mõju tervisele. Uurimistöö eesmärgiks on leida seosed tervist väärtustava või kahjustava eluviisi ja inimese tegeliku tervisliku seisundi vahel, hinnata eluviisi sõltuvust keskkonnast ning sotsiaal-majanduslike tingimuste mõju tervisele ja tervist kujundavale käitumisele. Peamisteks ülesanneteks on uurida: -- elanikkonna tervisliku eluviisi ja tervisealaste teadmiste mõjustatavust; -- tervisealaste teadmiste seost käitumisega; -- tervist kahjustavate käitumisviiside leviku seost tervisliku seisundi ja haigestumusega; -- stressi, elamis- ja töötingimuste seost haigestumusega; -- tervist mõjustava käitumise sõltuvust perekondlikust agregatsioonist. Uurimis- ja arendustegevuse tulemusena suunatakse tegevus eelkõige nendele valupunktidele, kus tulemuslikkus on kõige suurem ning valmistatakse ette nüüdisühiskonnas orienteeruv terviseteadlaste ja praktikute kaader. 3.4. Pärilikkuse ja keskkonna mõju tervisele Inimeste tervise kaitsmiseks on oluline jälgida muutusi keskkonnas. Rohkem on vaja teada keskkonna mõjust tervisele -- nii mõju tagajärgedest kui ka selle mõju vältimise viisidest. Vastav uurimistöö peab haarama nii erinevate geenivariantide esinemise kui keskkonna mõju hindamise elutalitlusele ja geneetilisele materjalile, seega peab erinevate mõjurite toimet hindama nii organismide koosluse, tervikorganismi, elundi, raku kui ka molekulaarsel tasandil. Perioodiliselt tuleks läbi viia rahvastiku esindusliku valimi tervisliku seisundi süstemaatilist hindamist objektiivsete meetodite abil. Uurimistöö eesmärgiks on leida seoseid elanike haigestumuse ja tervisehäirete ning neid mõjustavate pärilike ja keskkonnatingimuste vahel. Peamisteks ülesanneteks on uurida: -- geneetilise polümorfismi esinemist rahvastikus; -- pärilikke haigusi põhjustavate ja tervislikku seisundit mõjustavate geenivariantide esinemist; -- kogu keskkonna, sealhulgas toidu kvaliteedi ja kantserogeenide seost haigestumusega; -- toksiliste ainete sisaldust ruumide siseõhus ja ruumikeskkonna omadusi; -- saasteainete levimist organismidesse (ökotoksikoloogiliste analüüsimeetodite abil); -- oluliste ohutegurite esinemist füüsilises keskkonnas ja mõju erinevatele elanikegruppidele ning eri piirkondade elanikele. Uurimis- ja arendustegevuse tulemusena luuakse vereproovide pank, keskkonnamõjurite andmebaasid ning teised andmekogud, mida kasutades on võimalik selgitada pärilike haiguste, pahaloomuliste protsesside ja keskkonnast tingitud tervisehäirete tekkepõhjusi ning rakendada ennetavaid meetmeid ja varajast ravi. 3.5. Infektsioonhaiguste kontroll Infektsioonhaiguste kontrolli alla saamise efektiivseim viis on neid ennetada. Ennetamise eelduseks on täpne ja õigeaegne informatsioon, mis jälgib haigestumust, analüüsib riskifaktoreid ja jälgib ravimresistentsete haigusetekitajate esinemist. Samavõrra oluline on teada, kui edukad on elanike tervise kaitseks suunatud tegevused, millest sõltub nende edukus ja milliste elanikegruppide suhtes tuleb rakendada täiendavaid meetmeid. Uurimistöö eesmärgiks on hinnata interventsiooniprogrammide ja organisatsiooniliste meetmete tõhusust infektsioonhaiguste esinemissageduse vähendamisel. Peamisteks ülesanneteks on: -- infektsioonhaiguste diagnostika meetodite otstarbekuse ja täpsuse hindamine; -- infektsioonhaiguste andmekogude kvaliteedi hindamine, korrastamine ja operatiivse kättesaadavuse hindamine; -- kaasasündinud infektsioonide ennetamisele suunatud rasedate skriiningprojektide kvaliteedi hindamine ja ühtse skriiningprogrammi väljatöötamine; -- tuberkuloositõrje programmi, HIV/AIDS-i ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamise riikliku programmi efektiivsuse hindamine; -- riiklike vaktsineerimisprogrammide tõhususe hindamine. Uurimis- ja arendustegevuse tulemusena kaasajastatakse infosüsteem ja elanike tervise kaitseks rakendatavad organisatsioonilised abinõud ning tagatakse nende kvaliteedi kontroll, et tagada infektsioonhaiguste ennetamine, varajane diagnostika ja õigeaegne ravi. 4. KONKURSI KORRALDAMINE RAHVATERVISE SIHTPROGRAMMI TÄITMISEKS Konkursi rahvatervise sihtprogrammis loetletud valdkondades uurimis- ja arendustoetuste taotlemiseks korraldab rahvatervise sihtprogrammi juhtkomitee (edaspidi juhtkomitee) üks kord aastas. Sotsiaalminister kinnitab juhtkomitee põhimääruse ja koosseisu, kehtestab uurimis- ja arendustoetuste taotlemise kalenderplaani, konkursil osalemise tingimused ja projektide rahastamise korra. Juhtkomitee määratleb igal aastal 15--20 prioriteetset uurimisteemat, mis kuulutatakse välja avalikuks konkursiks, korraldab taotluste ekspertiisi ja esitab konkursi edukalt läbinud projektide finantseerimise ettepanekud kinnitamiseks sotsiaalministrile. Uurimis- või arendustoetuse taotlus peab oma eesmärkide ja metoodika poolest vastama käesolevas sihtprogrammis kirjeldatud uurimis- ja arendussuundadele. Projekti rahastamise taotluses tuleb välja tuua projekti teaduslik põhjendus, oodatavad tulemused, eelarve ja kavandatavad kulutused koos põhjendusega ning projekti täitjate kvalifikatsioon ja senine uurimistöö kogemus. Uurimis- või arendustoetus eraldatakse taotlejale konkreetse projekti täitmiseks ettenähtud ajavahemikul (1 kuni 3 aastat). Uurimis- või arendustegevus peab: -- aitama kaasa tervisepoliitika eesmärkide saavutamisele; -- olema rakendatav konkreetse terviseprobleemi lahendamiseks ja tagama kulutuste põhjendatuse; -- olema teaduslikult põhjendatud ja teostatav. Iga teema täitmiseks esitatud parima projekti kohta sõlmitakse projektileping, milles määratakse projekti lõplik eelarve, projekti tulemuste hindamise viis, projekti vahearuande tähtaeg ja maht ning poolte vastutus. Teadus- ja arendustoetust võib taotleda ja kasutada projektis osalevate teadlaste ja abipersonali töötasudeks, aparatuuri ja materjalide soetamiseks, projektiga seotud teaduslähetusteks, projektiga seotud koolituse ja konverentside korraldamiseks ja muudeks projektiga seotud kulutusteks. Iga projekti eelarve, sealhulgas töötasu või aparatuuri osakaal selles, kujuneb vastavalt projekti iseloomule. Juhtkomitee kontrollib projekti täitmiseks ettenähtud raha kasutamist, töö sisulist kulgu ja korraldab lõpuleviidud projektide hindamise. 5. PROGRAMMI FINANTSEERIMINE Rahvatervisealase teadus- ja arendustegevuse riikliku sihtprogrammi aastateks 1999--2009 kogumaksumus on 1999. aastal 3,5 miljonit krooni ja aastatel 2000--2009 kuni 7 miljonit krooni aastas vastavalt riigieelarve võimalustele. Rahvatervisealase teadus- ja arendustegevuse riikliku sihtprogrammi aastateks 1999--2009 koondeelarve 1999. aastaks Tegevuse ja kulude kirjeldus 1999. a kulud kroonides 1. Teadusuuringute tellimiseks 1 250 000 2. Arendusuuringute tellimiseks 2 000 000 3. Projektikonkursi läbiviimiseks, sh töö tasudeks 160 000 krooni ja majandus kuludeks 90 000 krooni 250 000 Kokku 3,5 miljonit krooni Rahvatervise sihtprogrammi vahendeid kasutatakse projektide finantseerimiseks, mis vastavad käesolevas programmis esitatud uurimis- ja arendussuundade põhimõtetele. Programmi täpsustatud eelarve kinnitab sotsiaalminister juhtkomitee ettepanekul. Sotsiaalminister Tiiu ARO